Siis selle aasta viimane kuri karjas, mida me siit stuudiost teeme ja, ja meil on külas professor Mihhail Lotman, tervist. Tere. Lõpuks ometi ma olete te siin külas ja sellepärast, et see minu luulearmastus või üldse minu seos luulekangi väga palju sellega seotud, et ma sattusin kunagi humanitaarinstituudis teie vene luulekultuuri loengutes seminarides ja sinna sel ajal meeldis, ma mäletan väga gängster ja siis ma kuulasin laenguid puskinist ja ma mäletan, et ärkamine minus toimus sellel hetkel, kui mul olid sellised värsked tätoveeringud, mida ma ei saanud kuidagi kampsunite alla varjata. Ja siis ühes loengus ütlesite midagi sellist, et Aleksandr Sergejevitš Puškin ühe teatud eluaastani elas suhteliselt rahulikult, kuni ta siis ühel päeval avastas, et ta neeger või midagi sellelaadset oli 95. aastal. Siis peale seda tekkis selline huvi, et peale Tupac ja Aiskyuubi hakkas mind huvitama Puškin ja sealt teised luuletajad. Et sellest aitäh sellepärast võib-olla ma olengi siin. Sellest tuleb Peeter Esimesest tänavad Puškini vaarisa kannibal. Venemaale ja osaliselt ka Eestisse taliga meie. Linnapea kunagi oli Dali kardeisad iga kahe või rohkema oli Paldiski ja Tartuga. Täname Peeter esimest siis selle toreda raadiole. Akende raiume, hotellid, akvarelli, aknad, raiutakse pilpad. Külvas endaski siia ja teine asi. Kui suvel me neid tegime, neid luulajorit, luure, luure, luureüritusi, kuri karjas, siis esimesed üritused olid meil sellised, kus me Olaviga olime kahekesi ja vahel sattusid sinna luulet kuulama, noh kaks kolm, neli juhuslikult möödakäivate inimeste ja siis mul oli kuidagi väga selgelt meeles see, et seal Salme kultuurikeskuses, kui olid, et seminarid, siis ükskord juhtus isegi niimoodi, et me olime kahekesi selles seminaris ja vahel oli kaks, kolm inimestega ette, kunagi ei jätnud ära neid loenguid ja seminare ja see, see avaldas mulle väga sügavat muljet ja see oli ka see, miks me mitte kunagi ühtegi üritust ära jätnud. Et tuleb, kes tuleb. Ja mul oli ka selline põhimõte, et mitte vähem kui Peab olema, mitte selle põhimõtte. Toimus ja lõpuks oli see hoopis teistpidi, et lõpuks oli neid inimesi palju rohkem. Aga siin me oleme siis sellepärast, et küsida kõiki neid asju, mida me oleme kõigi teiste käest küsinud ja mida ma millestki on teie loengutes ja seminarides väga palju juttu olnud, mis on luule? See on hea küsimus kergemad või võib-olla vastad küsimusele, mis ei ole luule, sest potentsiaalsed luule võib olla ükskõik mis võib võtta näiteks rongi sõiduplaani ja panna ta seda luuleraamat, kus siis on luule ja isegi see Pasternaki on tema kogumikus minu õde, elu Elol, tema õde. Kummaline asendaks vastava meeleolu puhul anduma rongide sõiduplaan grandioosse kui pühakiri. Et see sõltub eesti keeles, öeldakse, et ilu on vaataja silmis luulelugeja kõrvus või ajus sõltub kontekstist. Ma ütlengi, et kerge defineerida sellist asja, mis and tool, sest nad on väga hästi, saame ära, et laud ei ole tool. No laudele toored lamp Ei ole tool, aga vaata, kui ütleme, et mis ei ole luule, näiteks laut, võib-olla luule raskeks läheb talle. Aga põhimõtteliselt võib-olla see on statistiline reaalsus, on teistsugune. Tool on tool sõltuvalt kontekstis, kusjuures muidugi on kaladele ei ole mingi tool kallal vägal ainult inimeste jaoks. Nii ütleme luule on luule jaoks, kes saavad asjast aru. Ma saan aru, et see kõlab nagu halvasti naljakalt, aga sellised raskused ele ainult luulega tuletan meelde, et omaja kõige kuulsam ja kõige andekam kogu matemaatika ajaloo üks vaieldamatu geenius David Gilbert andis sellise Ma ütleks definitsiooni, et matemaatika on see, mida sel ajal mõistavad kompetentsed inimesed. See tähendab, mitte kompetentseid. Vot meid tülitasele küsimusega kompetentsed liigi teavad, aga ma arvan, et luulega midagi säärast. Et jah, me tundume ära, aga no kui rääkida luulest kitsamalt, siis sa muidugi mingisugune ütlus loomulikus keeles. Ja ehkki on olemas luuletused puhtalt visuaalsed tähendab ei koostrikest sõdades, siis me näeme sellist kummalist asja. Et luule on ühelt poolt täiesti mittevajalik asi, mis me luuledega teeme. Veel on vaja seal leiba või seal autosid, mobiiltelefone ja nii edasi, need on elu jaoks vajalikud asjad. Aga milleks põllule? Sellegipoolest see on selline kultuurile, universaal ei ole olemas ühtegi kultuurimaailmas kus ei oleks mingisugust luulevormi. Siit me peame järeldama, et millegagi austav vajalik Teeme siia väikse esimese muusikalise pausi ja siis arutame, milleks on luule vajalik. Kuri karjas. Raadio kaks kuri karjas ja meil on külas professor Mihhail Lotman, milleks siis luule vajalik on? Kui me vaatame kultuuris erinevatest vaatevinklist, siis me saame erinevaid vastaseid kõige nii-öelda lihtsam ja tehnilise luulet keele seisukohalt ei ole olemas ühtegi keelt, kus ei ole luulet ja me näeme, et luule täidab keele suhtes kahte vastandlikku funktsiooni. Esiteks, keel areneb tänu luulele peaaegu alati. Tähtsamad uuendused keeles on tulnud luulest, mitte proosast, mitte seal mingisugustest. Keele uuendamise komisjonidest. Ütleme itaalia keel üldse suurel määral takte tehtud saksa keelega, natuke keerulisem, aga Lutter ka ei olnud, ainult piiblitõlkija ta kirjutas ka hümne ja suur osa tema uuendusi saksa keelest tulnud pigem tema hüldidest, nii ISIS. Ühelt poolt luule on niimoodi keele arengu käivitamismootor, aga teiselt poolt, sest see on täiesti vastupidine funktsioon. Luules säilitab keelt, luules säilivad need vormid, mida kõnekeeles seda ei ole. Luule on konservatiivne, nii et ühelt poolt luulevad äärmiselt innovatiivne teiselt poolt. Ta on konservatiivne ja vaatame, et luules kohtame selliseid kummalisi sõnu seal ütleme rahvaluule suheldes säilinud sellised grammatilised vormid, mida enam keegi ei kasuta. Kusjuures ma ei räägi ainult regilaulu seal mingisuguses vene isegi suhteliselt uues rahvaluules väga vana üldslaavi keelemudeleid, mida mitte kusagilt luuleta tabeli kohta. Nii et vot keele suhtes ta täidab kahte vastandlikku funktsiooni. Ühelt poolt see on see, mida Ramon Jakobson nimetab poeetiliseks funktsiooniks seolt, keel esteetilistest traditsioonis jusse, esteetiliselt evolutsioon ongi keelekreatiivne jõud. Üldiselt seda veel rääkis välja paistab saksa keeleteadlane, sümbol, et rahva vaim elab luules nii rahvaluules kui kunstluules. Kuid me võime vaadata luulet ka laiemas perspektiivis. Luule õpetab inimesi tundma. Räägime ainult ühest tundest, räägime armastusest. Vot see euroopalik kontsept armastas väga omapärane ja sealt tulnud nimelt luurest. Siin olid erinevad all muidugi kaks traditsiooni ühelt poolt antiiktraditsioon, kus sellist üht sõda armastuse jaoks ei olnud, armastus oli jaotud erinevate armastusliikide vahel. Aga teiselt poolt öeldes kristlik traditsioon. Ja need, kui sünteesiti kokku säiliv, väga kummalist, kui me vaatame nagu väljaspool Euroopa kultuurikonteksti, et ühelt poolt armastatakse jumalad mitte kusagil maailmas rohkem jumala teenimiseks. Seal ma ei tea, täidetakse käske, seal islamis judaismis, probleeme ei ole, usk usus öeldi, et nemad on usklikud. Sest pärast on sellel üldse mitte uskuda, selle asjaga sa täidad või ei täida. Aga kas sa usud või ei usu, see on isiklik asi. Pea aset täidaks, kõik näeksid, et sa täidad siis oledki täiesti ok. Aga see kristlus on palju tähtsam, see, mis südames toimub. Ja nimelt see armastus, armastus jumala vastu, armastus ligimese vastu ja kuidagi seal seotud erootikaga. Antiikseisukohalt üsna kummaline konstruktsioon, aga seda sidus mitte dialooge, mitte religioon, mitte ütleme kunstiajalugu seda tegi luule. Alates keskaegsest müstilisest luulest, siis renessansi ajal kogu Euroopa luule tegelikult algab tahtest. Ja Talte luuletamine algab armastusest ja algab mitte tavalisest armastusest, aga võimatut armastust nagu Beatrich sureb. Siis nagu pärandab Tartule uut elu. Viitad loovast, see on esimene rahvus. Mitte üksnes itaalia keeles, suuremas osas Euroopas seal läbisegi luule brasega, säält tuleb edasi jumalik komöödia, mis on selle mootori tõukejõud, armastus teatri vastu. Kusjuures see armastus täiesti võimatu juba eluajal, see oli võimatu. Nad nägid elus kaks korda. Üheksa-aastane Danton nägi kaheksa aastat vičed. Säärad temaga läbi. Säik. Settinud torbik, selle tõrviku leegid siiamaani nagu haldavad soojus. Igatahes pärast sõda üheksa aasta pärast, no vahepeal ta nägi ta kaugelt kohtus veel kord ja viimast korda pead, Richard kahe tahvliga Se jalutas ja siis siis oli juba täiesti lõpp võõrastada, paar sõna seal vahetasid pärase Beatrichessuri ja siis kogu oma elu tautherdas talle, kui kaua veel ohvikum Beatrice oli abielus, sünnitas lapsi. Date oli abielus, tal neli last, kusjuures kaks olid luuletajad ja see vanem poeg Jacob jätkas tema tööd ja üldse kui Dante oli pagendatud, see läks temaga ja kogu aeg oli kaaslane. Seda mitte kusagilt ei loe, tanud loomingus temaga ei ta, tal on ainult üks sihte sealsel töötajal Dietrich. Võivad armastas neid samu võimatu armastuse kajasid ka Polari kurja õied on, on neid täis. Kusjuures isegi rääkinud oma Lauraga, Laura oli juba abielus, sünnitas 11 last. Vahepeal selle jumalast Petrarca kogu aeg praktiliselt jälitada. Kogu aeg, nagu Laura pidi olema tema vaateväljas. Laurale läheb vidiooni Prantsusmaale, Petra läheb loomulikult, tähendab see siis kaugemate tähtsama. Luulekogumik koosnebki kahest osast. Saldetid, Madola, Petrarca elu leheosa. Laevabadust aga selge, kus kohas ta nakatab õieti nagu hulludeks pidama. Et kus see kuvand on tulnud või kui on poeet, nagu ta peab olema kuskil piiri peal. No tegelikult seal ju palju varem juba see kui me vaatame, Orpheus oli juba selline piiri Pärne nähtus või võtame laiemalt luule ei ole Euroopa asi võib-olla kõige rikkalikum, kõige suurema luule traditsioon islami kultuuris, nimelt Pärsia, Iraani luure, keskaegne, kogu selle traditsiooni rajajaks, nagu kreeka luuletraditsiooni rajajaks peataks Orpheus, seal peetakse. Mis tähendab kiul, see ei ole midagi naljakat, see oli õudne lugu, see seal islamieelses Araabia mingisuguses hõimus veel poisid ja tüdrukud õpivad koos ka umbes nagu Dante vanuses, võib-olla veel nooremad lubjalilli näevad teineteist ja kõik on läinud. Ja neid lahutakse, siis ta läheb hulluks, läheb kõrbesse ja seal nagu püha Franciscus vestleb loomadega ja päevatähtedega kirjutab luuletusi ja see väga oleneb, tundlik traditsioon teretavad sellistes müstilises islamis. Fismis oli tunda? Jah, on küll. Ja ja hulluks nad lähevad armastuse pärast. Miks nii seda? Raske koorem kanda. Ega ei ole saanud kergemaks, ainult seda võibki öelda, et kui päris hulluks ei lähe, siis ei. Tule ka hea luule, et siis on nagu koorem kergem ja, aga ka luulet. No vaata, tabel hulle tähendab oluline oluline vahe, et seal luuletaja hull sellest on kirjutatud alates 19.-st sajandist. Valitsus ja, ja hullus vist eesti keeles, Charlam, proosa kuulus kriminalistid ja psühholoog. Jah, mõnes mõttes küll, aga kui te lähete näiteks päris hullumajja ja loete skiso freenikute, mis asjaga skisofreenia, me täpselt ei tea, et see on väga erinevad asjad, aga ütleme osad skisofreenik väga niimoodi. Ja muudkui kirjutad tekste ja need ei ole huvitavad, tekstid ei ole kusjuures need on väga huvitav kui kirjutavad, aga vot seal seal me väga selgelt see hull luuletaja tahavad ikkagi produktid, et saab ka punkti panna. Aga see skisofreenik muudkui kirjutab ühte ja sama teksti lisab detail mis on iseenesest päris huvitav, aga siiski mitte vist luulearmastajale. Hotell ja aga teeme jälle väikse muusikalise pausi, siis võib-olla räägime natuke luulemeetodist, räägime riivis. Räägime nüüd luulest ja räägime vormis, ma ei tea. Alustame riimist. Et mul on teie loengust meeles, Triin kõigepealt oli võib-olla memotehniline vahend, et selleks, et olulist informatsiooni meelde jätta, millal künda, millal külvata. Üks hüpotees ja selleks oli oli vajalik riim, et milleks nagu elu selliseid elutähtsaid tekste meelde jätta sellest värsivorm ja sellest. Võib-olla ma valetan muidugi valesti midagi sellist. Oih, ma vist päris nii öelnud, aga aga tõepoolest värsid tehnika on samas ka väga sõidu võimas minema tehnika ja seda teati juba väga vanal ajal. Arhailised tekstid, seal on ka üks põhjus, miks luule selline kultuuriline universaal tekste on kergem meelde jätta kui proosalisi. Seda keldi ka, mis puudutab triivi spetsiifiliselt, siis muidugi tal on ka selline tehniline roll, aga ta tavaliselt koos ikkagi värsimõõduga näiteks seal grammatikalised reeglid olid väga tihti formuleeritud värsina, kusjuures see käibki sanskriti grammatika kohta kui ka euroopalikult selle kreeka ladina grammatika kohta näiteks väga raske meeles pidada, millised erandid näiteks seal ladina keeles teise käändkonna r lõpuga sõnad seal tavaliselt käivitamise ajal EK paranes pater patri, aga on olemas erandid ja kuidas need erandid meelde jätta. Väga lihtne. Boerzockerbesbergendermisel liberospertedel. Selline. Riivitud ja trahheilide luuletus, mis muidugi ei ole luuletus, aga seal sineleid No igasugused, isegi need veel igasugust kollast moodi lihtsalt luuletuses või ka isegi kasvõi seal füüsikaseaduste või selle värvide gamma kohta jäljed ja nii edasi räägivad nootidest. Aga siiski see ei ole ainuke riimi funktsioon ja pole vähem tähtis ka näiteks maagiline funktsioon, mis Fadejev ja üldse, kust tuleb riim, see seal selline küsimus, millele ei ole selget vastust, ütleme isegi ei tea täpselt, kuidas riiv tekib Euroopa luules. On olemas erinevad teooriad, eks teooria riiv tekib sellises süntaktilisest parallelismi. Kui meil on sarnane lauseehitus ja siis ütleme sarnane käändelõpp seal siis nad paratamatult võivad Riivuda ja tõepoolest mõnikord nii tekib, aga see ei ole sugugi kõige levinum. Ja see ei ole ainus riimi tekkimise mehhanism, sest tihtipeale Riivuvad täiesti erinevad grammatilised kategooriatega sõda, kusjuures väga vanades tekstides. Mulle näiteks kaua aega meeldis mõelda riim Euroopa luulest tuli ibera araabia paesiast mis algselt oli araabiakeelne, niisiis euroopalik riim tuleb ära peamaadest läbi spaania säält Ruba tuurid ja säält edasi. Et see on probleemid, probleemid, nii tüübleid, et riiv araabia luules on midagi muud kui uues euro, kusjuures see on selline armentaal element. Vot sellised lihtsad riimiskeemi, et seal on suhteliselt vähe muidugi EPason niimoodi paarisriim nagu veel, aga lüürilises luuletus seal ka selladesse ja nii edasi või ise iberand araabia luule üldse oli väga rikkalik, erinevates troofilingu, seal on teistsugune funktsioon muidugi teatud määral tab trubaduuriks riivi, aga mitte eriti. Kuid sinul veel teine aspekt, sellel asjal puht kronoloogiline triiv tekkis varem. Kas, kui olid isegi kõige varasemad kontaktid araabia maailmaga juba seal kuskil teisel, kolmandal sajandil, tähendab riimi kreeka luules ja üsna varsti kallasina luules vene filosoofia filoloog Sergejev koos teise täiesti teooretsee riim tekib antiik dialektika vaimust, mis nagu kõlab hästi, aga praktiliselt raske aru saada, aga tõepoolest kreeka retoorikas oli selline nähtus, nimetati mitteriimiksaga kodadele automaatselt, tähendab vot lõppude sarnasus, see oli bandiit retoorikas olemas, aga kuskil alates juba üsna varajases Bütsantsi kiriku luulest kahvistestest ja eriti nendes, mis seal peadelt jumalaemale seal või siis lausriivi riimi, enamasti grammatiline, kuid ka mitte päris seal teine allikas, kolmas allikas. Riimi väga tihti lihtsalt rahvaluules, kusjuures võime kujutada ette, et see on palju parem kui ükskõik, missugune heegeldab näiteks paljudes kultuurides vana sõda. Riimilised nagu värsimõõtu eriti ei ole, seal aga riimub lõuad ja ma arvan, et see, mida hiljem euroopas vedudele riimidesse ongi erinevatelt traditsiooniliselt ees. Ühte allikat ei seal pealegi riivi tulnud näiteks hiina luule lihtsalt täiesti sõltumatu araabia traditsioonidest ja arvatavasti ka Hillary varem ja üldse täiesti teine asi. Nii see on, see riivib päritolu kohta. Mul on ühest loengust veel meeles, selline asi, te ütlesite, et riim on ajamasin. Kuule. Me ei riimu tagurpidi, ta ei riimu mitte selle sõnaga, mis tuleb, vaid selle sõnaga, mis oli seal seda kindlasti ja, ja see, et ta on nagu ajamasinaga Masin lugeja siis, kui ta saab aru, et eelistatud ringi, kas see tähendab, et ta peab ajas või ruumis tagasi minema seal eelmisel või üle-eelmisel, aga Browski täiesti üle-üle-üle-eelmise värsi juurde. Protski nimetabki, sellist ajad, taltsutamise tal on üldse, tähendab luule senine ainuke vahend inimesele, mis võib kuidagi tal manageerida, ega seda proosal 100 ei ole proosa läheb ajas edasi hakkavat luule võib kas seda kiirendada rütmiga või aeglustada riividega. Aga ütleme, et nüüd siis hakkab, hakkab ära kaduma see riim lasteluule juures muidugi ta on raudne, sinna ta jääb, aga näiteks Soomas ütlevad, mulle on öeldud niimoodi, et meie keel on nii kole, et ma ei suuda riimida, et ei ole vaja ja vabavärss. Ja siin ma kuulen, ütlemised Triin piirab, mida ta kahtlemata teeb. Tundub, et on hääbumise teest. Kogu kultuur on mingi piirangute süsteem ja selles mõttes kunst, mis seal nagu mõnes mõttes skulptuuri, seetõttu seal on piiranguid rohkem ütleme, tavalises kõnes miks meid nimetad tavaliselt luuleks? Ilmselt mingi põhjus on aga kunstis üldse alati olnud kaks protsessi. Üks vabandamine, teine uue kaanoni otsimine vad, euroopalik luule traditsioon juba nii vaba kõigest seal nagu mitte midagi ei ole värssides pääle värsse. Et sõjaväe nagu kõige puhtam ja nüüd niimoodi läheb. Aga esiteks te juba nimetasite lastelaule millegipärast needsamad luuletajad, kes tüdinevad ära sellist mõttetut juttu lehekülgede kaupa nimetatada, seda värsi avaldada, siis äkki kirjutavad lasteluuletuse ja ilmselt mingi sisemine vajadus on see, et seda ei tehta ainult laste meeleheaks. Aga teised, kuidas tekib, eks ole, väga võimsalt hakkas tekkima kusjuures nimelt seal Ameerikas, kus kõige enne lõpetati värsimõõtu ja riividega, seal hakkas tekkima uus luule. Kas sa oled nagu uus rahvaluule, kusjuures mitte selline rahvaluule, mis on nagu tavaline, tekib maal aga seal nimelt linla rahvaluule, see on see hiphop. Ja mis on väga range värsimõõdu. Väga-väga sellised läks, läks ja pealetungija tempaagilised jällegi riimid ja. Talle ka vajalik mitte ainult lootusetut armastust. Väikse pausi ja lähme sele räppi. Bobby teemaga edasi, ta oli väga hea, kuulame muusikat. Mul on hea meel, et suudan sellise mulje jätta räpispetsialisti poole ja ma mäletan, esimesed küsimused räpi kohta, võib-olla isegi teile 95, jällegi 96 kuskil loengutes siis te ütlesite, et see mulle jällegi meeles ühest loengust, et selline sõna. Ja just värsi ja luule vabanemine muusikast, et, et see, see ei ole mitte midagi uut, et seda mäletan ka struktuuridega seoses või kellegagi sellest rääkisite te räpis, on see sõna vabastamine meloodias muusikast veel nagu sammu edasi jõudnud? Vot siin on, kui me räägime rütmis, siis on kaks asja. Esiteks Me räägime rütmi regulaarsuses, ütleme üle iga kahe silbi on seal pikk ütleme, kaks lühikesteks pikaks, lühikeseks pikk. See on üks asi või see, ütleme kaks. Nende tetrameeter oli see värsimõõt, milles üks seminar ühe loo kirjutas. Okei, no vaata, ütleme seal või üle ühe rõhulised, kus ei ole siis, kui me vaatame seda näiteks silbilise rõhulise värsi ajalugu, siis me näeme, et järjest läheb vabamaks ka. Tahad ikka ütleme, nelja jalane jamps, aga see, kuidas kirjutatakse, 19. sajandil on vabadus võrreldes sedasama värsimõõdu, kirjutatakse 18. ma räägin vene või 20. veel. Kusjuures mida see tähendab, et see värsimõõt lugejal peas ta tal ei ole vaja nii selliseid raiutud rüütleid isegi peale ta tunneb ära isegi õrnade signaalide puhul. Niisiis ühelt poolt värsi rütmi, seal läheb kogu aeg intellektuaalsemaks järjest rohkem peas järjest vähem biiti. Kuid teine asi, mis on seotud rütmiga, nimelt selle löögi tugevus ühelt poolt vot see intellektuaalsus, aga teiselt poolt on hea näiteks luule- või laulu saatel marssida. Ja seal vahenimetatud Jää tantsida, mida me näeme nüüd selle Räpid, et ühelt poolt regulaarsus on üsna nõrk piisavalt tugev ja see on, ütleme, meenutab väga arhailine luulemudelit need seal kultuuris tihti niimoodi, et need vanad mudelid, mis tundub, et nüüd täiesti ära unustatud, nad ei ole ära unustatud, nad tulevad jälle uues kvaliteedis täiesti uues kontekstis. Liige ühelt poolt see hiphop on midagi uut ja vanemad inimeste ennekuulmatut šokeeriv asi, teiselt poolt nagu kultuuriloolane tunneb seal ära eest liivale. Kui me võtame setude võistulaulmise, siis võtame räpimeestena pätlikkused omavahel võtavad mõõtu ja improviseerid vastamisi. See tundub, et on peaaegu üks sama asi. No mitte ainult sättus, luuletajate ja laulikute võistlus, see on üsna tavaline asi väga paljudes traditsioonides. Tegemist on, mõnes mõttes on jällegi need asjad ühendatud, sest kultuuriminister tegelebki spordiga kul luulega. Seas on luule ja spordiga ei ole sugugi nii suheldes. Kuri karjas. Meil on külas professor Mihhail Lotman, et vabavärsis sai nüüd natuke räägitud nendest piirangutest, et kui rääkida natuke konkreetsemalt eesti luulest. Mis seisus teie arvates eesti luule praegu on? Ma olen väga raske rääkida nüüdisaegsest luuletusest selles keskkonnas, kus ma püüan mitte teha, sest elavad inimesed, kuidas ma hakkan neid prepareerima, sellega tegelevat kriitikut, aga mina olen nagu värsiteadlane. Aga kui te küsite, mis seisund, luule, normaalne seisund, kriisiseisund ja selles mõttes ta normaalses seisus Aga see, et luule sureb ära. Ma arvan, et scart vähemalt kursuselt minu surmast on kõvasti liialdatud. Nii et seda võib õlule kohta. Kui me kaasaegsest luulest ei räägi, siis võib-olla räägime luule tõlkimisest, siis võib-olla te olete just valmis saanud oma järgmise raamatu ja seal ka ise luulet tõlkinud luule tõlkimisest üldse, et kui palju see on võimalik ja kui palju seal tuleb loovutada ja kui palju seal on võimalik nagu asju edasi anda. Et kas siin tulevad mängu jällegi ühest ühest loengust, tuleb meelde näete, dream ei pea olema üldse mittekõlaline, et või priim võib-olla ka semantiline või neid riimivorme on ka hästi palju erinevaid, et sellest ka mu küsimused. Riivi. See on väga intellektuaalne riim juba siis vä? No puht semantiline riim kirjeldatud ainult vanaegiptuse luuraja. Aga see Riivuvad sõnad on omavahel ka mingisuguses mõttelises või tähenduslikkus seoses, seal on üsna selline tavaline asi, seda jällegi alates itaalia renessansist on pidevalt rõhutada, et millega võib mingi sule riimude ja näiteks Jeesus ei saa riibuda mitte millegagi. Teisesse väsi Jeesusele ja sellepärast tautoloogiline riime seal Itaalias oli lubatud. Sellepärast sellised kõige tähtsamad sõnad, mis ei tohi riimude, mingisuguse banaan näiteks vene luuletajaid Jewind 18. sajandi lõpus teada, et samal tänaval elab veel üks tüdruk trahvid, kusjuures kojamees Surshop, ta arvas, et ta on üks jumala Ainult üks riim Jeesus Taavil. Kuidas eesti keeles piiblisse ter personal Shan, vot siis vene keeles on see, kes pajatas päikest. Kodutöö tegemata? Tavaline. Temale ainult üks riivsilma, seal see vanas testamendis kuulus väejuht, kes peatas aga selgus, riimub hoopis teised trahvidega. Ojavee sugugi mitte meeldiv, selline avastus oli Navad kui tulla nende tõlkimise juurde, siis see on selline tavaline probleem. Noh, kuidas näiteks Floydile edasi anda Rafaeli madonnat, no praktiliselt võimatu sabas pidevalt tehakse põssa Bakradiseerida raamat, jällegi suur probleem, mis puutub luule tõlkiga, siis jah, kerge öelda, et see on võimatu. Aga seal on võimatu tegevusega, pidevalt tegeletakse ja mõnikord päris hästi mina omale tõlgete pretendeeri mingisugusele kunstile, nad sündisid peaaegu juhuslikult, kui suri braskima, pakkusin Raadio Vaba Euroopas, et sellise ühe saate, kui ma tegin ühe, siis mind paluti, et ma teeks veel ja veel neid. Ja siis ma lõbus, arvasin, et ladina keeles luuletuse jäär, Arnold realuse. Sellised reaalon ei ole üldse, see tähendab midagi edasi, see siis, kui mul juhuslikult kaks värssi hakkasid. Siis ma panin ka ülejäänud ja selgus, et see on palju täpsem. Lavad, aga no minu tõlked on pigem sellised geoloogilised näpuharjutused, mis ei pretendeeri mingisugusele kunsti. Aga mina püüdsin edasi anda kõike, süntaksi, triivi skeemi, värsimõõt ja nii edasi. Mõnikord mõnda asja tuli muuta ka sisuliselt lihtsalt eesti kultuuris need sõnad ei tähenda ja need asjad ei tähenda midagi. Aga enamasti ma püüdsin maksimaalselt. Lihtsalt aga see on siis kuri, kõrjasime, esimene tund hakkab läbi saama, ennem kuuleme natuke muusikat ta esimese tunni lõpuks. Maestro Andrus Vaarik loeb meile siis mõned luuletused. Polari kuri aitas Tõnu Õnnepalu tõlkes ja siis teises tunnis juba jätkame professor Lotmaniga jutu protskist ja värssidest. Jääge kuulama, kuri karjas. Ei kunagi saalse vaene Win jettide ilu, kehva sajandi nurisündinud toodang, need teatrikingades, jalad kastaniettides, sõrmed toita, päriselt südant, mis on nagu minu süda. Las jäädagi Kawarnile Lorooside luulendajale, temal laatsaret like ilude vigisev kari sest mina ei suuda leida nendest klassidest roosidest ühtegi õit, mille punameenutaks mu ideaali. Mida vajab see süda, kuristikuna sügavon, leedi Mac bet, teie hinge kuritegelik võimsus, asjulase unenägu, mis avaneb ookeani tuulde. Või olgu siis sina, suur Michelangelo tütar, kes saab jäänutad rahulikult, kummalises poosi oma võluvat söödad, mis tehtud titaanide suu järgi. Sel ajal, kui loodus veel oma võimuka hooga tõi iga päev ilmale oma koletislik lapsi. Ma oleksin meeleldi elanud noore hiidnaise juures, kui mõne valitsejanna jalges mõnulev, kas. Ma oleksin meeleldi näinud, kuidas puhkeb ta hinge ta keha ja kuidas nad kasvavad vabalt õudsetes mängudes katsunud aimata, kas tema süda ei Haumanud tumedat leeki selles ähmaselt niiskes udus, mis ujub ta silmades. Jooksnud lõbuga läbi kõik tema hiilgavad vormid, roninud mööda võimsate põlvede nõlvu. Ja mõnikord suvel, kui haiglaselt päikesed oleksid pannud hoidunud pikali heitma keset põlde. Ma oleksin maganud muretult tema rindade varjus. Just nagu paguneid talu mäekünka jalamil. Ja see on kuri karjas ja raadio kaks ja selle aasta viimane saade Meil on külas professor Mihhail Lotman. Rääkige palun sellest raamatust, mille te just valmis saite. Tegelikult see on teine välja anda raamatust pistriku talvekarje, aga ma ei tahtnud lihtsalt teha parandavat trippi. Esimeses trükis olid mõned read, mis mind vaevasid. Ma lisasin sinna kõvasti materjale, andurit umbes Londonis ka rohkem, isegi kui kolmandik pakse, mõned asjad ei saanud. Ma ei tahtnud tol ajal üldse puudutada, Browski armastuslugusid, saad alles, oli surnud. Nendele asjad olid illegaalsed, aga nüüd kuna nendest on palju juba kirjutatud ja Vene internet näiteks kubiseb igasugustest kuulujuttudest seal teemadel ägeduse, luuletaja armastas oma lemmikkuuluvad siis nagu enam mul ei olnud midagi varjata. Ja siin isegi kaks esseed, nende üldine pealkiri on võimatu, armastusse esimene siis Lawstoria, teine on keelia muusa. Rõhutan seda, miks armastus poeetidele selline võimatu, miks see niipidi tähendab, miks me sellest üle isa, miks mingi midagi muud ei tule? No kui kui me räägime Bradski puhul, siis no tantaloigeldate armastus ütleme kuus aastat, nad elasid ühe kunstnikuga, Marina mas magab aga koos kusjuures kogu aeg riidlesid seal saadaval oli veel veel teine mees. Luuletaja Dmitri Patrušev, Levad aga. Protski poja tähendab, ei tahtnud teda teha. Kumb edasi? See ema ei tahtnud oma lapse isa, vähe. Huvitav asi nagu sünnitusmajja vilistada, Browski, aga vastuvõtja, teine elukaaslane Dmitri veel ja siis, kui braske pidi 72. aastal emigreerus, siis ta. Ta tegi veel viimase katse ühineda naise ja poja kar, sellest ei tulnud midagi välja. Ja no läkski Ameerikasse, nagu see asi on lõppenud ja ei ole asi just siis muutub täiesti lootusetuks armastus ja ja ta peaaegu et maania protskinud teda seal ütleme marjast. Teistes naistes, isegi seal kaminatules. Vot see kaminatuli põleb sama kirglikult nagu, nagu sina. No vot see täiesti võimatu armastada, kohutav. See siin on veel selline asi, et kui näiteks Dante jaoks oli Beatricheolid tema inspiratsiooniallikas tegelikult kogu tema kirjutas, autor paneb kirja, aga Browski puududa, ta ise on ainult see oma armastuse peegeldus. Ja kui nad on lahus, ei tähenda, et lihtsalt Todon lavused. See tähendab, et tema vari ilma seletage, seda värje heidab, ta on invaliid talle nagu jäsemed on puudus oma meeleheide, ta valab luulesse. Huvitav, ma mõtlen selle peale, et seda me saaksime Eesti Eesti suusatades kõrvutada õnnetu armastusega. Meeleheitel, et tuleb praegu midagi ette. Ma arvan, et meeleheite ja õnnetu armastuse suuruselt olen mina kindlasti. Aga eesti luules on selline huvitav asi nagu Hendrik Visnapuu, kes on üsna haruldane nähtus selles mõttes, et ta kirjutab õnneliku armastuse. Ja kusjuures mitte üks või kaks luuletust, aga niimoodi hakkab kirjutama. Sealne haruldane Narva. Väärib tähelepanu. Visnapuu üldse kõik teavad, et ta on tähtis eesti luule ajaloos, aga Marran fantastiliselt. See ainult ajaloos tähtis ka praegu. Ma just proovisin seal lugeda, ütlesid, et ega lapsik. Laulab üldse lapsi, kui täiskasvanud inimene jamaga murded, mis sealt sõnamis teise, millega ta salk hakkab kooskõlas. See ikka meeste amet ei ole meetodiku autosid remontima. Ja veel paremini juhatama seda remonditööga. Kuulame siia vahele natuke muusikat ja siis räägime edasi. Päeva on v? Et? Mu rind mõlemad siin ta on. Ja kes selle Ükskord kokku koori et oleks armas ja lutt. Raadio kaks kuri karjas ja, ja läheme edasi protskiga. See meil esimene kuri karjas saade, kus polegi nii pikalt ühtegi luuletust kõlanud, et väga janune loeti ette mõne oma tõlkes. Panama loeks ühe. See on juba emigratsioonis kirjutatud 78. aastal Rootsi muusika ja see on selles mõttes huvitav luuletused, see ei ole pühendatud tema armastusele. Aga oma Rootsist sõbrannale, mis Rootsi muusika Siis, kui tuisk katab mere ja krigiseb mänd jätab õhku sügava jälje, kui lumme saanid, kui siniseks võivad saada silma, kui vaikseks hääl tuuldetas vabanedes võib saada Välisilm, teadmatusse suubudes vaateväljast kaob. Klaarib arved näoga nagu valgiga türgi timukas ookeani põhjas, mollusk helendab. Nii. Vaikus hirmutab endasse. Kogu häälekiiruse pliidi süütamiseks piisab ainsast tikkust. Libulsi järgis seina, kel südame poolvend, jääb seisma siin. Kuid ikkagi tiksub teistpoolt Mer. Väga ilus, väga ilus teatri etenduses kunagi mänginud Browski. Naljakas kohtuistung tema üle, mis. No see seal start algas sellest stenogrammist. Ja sina oled mänginud natuke tegema selle. Selle, kes vangis kohtunikest väljuvad Hiljem oli meil, kas mul ei olnud Piret Jaaks tegi seda väga-väga meeleolukalt. No see kohtuprotsessi palun käe nagu huvitav, et ühelt poolt see oli nagu vene kultuuri ajas väga oluline asi. Aga seal ei olnud üldse mingi asi, see oli see aeg, kus ta järjekordselt läks lahku oma armastusest, sedasama haridust, ta sai teada, et Marina petab ta parima sõbraga. Ja siis ta muidugi seal oli Moskvas Leigranistajateritud arreteerida, siis sõbratada selle asja peale, et ta loomulikult kohest sõitis Leningradi sõimas mõlemal näod katkestas mõlemaga suhted ja siis ta kohe rederiti võrreldes sellega, mis tal juhtus isiklikes eludes. Ta ütleb, et seal on ainult niukse Ale melodraama seal ja ta ei saanudki selle peale mõelda, mis seal kohtusaalis silmadega kogu aeg otsis, värinaid olnud, värinaid olnud, aga ta seisis seal ukse ees väljas ja siis paar korda tõi protskele mingisugusesse pakid. Kusjuures see Marina ei näinud teda, aga tema aknast piilus seal ja kaks korda tegi tema seest hästi kahvatud figuuri. Paar aastakümmet hiljem, et ütles, et see on tema elu kõige õnnelikumad hetked. Istub vangis ja läheb läbi läbi Rootsi, kardavad seda, et siis ta säärati marinakegi armastab teda. Oskavad aga meil ei olnud seda marinaadi lava serva pandud, me ei teadnud sellest midagi. No sa teadsid ainult sõbrad ja seda poolsaladus hoiti kiivalt kuni surmani. Tema väljendas surma. Saatis kõikidele oma sõpradele ja lähimatele tuttavatele, kes teadsid palused kuni aastani 2020. Sellest ei räägita. Osa ei rääkinud aga vasakus kohe rääkima. Muidu teine räägib ette ära ja see, kolmas osapoolsed vitriin, Bobušov kirjutas kaks köidet autobiograafia. Inimtekst ta nimetas seda, kus suur osa on just nimelt sellesse, millele jättis, oli seal protski. Gaasitöid magasin teha sellega noored olime. Aga tema teeb sellise vastiku tragöödia. Okei kuulame muusikat ja siis läheme edasi. Kuri karjas ja raadio kaks jam kahtepidi on selle õnnetu armastuse ja selle luulega, et vahepeal on endal ka selline tunne, et ei saagi aru, et kumb siis oli ennem enda elus, kas see, et armastus kipub õnnetuks või siis see, et nagu see kontseptsioon või see idee luulest või siis kirjandusest enda pähe tuli. Et mingis mõttes ka inimesed ju natuke elavad neid samu tekste, mida nad laevad vähemalt mulle tundub ja leiavad oma omaenda eludes mingisuguseid sarnaseid, selliseid mustreid, mida nad siis hakkavadki võib-olla pidama tõelisteks kas mingit sellist asja ka luule teeb või, või? Vaata oskad Räkinanud nendest luuletades, keda ma olen uurinud, ütleme seal näiteks Puškini protskele on täiesti erinev. Puškin alguses konstrueeris endale ideaalse mudeli, siis hakkas seda ellu viima. Ja kui elu ei tahtnud Sellel mudelil alluda, siis ta oli hästi õhutatud Lillidesse Puškini mudel oli. No ta tahtis, et ta abiellub naisega, lähevad elama maale, siis sünnitab talle järjest lapsi, muuseas, sünnitas kohusetundlikult, siis sööb ennast paksuks seal ja siukene. Normaanlasega maak, audiitor. Karssettidega teid Peterburi kahvatud diisikulised olendid. Aga naisel olid teised. Et see tal oli ka raske, Michaels Puškini, härrased, nüüd läheb lehele, saab vähemalt natuke elu nautida. Ja ta osutus väga ilusaks, ta ei läinud paksuks. No kus sa seal Peterburis paksuks ei antagi süüa? Isegi Puškini. Aga ta teadis, et ta ei ole oma elu peremees, absoluutselt. Puškini teadis luuletaja aga tema jaoks luuletajaid, inimene, kes kirjutab luuletusi, seal oli ka tal oma seedevõit. Et kuidas seal eraisik ja luule saavad ühes füüsilises kehas olla ja ütleme, see lähedus oli üsna skisofreeniline, et siis, kui ta luuletab, siis ta nagu ei ole ise seal siis nagu seal mingi jumalik värk toimib. Pigem nagu prohvet, aga siis pärast tavaline inimene, võib-olla isegi kõige kehvem teistest aga tegelikult midagi sellist. Esiteks ta ei tahtnud olla prohvet, ta täitsa vältis selliseid kõlavaid ütlusi. Talle tundusid nad kõigi Vanaalsetestampidena, temal oli teine idee, vot see oli seotud armastusega. Tegelikult see kontseptsioon hakkas tal kujunema ja just nimelt siis, kui ta sattus Ameerikasse alguses, nagu naljatades ta ütles, et tema muusa ei tullut temaga kaasa. Loomulikult, Marina, kellele ta pühendas praktiliselt kogu oma loomingu ei tulnudki, siis ta kartis, et ta ei saa üldse luule. Siis ta said enda jaoks väga olulise Gide geniaalselt minu meelest poola luuletaja, filosoof, kes sai ka Nobeli preemia hiljem. Tasavägist, tal oli ideaalne, väga intelligentne vene keel, novot. Ta kirjutas, et ma saan väga hästi aru sellest, mis teie protski praegu tunnete. Te mõtlevad selle peale, et äkki ma ei saa, keedame luuletada. Kui niimoodi juhtub, siis ärge võtke, seda juhtus enne teid ka väga paljudega. Lihtsalt elage. Kuid see tähendab, et see ongi teie hind. Vot see ongi teie puga mehinud. Ja see oli täpselt see, mida protski vaest tol hetkel, kas see ongi tema Polanesitadesse. Ta alati ja siis ütles, et tegelikult see ei sõltu temast. Et mitte luuletaja ei ole see miski tähendab luule aga luuletanud pigem senine kirjutusvahend, millega keel kirjutab ennast. Aga see konstruktsioon oli tal palju keerulisem, see oli kasvatatud armastusega. Luule tekib armastusest, aga selline egotsentriline värdjas, lavastas, võtame sõja, halb, seda. Väga ägedad. Armastab tegelikult iseennast. Aga seda kuidagi varjata ka iseenda eest. Ta ütleb, et ta armastab head armastavat, armastab mingit naist ja nimetab teda minu hing. Aga vot vene keeles kreeka keeles ladina keeles hing, psühhoälimad, naissoost ja täiesti tavaline asetud armastada ta ütleb muhing tegelikult armastabki. Ja see naine oli? Ma ei tea, kui palju ta sind pidas, Silva plaat olid aga üsna tsükloplattalistlik konstruktsioon. Ta armastab seda, mis tal puudu olnd. Ole olemegi õnnelikud, lavad niisiis luuletaja ei ole see, kes kirjutab. Aga ka see armastada ei ole see see armastada luuletaja erriteerimis. Vahel tegelikult öeldakse, et seal oma armastuse kohta, et seal pidu, muusa, äkki see ongi muusa, see tähendab mingi olend ei tea üldse, kuidas ta välja näeb, et võtab ainult selle armastatud nägu. Ja see on üks oluline erinevus. Muusa ei sure, muusa, nii igavene ja palju vanem ürgsam kui luuletaja sureb ära, muusa leiab endale uue armastuse, sureb ära, ta leiab ka uue. Peaasi, et otse pidev inspiratsiooni või ärritamise või irvitamist protsess käiks aga kruusa ka ainult keelepask. Tegelikult see, kes räägib, kes vajab seda väljendaks luules sovkeel, kummaline konstruktsioon, mis tegelikult kuulge, kui me vaatame viimased uuringud, keeled ja sul metafooriga jätame, siis ongi nii, et keel väljendab ennast läbi, luuletajat, aga mitte, luuletaja kasutab keelset väljendada iseennast. Kuri karjas raadio kaks, et kõik see, mis me just kuulsime, see annab õigustuse täiesti süüdimatult käituda neil naistel, keda luuletajad nimetavad oma muusa, teeks. Ei vota inimestele vastutajad, nad kannavad täieliku vastutuse oma südame. Luuletaja, ükskõik, geniaalne taanlane kuidagi käitub värdjalikult, siis ta ongi selline. Selles osav vääradi šamaani me mäletame, siis peate, kas see on niisugune märkus, et sealt talunud selline Riimjade patrioot riimub sõnaga Juudases karjad? Et. See riivab kellelegi märkust. Pole keegi. Sakslane aga tuleb meelde selline juhus luuletajate vahel Johnsylvest. Sest prostad äsja, tema Ben Johnson kirjutab palju peenemalt, aga samas ta oli ka selline räige tüüp. Ja kartuli kohtab, see transrestor ütleb talle, et Johnson restoran sõstra. Ägab keerab varrukad üles talle mulje, et. See ei ole tõsi. Ei ole tõsi, aga sellest on triiv. Järgmine kardad, kohtuvad. Lõpeta hääberson. Leevedja. Lase Yaleri sellest veidi. Vaata, see on see luule ja. Ja elu vahe. Aga protski juurde tagasi tulles, et see noh et mingil hetkel noh, kas või sellest samast teie raamatus ja, ja internetis igal pool, et, et see see luule ja siis elu, et nad ikkagi ka pärast kriitikas igal pool ikkagi ristuvad ja, ja samal ajal, kui luuletaja seda kõike elab, siis ta elab ju seda ka ikkagi kuidagi korraga ja terviklikult läbi, et, et see, see valu ju on ikkagi päris Teie loengus ka, et see on praegu nagu väga hea hingetugi, et oh, see pole midagi, et see on lihtsalt keel, mis väljendub endast, aga siis, kui sa parajasti selle teate, ma kujutan ette, kui protsessi sai teada, et tema parima sõbraga petab seda muusa, et siis läheb kõik sassi ikkagi. Ma tahaks kellegi teise näite protski. Üsna lähedane sõber, sõbra, mitte armuke, ta uppus ära. Ta kirjutab väga pika luuletuse sellesse oma meeleheites. Ja muuseas, sellises lutan. Õigemini kirjutad pisarad. Siis, kui ta nutab või ei kirjuta ja selles mõttes luule Muidugi ta oli mingi tõuge, kui soovite, inspiratsioon on mingisugusest sündmusest. Aga siin peab olema mingi vahe. Need luule väga harva vahetunud On muidugi olemas žanr Kuitkud aga seal jälle vastupidi väga raske üles kirjutada misse. Näiteks löderototüüdis nüüd setudel säilisi tikutel tol ajal siiamaani ja püüdis need üles kirjutada siis loovused kamalatsena. Et rõvedad, aga lihtsalt jubedad sõnad, nagu neid ei olegi. Mul on üks küsimus peas, aga mul läks meelest ära. Seal pole ka. Teie loigud. Mul on veel meeles aga üks väga retooriline võte, mida ma olen sageli kasutanud, et sel ajal, kui ma siin teiega rääkisin, tuli mulle üks mõte. Lülites laiusele Puškini juurde teha. Ma tahtsin Puškini juurde veel tagasi tulla, et selline romantiline armastus ja, ja, ja väga suured tunded ja väga suured vahemaad, et kuidas sellised asjad nagu võimalikud on ja kui, kui kui vaadata sellist noh, siukest Niukest, neoViktoriaanliku suhtumist ruudusesse ja, ja kõigesse sellesse, mis nagu ühiskonnas või ütleme, selles kollases meedias, millised pühakud nõutakse teelt, nagu inimesed oleksid, kuigi keegi ei ole. Et kuidas see Puškini ajal võimalik, et kuidas selline nagu ma mäletan, et ühel ühes ühes loengus ühes seminaris me seda natuke puudutasime, et mis, kas, kas eeldas siis nagu poidilt tõesti, kui ta nii pikalt kaugele elasteks täielikus tsölibaadis elamist või mis tal viga on, et ta peab selle? Et kui on selline suur romantiline armastus? No kuulge, see ütleme romantilise ma ei tea, mis asja remontida. Kas sa mõtled romantismi? Ei, armastuse ideaal on suurel määral tunud trubaduuriks ja tule Truva tuuri. Te jällegi seal kristlikku antiigikultuurisüntees luules tõstetud rabatuurid teenivad oma kauni daami, mis on mingisugune jumalaema peegeldus. Aga mõne jaoks lihtsalt ongi selline jumalaema otsade peegeldus. Bert randa, palun, oli mitte üksnes ise välja paistab, aga ta oli ka tullut Rubatuuril luuleteoreetik, kusjuures mitte värssi teda ei huvitanud aga ennekõike teemat ja kuidas turvatool peab elama ja kuidas? Kogu oma elu ta pühendab. Kaunile daamile valib endale südamedaami. Siia vahele räägin ühe loo, ma ei mäleta, kuidas selle Truva tuuri nimi oli, aga ta valis endale südamedaamiks Egiptuse kuninga. Asi on selles, et tol ajal mingit Egiptuse kuningannat ei saanud olla, kui ta ei olnudki isegi Egiptuse kuningriigilavad ägevata, valis aga nagu iga õiget rubadurtaali. Ristisõdalane siis sinna palestiinlasest Egiptusesse nägi oma südamedaami ja sai rabanduse, sest ta oli veel kaunim, kui ta kujutas. Nii näevad, nii, paneme kinni, tuleme rangema kogu elusa teensoni kaunile daamile. Aga see ei tähenda, et sul ei ole mingisugust ihasid. Selle jaoks on seal mingisugused talud. Seal on isegi vägisi võtavad nii palju rüütarlikkusest. Ja naise üleistamis helistajaks aseks abstraktsed ideaal. Jällegi mõnes mõttes tema enda hing konstruktsioon, aga üsna jõhkrad tüübid olid keskajal elasid absoluutselt mitte paremad kuprad. Et mingid asjad Kuigi mul on teie loengutest seminaridest väga täpselt meelde jäänud ja, ja oma väga mitmeid tegusid, ma olen enda jaoks. Sellega. Vaata mul on väga kahju sellest, et ma absoluutselt ei mõeldud tavaloengute seminaride, et mingisugusest kaabaklusi hakatakse sellega. Õigus. Absoluutselt, aga noh mina ei ole Bertrand. Aga väljapääsmatu olukord, siis mõtled, et mida teised selles olukorras tegid? Ei, ei. Absoluutselt käitud nii, nagu sina käitud. Teised sinna puutuvad poisid ees, näitasid eeskuju. Gäng gängi mentaliteedi. Kuhugi tahaksin kuuluda. Selles mõttes pigem nagu. See on kuri karjas ja kuulame veel natuke muusikat. Ja see on raadio kaks kuri karjas ja meil on külas professor Mihhail Lotman ja võib-olla sõel, palun protskit luuletõlget. Ja see oli juba täitsa teistsugune luuletus, see on, ma rääkisin, et ilma armastuseta protski kahaneb, laguneb ja nii edasi, kusjuures ikkagi talla tema Õudveid jääl on see, et vähemalt no kuidagi kasvõi selle huumus, seda kasvõi selle, mis meist jääb kuidagi meie mullatükid saavad kokku. Nii, ja see on juba palju hilisem luuletus 10 aastat surma kirjutatades 1086 ja loodus on selline. Mida tähendab maha põleda, teab vaid tuhk, aga mõndagi aimab muidugi lühike silm. Mitte kõik ei puhu minema, tuul ega püüdlik luud hoovist välja ei vii. Kortsus kolina jääme Tatina pingi all nurgas, kuhu iial ei pääse valgusekiir sopaga embuses. Tundame, kuidas voolab. Aeg. Meist saab huumussette kultuurikiht. Nähes määrdunud kühvlid, vingerdab arheoloog Aqsa kramp. Kuid jälkus ta silme ees tabab nagu mulda kaevatud kirehoog nagu püramiidid, antitees räime, hüüab ta võideldes oksemaiguga suus hoit kaugemale kui lindudest. Maa jääb meist tema poos, kuna raibe, vabadus, kudes vabadus tervikust, osakaste hapa teos. Aitäh. See on raadio kaks ja kuri karjas. Meil oli külas professor Mihhail Lotman, kuulame muusikat ja siis ma loen lõputuseks ühe luuletuse, mille kirjutas meile Jarek Kasar kuri karjas. Hooaja lõpuks aitäh. Ja see on raadio kaks ja kuri karjas ja selle aasta siis viimane saade. Tahame tänada kõiki, kes meid siis kuulanud on ja eriti kõiki, kes meil külas on käinud ja kõiki, kes on kirjutanud meile ja kõiki, kes on mis hästi ja armastusega ja huvitavalt suhtunud ja kindlasti tahame uuel aastal seda edasi teha ja selle aasta ja selle hooaja siis lõpetuseks on suur, suur ja hea, väga hea sõber, kallis sõber, Jarek Kasar, kirjutanud sellise loo spetsiaalselt, mille ma palusin, et me saaksime siin ette lugeda ja selle load andis ja siit ta tuleb. Jarek Kasar antikristus ja seitse pöialpoissi. Peeglike seina peal ei näidanud pilt. Antenn tagurpidi, arvasid pöialpoisid, üritasid peegli kõrval asetsevat jublakat ühes kohas ümber keerata. Kuradi koerad, karjus kuri kuninganna, jätke rist rahule, pühkige oma pirukas suumulgu puhtaks ja vut-vut magama. Pöialpoisid pugesid vanasse rotiauku, kuhu oli maha laotatud seitse jalamati heitsid pikali ja jäid magama. Kuri kuninganna lasi paar Chirdsotsiifi peegli klaasile ja asus lapike käes, seda intensiivsete liigutustega laiali hõõruma. No ei võta pilti ette, raisk, kuidas ma nüüd teada saan, kes maailmas kõige ilusam on? Sina, mu kallis, nägus prints, oli vahepeal valge hobusega töölt koju jõudnud, hiilinud kurja kuninganna selja taha ja üritas teda kallistada. Iga päev leian su siit deeglises kirumast, mis sa seal üldse seisad, kui see sind nii kurjaks teeb? Kuule päevavaras, kui ma päriselt kurjaks peaksin saama, siis läheb üldse nii, et su silm ka enam ei pilgu. Ärritus kuri kuninganna veelgi ja pihustas puhastusvahendit oma trofeemehele otse näkku, nii et selle nägus näolapp tõmbus krimpsu nagu vokitud kaheksajalg. Kallis, kas pöialpoisid juba tuduvad, püüdis printsi jututeema mujale viia. Jah, su pärdikud õgisid nagu kajakad ja tõmbasid juba urgu kerra, raporteeris kuri kuninganna lühema nimega. Ka. Sullegi jäi sinna käterätiku alla natuke tagurpidi õunapirukat leebus ka ka ja silitas oma maitsetute pikkade kunstküüntega pilditu peegli kuldset raami. Kui nägus prints oli kogu piruka ära söönud, tundis ta tohutut rammestust, viskas elutoa diivanile, vajus unne. Seejärel pööras kuri kuninganna peegli kõrval seisva risti õigetpidi, keeras selle otsa peidetud korgi lahti ja kummutas alles jäänud mürgi üheklaamakaga endale sisse. Pärast lumivalguke mürgitamist oli peegel olnud tumm kui hauakivi ja kuninganna ei näinud enam elul mingisugust mõtet. Raadio kaks kuri karjas häid pühi. Kuulmiseni.