Ja tere ilusat keskhommikut Rahva teenrid taas. Seekord siis eelviimast korda sel aastal ja et aasta hakkab lõppema, siis just tänase koosseisuga siin arutasime enne, et ega me aasta kokkuvõttest ei pääse. Aga loodetavasti see raske ja tänamatu töö jääb siis Rahva teenrite viimasesse saatesse ja juba Lauri Hussari juhtida, kus meil siin vikerraadiolaua taga on ka natukene suurem seltskond. Aga täna siis teenivad rahvast Iivi Anna Masso ajakiri diplomaatia, Peeter Kaldre, rahvusringhäälingu, ETV uudised ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe. Ivi, sul on täna nagu viimast korda rahvast teenida. Selles rollis selles rallis küll ja luureinfo ütleb, et sa lähed ära Kadriorgu. Aga seda on lausa. Ajalehed öelnud mööda minnes luure vahe kasutabki avalikke allikaid ka. Et miks me ei saa jätta küsimata alati, kui meil klubist keegi lahkuksime alati küsime niimoodi, et miks ometigi? Et, et see on, see on kardinaalne muutus. Ja miks ometigi niimoodi, et ta ajakirjaniku töö paned nagu nüüd varna ja siis asud teenima riiki ma selle peale, mida teeme meiegi siin. Kaant loomulikult, kui on võimalus sellisel viisil oma riiki toetada, siis võib seda teha. Hakkad andma vabariigi presidendile nõu. Mis alast nõu sa hakkad andma? No küsige seda uuesti mõne aja pärast, siis ma oskan paremini öelda. Võib küsida, et milline on see valdkond kus president üldse nagu vajab ta tundub, et on Vigala valdkonnaga väga hästi. Kuna ütleme nii, et ta vajab kindlasti paljudele valdkondadele spetsiifilise valdkonna nõuandjaid, tal ongi mind on nimetatud nii-öelda üldnõuandjaks ja ma sain aru, et arutus jänes mitmetel-mitmetel teemadel, ma olen nõus sellega, et presidendile on raske nõu anda just sellepärast. Ta on ise väga noh, väga asjadega kursis, väga aktiivne, väga hea kirjutaja, mõtlen näiteks on väga raske leida nõuandjat, kes temast paremat teksti teeks või isegi sama head. Niiet et tegu on kahtlemata väljakutsega kõigile, kes selle töö peal juba on ja ka uutele inimestele Nojah, aga kuna Soome on meil kõige lähedasem liitlasliitlasmaa ja kõige lähedasem riik ka, et siis sina kui Soomes spetsialist kindlasti seda nurka võid talle kajastada küll. Ja mul on väga hea meel, kui ma oma esikus saan pisut seda meievahelist Soome silda täiendada. Ja no kõige tähtsam on see, et see, kelle juurde sa lähed, ehk siis vabariigi president ka nõu kuulda võtab. Et meie Peetriga tunneme vabariigi presidenti ka juba mõnda aega, aga, aga loomulikult mitte mitte nii lähedalt. Et, et kas, kas tegu on inimesega, kes, kes võtab kuulda nõu ja kes sellega arvestab või, või lihtsalt kuulad nõunikud ära, et see on, see on vast kõige olulisem küsimus. No ma arvan, et oleneb, oleneb teemast, oleneb küsimusest, oleneb seisukohast. Ega sellel suurel teleintervjuul, mis vabariigi president nüüd siin paar päeva tagasi andis, sinul näpud veel mängus ei ole? Ei. Nii et me võime sellest vabalt rääkida. Seal ei tegelenud jah, et ainult niipalju, et lahtiste kaartidega, et päris sõltumatu, võib-olla minu kui erapooletu kommentaar ei ole, aga, aga jah antud hetkel täiesti mitteosalisena. No igal juhul meie elu siin Eestis praegu vajub pikalt nüüd jõulurahusse koomasse aasta aastalõpukooma jõulurahu tulevad niimoodi üksteise otsa ja väga-väga pikad-pikad pühad on, on tulekul. Et selles mõttes vabariigi presidendi pikk intervjuu Eesti televisioonile, siis mis kestis 40 rotid ja mis on alati tähelepanu pälvinud, pälvis ka ka seekord. Ja no ega see ei tulene muidugi ainult sellest, et et aeg on niisugune, et väga palju niisugusi olulisi teemasid või, või kasvõi poliitteemasid nagu ei, ei, ei, ei tule peale. Aga, aga presidendi jah, kõned ja ja intervjuud, pikemad intervjuud sellised alati pakuvad niisugust mõtlemisainet. No kõigepealt ma pean ütlema seda, et mul isiklikult on väga kahju ja ma ma loodan, et president ka ümber mõtleb. Et ta ütles kohe esimese asjana tema kunagi memuaare kirjutama ei hakka. Vot see on minu meelest. Meie poliitikutel üks üks üks suur viga, et nad ei armasta memuaare kirjutada. Ma saan aru, et seda ei ole võimalik võib-olla teha. No ütleme vahetult pärast ameti mahapanekut või kui asjad on väga-väga soojad ja ja, ja ausad ausad memuaarid võiksid riivata veel väga paljusid või, või mõnda suures mängus kaasa mängijat. Aga hiljem nii-öelda paarikümne aasta pärast või siis oleks ikkagi ju ju väga-väga huvitav kõike kõike seda lugeda, loomulikult, kui need memuaarid oleksid ausad. No esiteks ei välista ju keegi, et seda keegi teine teeks, paljud memuaarid on, on mitte minavormis kirjutatud ja noh, teine oluline asi on see prind on tagasihoidlik inimene, et ma arvan, et ta kirjutab hea meelega oma mõtteid üles eriti kui teda natuke tagant piitsutada. Aga noh, nad ei kirjuta hea meelega endast. No ekspresidendi kõnedest ja ka tema elu huvitavatest seikadest on ju ka raamatuid ilmunud, tegelikult on ju meil ka müügil need juba kikilipsuga ja, ja, ja ja tema kõnet lugeda. Jah, ma kunagi muide, tuliselt vaidlesin Mart Laariga selle üle, ütlesin, et, et vaata, et, et see on väga tore, et sa tohutu ressursiaja eeskätt paned, panete öelda ajakirjandusele. Aga et sa oled lõppude lõpuks ikkagi kahekordne peaminister ja ja olnud uue Eesti vabariigi sünniloo juures ja ja sinu memuaarid vägaväga kuluksid ära, on et paar paar telliskivi oleks täiesti nagu asjakohased, mis, mis võiksid paljude huviliste raamaturiiuleid ehtida. Aga Ma ei mäleta, mida, mida Laar vastas, aga igal juhul ta ütles, et, et selleks ei ole aeg veel küps või, või midagi taolist. Vot niimoodi, no eks kõrvalt ole need memuaare muidugi ka kirjutatud ja noh, rääkimata nüüd Edgar Savisaarest, kellel on täiesti kapitaalne memuaarteos on meil ju olemas kõigil, kes kes tahavad tutvuda ja mis puudutab Mart Laari, siis vähemalt tema tema esimese valitsuse tegemistest on ju päris hea raamatu kirjutanud Kalle Muuli Isamaa, aga tuba, et seal on nagu, nagu ajalugu küll ja küll sees. Aga mis puutub nüüd presidendi intervjuusse kuni siin tagasi tulla selle teema juurde me oleme selle juures. Me oleme selle juures, et siis no mina olen aegade hämaruses aastaid tagasi teinud presidendiga kolm aastat järjest aastalõpuintervjuus, et ja ja mul selles mõttes nagu oli nagu professionaalina päris huvitav vaadata seda, seda tänavust intervjuud ja esimene asi, mis mulle silma torkas võrreldes varasemate intervjuudega presidendiks, enesekindlus, tunduvalt kasvanud. Et kui veel esimesed intervjuud võisid olla sellised natukene intellektuaalselt Kubavad ütleks niimoodi, et noh, ka teemad olid suuremad, oli seal maailma poliitika ja Euroopa poliitika siis seekordne intervjuu, mis valdavalt käsitles ikkagi meie siseolukorda kus president, et olgem ausad, varem ei ole olnud väga selline selgesõnaline ja, ja niimoodi otseütlev. Siis seekord oli see intervjuu erinev ta lausa noh, väga mitmel puhul panime tähele, et, Ta lausa katkestas saatejuhti, kui saatejuht viis teemana sellisele õrnale jääle ja president esines väga kindlate seisukohtadega, et ma olen seda rääkinud 20 aastat tagasi ja ma olen seda öelnud eelmisel aastal ja noh, selles mõttes oli ta kuidagi Huus segu Ta oli jah, kepsakas selles mõttes, et silmanähtavalt talle käis närvidele see, see nii-öelda kogu aasta kestnud kõik, kõik see paine, mis on, mis on Eesti, mis Eesti elukohale tulnud ja kõik need skandaalid ja kui kui nüüd aastalõpuintervjuus ka needsamad teemad uuesti välja toodi, noh loomulikult ta ju eeldused, et seda tehakse, sest ilma selleta oleks seda intervjuud olnud ka väga-väga raske nagu teha. Aga, aga see, see tundus, et see käis talle natukene närvidele ja ta otsustas nii-öelda noh, võta nagu oma oma suuna või, või oma kursi ja öelda, et, et see hädaldamine nagu suurt ei aita, et et, et vaatame, mida see, mida see aasta nagu millist kogemuste annab ja millist, mis selle aasta tulemus tegelikult on, et millised selle aasta õppetunnid on seesama jutt ikka see, et 2012 me kogusime üsna palju tulevikuväetist? Noh, see oli tal, seal oli tal selgelt välja mõeldud kujund võib-olla tuleb kohe ka juttu sellest, et mida, mida sellega tegelikult. Kui on ta ju laenatud eelkäijalt, Lennart Meril teatavasti et et kui asi on Et kui asi on sitt? Jajah, teda tulevikku, ma just mõtlesin, kas niisugune sõna tohib rahvusringhäälingu eetris kasutada, aga, aga igal juhul on, on, see, on see väga-väga huvitav tsitaat Ilveselt. Ma rääkisin tulevikuväetisest, kui meenutada üht minu eelkäijat. Et, et kes meie kes meie kuulajatest ei, ei tea, siis tõesti ma ei mäleta küll, mis aastast see tsitaat pärineb ja millisest konkreetsest poole täpselt see kontekst, aga, aga igal juhul Lennart Meri tsitaatsõna-sõnalt on nii, et olukord on sitt. Kuid see on meie tuleviku väetis. Just nimelt ja noh, ma olen, ma olen nagu nõus, et minu meelest ka oli väga niisugune reibas ja hoogne intervjuu. Ja noh, minu meelest ei ole iseenesest rõõmustav, et see oli tore ja see näitas siukest head head ettevalmistust, ütleme niisugune, ma ei räägiks päris katkestamisest, aga niukene, vastuste valmidus ja see oli nagu selgelt ütleme, kui me võrdleme näiteks paari aasta taguse rahaskandaaliga, mis tuli nagu just aasta lõpus välja, mis oli väga värske, siis sina, Peeter intervjueerisid Keskerakonna Raido roos ka, noh siis siis oligi selline selline nagu mureliku vari kogu selle kogu selle asja kohal ja noh, praegu on jälle need skandaalid keenud jaa, jaa. Ja vohanud nii kaua, et need on olnud nagu aega läbi mõelda, et selles mõttes on suhteliselt loogiline, et on et on nagu praeguseks vastused suhteliselt valmis ja, ja noh, lammast on väga tore, nagu, et jutt oli, jutt oli nii selge ja konkreetne. Jah, aga me võiksime ikka natukene arutleda selle üle, et mis asi see sellest aastast kaasavõetav sõnnik siis on, mida me tulevikus saame laiali laotada ja mis annab ka head viljasaaki. Et kas see tähendab nüüd Deng Xio pingi kuulsat tsitaati, et mida halvem, seda parem. Et, et me nendest skandaalidest midagi siis õppisime ja mida me siis õppisime? No minu arusaamist minu arusaamise järgi, mida tahtis president rõhutada, oli see, et need skandaalid tekitasid selle liikumise, millest meil on kogu puudus olnud, ehk siis kodanikuühiskonna liikumise me kõik need hartad ja, ja need väga teravad sõnavõtud ja, ja see, et ei lasta enam valitsejatel niisama rõõmsalt toimetada igasuguste sigaduste taga, et kui midagi tehakse, et siis tuleb ka ja inimesed tulevad välja, mida me mida meile. Tulejoon lohi Peeter öelda, mida meil ei ole ning ütles, et mulle ei meeldi teie tool. Toon toonil pole häda midagi. Et, et kui see aasta andis tõesti sellise tõuke kodanikuliikumisele ja sellest me tulevikus hakkama laotama mingisugust viljakamad pinnast, et ma loodan, et president pidas silmas seda Ma asuks kuigi ma ei tea, ma usuks, et mitte ainult seda selles mõttes, et jah, et see kodanikuliikumine on olnud ju ju tegelikult kogu aasta vältel, et noh, alates Actades ja kõik õpetajate ja arstide streigid ja see käib kõik siiasamasse kategooriasse inimesed on hakanud oma seisukohta aktiivselt väljendama ja nõudma, et neid kuulatakse ja see on iseenesest väga positiivne asi. Aga, aga noh, kui nagu seda sõnnikut defineerida, et noh, kindlasti kindlasti on siin ka nagu teine pool on see poliitilise kultuuri küsimus ja on on ka nagu poliitikute pool õppida, teatud asju tuleb teistmoodi teha ja noh, on nagu konkreetselt kavas konkretiseerida seadusi parteide rahastamise ja, ja võib-olla ka valimissüsteemi osas Nojah, ei jah, ega, ega siis nüüd see aasta ei ole, ei saa nimetada, et, et meil on mingi stardipauk antud nagu kodanikuühiskonna käimalükkamiseks, aga aga igal juhul. Igal juhul ma arvan, et et see nii-öelda silver, Keit või, või kogu see, see protsess, mis oli küll väga ära piiritletud siis parteide rahastamisega, aga mis kuude, mida edasi kuud läksid ja ja nüüd on sellest juba üle üle poole aasta möödas, et et see nagu paisus ja paisus ja paisus, kuna kuna poliitikute poolt ei tulnud adekvaatset vastust oleks see asi ära lõpetatud kohe. Ehk oleks toimunud kas või moka otsast mingisugune ülestunnistus, et jah, nii on juhtunud küll, nii on tehtud küll ja meie ei ole ainukesed. Ja seda öeldi ka, et me ei ole ainukesed seda nüüd ka rahandusminister hiljem öelnud nagu, nagu see oleks mingi õigustus, aga, aga see selleks, kui, kui justiitsminister oleks kas siis peatanud ministriks oleku või astunud tagasi kohe. Me oleksime tegelikult ju paljust ilma jäänud, nii et, et tegelikult suur aitäh nendele. Reformi ja teiste erakondade tagatubadele, kes siis otsustasid hakata nagu vastu punnima, et mida, mida rohkem vastu punniti, seda rohkem ennast sellesse võrku mässiti ja seda, seda rohkem nagu ühiskond hoogu sai. Üks asi, mis sellest väetisest võiks välja kasvada, oleks kahtlemata siis poliitilise ütleme arutelu teinud poliitilise kultuuri, vaid arutelu, kultuuri muutus kogu avalikus sfääris ja see, et arutelukultuur ei oleks, ei oleks nii kohutavalt mustvalge ja üks väike moment, mis mulle seal intervjuus väga meeldis, see oli just üks nendest, kus kus president intervjueerijat kiirelt parandas. Tegelikult Ta oli, oli, oli see, kui, kui intervjueerija, kas hakkas rääkima pooltest ja president ütles, et ei ole mingit pool, kes on näiteks üks poolteise vastu. Ja, ja see on, see on must asi, asi, millest tuleks lahti saada, et kui sa nagu ütled, et valitsus on just midagi midagi nagu õigesti ka teinud kuskil, et siis sa oled nagu madi apologeet ja õuelaulik või pugeja või valitsuse pool ja, ja, ja siis on jälle see teine pool, kes on valitsuse vastaja tegelikult, et noh, tegelikult koosneb kogu riik, nii poliitikud kui ka teised aktiivsemad ja vähem aktiivsed inimesed koosneb kodanikest ja, ja ei ole mingeid ühtseid arvamuste pakette, et inimesed on teatud asjades ühte meelt ja teatud asjadest eri meelt ja ja peab olema võimalik ühte asja kritiseerida, ilma et kas kogu riik või kogu valitsus või isegi kogu inimene prügikasti visata. Nojah, ei, keegi loomulikult ei eita, et valitsus on palju ära teinud ja eriti just selle finantskriisi ohjeldamise osas seda keegi ei eita ju tegelikult. Aga siiski see, et meil ei ole osapooli, ma, ma natuke vaidlustasin selle selle seisukoha sellepärast, et kui me rääkisime sellest, et kodanikuühiskond, et sai ikka lõppeval aastal päris kõvasti tuult tiibadesse, siis ma küll ei näinud neid märke, et siis see teine no hea küll, ma kasutan praegu seda osapoolt see teine osapool, et see oleks nagu midagi nagu õppinud või paar sammugi vastu tulnud. Anna juba mainis seda, et kui see rahastamisskandaal puhkes, et siis hakati vassima siis hakati varjama, kuni siiamaani ei ole ju tegelikult tunnistatud, et midagi valesti tehtud. Ma vaatasin hiljuti paar päeva tagasi oli Reformierakonna Legendaarse asutajaliikme Valve Kirsipuu intervjuu Pealtnägijas kus ta sisuliselt ju rääkis sama juttu, mida on rääkinud ligi, mida on rääkinud Michal, mida on rääkinud, tantsib ehk siis õigustanud seda käitumist, mismoodi Reformierakond on, on käitunud kuni selleni siis välja, et ta ütles, et aga vaadake, kui ei oleks Reformierakonda. Kes siis kaitseks Eesti riiki ida ohu eest. No tule taevas appi püsiks. Jah, see oli, see oli, see oli vägev sõitma, et loomulikult minul on, on südamel ikka see, et, et mis siis nüüd nagu edasi saab, et et eeskätt, mida siis 2013 nagu kaasa toob, et noh, hea küll, oli harta ja olid need meeleavaldused ja ja lõppude lõpuks oli presidendi eestvedamisel ka seesama jääkelder ja, ja, ja kõik need, kõik need protsessid. Aga kui sa oled võimul, siis sa teed nii-öelda palga eest oma tööd, sa pead oma oma oma tööd tegema, eks ole, noh, asjad on vaja ära teha. Kui sa oled nii-öelda vastasleeris ehk antud juhul nii-öelda siis kodanikuühiskonna nagu kõnetoru või siis sa teed seda ju kõige oma muu tööde kõrvalt. Ehk siis sinust peab olema ikka jubedalt sellist sisemist jõudu ja veendumust, et seda asja edasi vedada. Ja siin, kui nüüd president ka selles intervjuus ütles, et, et noh, et kui see asi nagu ära sumbub, siis ta sumbub seetõttu, et inimesed ei ole, ei ole piisavalt huvitatud sellest asjast. Et see ei ole nagu enam nagu riigi süü. Et ma ei, mul ei, ma ei tea, ausalt öeldes, mis oleks niisugune. Edaspidi niisugune käimalükkav jõud, et need, kes selle asja nagu nüüd ette võtsid et nad seda siis ka edasi ajaksid. Ma arvan, et me ei saa parata midagi sellele, et käima lükkavad jõud ongi pigem negatiivsed asjad, sest inimesed, kui kõik on nagu okei, et, et siis nagu ei viitsi minna tänaval eriti kui nii külm on nagu praegu. Ühe ühe minu, ma ei tea, lemmikosalusdemokraatiateoreetik koerus ja ongi üks raamat algab, algab sõnadega Democrats lava ehk siis demokraatiat on raske armastada ja siis ta kirjeldab, kui, kui tüütu ja vaevarikas Ei, ma armastan demokraatiat, küll, aga soojas toas kombinatsioonidega. Tänaval käimine, et aktiivsus ongi nagu sellise aja ja energia ja kõige muu suhtes kulukas ja noh, minu meelest on nagu väga huvitav jälgida ka seda, et mida navusest Jääkeldri protsessist oodatakse, et näiteks, et näiteks on nagu selliseid hääli, kes on väga pahased selle peale, et aga lõpuks ju ikkagi riigikogu otsust, et no kamoon, et noh, kes peaks otsustama, et kui sul on nagu probleem sellega, et lõplik otsustusõigus jääb riigikogule, siis sul on nagu probleem parlamentaarse demokraatia kui, kui sellisega. Ja, ja kuidagi siukse vastuolulisi signaale, et ühest küljest öeldakse, et me tahame, et me tahame, et rahvast võetaks kuulda, meid ei võeta kuulda. Ja teisest küljest tahetakse, et ikkagi nagu ülevalt poolt keegi tuleks ja paneks asjad paika ka. Ja, ja noh, siin on minu meelest presidendi signaal, et, et kui asi sumbub stes umbes sellepärast, et inimesed ise ei viitsi, et noh, kanalid on olemas võimalus kaasa rääkida, on olemas linna parim, mida selline osalusega vürtsitatud parlamentaarne demokraatia saabki pakkuda, on see, et argumendid pääsevad avalikkuse ette, et neid loetakse, neid kuulatakse, kui me räägime siuksest Haabermasilikust arutlevas demokraatiast, siis võidab põhimõtteliselt parem, parem argument, argument, mida mida avalikkuses kaalutakse ja ja kollektiivselt heaks tunnistatakse, aga ütleme, et noh, keegi ei saa nagu arvestada sellega, et minu ettepanek peab läbi minema, et ma kuulan ka selliseid vihaseid hääli, et aga et aga lõpuks nad ikkagi ei tee sellist teadust, kui mina taan, tähendab et inimesed tahavad eri asju ja Democrats on paratamatu, et kõik korraga ei saa täpselt seda, mida just nemad tahavad. Paratamatu, et riigikogu. Kui ta otsustab, protesti tuli, paratamatult peab ka mingisugust hapnikku saama, eks ole, mingi mingisugust väljundit. Et kui, kui need muutused või need noh, kasvõi konkreetsed seaduse parandused ei, ei ole piisavalt kiired ja kui, kui, kui see saavutatav tulemus ei ole piisavalt kiirelt käega katsutav siis paratamatult see see vaim väsib, sest noh, mõtlesin veel kord, inimestel on oma töö mida nad teevad, Kaju südamega inimestel on oma oma elu elada, inimestel on pahatihti omad materiaalsed mured, muud probleemid, mis, mis kõik on teine pool mängib kogu selle nii-öelda teispool võrku, eks ole, piltlikult öeldes mängivad nii-öelda palga eest seda kõike. Ja, ja hoiavad, kaitses on alati alati lihtsam olla kui, kui rünnata. Sest et kaitsjate kaotused on, on, on reeglina väiksemad kui, kui, kui ründajatele see ei ole ainult sõjapidamises niimoodi. Et ja, ja pealegi, kui, kui tegu on, on nii-öelda kollektiivkaitset ehk siis just just selle näite varal, et, et meie oleme siin pool aastat küll nokkinud ühte erakonda, aga, aga teised on samal ajal üsna vait olnud, sest need, neid painavad samad, samad probleemid. Samal ajal me loeme kuskil mööda minnes uudistest, et mis toimub nagu Tallinna linnas umbes ma ei tea, koolide hoolduse eest saab üks teatud firma kahemiljonilise kasumi. Pangem tähele, et kasum on pärast seda, kui töötasud ja, ja kulud ja nii edasi on kõik välja makstud. Ja tegu on kolmekümneaastase lepinguga, ma ei tea, mina tänaseni olen toimetanud ajalehte, mille trükikulud on aastas umbes umbes 10000 eurot ja tuleb iga aasta uuesti jälle hankekonkurss välja kuulutada, selleks et, et seda seda tööd tellida, mida, mida head professionaalid odavalt pakuvad. Ja, ja ma tean, selliste asjade üle millegipärast millegipärast nagu ei ole, ei ole skandaali, ei ole isegi arutelu selle üle, et kas me tõepoolest peame maksma koolide hoolduse eest kaks miljonit aastas kasumit kellelegi, selle asemel, et näiteks tänavaid valgustada selle raha eest. Et kuidagi praegu praegu on nagu väga-väga minu meelest ühes suunas olnud see skandaali ajakirjandus. Täitsa täitsa tuleb, tuleb ajakirjanduse poole pealt omaks võtta, jah, olen küll, aga ajakirjandusele on, on, on ikkagi käed lühikesed, et meid on, meid. Ressurssi on, on vähe ja, ja, ja uuriv ajakirjandus nõuab paratamatult palju-palju rohkem ressurssi, kui kui vahtida teleka ekraanilt mingit saadeti sealt tsitaate välja noppida ja neid onlain meediasse paisata. Me oleme kuidagi niimoodi üks üks skandaal korraga ja üks ohver korraga, et me nagu ei suuda mitut skandaali või, või sihukesi mitmeid probleeme korraga lahendada. Tähendasid sa mainisid aaret, Arned jõud on ebavõrdsed, nagu öeldakse, teevad oma tööd palga eest ja teised oma vabast tahtest, aga ega siin ju midagi uut ei ole ilmas ka nõndanimetatud vanades demokraatiates on ju täpselt samamoodi, et valitsus saab palka, parlament saab palka ja siis on see kodanikuühiskond, kes erinevate probleemidega tegeleb, aga selle eest palka ei saa. Aga kui me nüüd vaatame kas või siin Soome näidet või Rootsi näidet või Šveitsi näidet, et seal on ikka see kodanikuühiskond on ikka tunduvalt paremini arenenud ja tunduvalt mõjusam, kui ikka seal võimulolijad mingisuguse sigaduse kokku keeravad, siis on kodanikuühiskond ja ka ajakirjandus niivõrd tugev, et poliitikutel enam kohta ei ole poliitikas, eks ole, meil on nagu see puudujääk. Hiiri võib parandada või ümber lükata, aga minu meelest on seal kaks, kaks olulist momenti. Üks asi on see, et demokraatiad on vanemad ja poliitiline kultuur. A priori on parem. Sest need mõned sigadused, mis, mis meil toimuvad, ei tuleks kõne allagi, sellepärast et tähendaks automaatset lahkumist. Ja teine asi on, on väga tugev ametiühinguliikumine mis on väga palju, ütleme, nii-öelda suuri probleeme võtnud nagu, nagu enda kanda ja nemad on ju puhtalt makstud jõud. Igal pool on, et kui me räägime kas või põhjamaa-ametiühing, on ise väga tugev. Võimukasutaja Skandinaavias, aga ma ei ole päris nõus selle, selle nagu selles mõttes tugevama kodanikuühiskonna reaktsiooniga, ütleme kui me vaatame Soomet, seal on ka olnud neid rahastamisskandaale. Ja noh, minu meelest tegelikult eriti Eestis on see üldsuse reaktsioon, on äkilisem, tan, vihasem, tanvaenulikum ütleme, et ma olen ise ka öelnud jah, teatud teatud sihuksed ülbelt kõlavad väljaütlemised on küll sellised, mida vanemates poliitilistes skulptuurides poliitikud endale ei luba. Mida, mida meil siin on, on päris palju kuulda olnud. Aga, aga iseenesest sündmused mulle tundub vastupidi, tegelikult viimasel ajal, et Eesti Eesti publik on väga nõudlikuks muutunud, Eesti publik on, on kuidagi väga egalitaarne, minu meelest meil peabki olema sama palju jõudu kui või sama palju võimu kui nendel, kes on, kes on valitud võimu teostama. Ja, ja samas sihukest sihukest tugevat viha ütleme valestitegemiste vastu. Minu meelest sellist Soome avalikkuses ei ole võrreldavad võrreldavate juhtumite puhul ka niisuguste sihukeste kerge kergkerge korruptsioonijuhtumite puhul ja nii edasi ja šveitsi šveitsi maa nii nii hästi ei tunne või pidevalt jälgijad Šveitsi eeskuju toomisega. Ma oleks ka selles mõttes ettevaatlik, et see sealne osalusdemokraatia tähendab muu hulgas seda, et seal parlament seal parlament, minu teada ei ole palgaline, mis muidugi teatud üldsusele siin hirmsasti meeldiks, et oh kui tore, eks ole, kes tahakski, et tuleks parlament miinimum miinimumpalgal aga sisuliselt palgata töötav parlament tähendab ju seda, et et seda tööd saavadki teha ainult väga rikkad inimesed, need, kellel on need, kes ei vaja töö tegemist elatusallikaks ja see ikkagi noh, meie oludes tekitaks väga piiratud demokraatia. Suhteliselt lähedasel teemal kirjutas eilses Postimehes kommunikatsiooniasjatundja Raul Rebane pika-pika artikli, kus ta, kus ta ka pani nagu tähele seda, et noh, tal loetles üles need skandaalid, mis viimastel aastatel Eestis on olnud, et vist oli see põhimõte mõtegi oli tal see skandaalipõhine Eesti. Aga mis oli see, mis nagu sinu jutuga kokku läheb, on see, et huvitaval kombel, kui kui Eesti riigis midagi nagu halvasti läheb, et siis avalikkuse reaktsioonist jääb mulje nagu suur osa inimestest nagu vihkaks riiki. Et nad kuidagi võtavad väga musta masenduse ka seda ja, ja ta vist kui ma ei eksi, toob ka siin võrdlus sellega, et noh, me oleme 20 aastat noh, et me väga paljud inimesed avastavad valitsust, mis on nüüd siis Eesti vabariigi valitsus selle valitsusega, mis oli varem, eks ole, ehk siis Nõukogude Liiduga ja Nõukogude Eesti valitsusega, et siit tulevad need käärid võib-olla sisse, mida ju vanad vanades demokraatides lihtsalt ei ole seda kogemust. Nende demokraatia on tunduvalt parem kui 20 aastat. Ja meil on olemas selline oma riigi mitte eksisteerimise mälu ja siis selle võib alati võtta kas siis ohuna ja ähvardusena või, või mõnele ka nagu nostalgia niukse objektina tagataskust, sest noh, kui me vaatame kas või Ameerikat, näiteks selle, kuidas selle kohutavalt õnnetu ja jubeda Newton'i tragöödia järel lahvatas, lahvatas jälle relvade teemaline arutelu. Noh, minu arust see on nagu näiteks näiteks hea näide, et noh, inimesed, kellel on nagu aegu juba üle visanud, et poliitikud ei ole relvaseadust karmimaks teinud, noh võtsid selle selle asja väga kriitiliselt väga karmilt jälle jälle ette, aga kas noh, vahe on selles, et seal ei ole seda, seda refrääni saadame kongressi laiali, saadame senati laiali, nad kõik on lollid. Presidendi institutsioon tuleks ära kaotada. Et see võib meie, meie riik ei kõlba mitte kuskile, tähendab, et meil kipub nagu liiga kergesti tulema see refrään, et kui meile mingi üks asi ei meeldi ja võib-olla täiesti õigustatud, nii nagu nii mõnigi asi siin on olnud. Et me pahameel on õigustatud, aga, aga tähendab, meil tuleb liiga kergesti jah, see, et ah meie riik mõtleb. Sageli on pikalt valitsuses, on, on jah, ei ole legitiimne, aga see on ilmselt demokraatia lastehaigus, lihtsalt, et inimestel ei ole kaua aega olnud võimalik ennast väljendada. Esiteks ei ole olnud võimalik ja teiseks ei ole ka oskust väljendada ja kui nüüd potiliga kaant kaasa võetakse pealt, siis siis no ikka annaks ikka täie täie rauaga. Aga see, see, mis sa peeter, ütlesid, et noh, et kui, kui, kui, kui keegi midagi kritiseerib, et see jääb nagu mulje, et, et see on nagu, nagu riigivastane. Noh, seda on, et viimasel ajal mõned üksikud poliitikud nagu, nagu öelnud, et et noh, et, et nii see tundub või, või, või nii, see ei tohiks olla. No aga ei ole tegelikult ju niimoodi, et et kui me ütleme ühe või teise nähtuse või sündmuse või, või erakonna kohta midagi kriitilist, et me siis nagu halvustame oma oma riiki, no ei, ei ole ju, eks ole. Me tahame kogu südamest, et, et seda öeldes läheksid asjad paremaks. Et noh, riigiga ei ole seal nagu, nagu. Midagi ikka on väga paljud inimesed ütlevad selle riigi kohta, mitte ta muidugi jah, Võrno ja valitsuse ja riigi eks ole ja aga umbes niimoodi, et see ei ole ju sellest, mis me sellest, kas me sellist eestit ahasta, sellist Eestit tahtsime, siit muudkui inimesed jooksevad minema, eks ole, kümnete tuhandete kaupa ja ja meil on vaesus ja meil on lõhede kõik, et noh, et see ei ole mingi vabariik ja tallad ei näe köögiga alternatiiv. Ei, seda muidugi riigile lihtsalt kirjeldan rahva, rahva meeleolu. Samas Raul Rebase artiklis, mida, mida äsja mainisin oli, oli see minu meelest väga hästi ära toodud, see, see mujal on kõik parem nähtus, mida ma ise mäletan ka nõukogude ajast ma ka ei uskunud, et, et läänes võib üldse midagi halvasti olla. Ja nüüd meil on, on see hoiak, mille siis Raul Rebane vist ära mainisid, et, et me, et me arvame, teatud probleemid, mis meil siin on, et ma arvan, et need on ainult ainult siin ja need on just Eesti probleemid ja tegelikult majanduslikult lõhed, vaesus, kodutust, kõik need asjad on olemas isegi isegi Skandinaavia heaoluriikides olemas, rääkimata Ta kõigist teistest kohtadest, isegi vaevarikkamas riigis USA-s, eks ole jah, et need on asjad, millega, millega tuleb tegeleda, mille üle keegi meist ei ole uhke, aga mis ei ole kuidagi spetsiifiliselt Eesti probleemid ja milles Eesti, ütleme, niukses oma kontekstis, sest kommunismi alt vabanenud Nende hulgas on on tegelikult üks paremini toime tulnuid. Hea küll, kas te, kas te saite aru, mis, mida Ilves mõtles sel ajal, kui ta ütles, et mõni suur asi võiks jääda tegemata? Lihulas politsei oleks nurgas Lihulas, politseid on vaja või ei ole vaja, see on hoopis teine küsimus, aga mis asjad võiks jääda tegemata? No siin oli ju konkreetne vihje, oli meie saatkondade saatkonnad ja ülepaisutatud välisteenistus, millele reageeris kohe teravalt väliskomisjoni esimees Riigikogusse Marko Mihkelson. Et selle arvelt, nagu küll ei tohiks nüüd kokku hoida Lihulasse politsei saada, aga muidugi teades Toomas Hendrik Ilvese tausta ja tema välispoliitika suurt huvi ja välisministri kogemust, et see oli nagu päris üllatav tema suust kuulda seda, et välisteenistust võiks natuke koomale tõmmata, Lihulasse politsei panna. Aga see näitab veel kord seda, et president on hakanud rohkem tähelepanu pöörama Eesti siseasjadele ja see on ka selle aasta tulemus olnud. Aga see selline lahknemine, ütleme, kui me nimetame seda nüüd välisministeeriumi või Eesti ametliku välispoliitika, mida siis kannab välisministeerium oma igapäevase tegevusega ja Kadrioru mõningate seisukohtade vahel, seda on viimasel ajal kuulda olnud ju küll ja küll. Mitte küll ja küll, vaid markantsem näide on hiljaaegu siis, kui ta võttis sõna sel teemal ÜRO Julgeolekunõu. Jah, et ei ole vaja raha raisata selleks, et Eesti-sugune väikeriik saaks ÜRO julgeolekunõukogus talitama ajutise liikmena ajutise liikmena, talitama seal raiskama raha ja talitama niimoodi, nagu suurriigid on otsustanud, et selle raha võiks ka kusagile mujale panna. Et see seal olemine nõuab niivõrd palju ressurssi, kogu kogu aur läheb nii-öelda piltlikult öeldes rajale president öelnud, aga, aga mina kasutan seda väljendit. Kogu aur läheb vile peale. Aga, aga, aga tolku on vähe, eks ole, see, see on olnud siis nüüd nagu Kadrioru mõte või ütleme, presidendi presidendi mõtlen, sellele reageeris. Ja samas samas on välisministeerium ja ametlik välispoliitika on, on aastaid rõhutanud, et see on üks meie suuremaid eesmärke, kui me ikka räägime siin, et eestlased on niisugune nii-öelda projektirahvas, et neil peab kogu aeg olema selge siht silme ees, kuhu mäe tahame liikuda konkreetselt mitte mingi mingi udune liikumine ei peaks toimuma loetajad, tahtsime liikuda Euroopa liitu ja saime ja NATOsse ja saime ja ja nüüd on, siis on on just nagu päevakorral, et see, et me tahame, noh, kõigepealt oleme paratamatult juba Euroopa Liidu eesistuja, riik, aga mõne aasta pärast, aga, aga mitte üksi. Aga et siis üks selliseid suuri eesmärke on ka ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks saamine üks olla üks, 15-l. Eesti sai äsja ÜRO Inimõiguste nõukogu liikmeks nagu teada, ja see ja see on juba ise väga suur saavutus ja näiteks Soome ju ei saanud julgeolekunõukogusse, nii et ma arvan, et siin on võib-olla ka lihtsalt teatud siukese realismiga tegu ja kui arvestada veel teatud suurt riikide vetoõigust, siis püsivate püsivate liikmete vetoõigust, siis võib-olla tõesti seda ressurssi ka mujal kasutada välisesindustest on, on. Aga siin on ka nagu. Ma nägin ka seda Marko Mihkelsoni reaktsiooni ja, ja noh, ilmselt me kõik nagu oleme, oleme nõus, et Eesti-sugune väike riik ja me oleme väga sõltuvad sellest, et me oleme näha ja et meil on suhted, meie sõbrad toetavad meid. Aga, aga noh, samas Euroopa Liidu ja, ja kõigi nende kõigi nende ühendustega tasub kindlasti mõelda sellele, et kui palju, kui palju ja kuidas on võimalik vägesid ühendada oma naabritega teiste balti riikidega, Põhjamaadega, Euroopa Liiduga ja nii edasi ja nii edasi. Kui palju maksab Lihula politseiniku aastane ülalpidamine? Umbes, oskab öelda. Ei ole õrna aimu, Ma arvan, maksate koha peal, ela, konstaabel. Ma arvan, et ta maksab kordades või sadades kordades vähem kui mõne välisesindaja asutuse ülevalpidamine välismaal, nii et et ma, ma loodan, et president lihtsalt utreeris seda näidet tuues, et tekitada vastuolu, siis need välisteenistuse ja Lihula politsei. Minu meelest saaks Lihula politsei koha luua väga lõdvalt, kui paar meie kõrget riigi kogulast või valitsuse liiget loobuksid oma autoliisingut ja olekski mitte ainult üks politseinik, vaid panna sinna kohe lausa kolmneid. Nojah, ei noh, üldse see politseiniku jutt, Lihula, see, see muutub ka juba nagu asjaks iseenesest ja räägitakse nagu omandatud vot nagu Lihula oleks mingisugune Eesti maffia pealinn, kus peab politseinik olema, et noh, tänapäeval tõesti ma tean, et Lihula ise ajab muidugi Lihula poliitiline seda asja, et, et, et seal peab olema ikka konstaabel, noh, aga teine, teine pool, et vastaspool ütleb, et, et noh, tänapäeva maailmas, kus on meil moodsad suhtlusvahendid ja see politsei tuleb lennates, eks ole, kui kui midagi juhtub. Ja. Kus ta oli väga lennates tuleb 50 kilomeetri kaugusel. Et see, et see, et see konstaabel, kes, kui sa üks, üks politseiniku koht teha, siis see ka ju tahab töötab ainult kaheksa tundi päevas, et ülejäänud ajada, siis on tegeleb muude asjadega ja magab. Et kas sellest nüüd nagu suuremat suuremat mõtet on, noh, ma ei, ma ei, ma ütlen, et ma ei, see, see teema on niisugune, et ei, ei taha võtta seisukohta ei, ei poolt ega vastu, kus Lihulasse noh, kunagi oli sinna väga punast kraanat vaja, eks ole, nüüd nüüd on politseiniku vaja. Et Lihula on, on muutunud jah, mingisuguseks sümboliks. Aga. Võib-olla politseinik on igale poole vaja ja mida rohkem neid on, seda parem ausalt öeldes. Sulle Klooga rand alus võiks ka üks politseinik olla, siis sa ei pea tellima kalleid turvasüsteem endale sinna suvilasse. Ja arvad, et üks politseinik, kes kaheksa tundi ööpäevas töötab, hoiab ära, vähemalt vähemalt sul on kellelegi helistanud, meil oli seal kunagi, muide sa teaksid. Ei antaks tolku midagi. No ja nüüd istub seal Falkuma autos, eks ole, seal poe juures ei liiguta lillegi. Läksin Peeter isiklikuks rõugete räägime, räägime või me räägime edasi, räägi isiklikult. Me räägime. Et nii politsei kui ka päästeamet peaks olema Jumal, ja sina võid valmis pritsiga tuletõrjeauto enda suvemaja juurde tellida, et äkki äkki tuleb säde korstnast lähme edasi, riigi ressurss on lihtsalt lihtsalt piiratud. Huvitav oli see, et et president, noh, nagu selle selliseid pöörde tegi tõepoolest, et et mõni suur asi võiks jääda tegemata, et Lihulas oleks politsei, noh see oli ikkagi väga konkreetne seisukohavõtt presidendilt, kui president samasse väga hästi ju teab, et siseministeeriumis on need asjad otsustatud nagu, nagu teistmoodi. Et kas president peaks tegema selliseid reveranss nii-öelda sellele teisele poolele, eks ole, siis Lihula rahvale, kes, kes igatseb endale sinna mundris politseinik. Arvan, et sõda ei tuleks nii konkreetselt võtta, et jutt ei ole kindlasti ainult Lihulastajaid üleüldse sel juhul, kui sümbol ja Lihula kui, kui sümbol just nimelt, et teatud teatud asju tuleb ka tähendab üleüldse see on nagu oluline muulastest ja Eesti on olgem ausad, noh, Eesti maine on tõusnud, seesama, et me ei ole enam liht lihtsalt mingi mingi postkommunistlik, pisikene. Pisikene vaene riik, ida Ida-Euroopa riik, et Eesti on noh, teatud asjadega tähelepanu tõmmanud, siis oma majanduse tasakaal, suhteliselt suhteliselt edukas kriisiga toimetulek ja e-demokraatia areng ja nii edasi ja nii edasi, aga et siis teisest küljest tuleb tunnistada, et sellest ei piisa, see on väga hea, see on väga oluline, et Eesti maine rahvusvaheliste rahvusvahelisel areenil on arenenud ja on tõusnud. Aga noh, ütleme rahva elatustase on asi, millega tuleb ka tegeleda ja ma ei tea, kas Lihula politseinik nüüd, et kui, kui suur selle selle sümboolne väärtus on, aga niisugune noh ruva turvatunne ja selline selline kodus olemise tunne. Noh, see on ka asi, millega tuleb tegeleda. Seda on ju paljud rääkinud, et see pilt, mis Eestist on nüüd väljaspoole väljapoole avanev pilt on ju täitsa okei ja enamgi veel. Aga et äkki nüüd oleks aeg, kuna see on, see on nagu nüüd käes ja see on saavutatud. Tuntus rahvusvahelisel areenil on juba päris korralik, et võiks tõesti rohkem tähelepanu pöörata enam siseasjadele, siseprobleemidele, mis, mis vajavad lahendamist ja võib-olla see oli üks mõte sellest, et võiks suurte asjade arvelt, kes on nagu, nagu riigi tasandil ja väljapoole suunatud, võiks nagu rohkem ressurssi pöörata sissepoole. Ja Lihula politsei oli lihtsalt selline näide. Ja nüüd võiks visata mõne labase nalja maailmalõpu teemal, aga jätame selle selle asja ära. Ainult võib-olla. Poleks pidanud. Oleks pidanud härra president ise siia täna stuudiosse kutsuma. Mida ta mõtles, sel ajal ta niimodi ütleb, võtab tõlgendama. Omaette huvitav on ikkagi see, et see, et see maailmalõpujutt ja see ei ole ju nüüd ainult nii-öelda ei, ei meil ega mujal kollase ajakirjanduse teema, et mis müüb ja eks ta müüb ka muidugi. Aga et, et kui paljud inimesed ikkagi nagu tõsiselt võtsid seal see on hämmastav et tegeldakse nihukeste pseudoprobleemidega, mis ei ole isegi mitte probleem vaid lihtsalt mingi mingi pseudoet. Et huvitav on, kui, kui palju ikkagi eetrit ja lehe lehekülgi see üks üks jama nüüd nagu enda enda alla võttis. Aga tõesti, et ärme, ärme sellel teemal rohkem räägime, et meie naaberriigi president Teemal võttis kõige paremini asja kokku viimane seriaal seriaali Õnne viimane seeria kus peategelased ootasid ka maailma lõppu ja, ja selleks, et mitte, nagu öeldakse kahjudega maailma lõpule vastu venna otsustasid koguma raha lihtsalt maha juua ja proovida erinevaid alkohoolseid jooke, mida nad elu sees pole proovinud. Ja siis vaatasid lehest, et tegelikult nad vaatasid kuupäeva. Valesti et meie naaberriigi president on, on tulnud nii-öelda jõuliselt pildile tagasi. Kaks siis sellist ülesastumist Vladimir Putini poolt, üks kõigepealt kodus suur pressikonverents ajakirjanikele kus ja teine siis Brüsselis eila jah, koos Euroopa Liidu juhtidega või, või siis ütleme komisjoni presidendi ja, ja tolle teise presidendiga. Et. Ei mingit haigust, nagu selgub ja, ja põhjaPutinil oli olukord täiesti käpas. Ta valitses endiselt nii üht kui teist saali. Vaatasin eile neid ajakirjanikke nägusid, kui, kui Putin oli koos, selle on rong tõi ja ja Barrosoga suures Brüsseli selles saalis ajakirjanike ees, kui, kui lummatud olid välisriikide ajakirjanikud, kõik Euroopa Liidu omad, kes nad seal istusid ja just nagu just nagu nad oleksid boamadu näinud, kes neid, kes neid silmitseb ja nad ära teeb. Aga see ei ole Aarne sugugi esmakordne juhus. Me oleme sinuga mõlemad käinud ja ilmselt ka iili oleme käinud erinevatel rahvusvahelistel kogunemistel. Juba, ma ei tea 15 aastat tagasi näiteks, siis oli alati see efekt näiteks kunagi kümmekond aastat tagasi Müncheni rahvusvahelise julgeoleku konverentsil Toimus intellektuaalne arutelu, arutati maailmaprobleemidega ja siis käis kahin läbi, on oodata ühte venelast esinema. Kuidagi tõmbusid nemad kangeks, silmad läksid tõlla rattana, suureks tuleb venelane ja mida ta võiks küll öelda ja siis hardunud, vaadati, mida see Vene diplomaat või siis analüütik Garagano näiteks ütles, sest see oli niivõrd erinev Nendest esinemistest, mida, mida lääne omad tegid, suli, vaoshoitud, rahulik, diplomaatiline tuli venelane, ta ütles kindlasti midagi halvasti ja nende lääneriikide endi kohta ja see mõjus kuidagi väga hästi, kohe kõik kuidagi erutusidki. Putini efekt eile oli täpselt sama, sest ta ju sisuliselt tõmbas ämbritäie vett Euroopale krae vahel, eks ole. See ongi see, et see võib olla erinev sellest, mida Euroopa liidrid räägivad, aga see on, aga see on väga sarnane meile endale, ta on nagu, nagu äsja mainisid, Õnne, Õnne 13 seal ei ole küll vaadanud, aga, aga see, see lugu ise on siis Putin või tema eelkäijad, et see, see kuidagi tundub siukse lõputu ennast kordava seriaalina, et nagu nagu mingid ainasti, kus, kus nagu sisu sisu tegelikult enam ei olegi, aga sama kordub erinevas sõnastuses kogu aeg, et et noh, ma ei tea, see teise rikute inimõigusi ja teise kloorifeerite natsismi ja te ise olete seda 11. See, kes meieni taas see oli pisike detail, see, kuidas ta ikkagi, et Vene gaasifirma nii-öelda esindajana ja Venemaa presidendina lihtsalt tõmbas ämbri pähe kahel Euroopa Liidu tippfiguurile, see on päris naljakas, ei oska lepingut lugeda, ei oska lepingut lugeda ja kusjuures ta rääkis meie vormis, et meie leping pärast selgus, et see oli Euroopa Liidu alusleping, millega ei ole nagu Venemaal mitte midagi pistmist. Aga see on nagu just nagu niisugune nagu tsivilisatsioonide kokkupõrge. Et alati tõesti, nagu sa ütlesid, toimub üks ja see sama, et tuleb Moskvast, härrasmees lajatab kaikaga pähe, kõik on lummatud, kes on saalis ja see teine pool, kes on nii-öelda viisakas, niisugune väikene intelligent ei oska sellele enam kuidagi vastata. Tähendab, see, see on nagu see on nagu, nagu nagu kurdi ja pimeda dialoog või ta kedagi nagu solvata, aga, aga, aga see on, see on täiesti niisugune niisugune dialoog, mida, mis ei saagi nagu üldse toimuda. Sest seal on siin vahel ja huvitav on see, et Euroopa ainukene, kes, kes oskavad nendega suhelda, muidugi Ida-Euroopas, kellel on väga palju nagu sarnast backgroundi, kes on kes, kes teavad, mismoodi, mismoodi venelastega retooriliselt peab suhtlema. Aga, aga need vaesed Portugali, Belgia ja muud härrasmehed seal või prouad, nad lihtsalt vaatavad, suu ammuli. Mäletate stama kuulset Putini pressikonverentsilt kus. Praegune NATO peasekretär toona vist küll Taani peaministrina veel, kõigil oli piinlik kuulata seda, mida, mida Venemaa president ütles, kõigil oli, oli silmini piinlik ja, ja keegi ometi mitte kuidagi ei reageerinud, kuigi muidu tavalises olukorras on nad, on nad sellised väga niisugused head killu viskajad ja oskavad reageerida välkkiirelt ja nii edasi. Aga see on ikka alati nii nii ootamatu. Küllap sama ootamatu nagu, nagu meie meie Lennart oli omal ajal, kas USA presidendi gloobuse peale riste joonistas ja, ja see oli nagu, nagu hoopis teine, teine maailm. Mitte Ma tahaks tuua sind nüüd võrdluste meri ja Putini vahel, aga, aga see, see reaktsioon ja see, see käitumismall on, on niivõrd teistsugune. Arvavad, et nad, et nad teavad, kuidas nendega rääkida ja tegelikult nad ikkagi ei tea, et noh, kui me vaatame meie, meie head naabrit Soomet, kes on kogu kogu aeg arvanud ja kogu aeg rõhutanud, et meie teame, kuidas venelastega rääkida. No täpselt samamoodi tuli ju kindral Makarov mõni aeg tagasi ja ja viskas sellesama ämbritäie külma vett. Jälle kord just nimelt just nimelt soomlastele pähe, nii et see jätkub kogu aeg ja, ja tegelikult noh, tegelikult ei teagi Euroopas keegi, kuidas, kuidas nagu kuidas tegelikult rääkida, keda või mida öelda või kui, kui ebaviisakaks ise minna. Aga noh, Gazpromi osas muidugi muidugi on noh, see asi on juriidiline, et Euroopa Komisjoni algatatud protsess kestab edasi, ma arvan, hoolimata sellest, mis poliitikud ütlevad või ütlemata jätavad. Huvitav on see, et kui Putin räägib kogu aeg, rääkis ka sellel viimasel oma suurel pressikonverentsil sellest, kuidas kas need on kinni jäänud külma sõja aegadesse, aeg-ajalt siis. Nüüd need sõnavõtud ja esinemised näitavad, et kui keegi on külma sõja aegadesse kinni jäänud, siis on see Venemaa, aga, aga mitte mitte teised riigid ja, ja ainukesed, kes oskavad nendega rääkida ja suhelda, paika panna, need on sellised mehed nagu Ameerika senaator John McCain kes ütleb täpselt seda, mis neile valusalt mõjub ja tabab alati naelapea pihta, aga jah, Euroopas kahjuks ma ei oskagi praegu nimetada sellist sellist tegelast. Jah, kui me ei räägi nüüd ainult nii-öelda retoorikast, siis seesama Adoktiiv laste mittelubamine edaspidi lapsendamiseks USA peredesse. Vist ja minu teada küll ainult ühe negatiivse näite põhjal, see oli ikka ikka uskumatu küünilisus millega nüüd siis Riigiduuma nüüd siis esimest esimese lugemise ära ära pidas või võttis juba vastu, nii et see seadus ootab Putini allkirja. Kus muuhulgas hääletas üks surnud rahva rahvaesindaja Ja see lisaks veel jah, aga, aga siis, et kui kuu aja jooksul see on hämmastav number, mis, mis tegelikult välja tuli. Et kuu aja jooksul on USA-s adopteeritud venemalt tuhatkond last. Seda on ju jube palju ainuüksi Venemaalt mitte siis kuskilt SRÜ blokist Ida-Euroopast vaid, vaid ainult vähemalt, et, et see on, see on ikka metsik arv. Ja noh, minna minna tõesti nüüd oma seadusega kõige kaitsetumata kallale ja kõige, kõige haavatavamatele väikeste inimeste kallale, et, et see on ikka ikka uskumatu küünilisus vastuseks siis sellele nii-öelda Magnitski seadusele, mis mis USA-s on vastu võetud. Jah, niuksed, väiksed, vastikud niukesed, vaenulikkuse ilmingud või niuksed, noh, ma ei oskagi öelda, et, Tegelikult jah, tegu on ju Venemaa enda probleemi lahendamisega, 1000 on mõnus, on päris see on päris päris palju ja ma ei tea, mis selle lasteteemaga üldse on, sest sellega Soomet ka juba tükk aega tehtud väga põhjalikult. Nagu väidetud, et Soome rikub vene vene päritoluga laste õigusi, noh mis on mille ümber on tohutult tohutult meediavahtu keeratud ja ma ei tea, kas see on lihtsalt asi, millega, millega Venemaa enda probleemidelt tähelepanu ära juhtida või lihtsalt üks paljudest sellistest väikestest inetlustest, et me näitame teile, me teeme, mis me tahame. Huvitav jah, et nii Ameerika Ühendriikide kongress kui ka siis Venemaa Riigiduuma on võtnud vastu järjest kaks seadus, mis tegelikult löövad mõlemad venelaste endi pihta esimesed ametnike pihta ja teine, mida Riigiduuma võttis vastu siis kellele ta mõju avaldub. Ameeriklased leiavad omale adopteerida lapsi, ükskõik kuskohast nad on nii rikastav, eks ole, aga see puudutab just neid vene lapsi, neid tuhatkond, laps, last kuus, eks ole nagu, nagu siin väidetud. Nonii meie tänane aeg hakkab otsa saama veel üks viide presidendi siis intervjuust intervjuule, mille ta andis siis ETV-le paar päeva tagasi. Et mina ka ei teadnud, et 28 märts on see kuupäev kus vabandust väljenduse eest, aga uus Eesti vabariik on kauem juba kestnud kui, kui too esimene. Ehk meil on uut iseseisvust olnud 28. märtsil rohkem kui kui, kui, siis möödunud sajandi esimeses pooles. Et, et tegelikult on tegu ju väga olemuslikku ja väga olulisi kuupäevaga ja seda isegi võiks tähistada. Jah, ja ka mitteteadmine pole vabandus Aarne. Ei, aga ega noh, selle peale nagu ei mõtle ja kes näikeseid läheb, ikka loeb, et me teame, ta kestis umbes 20 aastat, eks ole, nüüd siis sellel, sellel uuel ajal, kus, kus meie elame, sellel saab ka seesama täis ja, ja tiksub veel ülegi, nii et tõepoolest on palju räägitud, et sellest, et et ei tea, kas see teine nii kaua üldse vastu peab, et me oleme pidanud, aga paneme siia siis nüüd punkti ja soovime meie kuulajatele kõigepealt ilusat nädalavahetust ja ilusat aasta lõppu ja kivile aitäh osalemast, edu ja õnne uues töös. Meil on väga kahju, et sa siit ära lähed. Ja siis Lauri Hussari juhtimisel, järgmine laupäev rahva teenrid võtavad juba aasta konkreetsemalt ja põhjalikumalt kokku.