Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 27.-st detsembrist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Viimastena päevade jäide ning vihmasajud on katustele kogunenud lume muutunud nii raskeks, et alla variseda võib see põhjustada tõsiseid õnnetusi. Hommikul Järvamaal Väätsal kolmekorruselise elumaja katuselt alla kukkunud lumi kahjustas kümmet autot. Inimesed vigastada ei saanud. Eesti energia, Imatra, elektri ja VKG elektrivõrkude kliendid saavad endiselt sõlmida elektri ostulepinguid, mis hakkavad kehtima kohe uuest aastast. Eesti energiaga on pärast kümnendat detsembrit sõlmitud üle 40000 lepingut. Eesti konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri küsitluse andmeil oli tarbijate kindlustunne detsembris vähem kui aasta tagasi. Kuuga paranesid hinnangud kõigi kindlustundekomponentide osas, prognoos riigi oma pere olukorra Turu ja säästuvõime kohta. ÜRO ja Araabia liiga erisaadik Lakhdar Brahimi teatas, et Süürias on vaja tegelikke muutusi ning valimiste korraldamiseni tuleks ametisse panna ülemineku valitsus. Kultuuriministeeriumis anti tänavale Marie Underi ja Eduard Wiiralti stipendiumid. Ungari stipendiumi pälvis noor kirjandusteadlane Märten Ratasepp, Wiiralti stipendiumiAga maalija Mihkel Ilus. Pärnus avati maaküttega munitsipaalmaja. Tartlased hääletasid lõppeva aasta tähtsamaks teoks Tartu vaksali ootesaali renoveerimise Tallinnas Nokia kontserdimajas täna õhtul toimuval galal. Spordiaasta tähed kuulutatakse välja aasta parimad sportlased. Energiavõistkonda. Öösel on pilves ilm, sajab nii lund, lörtsi kui ka vihma. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja lund, kohati tuiskab. Puhub loode ja läänetuul kuus kuni 12 meetrit sekundis, puhanguti 15 kuni 18, Lääne-Eestis artikkel 20 kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neljast pluss ühe kraadini ning libeduse oht on suur. Viimaste päevade jõide ja vihmasajud on katustele kogunenud lume muutnud nii raskeks, et alla värisedes võib see põhjustada tõsiseid õnnetusi. Täna hommikul Järvamaal Väätsal kolmekorruselise elumaja katuselt alla kukkunud lumi kahjustas kümmet autot. Inimesed vigastada ei saanud. Päästeameti soovituse kohaselt tuleks katustelt paks lumi eemaldada kohe, kui hakkab sulaks minema, jätkab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Väätsa kortermaja elanik Aili Varbe tõusis täna varahommikul suure kolina ja mürina peale. Et on juhtunud midagi ebatavalist, seda ta arvata ei osanud. See oli kuue paiku või natuke võib-olla peale kuut ja lähen aknast välja. Vaata, ma vaatan, et rahvast on maja ees väga palju. Naabrimees trepi peal ütleb, et kõik lumi tuli katuselt alla ja autod on kõik omal. Kui mitu autot siis vigastada sai? 10 kindlasti sealjuures üks, kolm autot mahakandmisele. Viimaste päevade soojad ilmad on pannud räästad tilkuma ja katustelt lume liikuma. Järvamaa päästepiirkonna operatiivkorrapidaja Ivo Piiri soovituste järgi tuleks katustelt paks lumi eemaldada kohe, kui hakkab sulaks minema. Hoonete valdajad ja haldajad peaksid kindlasti jälgima, et mis nende katustel toimub ja kui sinna on kogunenud palju lund siis tuleks kindlasti eemaldada, et praeguse vihmase ilmaga on see lumi läinud seal tunduvalt raskemaks, kui ta külmade ilmadega oli. Kas on üldse mõistlik parkida enda auto katusrest alla? Kui on näha ikka, katusel on väga palju lund, siis võiks ikka seda vältida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Eesti energia, Imatra, elektri ja VKG elektrivõrkude kliendid saavad endiselt sõlmida elektri ostulepinguid, mis hakkavad kehtima kohe uuest aastast. Eesti Energia müügi ja teenindusdirektor Sten Argos kinnitas Indrek Kiislerile, et nende kliendid jätkavad aktiivselt uute lepingute sõlmimist. Praeguseks on kokku 365, natuke üle 365000 lepingu ja need üle 40000 on siis tulnud juurde veel siin. Pärast kümnendat detsembrit. Milline on olukord teie teeninduspunktides? Täiesti rahulik, et on kliente olnud ja on tõepoolest tekkinud ka mõnedel hetkedel korr, sellist järjekord, aga noh, need on tõesti mõne inimese järjekorrad olnud, et ei ole sellist suurt rabelemist olnud, nagu oli siin enne kümnendat detsembrit, et sellise ühtlase voona on tegelikult lepinguid tulnud ja kliente käinud nii kõigis meie müügikanalites. Tegelikult seesama trend on jätkunud, et jätkuvalt on kõige populaarsem kindel, eks fikseeritud india kindel toode. Ja on tehtud ka mõningal määral börsitoodete siis kombineeritud juurde, aga suht suhe on umbes täpselt sama, nagu ta oli enne kümnendat, et ikkagi valdavalt osa meie lepingutest on kindlas paketis. Esimene jaanuar on juba väga lähedal, et oskate te nüüd juba öelda, et kas võitjad on need, kes tegid börsihinnaga paketi või need, kes võtsid selle kindla Noh, ei saa ikka jätkuvate veel ette öelda, et ja noh, seda saab selle asjaga niimoodi päris üks iga kuu hakata vaatama, sest üks kuu võib-olla ühtepidi, teine, võib-olla see teistpidi, et ja noh, üks asi on see, et ma olen alati öelnud seda, et üks, mis selle kindla tootega ostetakse, on ka see kindlustunne, et ei pea muretsema elektrihinna pärast. See on ette teada ja ta ei muutu, et need, kellel on börsil, sellel ta võib muutuda ja võib-olla isegi aasta keskmisena näiteks tuleb soodsam kui fikseeritud hind, aga tal ei ole olnud kliendil siis neid ühtegi kõikumist. Ega ta ei ole olnud pidanud muretsema sellepärast et kuhu see hind tõuseb. Aga milline on see elektrihinna liikumine olnud nüüd Põhjamaade börsil? No nüüd siin viimastel aegadel on ta olnud suhteliselt ikkagi kõrgemal noh, kui me räägime sellest igapäevasest potinast, et tarbimine on olnud kõrgem hinne, ilmad on külmemad ja hindamine on mõnevõrra kõrgem, et noh, nüüd täna on meil jälle siin sulaaegses nüüd näha on mis, mis siin järgnevatel päevadel see börsi meil tegema hakkab? Kindlasti ainult üks-ühele ülepäeva selliselt ei muutu, kui meil siin on sula, siis sind kohe hüppeliselt ei saa muutuda, aga aga teatud moodsad võivad siin kajastada, aga ta on olnud nüüd kindlasti detsembris oluliselt kõrgem börsihind siis nii-öelda keskmisena kui kasvõi novembris oktoobris. Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri küsitluse andmeil oli tarbijate kindlustunne detsembris enam kui aasta tagasi. Kuuga paranesid hinnangud kõigi kindlustundekomponentide osas, prognoos riigi ja oma pere, olukorra, tööturu ja säästuvõime kohta. 33 protsenti küsitletuist arvas siiski, et järgmisel aastal läheb pere majandusolukord kehvemaks. Konjunktuuriinstituut on tarbijabaromeetri uuringut teinud 20 aastat ja praegu on Eesti inimeste kindlustunne läbi aastate keskmisel tasemel. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et tegelikult ei näite keskmine midagi ja kindlustunne sõltub väga palju pere sissetulekust. Jõukamate kindlustunne on suurem nagu ikka. Arvestada tuleb muidugi seda, et see miinus 10, et see on selline tõesti Eesti keskmine, jagades nüüd näiteks Eesti inimesed nelja sellise sissetulekugruppi, kus igas grupis on siis 25 protsenti, siis võib öelda, et kui kõik vaesemad inimesed, Nende kindlustunne on siis miinus 20 näiteks sellele miinus 10 suhtes jõukamatel nendel on pluss üheksa. Ülekaalus on Eestis siiski need inimesed, kes pelgavad oma pere majandusolukorra halvenemist. 51 protsenti vastas, et tuleb ots otsaga kokku ja midagi eriti säästa ei suudeta. Kui küsida, et kas sa näiteks järgmise aasta jooksul plaanid säästa, siis jõukamatest inimestest siin ütleb üle 60 protsendi, et jah, nad säästavad ja esimese kvartali peredest ütleb siis ainult 18 protsenti, et nad suudavad säästa ja ilmselt ka sellest säästu suurus on väga erinev. Jõukamad inimesed usuvad, et järgmisel aastal läheb nende perel veel paremini. Vaesemad on rohkem mures. Marje Josing rõhutas, et jõukus on suhteline mõiste ja meie jõukad tulevad hästi toime eelkõige võrreldes siinsete kaasmaalastega. Kust läheb siis Eestis see piir, et inimene tunneb end enam-vähem kindlalt? Üle keskmise palga, kui räägime seal 1000-st eurost juba inimese kohta, siis suudetakse ka säästa, siis tekib ka selline kindlustunne alla, seda juba inimesed on murelikumalt. Marje Josingu sõnul on huvitav see, et Eesti inimeste kindlustunne on kõigele vaatamata suurem kui paljudel teistel eurooplastel. Euroopas tarbija kindlustunne on praegu hästi madal ja kui me vaatame siin Lõuna-Euroopas riik ja siis näiteks Kreeka 70 80 protsenti inimestest, kui küsitletakse, on veendunud nende pere. Olukord on järgmine aasta raskem, et riigil on järgmine aasta Velre, see on sama olukord on näiteks Küprosel, nii et Eesti oma tarbijate kindlustunde poolest kuulub seal Euroopa keskmisest natukene paremate hulka. Tänased tähtsamad välissõnumid võtab need kokku. Tõnu Karjatse. Ukrainas on see ülikoolihoones, toimus plahvatus, surma sai vähemalt üks ja vigastada kaks inimest. Põhjuseks oli ilmselt tüli maa pärast, teatavad prokuratuuri allikad. Plahvatuse korraldas 62 aastane mees, kellel liini erimeelsusi ülikoolitööd teatega. Mees ise suri sündmuskohal. Vigastada sai vahejuhtumis kaks inimest. Temal algas kohus Moskva vanglas surnud advokaadi Sergei Magnitski üle, kelle surma on põhjustanud viimaste aastate suurima tüli USA-Vene suhetes. Kohtuprotsessi alustati vaatamata kaitse protestidele. Kohtumõistmine surnud inimese üle on ebaseaduslik. Manitski perekonna kaitseadvokaadid keeldusid osalemast põhiseadusevastasel protsessil surnud inimese üle ja kohtunik oli sunnitud istungi lükkama järgmisse aastasse. Kummastava kokkusattumusena peab sama kohtukolleegium kohut ka vanglaametnikud miitrickraatovi üle, keda süüdistatakse Magnitski surma põhjustamises. Ilmselt mõistab kohus kraatovi homme õigeks, kuna prokurörid loobusid talle esitatud süüdistustest. Magnitski vahistati pärast tema teateid 5,4 miljardi rubla suurusest maksupettuses tema tööandja, investeerimisfondi Hermitage Capital suhtes, millesse olid segatud siseministeeriumi ametnikud. Süüdistus maksupettuses esitati hoopis Magnitski endale. Rahvusvahelt rahuvahendaja Süürias. Laharbrasiimi kutsus üles moodustama vahevalitsuse, kes valitseks uute valimisteni oma viiepäevase visiidi lõpetuseks, mille kestel kohtus Brahimi ka president Bashar al-Assadiga, ütles ta, et ainult muutma riigijuhtimisest täidaks süüria rahva ootusi. Süüria suurim toetaja Venemaa kutsus üles taas rahumeelse lahenduse leidmisele kõiki osapooli kaasamata läbirääkimiste kaudu. Süüria poliitiline opositsioon, mida suvest juhivad sunniidid on aga välistanud igasuguse vahevalitsuse, mille koosseisu jääks ka praegu võimul olev president. Ka Prantsusmaa ei soovi, et loodava võimaliku vahevalitsuse koosseisus jätkaks Bashar Al-Assad. Jaapani uus valitsus vaatab üle Fukushima katastroofi järel vastu võetud kava loobuda 2040.-ks aastaks tuumaenergiast. Konservatiivse liberaaldemokraatliku partei juhitav valitsus on lubanud tööle jätta iga reaktori, mis ohutuks tunnistatakse. See tähendab seda, et seisma pandud tuumajaamad võidakse tasapisi uuesti tööle panna. Jaapanis töötab praegu ainult kaks tuumareaktorit, ülejäänud lülitati pärast Fukushima katastroofijärgset kontrolli välja. Ja tagasi Eestisse kultuuriministeeriumis anti üle Marie Underi ja Eduard Wiiralti stipendiumid. Ka Indrek Kiisler oli kohal. Nii Ungari kui ka Wiiralti stipendiumide raha saadakse mõlema suurkuju autoriõiguste andmisest. Raha kogunemine vastavasse fondi on seetõttu üsna vaevaline. Näiteks Marie Underi stipendium anti viimati välja 2008. aastal. Seekordne stipendiaat on Tartu Ülikooli noor kirjandus, magistrant Märten Ratasepp. Küsisin temalt, mis on tänapäeva Eestis noorte kirjandusteadlaste jaoks kõige suuremaks mureks. Ta laias laastus ikkagi satub olema selle raha küsimusega, et ma saan aru, et eks ole paljudes valdkondades see aga lihtsalt üldiselt see võimalus käia loengutes eriti magistriastmes niimoodi, et sa peaksid käima tööl, mis on väga levinud tänapäeval ikkagi vist üle üle poolte tudengites käivate. Et see on paljudele, nagu mõjub väga kurnavalt, et mul seda taaka ei ole, aga ma olen näinud oma kursa Kasier muudelt kaaslastelt, paljud ongi olnud kuni kolmveerand kohaga tööl ja see väsitab väga ruttu ära. Seda enam, et toetused on, aga nad tänapäeval kipuvad olema suhteliselt tillukesed. Esitasin sama küsimusega Wiiralti stipendiumi saajale Eesti kunstiakadeemia vabade kunstide maali magistrandil Mihkel ilusale. Koolilõpp on selles mõttes alles algus ühele noorele et kõige raskem on võib-olla vastu pidada see aeg, millal täieliku kunstilise küpsuseni, mis võtab võib-olla veel hea 10 15 aastat et just see vahepealne vahepealne aeg on keerukas. Mõisnike oskused on universaalsed, nad ei pea töötama kindlasti Eestis, et mis on see, mis teeb Eestis töötamise jällegi heaks. Eestis on äärmiselt palju võimalusi tegelikult, et need võimalused liiga lihtne just leida, aga tegelikult kui nad ükskord üles leida, siis ma arvan, oluline Eesti kunsti puhul ongi see, et vastupidiselt kuma eestlasena mujal riikides, võtame selle siin tekib elu jooksul väga mitmekülgne ja põhjalik elutöö lugu kokku ja selleks on võimalus just siis enda kodumaal. Eelkõige. Millised on aga Märten Ratasepa edasised plaanid? No praegu lähiajal on magistritöö käsil, tuleks ära lõpetada Jaan Kross. Tema teos ootad ja üks teine välisautor, see palk, kellega ma palju tegelenud, mõlemad nagu vajavad, et keegi neist natuke midagi Eesti poolt väga ägedalt kirjutaks. Pärnus avati maaküttega munitsipaalmaja. Kahekorruselises majas on 16 korterit, millest 12 on ühe ja neli kahetoalised. Pärnust jätkab Silvia soola. Pärnu rääma linnaosas asuv munitsipaalmaja jaanerkkollane kahekorruseline puidust korterelamuhoones on hubased ja kahetoalised, avara köögi ja vannitoaga korterid. Maja sissepääsude juures on kaldteed ning sissepääsud laiemad, et ka ratastooli inimestel oleks võimalik mugavalt liikuda esimesel korrusel asuvadki spetsiaalselt puudega inimeste vajadusi arvestades ehitatud invakorterid. Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius. 1000 609000 eurot oli selle maja maksumus ja kokku siis ehitati 16 korterit siia koosse, soovi alaga korterid on väga moodsad, maaküttega on kogu see maja. Soojapidavus on hea. Ehitustöid finantseeris Pärnu linn koostöös sihtasutusega KredEx Pärnu linnale kuulub 17 üürimaja ja 22 korteriomandit, mille elanikeks sundüürnikud ning need, kes sotsiaalabi vajavad üürimäärad nende eluruumide üürile andmisel ja teised üürilepingu olulised tingimused otsustab Pärnu linnavalitsus. Praegu kehtivad üürime, Nad on elamute erinevad ning üürnikul tuleb oma elamispinna eest linnale tasuda vahemikus 1,12 kuni 1,3 eurot ruutmeetri eest kuus. See katab elamispinna haldamise, hooldamise ja korrashoiukulud. Selle summa sees on ka remondifond ning kümneprotsendiline omanikutulu. Kosenkranius ütles, et uue elamispinna ootejärjekorras on aga jätkuvalt sundüürnike abivajajaid. No inimesi on veel jah, Pärnu linnas järjekorras siin meil krundi peal on veel ruumi, et siin üle 5000 ruutmeetri köited siiamaani veel neid maju. Linnal on pooleli planeering, mis näeb ette vastavatud munitsipaalmajast üle tee asuvale krundile analoogse kortermaja ehitamist Silve soolt. Pärnu. Tartlased hääletasid lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Tartu vaksali ootesaali renoveerimise. Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees koostöös anti aasta teo tiitel välja juba viieteistkümnendat korda. Võitja selgus 22 kandidaadi seast, teatab Tartust Piret Errnbreis. Tartlased ootasid vaksalihoone ootesaali valmimist pea 10 aastat, tänavu juulis lõpes Tartu teivasjaama ajastu ja ajaloolise hoone ootesaal sai jälle reisijate päralt. Vaksalihoonet renoveerinud AK varade juht Aare Käära tõdes, et see oli suur kergendus. Peale hädavajaliku ootesaali on linn saanud juurde ka kultuurikeskuse, mis tõmbab peale rongi reisijatega silmailu otsivaid turis. Aitäh Mulle meeldib see, et see ruum on kõigile, kes soovivad tasuta ligipääsetavaks ära mäe korraldamise näitusi. Sees on seal olnud ka kooride esinemised, huvilist ma ütlen, et palun väga, kõik on teretulnud ainult sellel eeldusel, et need üritused on seal tasuta, ilma piiranguteta, et kõike sinised seal rongi oodavad, nad saaksid vaadata näitust, nad saaksid kasuta näiteks koori esinemistele ja selles mõttes, nagu on mul küll hea meel, et see niimoodi enam lainetena Ootesaal ei hõlma aga sugugi kogu vaksalihoonet, nii ootab pool hoonest ikka veel lõpetamist ja heade ideedega. Rentniku arhitekt Aivar Roosaar tõdes, et jaamahoone pärast pikalt käinud kemplus lõpptulemust õnneks ei mõjutanud. No kindlasti ei ole ta veel valmis, siis üks pool on veel tegemata, fassaadid tahavad veel tugevalt laiendamist ja ilmselt ka see maja ise vajab veel täiendavat, siis aga, aga noh, see on kõik loomulik protsess ja see on juba juba meeldima. Käära sõnul on ideid jaamahoone teise poole sisustamiseks olnud mitmesuguseid. Nüüd oodatakse konkreetset huvilist, kes tahaks midagi ära. Me oleme kogu aeg ütelda, et ideed on nagu teretulnud, kas tahab keegi teha sinna mingisugune söögikoha olme, kaalunud sinna mingit muuseumi tegemisi, asju, kui kui tulevad konkreetsed mõtted, siis saab selle teise poolega kohe käiku panna, sest me oleme sinna juba vaksali poolt maalitud, sellised ukse joonistanud ukse nii-öelda virtuaalne võti on minu käes, et kui tuleb keegi konkreetne huviline, siis saab selle seal ulatuda ja seal ka käima panna. Tartu jaamahoone ootesaali pärast käis linna ja osaühing helik kaante vahel pikalt vägikaikavedu. Kokkulepe ootesaali rendiks saabus mullu sügisel linnapea Urmas Kruuse. Kaalukeeleks sai ka see, et Eesti raudtee pani jõuliselt õla alla, tegelikult me olime valmis ammu juba investeeringuga toetama, seal oli küsimus selles, et mismoodi rendisuhted ära jagatakse, tegelikult kohustusele, osaühingul ja maratonilt võttiski kohustuse üle, võib-olla muidu oleks juhtunud veel, et, et ei oleks täna me võib-olla seda pidu niimodi pidanud. Tartu linna aasta tegu valiti tänavu viieteistkümnendat korda 10 ära märgitud Theo seas oli nii biokeskuse ja geenivaramu uue hoone kui loomemajanduskeskuse valmimine, aga ka rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi korraldamine, Tartu sügisjooksu taasalustamine ja Antoniuse õuemuusika suveüritustesari Piret Preis Tartu stuudio. Tallinnas Nokia kontserdimajas täna õhtul toimuval galal spordiaasta tähed kuulutatakse välja aasta parimad sportlased, treener ja võistkond. Vikerraadioülekanne algab kell 21. Null viis jätkab sporditoimetaja Taavi Libe. Täna õhtul selguvad Eesti parimad sportlased Kaala spordiaasta tähed algab kell 21 30 ning vikerraadio otseülekanne kell 21. Null viis sekki taastat alustav soomaadleja Baruto videosse peale vasaku reie tagalihasetrauma tõttu Kyushu-basho katkestamist esimesed tõsised treeningmatšid. Treeningpartneriks oli tal meeskonnakaaslane Deng kaiho. Korvpalli euroliigas tehakse täna algust vahegrupiturniiriga. Kristjan Kanguri koduklubi Siena Monterpaski võõrustab Eesti aja järgi kell 21 45 Tel Avivi Maccabi Monte baskimaks. Taavi kohtusid omavahel ka põhiturniiril, esimene mäng Tel Avivis lõpes makovi 70 68 võiduga, teises matšis Seenas oli tulemusega 89 87 parem. Kanguri koduklubi avakohtumises viskas Kangur üheksa punkti ja teises mängus 12 punkti. Teistes F-vahegrupis vooru mängudes on täna vastamisi Istanbuli pesitas ja Himki, Vitoria Kahalaboral ja Pireuse Olympiakos ning homme Barcelona ning Istanbuli Fenerbahce. Ilmast räägib nüüd pikemalt sünoptik Ülle Jõemaa. Ilma protsessid muutuvad lähiajal väga kiiresti. Saabuval ööl liigub üle Eesti kirdesse madalrõhkkond, mis jõuab homme pärastlõunal Laadoga järve äärde. Ööl vastu homset on meil pilves ja sajune, sajab vihma ja lörtsisadu läheb üle lumeks pöördub kõikjal lõunakaarest läände ja loodesse kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Homme hommikuks tugevneb Lääne-Eestis kuue kuni 10, puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahe kuni pluss kahe kraadi piires. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kui hommikul sajab veel pea kõikjal lund või lörtsi siis päeva peale lääne poolt alates sajud järk-järgult lakkavad. Kohati on aga tuisku, sest loode ja läänetuule kiirus ulatub kuue kuni 12 puhanguti 15 18 meetrini sekundis. Lääne-Eesti saartel on aga võimalikud puhangud 20 kuni 22 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus neljast pluss ühe kraadini ja libeduse oht on väga suur. Laupäeval kaugeneb madalrõhkkond Venemaa kohal pikkamööda itta. Selle kannul levib kõrgrõhuhari Skandinaaviast Baltimaadele ja ilm on siis väheseks ajaks rahulikum ja ka suurema sajuta. Laupäeval öö hakul sajab veel vähest lund, mõnel pool Ida-Eestis. Pärast keskööd peaks aga pilvisus enamus kohtades hõrenema ja ilm on siis sajuta. Puhub loode ja läänetuul seitse kuni 12, hommikuks nõrgeneb kolme kuni kaheksa meetrini sekundis ja külma on üks kuni seitse kraadi. Laupäeva päeval on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta. Õhtul aga pilvisus uuesti tiheneb ja saartele on oodata siis lume ja lörtsisadu läänekaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, õhtuks pöördub tuul lõunasse ja tugevneb saartel kuni 13 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest miinus kuue kraadini, rannikul on kuni kaks kraadi sooja. Aitäh, sünoptik Ülle Jõemaa, te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.