Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku jõululaupäeva olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku Toom. Tallinnas kuulutas linnapea Edgar Savisaar välja jõulurahu. Kuninganna Kristiina sõnadega saabus jõulurahuga Tartusse tarduma kaost. Joel Luhamets arvates peaks neil pühade ajal leidma nende pühade ajal leidma esmalt koha oma südames. Enamikust ajateenijaid on jõudnud koju ka jõulupuhkusele. Brüsseli raekoja platsil pakutaks aga verivorsti hapukapsa asemel jõululaadal austreid tigusid ei ole seal jõulukuuske. Toilas tähistati tänavu 130 aasta möödumist esimese maa teatrimaja ehitamist teatrimaja ehitajale. Siimanni pühendatud aastaga. Tallinnas põles täna laste maailmamaja pööning. Ilm on meil pilves ja tuisune, öösel on veel külma, homme sajab lörtsi ja läheb sulale. Niisiis on jõululaupäev häid pühi kõigile ja nii Tallinnas kui Tartus kuulutati välja jõulurahu. Tallinna linnapea Edgar Savisaar kuulutas selle välja keskpäeval, lugedes traditsiooni kohaselt raekoja aknalt, et ajaloolise jõulurahusõnumi Kuulutan jõulurahu kuninganna Kristiina sõnadega. Homme kui see on jumalale meelepärane, jõuab kätte meie issanda ja lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal moel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikku seab ennast sellega raskendavad asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seda igaühe kohta seadus ja korraldused ette näinud on. Ka Tartus on saanud traditsiooniks iga-aastane jõulurahu väljakuulutamine, tänavu kuulutati see välja linnapea Urmas Kruuse ja Tartumaa praosti Joel Luhametsa poolt. Sündmust käis vaatamas Mirko ojakivi. Kraadiklaas näitas keskpäeval Tartus 13 14 külmakraadi, aga karm kagutuul ja kohatine tuisk muutsid ilma veelgi krõbedamaks. Seepärast polnud tänavu jõulurahu väljakuulutamist jälgimas väga palju inimesi, aga neid oli üheskoos maitsta Peipsi kaladest valmistatud jõulusuppi ja suruti käpa ehtsa jõuluvanale. Tere, jõuluvana, head isu ka, väga tore, rahvusringhäälingule jõuluvana armastab, kui ikka jõululaupäeva lõunaaega antakse Tartu raekoja platsis haugi ja hapukapsasuppi, mis on jõuluvana lemmika? Mida võib siis niisuguse jõuluvana veel elult tahta? Häid lapsi ja võib-olla siis vähem tööd või võib rohkem teha, et kuidas jõuluvanal on töö tappa? Kunagi jõuluvana töö ei murra konti ja häid lapsi on iga aasta ja kogu aeg jagunud. Kui aga inimestega raeplatsil juttu teha, siis jõulusoovid on tänavu pigem mittemateriaalsed. Kes soovib aega, kes rahu? Mis on jõuluteie jaoks ikka rahu rahupäeva aga sate nüüd neljapäevani puhata või vahepeal tulebki tööle minna, tööle jälle sirge, aga täna siis pikk laud ja kui seal täna. Kuid erinevalt pealinnast on jõulurahu väljakuulutamise traditsioon Tartus veidi mängulisem. Nii läheb jõulusõnumit raekotta viima jõuluvana. Kes siis linna pealt ja praostilt lõppeva aasta tegude osas aru pärib. Tartus tehtu osas kergitas linnapea kruuse saladuskatet ka Tartu aasta teolt, milleks siis tõenäoliselt on vaksalihoone renoveerimine, kuid tegude loetelu jätkus. Ja loomulikult valmistasime ette järgmiseks aastaks ühe toreda sündmuse, üle 200 lapse saavad veel lasteaiakohad. Nii et seda rõõmu trilli ja tralli on jätkult igaks päevaks, aga vahel ka muredega murega Me vahele üksinda. Kui jõuluvanale sai aru antud, liiguti raeplatsi keskele jõulukuuse alla ja kui linnapea suust kõlasid traditsioonilised sõnad, siis praost luhamets võttis appi piibli ja jumala sõna. Ja nüüd Arnold kartulimaa ja rahvas õnnistagu nende jõulupühade aegu Hei Kõigeväeline kolmainus, jumal. Isa, poeg ja püha vaim. Aamen. Kauneid jõule lumisest, tartust, Mirko ojakivi. Kauneid jõule soovib ka president Toomas Hendrik Ilves, kes kutsub hoolima ja mõistma, öeldes, et see teeb meie maa paremaks ja rahva ühte hoiduvamaks. Paljudel inimestel ja peredel on praegu Eestis raske, seda enam on tarvis lähedaste naabrite, oma kogukonna liikmete toetamist, olgu selleks vajalik tegu või lihtsalt hea sõna, aga seda näib sageli nappivat ja president peabki oluliseks arvamuste ärakuulamist ja nende mõtete austamist, millega me ise nõustuda ei pruugigi. Peame pidama kindlaks, lausa puutumatuks väärtuseks sõnavabadust nii Eestis kui ka kaugemal, ütleb president kaugemalt jätkamegi vihmasest Brüsselist saabuvad jõulud teistmoodi kui Tallinnas ja Brüsseli Raekoja platsilt ei leia jõulukuuske. Johannes Tralla jagab muljeid Brüsselis veedetud esimestest jõuludest. Minu jaoks saabusid jõulud Brüsselis üsna ootamatult, süüdistan selles peamiselt sooja sügisilma. Väljas on. Veidi alla 10 plusskraadi aga asi pole ainult temperatuuris. Siin ümbritsevad mind teistsugused jõulusümbolid. Näiteks vanalinna kõige esinduslikuma väljakul raekoja platsil. Seisab jõulukuuse asemel 25 meetri kõrgune kandilistest valguskastidest moodustatud skulptuur, mis iga paarikümne minuti tagant suursuguse valgus ja helide mängu vallandab. Uuendustega ikka olema kipub, võtavad osad innovaatilise jõulupuu vastu vaimustuse, teised põlgusega. Kasutasin võimalust, et küsida ühelt raekoja platsil ringi jalutavalt jõuluvanalt, mida ta sellisest jõulupuust arvab. Leedee täitsa, ma arvan See ei ole jõulupuutehnoloogia, asendab siin loodust, kellelegi ei meeldi see, kõik ütlevad, et see on katastroof, see on lihtsalt kole harmoonia vastand, ütles kuuse puudumisest ilmselgelt häiritud habemik jõuluvanast. Sadakond aastat noorem Benjamin ütles aga talle jõulupuu moodne aseaine. Väga meeldib. Need helid kõlavad väga ilusasti, värvid sobivad hästi, helidega, toob jõulutunde, ütles pensionär. Küsin, kas arhitektide kujundatud kümnekonnaprojektoriga skulptuur on pensamini jaoks parem kui see päris kuusk. Kuusk võib kõigil kodus olla, ütleb Benjamin. Aga sellist skulptuuri ei saa keegi kodus. Püsti panna mitte ainult vormid, aga ka lõhnad on Brüsselis erinevad. Näiteks ei tundnud ma paaritunnise jalutuskäigu vältel kordagi ei verivorsti ja ka magusa mandlilõhna Tallinna vanalinnas seda juba juhtuks. Selle asemel maitsesin. Brüsseli jõuluturul tigusid, mida mulle pakkus riis, küsisin, kas teod on Belgias traditsiooniline jõulutoit. Ma ei tea, kas see just traditsiooniline jõulutoit on, aga Belgias üldiselt on tigude söömine traditsioon, ütles riis. Samal ajal kangutavad sadakond meetrit eemal kaks naisterahvast lahti austreid, pannil küpsevad kastaneid ja lettidele on laotatud kirev valik juustu. Kui juba hakkabki tunduma, et ühisosa Tallinna vanalinna jõuluturuga seisneb vaid ringi sagivad turistide arvukuses tunnen ühtäkki tuttavat lõhna ja vastan ümber nurga hõõgveiniputka. See universaalne jõulusümbol on ühtlasi selge märk, et reportaažile tuleb punkt panna jõulusoovidega Brüsselist. Johannes Tralla. Aga jõuludega ikkagi jätkame, enamik ajateenijaid on jõudnud koju jõulupuhkusele. Kuperjanovi pataljoni omadel tuli enne seda sõjaväeosa loomise aastapäeva puhul hakkama saada mittemilitaarse ülesandega, millega üksused lunastasid endale pidupäeva meene. Tagalakompanii väntas selleks koguni lühifilmi Julius Kuperjanovi surmast ja Igor Taro käis vaatamas. Peaaegu kuus kuud on eelkutsega ajateenistusse Kuperjanovi pataljoni saabunule tulnud harjutada erinevaid lahinguolukordi kontakti trile, pikki rännakuid, seekordne ülesanne oli midagi sootuks erinevat. Tagalakompaniil tuli püüda filmilindile naised ja relvad, kõneleb kompanii ülem leitnant Allar Eesmaa. Tuli nagu Paju lahing meelde, kuidas meie siis esimene pataljoni ülem pihta sai. Et siis mõtlesime, teeme sellest kergelt teistsuguse versiooni. Lõbusa lühifilmi tegemine oli ajateenijatele mõnusaks vahelduseks, milles avaldus nii mõnigi näitlejatalent. Kõneleb nooremseersant Triin, käisime need, olime üllatadele aga lõpus miskit välja kukkus, sellega päris lahe. Öeldakse küll, et kaitseväelased ei ole nii väga rutiinis, et teevad erinevaid asju aga mina ütlen, et siin ikkagi natukene on rutiin. Et vahepeal on niuke vaja vaheldust, et ajateenistus oleks lõbusam, parem heaga. Huvitav. Naised ja relvad on teema, mida kaitseväes pole sugugi lihtne lavastada, kuid tagalakompanii paistab sel aastal Eestis silma kolme naisajateenijaga, kes on äsja läbinud nooremallohvitseri kursuse ja lõpurännaku ning saanud kahe triibuga pagunid, räägib nooremseersant Triin Väisäneni. Kõigil on olnud vahepeal tagasilöök, aga me võtame kokku Ellest ja lähme edasi ja suudame meeste kõrval ikkagi hakkama saada. Näitame, et sest, et naised saame ikka hakkama. Pidulikul jõulueelsel lõpurivistusel andsid truudusevandega oktoobris põhikutsega saabunud ajateenijad. Pärast kasarmu läikimalöömist said nemad esimesele pikemale puhkusele järgmisel kuul uue hooga kaitseväelase väljaõpet jätkata. Igor Taro rahvusringhäälingule võrust. Nüüd muul teemal ka Toilas tähistati tänavu 130 aasta möödumist esimese maa teatrimaja ehitamist ja seda siis teatrimaja ehitajale Aabram Simonile pühendatud aastaga. Ago Gaškov jätkab. Abram Siimon on Eestis vähetuntud nimi, aga ta tegi suure sammu Eestimaa kultuuri arendamiseks, räägib Toila kultuuriseltsi juhatuse esimees Bruno Uustal. Kõigepealt, miks on ilmselt vaja selliseid asju tähistada, saab lugeda Abram Simoni kirjutatud eluloost, mille ta 1924. aastal kirjutas. Seal on ta märkinud, et, et hoida külas praegu viis seltsi neli suurt kauplust, üks aednik, kaks pagarid, üks lihunik, apteek, postimaja ja koolimaja on talõhtutel lambid tänaval, Valgust annavad mehed jõukalt ja puhastas, eluhoonetes elavad. Seda kõike pean mina hariduse viljad. Seda on andnud koolihariduslaul muusika, näitemäng ja ühistegevus, milles kõik noored peremehed 1863.-st aastast tegelevad, on olnud. Ja kui nüüd mõelda edasi tänapäeva, siis arutada, et mis oleks edasiviiv jõud kohalikul tasandil et meie maaelu areneb siis siis need sõnad, mida Aabram on kirjutanud sajand tagasi on tegelikult ka tänapäeval täiesti jõus ja ja oleksid valuseks, millega kohalikku elu edasi viia. Kus ta oli, arvates on põhjust tolleaegsest kultuuripoliitikast õppust võtta, see ei olnud nii-öelda ametlik poliitika, seda tegid inimesed ise. Aga praegu võiksid omavalitsused kultuuripoliitikat laiemalt ajada nimelt tegeleda rohkem kogukonna arendamisega ja mitte piirduda ainult tantsurühmade, laulukooride või raamatukogude toetamisega. Ilmselt ei ole het. Ell küll kohalikel omavalitsustel välja töötatud sellist sihikindlalt kultuuripoliitika tavaliselt piirdutakse sellega et peetakse mõnda kultuurikollet üleval olnud rahvamaja seltsimaja, loomulikult Raamatukogu finantseeritakse, toetatakse kohalike kultuurirühmi lauljaid, tantsijaid mis tahes. Aga sellist Taani pärast arengutegevust ei toimu. Ühest õnnetusest ka Tallinnas sõitis täna hommikupoolikul Pärnu maantee kaheksa asuva seitsmekorruselise maja pööning ja katus. Maja on tuntud laste maailma. Häirekeskus sai teate põlengust kell üheksa. 44. Hoone katusel oli näha leeke ja suitsupäästjad, jahutasid katust, tõstuk autolt ja mitu suitsusukeldus. Paari kustutasid põlengud pööningul. Inimesed tuleõnnetuses viga ei saanud. Kustutustööde käigus said hoone ülemiste korruste korterid veekahjustusi. Linnas valitsus pakub õnnetuses kahjusid kannatanud inimestele võimalust ajutiseks elamiseks sotsiaalmajutusüksustes. Õnnetuse täpsemad asjaolud selgitab välja uurimine. Nüüd aga sellest, milline tuleb meil homne ilm. Merike Merilain, palun. Saabuv öö on veel külm, Põhja-Eestis peaks olema külma miinus seitse kuni miinus 16 ja hommikul siis tõuseb nulli miinus viieni ja saartel ja Lõuna-Eestis võib kohati siis pluss üks olla. Aga Me oleme siis juba uue madalrõhkkonna ootel ja see toob meile siis jällegi tugevama saju ja lõpuks siis sulailma igale poole poole, see peaks siis homme õhtuks peaks olema õhutemperatuur kõikjal tõusnud pluss ühe pluss nelja kraadini ja seejuures algul siis sajab lund ja tuiskab edasi läheb sadu üle lörtsiks ja lõpuks vihmaks ja hommikupoolikul on siis ka suur jäiteoht. Aitäh ja need olidki jõululaupäeva viimased uudised, järgmine uudistesaade oma hommikul kell kaheksa häid jõulupühi kõigile.