See lugu juhtunud väga ammu katest Tüüringi metsades, mida ümbritsevatel ligipääsmatute mäetippudel seisnud vanade frangi kuningate järeltulijate kindlused ühel jahiretkel avastanud šovemburgiga Ludwigi pilk kauge mäe tippu, mis päikesest kullatuna kõrgele ületeiste ulatunud võlutuna pidanud krahvama hobuse kinni lausunud omaette. Oota ootamegi. Sinust saab mulle veel kindlus. Kuid selgunud, et mägi ei seisagi Ludwigi, vaid tema naabrite Frankensteini-ide maa peal. See polnud krahv Ludwig heidutanud tema alustanud juba samal ööl kindluse ehitamist maalega valitsenud nõela aegadel kohutav näljahäda joogipuudus. Veini polnud isegi õhtusöögiks jätkunud ja see olnud juba hoopis hull lugu. Kui need inimesed kuulda saanud, et Tüüringi krahv suurt kindlust ehitab, voorinud rahvast hulgakaupa kohale, et ehitustöödel kaasa aidata ja endale ka sööki ja jooki teenida. Läinud hulka aega enne kui Ludwigi naabrid Frankensteini kuulda saanud, et keegi nende maa peal kindlust ehitab ja kaevanud keisrile seaduse veskidega jahvatanud juba tollal aeglaselt nii sisse jõudnud Ludvig oma kindluse vahepeal valmis ja nimetanud selle Vardburgiks sõnade järgi, mis ta mägenes lausunud oli, oota mägi sinusse mulle Välgindlus vaartel ootama burg kindlas Vardburg. Ja kui nüüd kohtuotsuse tegemiseni jõuti, tõmmanud krahh Ludwigi valitud 12 vandemeest oma mõõga tupest ja pistnud mulda ning vandunud, et krahve ehitanud kindluse omaenese maa peale, mitte Frankensteini omale. Selline oli tollal komme ja selle vastu ei saanud ükski kohus. Õiglusega polnud siin suurt midagi tegu. Ükskord hilisematel aegadel olevat vart purgist väljakaevamistel 12 roostetanud raudmõõka leitud. Aga mitusada aastat hiljem külastas üks teine Ludwig, Baieri kuningas Ludwig teine tüüringis seisvat vart purgi ning otsustas ehitada omaenesevart purgi tõelises vanade saksa rüütlilosside stiilis. See oli naisch Mansteini Lass. Ilusat pühapäeva jälle kord. Mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algas. Igiammused lood ja legendid segunesid Baieri kuninga Ludwig teise maailmas kaasajaga ja ega ta kaasaegsete meelest küll üks õige kuningas ei olnud. Õige kuningas pidi karmi käega riiki valitsema ja sõdu pidama, mitte aga teatama. Tema tahab jääda igaveseks mõistatuseks nii iseendale kui teistele nagu noor Ludwig kunagi oma koduõpetajal olevat tunnistanud. Samas on jälle ka hulk inimesi, keda just selline mõistetuslikus ja salapära paelunud on. Eriti neid, kelle jaoks argine maailm oma Baraktilisusega igava ning väsitavana tundub prantsuse poeet hol. Vello Lään on näiteks öelnud, et Ludwig teine oli oma sajandi ainus tõeline kuningas uje unistaja, kelles pole õieti midagi harjumuspäraselt kuningliku. Sajand, millest jutt oli Üheksateistkümnes. Prints Ludwig sündis 25. augustil 1845 Prantsusmaa pühaks kuulutada kuninga mormoonide dünastia looja Louis üheksanda nimepäeval. Ludwigi vanaisa, Baieri Ludwig esimese ristiisa oli olnud lõigu 11. ja säärane kindel side Prantsusmaa kuningakojaga olevat Ludwig teise maailmavaadet aru saanud ammu ja enesehinnangut päris tugevasti mõjutanud. Noorte printside Ludwigi ja tema venna. Too kasvatajad ning õpetajad rõhutasid kuninglike vendade suuri ülesandeid elus ning püüdsid arendada nende kohusetunnet, enesekindlust ja otsustusvõimet. Vanemad kuningas Maximilian teine ja preisi Marie poistekasvatusse eriti ei sekkunud. Aga Ludwig tsiteerides tema ema Ludwig armastas uhkeid rõivaid ning kostüümimänge. Talle meeldis näidendites mängida ja maale nautida ning kingitusi teha. Tal oli elav kujutlusvõime ja ta armastas oma pead oma maailmas tegutseda. 1864 astus Ludwig teine vaieri troonile. Ta oli 18 aastat vana, tal polnud elukogemusi ja ta ei teadnud tuhkagi poliitikast, kuid naised jumaldasid teda. Hiljem on ta ise kirjutanud. Ma sain liiga vara kuningaks. Veel piisavalt palju õppinud. Algus oli ju hea, õppisin riigi õigust, kuid siis äkki kisti mind mu raamatute juurest ära ning istutati troonile. Aga ma püüan ikka veel õppida. Pimiseks Ludwigi suurt aega ei antud, juba paar aastat pärast troonile asumist tabas noort kuningat tema elu raskeim kaotus. 1866. aastal vallutas üha tugevnev Preisiriik Austria ja Baierimaa, mis tähendas Preisimaast sõltus elu Baieri kuningriigis ja Baieri kuningas oli üksnes oma Preisimaad valitseva onu vasall. Kuid Ludwigi elu naisse vähe häirivat. Temal olid teised mõtted ja teised huvid. Juba aastaid oli tal tõeline ebajumal helilooja Richard Wagner. Wagner oli juba 51 aastat vana, kui ta kuningas Ludwig ega kohtus ning tema elu olnud üpris seiklusrikas üliandekas kirjutas oma esimese näidendi 15 aastasena ning esimesed muusikakompositsioonid, 16. Ena töötas muusikat teatrites ning juhtis orkestreid Königsbergis Riias, Pariisis, Šveitsis, Viinis, Venemaal, luues samal ajal ridamisi oma kuulsaid oopereid. Lendav Hollandlane, tan Tristan ja Isolde, loengrin nii palju ongide sõrmus, Nürnbergi meisterlauljad. Ja aastal 1864. Kohe pärast kuningaks saamist kutsus Ludwig teine Wagneri Baierimaale Müncheni lähedale päästis helilooja debaratest õlgadest ning varustas teda rahaga. Pärast nende esimest kohtumist kirjutas Wagner. Täna viidi mind tema juurde ja see on kurb, Dannyga kaunis ja tark, nii hingestatud ja kõrgelseisev, et mul on lausa hirm selles maises ilmas võib tema elu haihtuda otsekui jumalik unenägu. Te ei suudaks uskuda tema tähelepaneliku pilgu võlu. Kui ta ellu jääb, on see küll üks tõeline ime. Esialgu ime toimis, Ludwig teine elas ja tegutses ning kirjutas omakorda oma imetluse objektile Richard vaagnerile. Ma kavatsen vanad Hochennshanga lossi varemed ehtsas iidsete saksa rüütlilosside stiilis ümber ehitada. Ning pean teile tunnistama, et ootan väga aega, mil saaksin seal elada. Seal saab sisustatud mitmeid koduseid külaliste tube, imelise vaatega tirooli mägedele ning kaugetele tasandlikele. Ja teie teate, kes oleks sügavalt austatud külaline, keda tahaksin seal vastu võtta. See siin on üks kaunimaid paiku, mida üldse võib leida pidulik ja puutumatu vääriline tempel jumalikule sõbrale, kelle looming on meie maailma päästnud ning sellele tõelise õnnistuse toonud. Teie tan Feissarit ja loengrini, sellest saab kindlasti igas mõttes kaunim kui huhh panga au mille pühadust minu ema proosalisus aasta-aastalt tõotanud. On aga teatatud, jumalad maksavad kätte ning tulevad elama meie juurde ülevatele kõrgendikel kus nad saavad hingata taevase paradiisi õhku. Nii kõrge lennulised ja romantilised olid Ludwig, teise unistused. Nii kaugel maisest proosalisuses, tema kavatsused ja soovid pole siis imeta, vaimustus vaagnerist, kelle loomingut romantilise muusika kõrgpunktiks on peetud ja siit siis võiksimegi pisut jätkata koostanzeriga taustal et tajuda seda jõulist romantikat, mis lõdvedyt nii sügavalt hinges ja innustas. Niisiis kaotanud Preisimaa alluvuses suuresti võimu oma päritud kuningriigis hakkas Ludwig teine looma omaenese lossidest ja paleedest koosnevat kuningriiki, mida ta ise valitseda oleks saanud. Täpselt nii, nagu ta soovis. Ludwigi isa, Baierimaa kroonprints Maximilian, teine oli juba enne poja sündi lasknud šanstayne lossi varemed kaunis gooti stiilis suvelossiks ümber teda. Nullud viga oli siinsetest romantilistest mägistest maastikupiltidest vaimustatud ning see suvelas kuulus tema lemmikpaikade hulka. Hoven Shon ka lossi. Seda oli ehtisid stseenid keskaegsetest legendidest. Nende hulgas oli legend luikede rüütlist loengreenist. Juba väikese poisina kujutles Ludwig end loengreenina ja Richard Wagneri romantiline ooper süvendas printsi imetlevad kiindumust sellesse legendi. Loeng Rein on legendaarse kuningas Arturi ja Graali lugude tegelase baarsevali poeg Krahli rüütel, kes ilmub esmakordselt Wolfram von SM pahi Pärtsival elus. Rüütleid saadeti saladuse katte all Abiks kuningriikidele mis oma kaitsjad olid kaotanud ning loengreen peabki minema Praman tee, kus hertsogkond surnud meessoost pärijat maha jätmata. Hertsogi tütar Elsa ongi hirmul, et ta kuningriigi kaotab. Aga siis saabub kohale loengrin paadis, mille ette luik on rakendatud ning lubab teda aidata. Kuid tingimusele Elsa ei tohi iial küsida oma abistaja nime. Hädaabielluvad ja loengrein valitseb aastaid Brabanti, kuni tema naine ühel päeval ikkagi saatusliku küsimuse esitab. Rüütel vastab Talle, kuid astub seejärel oma luigepaati ning lahkub alatiseks. Wagneri ooperis oli Püha Graal tekkinud Luige rüütlile imelise võlujõu mis püsib vaid seni, kui rüütli olemus saladuseks jääb. Kõige tuntumaks meloodiaks Wagneri loengreenist on saanud pruudi laul, mis siiani pulmades pruudi ilmumist kuulutab. Grastutavalt ja luik lõikoli ammustest aegadest vango vürstide vapilind vürsti tehkele järglaseks, kuningas Maximilian, teine Ludwigi isa end kindlalt pidas Houennshangav lossi põhimotiiviks oligi luik. Lossi ümber oli rajatud, jalutusrajal tahtsid ning vaatepunkte sealt oli võimalik ümbritsevat maastikku imetleda. Ja imetlemist oli see tõepoolest väärt. 1850. aastal laskis Maximilian oma rännakute kaaslasele ning abikaasale Mariele sünnipäeva kingituse teha. Üle hiigelkõrge mäekuru ehitada peti fantastiliselt kaunis eemalt hapra ja otsekui õhus hõljuv ana tunduv raudsild. Mariembrüke Marie sild. Mäegurust vasakule poole jäi kitsas mäeseljandik. Sellele oli miskipärast nimeks antud juugend, siis noorus ja sellelt avanes võrratu vaade mägedele ning järvedele. Ludwig armastas eriti just seda paika. Jugendi mäeseljandikul seisid kahe väikese lossi varemed ja just siia otsustas Ludwig rajada oma unistuste lossi uue hoogenshanga lossi, nagu ta seda nimetas. Naisch Mansteini nime säilos, õieti alles pärast kuninga surma. Aastal 1867 käis Ludwig teine vaatamas hiljaaegu põhjalikult restaureeritud Varburgi lossi. Mäletate lugu Vardburgi ütlemisest Tüüringi metsades. Seekordse aja tunni algusest. Sedalaadi õnnelikku saksa rahvamuusika taustal. Vahelduseks ja kontrastiks vaagnerile, eks ole. Niisiis Vardbur killas vanal, just 1867. aastanumbriga sule joonisel on näha kaks kõrgemat sakilist torni, suure hulga väiksemate tornide tornikeste seast välja tõusmas suur ümara kaareline värav ja väikesed aknad. Art burg ehitati ammustel aegadel ju kindluseks ning just väärturg sai Ludwig teise uue lossi eeskujuks. Müncheni maalikunstnik ja arhitekt Christian Jank oli uue lossi peakujundaja. Projekti juures töötas ka arhitekt Edward riidel. Ludwigi uue lossi nurgakivi pandi paika viiendal septembril 1869. Kõigepealt ehitati valmis niinimetatud väravamaja ja Ludwig aastaid just selles hoones lossi kerkinud kaugeltki nii kiiresti, kui Ludwig oleks tahtnud. Projekt oli väga nõudlik ja keeruline ning ehitusplats kõrgel mägedes, mis töid kõvasti raskendas. Kujundajad, arhitektid ja kunstnikud pidid kuninga ideed viimase detailini paika panema ja tema seatud täht aegadest kinnipidamiseks oleks tulnud nii ööd kui päevad tööd teha. Kuningas tahtis, et tema uus loss tõuseks kõrgele Isamaksimiliaani rahuliku hoogenshanga kohale. Et see oleks otsekui Bütsantsi palee ja versai koopia ühe korraga ning kujutaks enesest mälestusmärki keskaegsetele saksa kli luule trubaduridele minnes Ingeritele. Schlos naisch Manstein tõlkes uue luigekivi loss kasvas aeglaselt ka seetõttu, et Ludwig teine muutis pidevalt ehitusplaane tema oma fantaasiamaailma avardus, kuid tema elu tegelikkuses muutus samal ajal üha piiratumaks. Ta veetis üha enam aega mägedes ning üha vähem Münchenis. Ta tõmbus inimestest üha kaugemale, nii kaugele, et õueteatris näidati privaatseid, etendusi, näidendeid ja oopereid üksi saalis istuvale kuningale. Aastast 1875 magasta päevasel ajal ning alustas oma elu öösiti siis, kui ümberkaudne maailmu unne soikus. Nagu üks hoopis hilisem ka kuningaks kutsutud mees nagu rock n roll-i kuningas Elvis. Kuigi eraldumise põhjused olid mõlemal erinevad. Baieri kuningas Ludwig teine lihtsalt vajus üha sügama. Ta tavatses väheste sõprade saatel öiseid ratsasõit ette võtta rõivastudes sageli vana ja kostüümides ning püüdes elustada stseene vanadest saagadest. Lödid teine samastas, ent sageli legendaarse keskaegse tegelase Parzivaliga, kellest tänu tema kõlbelisusele ning usule saigi Taali kuningas. Selle erakordselt jumalakartliku kuninga rasketest siseheitlustest on jutustanud tema päevi, kuidas see legend sai Richard Wagneri viimase ooperi paarcifal aluseks. Helilooja hakkas tema 1877. On teada, et Wagner ja tema sõbrad kutsusid erakohtumistel kuningat Parcifaliks ning ooperis leidsid kajastuse kuninga mõtted ja probleemid. Nashanstaynist sai kuningas Ludwigi fantaasiamaailmas Püha Graali loss ja drooniruumist selles lossis Püha Graali saal, mis oli pühendatud maailma päästmise ministeeriumile. Night Mansteini loss jutustab Ludwig teise unistustest ja igatsusest elavamalt kui ükski teine tema ajal loodud ehitis. Nagu mainitud, muutis kuningas juba ehitustööde rajal mitmel korral oma plaane. Külaliste tubade asemel otsustas ta kujundada purskkaevuga mauride saali, kuid selle ehitamiseni ei jõutudki. Tagasihoidlikust vastuvõturuumist sai tohutu troonisaal, sest ealisi ju pikapeale enam lossi ei kutsutud ning vastu võtta ei peetud. Paleest pidi saama kuninglik pelgupaik, Ludwig, teise unistuste kants, keskaja poeetiline maailm. Oma muinasjutulise unelmate lossi pühendas Ludwig teine inimesele, kelle loomingut tema jaoks siin ilmas kõige tähtsam oli. Richard vaagnerile maalid ning maalide sarjad lossisaalide ja hallide seintel on inspireeritud keskaegsetest legendidest. Sealtsamast on aga pärit Wagneri ooperite ainestiku hulk, suuri ja sügavaid tundeid elab naisch Mansteini ruumide seintes. Armastus, süütunne, kättemaks, kahetsus, lunastus, kuningad ja rüütlid, poeedid ja armastajad elavad neil seintel. Nende seast paistab silma kolm keskset tegelast. Poeet tan Faizer, Luige rüütel, loengrin ja viimase isa, Graali kuningas baarseval. Need kolm olid Ludwigi eeskujud ja sugulushinged. Luik on lossi sisekujunduse põhimotiiv see kaunis linn, kuninga esiisade Šangav, Justi soo vaapil luiged, kangelased ja pühakud. Romaani stiil, ühendatuna, teiste keskaja stiilidega, keerdtreppide spiraalid, salapärased koridorid, muinasjutt või kõnnid seal keset täiuslikult rikkalikke lavadekoratsioone. Uhkemalda hiin voodi otsaseina kuninglikus magamistoas ehib been kooti võrestik, mis moodustab kõrgel lae all tumedast puust nikerdatud pitsiliste tornide metsa. See kordub seinapaneelidest ning tume kauni peegliga pesulauakaunistustesse. Kuldsed küünlajalad küünaldega kroonlühtrid. Paneelide kohal seintele on maalitud paatuslikult romantilisi mägiseid, maastikke ning vanade legendide tegelasi. Unistaja dramaatiline maailm. Muinasjutuloss. 1884.-st aastast hakkas Nash Mansteini lossi siseruume kujundama arhitekt Julius Hoffman. Tema kavandas uhke bütsantsi kirikute laadis troonisaali. Selle ruumi kolmes küljes kulgeb kahekordne lahtine sammaskäik. Kaaristu neljanda külje moodustab kõrge poolringi kujuline apsid. Trepp viib siin üles platvormile. Ludwig kavatses paigutada siia elevandiluust ja kullast trooni, kuid see jäi tegemata. Troonisaali säravsinist. Plit kaunistavad kuldsed tähed ja laest rippuv suur lühter sepistati Aacheni toomkiriku lühtri järgi, mille keiser Friedrich esimene barbarossa 1168. aastal pühakojale annetanud oli. Kuningas Ludwig teise kirjutustoa seinamaalingud on elustanud, tan feisri legendi. Lauljate saal on aga kujundatud vaartburgi saali järgi, mida on peetud kuulsa legendaarse lauluvõistluse tegevuskohaks. Lauluvõistlusest jutustas Wagneri ooper, Nürnbergi meisterlauljad. Ikka vaagnale. Uhked jääma Essteetlikud lumiste tippudega Alpid metsaga kaetud madalamad mäed, peegel kate järvede kohal. Shangai rohelised aasad keset säärast loodust seisab kaks kuningliku lossi julgelt muinasjutuline ebareaalsena tunduv naisch Manstein ning romantiline ja sõbralik Haaennshangao. Kuningas Ludwigi Naishanslain seisab järsul mäeseljandikul, selle juurde viib läbi tumedate metsade ussina looklev tee. See on ehtne hele muinasjutuloss kolme kõrge ümara. Peas ühes sellises võiks lossipreili kamber olla ning hulga madalamate tornide tornekestega, kõrgete müüride, väravate, katuseviilude ja lugematute ümar kaareliste akendega rõdude terrasside esise õuega väravamajaga, mille tiivad ja kõrge sakiline katuseviil on tumedatest tellistest. Sellel majal on toredad ümarakaanelised kaksikaknad ning kaks vägevat ümmargust torni kõrguvad fassaadi äärtel. Ja kõrge kaarvärav avaneb siit lossi siseõue tõstes. Ööd sobiks siia hästi, see oleks kuningas Ludwigi muust maailmast veel rohkem eraldada suutnud. Käia vägev romantik Wagner aga kui romantilise ebamaise ja keskaegsena Manstein väliselt ka ei tunduks, see on tegelikult illusioon. Lossi asuti ehitama 1869, mis tähendab, et keskaegne võis seda küll välja näha kuid ehitustöödel kasutati ikkagi kõiki tollaseid tehnilisi võimalusi ning lossielanikke muga. Hobused olid tagatud. Keskküte korralik veevärk. Köögist tuli kraanidest nii külma kui sooja vett. Kuningas vajutas elektrikella pule, kui tahtis kohale kutsuda teenijaid. Adjutant. Lossi kolmandal ja neljandal korrusel olid isegi telefonid olemas. Toitu polnud tarvis Altköögist söögisaali treppe mööda üles kanda. Selleks oli olemas köögilift. Ja trooniruumi kindlustas tugev teraskonstruktsioon. Ideaalne kuninglik poeetiline üksindus, mille kuningas Ludwig teine valinud oli, ei sobinud aga sugugi tema kui kuninga ülesannetega Baierimaal. Need olid ikkagi olemas, hoolimata preisi ülemvaimust. Ludwig viibis üha sagedamini oma poolenisti tellingutes olevas muinasjutulossis, mille ehitamine neelas üha enam raha ning oli ammu kõik eelarved ületanud. 1885. aastal ähvardasid välispangad Ludwigi varad konfiskeerida. Kuningas ei teinud sellest väljagi, temal oli tema oma maailm, tema imeline loss. Selles samas lossis sai ta 10. juunil 1886 teada et on oma positsioonilt vaimuhaigus kui seetõttu tagandatud. Ta viidi tema muinasjutust ära Vergi lossi stanbergi järve ääres. Järgmisel päeval läks kuninglik patsient koos arstiga, kes ta vaimuhaigeks oli tunnistanud järve kaldale jalutama. Nad ei tulnud tagasi ja leiti mõlemad uppunult. Kuningas Ludwig teine oli vaid 41 aastat vana. Tema muinas jutuloss ning tema ajalooline poeetiline ideaalide maailm olid temalt ära võetud. Võib-olla eelistas ta päris maailmale surma. Ilmselt oli tema roll siin maa peal jääda mõistatuseks nii elus kui surmas. Aga kuidas kulges edasi kuningas, kuigi iidoli Richard Wagneri elu, kelle vanadele saksa lugulauludele toetavast ooperiloomingust inspireeritud ebamaisena tunduv naisMansteni loss Ludwigi mäletatavasti kutsus Wagneri Baieris 1864. aastal siin Münchenis esietendused mitmed Wagneri ooperid kuid helilooja ise ei jäänud siia kauem kui aastaks. Ta mitte ainult ei saanud läbi Ludwigi õukonnaga. Tal tekkis ka armulugu dirigent Hans von pöörlovi naise kosiimaga kellega ta hiljem abiellus. Tawasama dirigent fon Ülo juhtis siiski Wagneri põlite Tristani ja Isolde ning Nürnbergi meisterlauljad esietendusi Münchenis. Lõdvik tuli aeg-ajalt vaagnerila appi, sest selle loova geeniuse elujärg polnud kaugeltki alatiõitsev. Eriti oli Baieri kuninga abi vaja ooperifestivalide maja püstitamiseks Vairetis. See oli Wagneri unistus Paikus korraldada tõelisi muusika pidustusi, kus oleksid ühendatud kõik kunsti alad, muusika, poeesia, kujutav kunst, tants ja nii edasi. Esimene selline festival toimus 1876. Kunsti mõttes olise triumf. Rahalises mõttes täielik läbikukkumine. Wagner elas Šveitsis, juhtis orkestrit Londonis ning hiljem elas aastaid Itaalias. 1883. aasta talve veetis ta Veneetsias ning tema juba mitu aastat haige süda lõpetas tuksumise 13. veebruaril. Tema põrm viidi gondliga rongile ning maeti Bayretis. On öeldud, et Wagneri muusikat kas jumaldatakse või vihatakse. Ükskõikseks ei jäta see kedagi. Zimmelal roog terve ruum. Ja otsi kokku viies mul ei õnnestunud leida märget selle kohta, et kuningas Ludwig teise jumaldatud helilooja Richard Wagner oleks kunagi jõudnud oma kõrge patrooni võlumaailma tema muinasjutulossi, Naishonstayni rajamiseks kuningat just Wagneri teosed innustanud Alid. Spordipühapäeva alates neljandast juunist kuni augusti lõpuni on spordipühapäev kahetunnine vikerraadios kell 17, null viis spordipühapäev.