Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte tänastest 22. detsembri sündmustest. Mina olen Kristi Sobak. Eesti maaülikooli teadlastega arvates võiks Eesti omavalitsused traditsionaalsete kuivendussüsteemide kõrval kasutusele võtta ka looduslikud kuivendussüsteemid, mis annaks linnapilti juurdeni. Rohelust parandaks linnade ökoloogilist mitmekülgsust. Soome välisministeerium saadab oma esindaja Jeemenisse, et koostöös Austriaga välja selgitada Jeemeni pealinnas San aas toimunud inimröövi asjaolusid. Eile röövisid relvastatud mehed sõnas kaks soomlast ja ühe austerlase eesti päästemeeskond jõudis enne pühi tagasi suurelt päästeõppuselt Hollandis. Päästemeeskonna juht Ivar Kaldasaun ütles, et Eesti on end õppustele missioonidel näidanud väga heast küljest. Seetõttu on Eestil võimalus kevadel-Läänemaal rahvusvahelist päästeõppust korraldada. 2006. aastal uue kunsti muuseumimajaks kavandatud hoone Viljandis on siiani remontimata ja tühi. Linnavalitsus ei usu enam, et hoonesse võiks tulla kunstimuuseum ning on taganenud oma esialgsetest plaanidest. Väga paljud inimesed tegid oma jõulu ja Teo täna Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuses verd andes. Doonorlus arendusjuhi Ülo lombi sõnul liigub doonorlus stabiilselt ülesmäge. Käsipalli karikavõistluste finaalis purustas Põlva Serviti Viimsi meeskonna seitsmeteistkümne väravaks. Korvpalli karikafinaalis mängivad täna õhtul Rakvere tarvas ja Rapla. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega ning olulise sajuta. Puhub ida- ja kagutuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Külma tuleb öösel 15 kuni 20, päeval 13 kuni 18 kraadi. Eesti maaülikooli teadlased ühes Läti kolleegidega püüavad uurida, kuidas saaks Pärnus ja Võrus kasutada uuenduslikke sadeveekuivendussüsteeme. Uued kuivendussüsteemid oleks praegustest oluliselt keskkonnasõbralikumad ja muu maailma kogemuse põhjal ka rajamise ja hooldamise osas vähem kulukamad. Mirko ojakivi jätkab. Projekt, millesse on kaasatud nii väliseksperdid kui ka kohalikud maastikuarhitektid ja Hüdroloogia, hõlmab kaht pilootala Eestis ja kaht Lätis. Eestis viiakse teostatavusuuringud läbi Pärnus ja Võrus. Teostatavusuuringute eesmärk on luua konkreetsetes kohtades tavapäraseid lahendusi, kaasavaid ja jätkusuutlikke lahendusi pakkuvaid sadevee korraldamise süsteeme, mis on ühteaegselt inseneri tõhusad, tasuvad ennast ära ja soodustavad atraktiivse linna arengut. Kuid mis on need ökoloogilised kuivendussüsteemid ja mille poolest erinevad need traditsioonilistest kuivendussüsteemidest, räägib projekti üks eestvedajatest Gen Mandre. Kui traditsionaalse, siis üldjuhul kõik sademed koondatakse sademevõrgustiku torustikku ja juhitakse sealt siis edasi vajadusel erinevatesse puhastus filtritesse ja sealt edasi siis tagasi loodusse, üldjuhul säästlikud sademe, kuivendussüsteemid põhimõtteliselt üritavad järgida võimalikult palju looduslikku protsessi, et torustiku üldjuhul juhitagi, kui on piisavalt läbi mõeldud, ehitatud see süsteem ja ta suudab selle vee kogusega toime tulla. Pilootprojekti raames ei ehitata ei Võrru ega Pärnusse valmis ühtegi meetrit uut kuivendussüsteemi. Eesmärgiks on kokku koguda teoreetiline pagas ja valmistada sellest käsiraamat kohalikele omavalitsustele. Omad lootused on projektile seadnud Pärnu linn. Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppeli sõnul on välja valitud ka maa-ala, kus ökoloogilisi kuivendussüsteeme võiks katsetada. Kaido Koppel. On kaks last tagasi planeering kehtestatud endisele sõjaväealale kus on hästi selline suur ala, see on peaaegu 250 hektarit ja seal on nii tööstusparke mõeldud kui ka kui ka eramupiirkonda ja selles, et kui on niisugune suur alanõuga käes, siis saad midagi nagu ka muuta ja suuremalt ala nagu planeerida tänasel hetkel tegelikult sadevetega on üldse üks suur probleem, nagu et kuna Euroopa liit ei toeta sademete rajamist trassidesse panekut siis selles suhtes on väga keeruline ka nii, nagu rahastada. Ja, ja siis me nägime seda võimalust. Ja miks siis üldse neid pannagi trassidesse, et üks võimalus oleks seda, et lahendada loodusega ja, ja siis, kui see projekti ettepanek nagu tuli, siis meil samamoodi olime igal juhul nagu nõus kaasa lööma. Mirko Ojakivi, Tartu. Ja välismaalt, Soome välisministeerium saadab oma esindaja Jeemenisse, et selgitada välja riigi pealinnas Sanaas toimunud inimröövi asjaolusid. Kui meil ei ole Jeemenist diplomaatilist esindust ning uurimine viiakse läbi koostöös Austriaga. Relvastatud mehed röövisid eile sõnas kaks soomlaste ühe austerlase. Välisministeerium keeldus kommenteerimast, kas vangistajad on esitanud mingeid nõudmisi, öeldes, et igasugune detailsem info võib vangistatud ohustada. Mõningail andmeil võivad röövi taga olla al-Qaedaga seotud mässulised, kes on ka varem korduvalt sarnaste röövide eest vastutuse võtnud. Välismaalaste röövimised on Jeemenist tavapärased ning üldiselt lahenevad rahulikult ja tagasi Eestisse. Päästemeeskond jõudis enne pühi tagasi suurelt päästeõppuselt Hollandis. Päästemeeskonna juht Ivar Kaldasaun ütles, et sellistele õppustele pääsemine tuleb ära teenida ja Eesti on nende õppustel ja missioonidel näidanud väga heast küljest. Seetõttu on Eestil võimalus kevadel Läänemaal rahvusvahelist päästeõppust korraldada, jätkab Ester Vilgats. Päästemeeskonna juht Ivar Kaldasaun ütleb, et sellised rahvusvahelised suurõppused on heaks võimaluseks oma oskusi proovile panna. See modeks õppuste sari toimub Hollandis, Taanis, Eestis Prantsusmaal pulgal varjas. Meie jaoks teeb seal õppuste sarja atraktiivseks just see asjaolu, et need on sellised reaalsed väliõppused, kus on väga võimsalt ette valmistatud sündmuskohast hulgi kannatanud, mis just välihaigla jaoks on oluline, et saab sellist ravikoormust ohtralt. Sellistel suurtel lõpuste osalemise peale on loomulikult alati ka teatav konkurents, aga, aga Eesti on ennast näidanud väga heast küljest. Eestis on käinud missioonil meditsiini meeskond, millega konkreetselt käisime sellel õppusel osalemas meeskonda kahel korral missioonis Indoneesias, Pakistanis ja ka teised Eesti meeskondadeks pumpamis. Meeskond on käinud kahel korral missioonil Poolas, Moldovas, nii et Eesti on saanud väga hea märgi maha ja Eesti eksperdid mitmetel missioonidel Haitis ja teistes riikides osalenud ja tänu sellele oleme me sellisel rahvusvahelisel areenil piisavalt tuntud ja loomulikult on olemas ka teiste riikide selge huvi meie käest õppida, näha meid õppustel, osalema, näha emissiooni kogemustest, õppinud, kuidas me toimetame? Päästemeeskonna meditsiinirühmajuht Raido paasma räägib, kuidas meditsiinirühm komplekteeritakse. Eelkõige me lähtume inimese soovist siineri kuuluda minnes erinevatele missioonidele on kõige olulisem meeskonna ühtsus, mitte igaühe individuaalsed oskused ja võimekused. Seetõttu olemegi seadnud eesmärgiks pigem sellise meeskonnavaimu ja üksteise abistamise ja toetamise kui kellelegi väga kõrget professionaalsed oskused. Me üritame meeskonda luua niimoodi, et meile oleks püsivalt liikmeid, mitte nii, et me üheks missiooniks õppuseks kogume. Inimesed lahkuvad, siis järgmiseks tegime erialati, siis meil on meeskonnas tänasel hetkel olemas kirurgid, ortopeedi, anestesioloogi naistearstid ja lastearstid Nendest. Siis on meil kindlasti vajalikud operatsioonitoas opiõed, Jaanestisistid, intensiivravi õed, EMOs, ema, õed ja, ja loomulikult on meeskonnas ka EMO arst. Ester Vilgats, Pärnu. 2006. aastal uue kunsti muuseumimajaks kavandatud ja siiani remontimata tühjana seisvat lagunevat maja on Viljandi linnavalitsus pakkuda jõudnud juba moodustatavale Viljandi rõngas vallale. Viimane põlgas hoone amortiseerunud tõttu ära. Viljandi linnavalitsus ei usu enam seda, et hoonesse võiks tulla kunstimuuseum ning on taganenud oma esialgsetest plaanidest jätkab Piret päivrist. 2013. aasta esimesel juulil peaks uue kunsti muuseum saama kasutusloa. Kui aga selleks ajaks ehitus valmis ei ole, võib Viljandi linn rakendada sanktsioone uue kunsti muuseumi suhtes. Kui esimestel aastatel korraldas muuseumi juht Mark Soosaar Viljandis näitusi, siis nüüd seda teha enam ei saa, sest maja on ohtlikus seisus. Mark Soosaar ütleb, et Viljandi linn põgeneb vastutuse eest kuigi on hoone renoveerimisprojekti jaoks raha eraldanud. Siin on mitmepoolse vastutusega tegemist kõigepealt tänuväärne vastutas Viljandi linnavalitsuse ja linnavolikogu poolel ka üsna vaevaline projekteerimisprotsess sai läbitud, sest tegemist on muinsuskaitsealaga. Soosaar väidab, et maja peale kulutatud raha ei peaks tuulde viskama vaid loodab euroliidu struktuurifondid avanemisele 2014. aastal. Meie peamine lootus on see, et 2014 algab uus Euroopa Liidu finantsperiood ja, ja loodetavasti on seal ka sama tüüpi summad kultuurile, haridusele, piirkondliku konkurentsivõime tugevdamiseks ja et meil õnnestub nendest samadest projektid lõpule viia. Viljandi abilinnapea Rein Riisa hoonega kahtleval seisukohal euroliidu rahade suhtes Tänase päeva seisuga ei ole ilmselt veel teada, millistele suundadele nüüd siis eesti riik seda raha saab ja millised rakendussuunad Eesti riik ise kehtestab järgmise Euroopa rahastusperioodi rahade saabumisele Eestisse nad ei saa kindlasti olema mitte sellise suunitlusega, nagu on nüüd Praat veel lõppeva rahastusperioodi osas, aga mis tuleb, puudub informatsioon. Kuid 2014. aasta, millele nii väga loodetakse, on ju kaugel. Mis nii kaua majast saab, Viljandi abilinnapea Rein Triisa. Iseenesest see maja veel kokku ei kuku, aga nii nagu jutu alguses sai öelnud kasutusloa tähtaeg on järgmise aasta esimene juuni. Ehitusluba on välja antud, aga tõsisemad jutud meil ilmselt uue kunsti muuseumi hoonestusõigusevõtjaga peavad siis sündima järgmisel aastal sest üldjuhul on meil nii, et kui hoonestusõiguse tingimusi täidab täideta, siis seal lepingus on ka rida punkte ja kõige selline rangem või drastilisemalt tagasilangemine. Ja kui Tallinnale tagasi tuleb, eks siis peab linna vaatama. Väga paljude inimeste teed viisid täna Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskusesse kas siis nädala tänaval või Narva maanteefoorumis et loovutada verd. Niisugust jõulukampaaniat on korraldanud verekeskus parem ja see on hästi vastu võetud. Verekeskuses käis Riina Eentalu. Nädala tänavaverekeskuses võttis vastu sae jõulumeeleolu. Apelsinid, piparkoogid ja päkapikud. Ja muidugi uskumatult palju sooja südamega inimesi-doonoreid, mis ta kallil jõulueelsel ajal just täna verekeskusesse. Terve detsembrikuu võtsin hoogu ja täna hommikul tänu vikerraadiole, kes rõõmsalt kuulutas, et on kella kahe lahti ja kuna ma elan siin lähedal, siis kärss jalad selga ja siia, ausalt öeldes täitsa silm läheb märjaks, kui vaadata seda, kuidas hoolitakse ja kuidas loeb see, mis, mis meie ümber ja meiega toimub. Kas te olete niisugune juhuslik kandja või pidev? Noorena olin täiesti regulaarne, aga nüüd vanemas eas, nii kuidas juhtub, et vahetevahel terve detsembrikuu mõtlesin, et heateo kuu, et aga noh, nüüd täna siis läks kohe 10-sse. Siin on üks vist väikse tütrega, jah. On see traditsiooniline käik siia või, või kuidas juba solvav, traditsioonilist? Miks nii peab käituma jõulutol? Lapsekesel veel vist ei, ei võeta lapsukest. Aga julges ta juures vaadata või meelega, tulud ei karda mitte midagi. Toonatlust, kuidas Vello tuli, tuli aastaid tagasi läbi kooli tema surin, nagu ütles, et mul pole ka sellest ajast aitäh teile. Jätkame juttu verekeskused doonorluse arendusjuhi Ülo lambiga, kuidas teile tundub tänane pilt siin? Näete ise, kui kenasti palju on siin rahvast, nii et käed-jalad tööd täis ja see teeb ainult rõõmu. Väga paljud inimesed mõtlevadki jõulude ajal võib-olla veel eriti oma kaasinimeste peale ja mis saatis parem kingitus olla, kui kinkida kellelegi elu oma verelootuse kaudu. Doonorlus on tegelikult meil viimastel aastatel väga kenasti ja niimoodi stabiilselt ülesmäge roninud. Kui korraldades mingit kampaaniat, siis võib selline äkiline tõus ja sellele võib järgneda äkiline langus. Aga viimastel aastatel oleme Merilist tähelepanu pööranud just noortele. See viimane viimaste aastate pilt, siis läheb meil järjest järjest paremaks. Me oleme oma plaanid kõik kenasti täitnud ja meie nii-öelda veretünnid on ilusasti täis, aga bee negatiivselt mahuks veel natuke, suur tänu ja kauneid jõule leid, aitäh, ja teile ka. Tähtsamad spordiuudised võtab kokku Joosep Susi, palun. Eesti käsipalli karikavõitjaks tuli Põlva Serviti, kes ühepoolses finaalis alistas kodusaalis Viimsi tööriistamarketi koguni seitsmeteistkümne väravaga 38 21. Serviti võitis juba avapoolaja 22. Üheksa. Üheksandat korda Eesti karika võitnud Serviti meeskonna väravavaht Eston varusk. Eks me võtsime ennast kokku ja noh, arvata Halijata nii läheb, noh, oleme ausad, no peab vaja hästi valmis olema, muidu, kui annad initsiatiivi käes, siis võib ükskõik mis juhtuda, et me oleme nendega siin võrdselt, mängime sellistest avamängudes, aga siin lihtsalt ei tohtinud seda juhtuda. Kas võib öelda, et oli ka mingisugune pinge langus, kui Viimsi Kehra välja lülitas? Karikasarjast? Ikka oli. Kuigi oleks tahtnud kehvema mängida, et revanši saada selles suhtes, kuidas sulle tundub, kuidas hetkel meeskonna vorm üldse on, et minu arust läheb meil järjest üles poolana peabki suutma seda kevadeni hoida. Kõver väga alla ei lähe. Hollandis näeme, mis seisus me oleme, kui me sinna turniirile lähedale? Täna selgitatakse ka korvpalli karikavõitja A Le Coqi spordihoones. Tartus kohtuvad kell seitse algavas finaalis Rakvere tarvas ja Rapla. Seejuures Rakvere alistas eile hilisõhtul peetud poolfinaalis üllatuslikult BC Kalev Cramo 101 91. Rapla oli parem Tallinna Kalevist. Praegu on käimas Tartus kolmanda koha kohtumine Tallinna Kalev juhib poolajaks Cramo vastu viie punktiga 32 27. Venemaa korvpallikoondise uueks peatreeneriks saab 45 aastane kreeklane footis katsikaaris, kes on praegu Hispaania maskide meeskonna Bilbao juhendaja. Võrkpalli Schenker liigas alistas Tartu selle aasta viimases kohtumises võõrsil Läti karikavõitja Jelgava biolorsi pärast kaotatud avageimi kolm. Üks. See oli Tartu esimene võit uue peatreeneri Andrei Ojametsa käe alla. Tiitlikaitsja Tartu on talvepuhkusele minnes liigatabelis 10 meeskonna konkurentsis alles kaheksas. Juhib Pärnu Võrkpalliklubi Tallinna Selveri ja Riia Lassa ees. Jäähoki meistrivõistlustel võitis Narva Kohtla-Järvet viiskolme. Narva jagab liigatabelis viiking spordiga esikohta, Kohtla-Järve on viimane, viies. Ilmast räägib nüüd täpsemalt Eva-Maria Sula, palun. Kõrgrõhkkond hakkab tasapisi lagunema, kuid hoiab meid veel eeloleval ööl ja homme päeval oma mõjusfääris. Öö tuleb muutliku pilvisusega ning olulise sajuta. Puhub mõõdukas kagu ja idatuul ning külma on 15 kuni 20 kraadi, saartel seitse kuni 12 kraadi. Päev möödub mandril sajuta, saartel võib õhtupoolikul veidi lund sadada. Tuul puhub kagust ja idast neli kuni üheksa, saartel ja rannikul iiliti 13 meetrit sekundis. Termomeetri näit jääb mandril miinus 13 miinus 18 saartel miinus seitsme ja miinus 12 kraadi vahele. Aitäh Eva-Maria Sula selline oli 22. detsembri Päevakaja. Ilusat õhtut.