Ühel ilusal suvisel päeval Anno Domini 1503 aastas Michelangelo töökotta Firenzes keegi rikas villaärimees on Joala tooni ning asus pikema jututa äsja juurde. Tema nimelt oli otsustanud tellida Michelangelo alt oma mõrsjale rikkale pankurid rele madalana Stortsile kingituseks maali. Püha perekond. Michelangelo vaidles vastu. Tema on kujur, tema materjale marmor ja telligudooni Ama Maal kelleltki teiselt ei teatas. Tema tahab Michelangelot, kes on praegu moes ja tema on nõus maksma. Vaidlus paisus tüliks ning rahval, kes parasjagu ümberringi juhtus viibima polnud sugugi igav. Lõpuks lõi Michelangelo käega, olgu, ta teeb selle maali joonistada, talle ju meeldis ainult pintslite ja värvidega jännata oli tüütu. Kuumadel suvepäevadel kiviraiumises 1000 lendas Michelangelot Oscanas ringi ning visandas teel nähtud maaelust. Seene leidis ühest perest tugeva noore tüdruku teisest käharpäise puna Peskse poisslapse, kolmandast kiilaspäise habetunud vanaisa ning paigutas need kolm rohelisele õrnale murule istuma. Iseenese rõõmuks nahaliste perekonna ühele küljele merre. Teisele mäed. Merejäämägede ette joonistas ta viis müüril istuvat alasti noorukit. Kaunilt pronksivärvilistele kogudele paistis päike ja nii tekkis kreeka friisi mulje. Maal oli ümmargune ümaras kuldses peente ornamentidega kaunistatud raamis. Saabus kohale valmis pilti vaatama ja tema nägu võttis kenasti tomativarjundi, kui ta kohkunult hüüdis. Ma ei või seda murul istuvat talupoegade seltskonda ameti oma õrnad mõrsjale kinkida. Ja mida teevad need viis alasti poissi minu pühas perekonnas. Kas see on mingi kristliku maali taust? Kujutlege, et need on friisi kujud, vastas Michelangelo. Niimoodi saate ühtaegu kristlikku maalija. Ka skulptuuri. Tüli kestis Firenze elanike rõõmuks päevi, kuid lõpuks oli tooni sunnitud alla andma oma õrna mõrsja survel, kellele maal meeldis ning Michelangelo üle ka nõutud summa maksma. Äärming ston kirjeldab seda lugu oma raamatus Michelangelo agoonia ja eks taas päris üksikasjalikult. Ma olen ise, on aga praegu Michelangelo kodulinnas Firenzes Ufitsi kunstigaleriis ning teadaolevalt ainus säilinud tahvelmaal, mille Mikkel Anžele kunagi maalinud, on Hofitsisel lugematuid aardeid palee ise nende hulgas ja pea igal neist on oma lugu taas kord pikaks veninud saatuse pärast vabandust paludes, on mul nüüd viimane aeg ilusat pühapäeva soovida. Boonad ameenika? Mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algas järjekordne. Sa kõnnid Leonardo ja Michelangelo, ante ja kuulsate meedidžite linnas. Jõgi ja sillad, punaste kivikatuste meri, hulk torne ja linna kohal kõrgub Santa Mariedel feoore heleda hiigelkatet, Reali kuppel kõrval alustatud vägev kellatorn. Sa ei oska oodatega aimata, et äkki lõpeb üks vanalinna kitsas tänav säästud majade vahelt välja ja leiad end hiigelsuurelt L-tähe kujuliselt platsilt mille ühes nurgas troonib sakilise katuse sääre ning nelinurkse sakilise kellatorniga tohutu pidulik ehitis ning mida igast küljest ümbritsevad lossid ja paleed hulk skulptuure, vägev purskkaev. Ühest küljest tohutu lahtine, sammasrõdu täis tõttavad tena tunduvaid raidkujusid ja lilli. Jahmunult jätte valmistamatult seisad sa ühel maailma kaunimates linna väljakutest. See on peatsadelasinioria Firenzes. Firenzes kõneldes ei saa mööda meeditšidest see vana patriitsi. Suguvõsa valitses ferentset paari väikese vaheajaga 15.-st kuni 18. sajandini. Meeditsid, kelle esisel Need olid tavalised Toskaana põllumehed kuulusid Euroopa kõige tuntumate pankurid Nende hulka. Sellest suguvõsast, kelle tõus oli kiire ja hiilgav, on tulnud paavst ja kuninganna Sid Nad tõusid tippu. Firenzes alustas seda dünastiat aastal 1434 kosiima. Meeditši vanem jätkas tema poeg Lorenzo esimene Timeditši, mõlemad soosisid kunstide arengut. On teadet. Lorenzo tahtis kasvatada Firenze suurt kujurite põlvkonda ning 14 aastane Michelangelo asus tööle tema skulptuuri aias. Pärast Prantso surma 1492 tuliferentsesse segased ajad, kuni valitsus järjele tõusis 1537. aastal taas üks meeditši kui Siimu esimene, kelle ema oli Lorenzo tütretütar kus ema oli siis vaid 18 aastat vana ja linna vanad rikkad perekonnad lootsid selle nooruki oma pilli järgi tantsima panna. Aga see lootus küll täide läinud ka silma purustas vaenlased lahinguväljal ning tegi enesest ainuvalitseja Firenze hertsogi. Hiljem sai temast kogu Toscana suurvürst. Pronksist küsima, esimene t Medici istub oma pronksist ratsul täpselt peatsedelasenioria keskel oma kunagise hiigellossi sakiliste katuseäärte ning torniga Palazza VEKi lähedal. Siit algas tema hõimutee ja ta oli väärt, et siia aukohale jääda. Kui siin ma nimelt jõudis Wirendsele paljugi head teha. Ta lõi pärast segaseid aegu linnas korra majja, arendas majandust, ehitust ja kaubandust, kuivendab soid ning moodustas linna kaitseks uusi väeüksusi. Ning soosis kunste ja kunstnik muidugi neid, kelle looming talle meelepärane oli. Üks selliseid oli maalikunstnik ja arhitekt. Saari. Saari õppis Roomas ja Firenzes tugevasti mõjutasid teda rahvelia Michelangelo tööd ning Veneetsia maalikoolkond. Ta tegi esimese maalide seeria Roomas Vatikanis arhiivide kaunistamiseks, kirjutas raamatu oma rännakutest Itaalias ning saabus Firendsesse siis juba Toscana suur verstikus viima. Esimese teenistusse. Kosmol mõlkus aga meeles üks plaan jäädvustada kindlalt Firenze kuulsusrikas minevik ning meelitsite hiilgeroll selle linna elus enne nüüd ja tulevikus. Juba saari pidi selle plaani ellu viima ja plaani tähtsaimaks osaks pidi saama ohvitsi palee. Kus ema esimene tõimeditši oli esmalt lasknud linnavalitsuse ajaloolise hoone Palazzovekio korda seada kuidas nüüd pilgud peatsadelasenjeooriale ja selle enda seisvatele aladele. Ta valis välja Arno jõe ja Palazza vekija vahele Järvamaale ning otsustas, et siia peab kerkima uhke palee riigi, kõrgeimate ametnike ja kohtunike kabinettide jaoks. Inglisekeelne sõna offices itaaliakeelne Ufitsi. Palee projekt usaldati fassaarile, kes kuulus olgu Siima lemmik arhitektide hulka. Plaanid said valmis 1500 159, ehitustöö algas 1560. Kofiitsi sai pikaks venitatud luu tähekuju idapoolne pikem tiib ulatus otse Palazza vekija kõrvalt Arno jõe kaldale. Pealsele mööda kalda äärt kulges lühike sammaskäiguga jõepoolne fassaad. Hoone moodustas uue täisnurga ja hiigelsuure u-tähe, teine läänepoolne idapoolsest lühem tiib ühines peatsadelaseniorial. Tolle eelmainitud loodise lanssi nime kandvad ohud lahtise sammas, rõduga, mis on tänapäeval täis raidkujusid ja lilli. Sääri mõtles välja kindla arhitektuurse vormimooduli, mis kordub läbi terve hiigelpika hoone. Esimesel korrusel sammas eeskoda kaks saledat ümarat sammas, kes kell kaks nelinurkset nišidega sammast äärtel ja teisel korrusel suured rõdudega aknad. Selline põhivorm, korduv U-kujulise hoone pikkade stiibades järjest ja järjest. Ohvitsi paleed on peetud vasari meistritööks. Valget krohvipinnad vahelduvad kohaliku halli kiviga reljeefsed aknale, daamid ja tugevalt vormitud karniisid. Kogu hiigelhoone tundub õhulise ja heledena tänu rohketele kaunistustele. Paar kogu esimest korrust läbi sammaskäik nišides, heledad raidkujud väikeste nelinurksete akendega vahekorrus, teine korrus oma suurte rõduakendega ülemise korruse avarad aknad ning nende kohal kõrguv ette ulatuvat säärtega katus ja pikk nelinurkne siseõu, millel jalutades kogu seda majesteetlik hoonet imetleda saad. Seda äriprojekt ja selle väljaehitamine polnud Firenze jaoks sugugi odav lõbu. Aga linnavalitsus maksis rahulikult nii palju kui vaja. Teadezetufitsi Meie kontorid ja kabinetid ongi linna tähtsaimate ametnike jaoks loodud. Niisiis aastal 1565 seisis Firenzes uus palee Ufitsi linna tähtsaimate ametnike jaoks. Aga mitte ainult esimesel korrusel asuvad ruumid olid kujundatud ateljeed, eks, ja töötubade eks kosiima esimese õue kunstnikele maalijatele ja kujuritele kui ka metallikunstnikele vääriskividest, ehete loojatele, klaasipuhujate le, pottseppadele ja vaiba kudujatele. Lääneküljele ühendati Ufitsiga eilne rahapada ning siin oli ka linnafonde Riia. Praegu siis apteek, kus valmistati parfüüme, ravimeid, mis imesid pidid korda saatma ja mürke, mille toime vastu imettegevad ravimid tavaliselt ei aidanud. Suurvürst kasima esimene tõime litsi, oli 1539. aastal abiellunud Naapoli asekuninga kauni ning võrratult rikka tütre Toledo Eleonoraga kes kinkis suur vorstile 11 last ning kuningliku õpiti palajeeferences teispool Arno jõge. 1562 sõitis Eleonora kahe poja Giovanni ja värsiiega piisasse. Teel haigestusid kõik kolm ala kaariasse ning surid. Eleonora oli vaid neljakümnene. Taarja ehitas samal ajal Firenzes oma Office'i paleed, mis sai valmis 1565. Ja samal aastal 1565, siis abiellus koju viima poeg frantšesco, Austriat, Johannaga ning Suurvürst andis Vasaarile uue ülesande rajada kinnine passaaž või koridor, mis ühendaks Palazzovekijat Pipivaleega teispool Arno jõge. Kui silma otsustanud, et sinna tuleb uus meedidžite perekonna residents. Kuue kuuga ehitas paari selle ühenduste valmis, praegu kutsutakse seda Fasari koridoriks. Käik algab siis ballatsevakkiast, siniorjaväljakul ületab kaetud Sillana tänava läbiv osa ohvitsi paleest, laskub laiade astmetena jõe poole ning jätkub jõega paralleelselt kinnise koridoriga. Lahtise sammaskäigu kohal kuni Ponte vekio sillani. Ponte vec, Johan teatavasti ference saladuslik kinnine sild, vanad hooned kahel pool ja tänav keskel hoonete alumistel korrustel olid käsitöömeistrite tööd Vadja poed üleval nende elu korterid ning nende korterite kohal siis kulgebki üle väikeste põletatud akendega Vasaari koridor. Teispool jõge jätkub taga Pitti paleesse välja. Väga pikk see maa ei ole vahest natuke üle poole kilomeetri. Sellise kummalise maapinnast kõrgemal kulgeva käigu ehitas siis paari oma suur verstile et tema ja tema järglased saaksid vabalt ja turvaliselt ilma ihukaitsjateta oma residentsist valitsushoonesse minna. Meeditsite prestiiž tõusis tänu sellele veelgi kõrgemale. 1574 lahkus jootšewasaarisiit ilmast kummalisel kombel samal aastal kui ka Toscana suurvürst kursima esimene teemeditši. Arhitektid Pariisi ja Bon talenti, lõpetasidufitsi päriselt aastal 1580 ühendades läänetiiva suure lahtise galerii lollijadeilanssiga, mille katusele tirippaed Sõrvest kasima poeg frantšesca esime. Nende imeditši oli aga see, kellele järelpõlved Ufitsi galerii eest tänulikud peavad olema. Nimelt käskis just tema arhitekt Buantalentil hoone ülemise seni lahtise galerii korruse suurte akendega sulgeda ja paigutada sinna osa suurvürstikunstikollektsioonist. Klassikaliselt raidkujud medalid, ehted, relvad, maalid ning teaduslikud instrumendid. Meditšid olid ju ikka olnud ning olid ka väsimatult kunstikogujad, nii et igaüks neist jättis midagi ka galerii jaoks. Kui suri viimane meedidžite soost suurvürst söandas toone õnnestus tema õel Anna-Maria Ludovical 1737. aastal vältida kunstikogu üleminekut haavsburg Loräänide kuningaga valdusse ning annetada sõja ametlikult Firenze linnale. See annetusdokumendid osutus eriti tähtsaks siis, kui vallutaja Napoleon osa Šveitsi kollektsioonist Pariisi oli toimetanud. Soliference kunst ja Firenze sai selle tagasi. Õhtupäikesevarjud peatsadellesseniorial Ani vabikenemas kuulsa valitseja kui sima esimesele imeditši, uhke ja sihikindla Firenze aadlimehe üllas ratsamonument valvab Siinama linnapalad. Slovakkia nurgal seisab vägev Neptuuni purskkaev. Kaheksa nurksel hiigelalusel, hulk rohekaid, pronksist sõja, saatore veejugasid sülitavate mereelukate seas ning nende keskelt tõuseb merihobuste veetud Marikul tohutu lumivalge Neptuuni kuju. Ferentslaste L. Hoone, valge hiiglane ja Palazzo VEKi ees paremal pool otsekui tasakaaluks lumivalgele purskama. Neptonile seisab teine lumivalge figuur, kõige tuntum kuulsam kõigist peatsedelasenioria ehetest. Michelangelo uhke Taavet. Sa jalutad Taaveti eest läbi pisut maad, asi ja leiadki end Ufitsi hiigelpikast siseõuest kahel pool kandilise U-tähe kujulise hoone tiivad ja seal kaugel eesotsas hein, mille kõrgega. Piklik siseõu su ees on õhtupooliku päikese eest varjus. Ta on täis lilli ja inimesi, kes tulevad ja lähevad, seisavad ja imetlevad. Mitmed istuvad teeserval maas, mõnedel joonistusplokid käes. Firenzes võib alalõpmata kohata tänavanurkadel istuvaid ning maalivaid või joonistavaid inimesi. Siin kõlab kümneid keeli ja foto ning filmikaamerad muudkui töötavad. Ofitsi palee siseõue ümbritsevate sammastenissidest jälgib kogu seda etendust 28 kuulsat kivist Firenze last. Sa kõnnid läbi selle praeguseaegse Paabeli vaiksete palee seinte vahel kuni otsaseinani välja ja vaatad tagasi. Sealt teisest otsast paistab kaunis ballazzovekija nurk ning kõrge kellatorn ja killuke siniorjaväljakut Firenze siiani meedidžite linn, sest meditsiin jätsite meile ajalooliselt just sellisena, nagu ta on. Võtame Francise Chiraci raamatu mees Vincist. Meditsiti ajal elas Firenze lõbusat naudinguterikast elu, tantsud, lõbustused, karnevalid, turniirid, pidulikud rongkäigud, maske, raadid, kõik vaheldus kiiresti ference väljakutel. Kõik tahtsid kaunide võrgutavad olla. Ferentselannad olid meistrit Aminkimises ja juuste värvimisest lavendel Mladjeol, aaloe ja roos olid nende lemmikparfüümid. Pühamees Peeter ham jään siis panin muide tähele, et ka noormehed mingivad end kaunistavad oma nägu, samal kombel nagu naisedki. Tugevamad On leidis muidugi ka teistsugust meelelahutust, sest Firenze värske vein San Giovanni olevat suutnud isegi surnud ellu äratada. Olid ju siin olemas ka kuulsad Firenze tavernid, ilusmik keele mooramees torni all ja põrsas. Palju tegeldi armastusega, aga lugu peeti eeskätt tsensuaalsest armastusest. Ja seda Eviljeldud sugugi oma naisega, vaid oma ligimese abikaasaga. Taal kihutas siin kergejalgse ratsu turjal. Sära laama veni veeni, ütleb lühidalt. Üldiselt võrdub Firenze saadamaga Francise tšilek mees printsist. Meditsiiniajalugu Firenzes pole muidugi hoopiski üksnes lõbusa ja magusa elu ajalugu vaid ka vandenõude mõrvade ja veriste sõdade ajal. Itaalia linnriigid olid omavahel pidevalt sõjajalal. Napoli Rooma olid meditsite peale eriti vihased. Firenze tegi kõik ohvrite rikker lahingud kaasa ja õige varsti hakkasid nende vaenlased aru saama, et need, kes meditšitele vastu astuvad võivad lõpetada linna raekoja akendel, rippudes, silmused kaelas. Nii et elu Firenzes oli üpris mitmekülgne ning kunst oli selle lahutamatu osa. Uued hooned, kirikud, paleed, linnaväljakud, kõik vajas kaunistamist ja Firenzes hinnati vaid väärt kunsti. Mistõttu asjatundjad peavad Ufitsi galeriid oma kunstiväärtuste poolest Itaalia parimaks kunstigaleriiks. Aga Itaalias on ometi nii lõpmata palju vapustavat kunsti. Lisaks loetakse Ufitsid tuntumate kunstiga galeriide hulka kogu maailmas. Originaalseid meistriteoseid imetledes võib siin tundma õppida kõiki Firenze maali, koolkondi ning ka teisi Itaalia, eriti Veneetsia koolkondi. Siin on suurepärane kogu Madalmaade kunsti ning autoportreesid ja antiikskulptuure ja kobe Lääne kunsti ajaloo tõelisi meistriteoseid, mida juba nende loojaid. Klassika pikkades maalitud lagedega, galeriides ja kaunites vanades saalides mis juba ise kunstiteosed on. Madonnad, inglid, pühakud, apostlid, jumalad ja jumalannad. Maalikunst pühendus põhjalikult usule ning kirikule noil kaugetel renessansi ajal aegadel, patroonidele, ülikutele, ka neid oli vaja jäädvustada, sest nemad andsid kunsti tegemiseks raha. Kuid kunstnikud pidid leidma näod oma taevastele tegelastele ja neid polnud kusagilt mujalt võtta kui maa pealt. Seekord jäljetunni alguses oli juttu sellest, kuidas sündis Michelangelo ainus säilinud tahvel Maal. Londoni Püha perekond, mis anofitsi sama koha leidnud. Ja kuigi Michelangelo pidas end kujuriks, mitte maaliaks. Kui uskuda hirmineks Tony eluloo raamatut, siis oli ka Sixtuse kabeli maalimine tema jaoks tõeline piin. Siis ikkagi kõik see, mida ta maaliana järelpõlvedele jätnud on, on sama imetlusväärne nagu tema marmorkujud. Eredad, säravad värvid, oskuslik kompositsioon, kaunilt jäädvustatud hetk fantaasiamaailmast. Ma arvan küll, et kõigil suurtel ajal, loolistel ning miks mitte ka praegusaegsetel kunstiteostel on oma lood jutustada ja mitte üksnes need lood, mis neil kujutatud on. Iga teose taga on selle looja ja maailm. Ning sel lähilisemat tõlgendajad jääb saladuseks, mida ammu lahkunud kunstnikud oma töid tehes tegelikult mõtlesid ja tundsid. Ja see on vaataja fantaasia on vaba. Võtkem siis veel mõned Ufitsi galerii, meistriteosed ja uurigem, mida kunstiteadlased nendest arvanud on või kuidas neid kirjeldanud on. Michelangelo rivaali Leonardo da Vinci kaks maali Ufitsis kuulutamine peaingel Gaabriel on tulnud neitsi Mariale teatama, et viimane toob ilmale jumala poja Jeesus Kristuse. Tegevus toimub Firenze villacise õue aias. Põlitaval suurte tiibadega inglil on madonnaliilia Maria neitsilikkuse ja Firenze linna sümbol. Maria istub villa ees laial marmorastmel, tema ees on kaunistatud marmorlaud. Sarnaneb Piero ja vannide Medici hauakiviga San Lorenzo kirikus. Kaugel eemal seisab heleda taeva taustal tumedaid küpressi ja kummalise kujuga fantastilisi puid. Veel kaugemal udust paistvad mäed. Kade kummardamine, teine varane Leonardo maal. Selle tellisid temalt Firenze augu stiinlaste kloostri mungad. Maali keskmes on neitsi Maria Jeesuslapsega, tema jalge ees põlvitavad kummargil vanad targad mehed. Ümberringi on pool, kusjuures veel hulk rahvast ja kaugemal paremal pool arvatakse leiduvat ka noore Leonardo autoportree taustal. Vasakul pool on paganliku templi varemed. Paremal võitlevad ratsanikud ning mägine maastik. Varemete kohta on oma lugu, arvatakse, et maalil viitavad need maksentsuse basiilikale, mis pidi keskaegse legendi järgi püsti seisma seni, kuni Jeesus-laps sündinud on ja samal ööl kokku kukkuma. Uurijate arvates kujutas Leonardo esiplaanil Maria ja Jeesuslapse ning põlvitajate särav heledates figuurides uut maailma. Kaotilisena tunduv segaduses rahvamass tagaplaanil tumedates varjudes alles ootab ilmutust. Veerand aastast 1482. See suur maal seisis algselt meedidžite palees, seejärel leidis koha ohvitšigaleriis. Primavera kevad on eriline selle poolest, et sellele on näha peaaegu alasti ning inimkõrgusi klassikalisi jumalaid. Mõned neist meenutavad antiikskulptuure, kuid botid shelli on neile oma käsitluses elu andnud. Kaasaegse iluideaali järgi ehk veidi lopsakamaks maalinud. Maali keskel teistest gruppidest veidi tagapool. Üksinda veenus. Emakohal hõljub õhus väike trullakascupiido ja sihib oma noolega veenusest vasakul esiplaanil tantsivad läbipaistvatesse looridesse mähitud kolme graatsiat. Armastusjumalanna Veenuse aeda valvab maali vasakus servas Merkuur, jus, mõõk vööl ja kiiver peas. Paremas servas on näha sinakatult jumalat ses rast, kes on sirutanud news kloorise järele. Viimase kõrval kõnnib pärg peas kevadejumalanna Flora, kes puistab oma rüpest maapinnale roose, mis on armastusjumalanna lilled? Seda potid selle värvikas seeni on püütud taas mitmeti seletada. On viidatud ka viidiusele, kelle põemis tuulejumal võtab nümf kloorise vägisi oma naiseks. Kui tema tegu kahetsedes muudab nümfi kevade jumalannaks Floraks ning annab talle imekauni aia, kus valitseb igavene kevad. Ja veel ühest maalist Ufitsis renessansiaja suur mees, Rafaeli paavst Leo 10. portreest aastatest 1518 kuni 1519. Seda peetakse Rafaeli suurimaks meistritööks. Üheks vähestest, mille kunstnik oma elu lõpuaastatel päris üksinda ilma abilisteta valmis tegi. Paavst Leo oli kunstniku sõber ja pildil on ta koos kahe kardinali, lollide Rossi jäljuljade Meevitšiga ametirüüs. Paavst istub keskel laua taga, kardinalid temast mõlemal pool pisut kaugemal, otsekui kuninglik saatjaskond. Paavsti ees. Laual on paks helendav palveraamat selle kõrval kaunitega planeeringutega kell. Need esemed pidid näitama paavsti kui pühendunud kunsti patrooni head maitset. Paavsti nägu, punase pottmütsi. Neid pisut tursununa. Ükski kolmest sellel maalil ei naerata. Punase rüü erinevates toonides rikkalik samet. Kaunista mask, kallid esemed laual. Need on rikkuse ja hiilguse märgid. Kuid kolm meest maalil ei näi kaugeltki rahulolevatena, sest maali sündimise ajal elati raskeid aegu. Paavstile heideti ette viisi, kuidas ta oli kogunud raha uue Püha Peetri kiriku ehitamiseks Roomas. Ja pärast arhitekte Pramante surmani rahvale ise. Just see, kelle õlgadele Paavst kiriku ehitustööde jätkamise raske koorma asetanud, oli. Nii see on see raadio roll, pilte peaks ometi näitama, aga ei saa. Siis peab üritama neist kuidagimoodi rääkida, lootuses pisutki edasi anda meeleolu hingust. Mäletuid, jutustusi kadunud aastatest, mis elavad edasi ühes maailma kõige rikkalikumas ja säravamast kunstigaleriis Ufitsis Firenzes. Kas ikka veel liiguvad meeditšide, varjad? Spordipühapäeva alates neljandast juunist kuni augusti lõpuni on spordipühapäev kahetunnine vikerraadios kell 17, null viis spordipühapäev.