Eesti sõduritund. Aprillikuu sõduritundi alustame helitaustal tagalapataljoni pidulikult trivistuselt Tallinnas. Sündmust jälgimas välismaasõjaväe atašee ja ajateenijate kodused. Aprillis 80 aasta eest lülitus vabadusse lahingutesse soomusautode kolonn, hilisem auto-tankirügement. Selle järeltulijaks tänases Eesti kaitseväes on tagalapataljon. Selline on aegade side ja aastapäeva tegelik taustüksuse kujunemisloost kõneles sel päeval sõjaajaloolane Hannes Walter. Organisatsiooniliselt soomusautod olid algusest eraldi tankidest ja siis kuidas need tankid meile tulid, ma ei tea, kas sellest oli juba juttu, kuidas me tankid saime. Tähendab, kui loodearmee seesama vene valgekaarti Claude armee likvideeriti, siis inglased ja prantslased olid andnud lood armeele väikese hulga tanke ja need tankid, siis jagati ära Eesti, Soome ja Läti vahel ja meie saime siis inglise neli rasketanki ja kaks prantsuse nood Serlamist klassifitseerida, keskmiseks, aga tegelikult ikkagi kergetank. 1924. aastal osteti siis juurde veel 10 renood, nii et kokku oli 12 renood ja 34. aastal osteti Poolast katse partiina kuus tanketi, mille siis markeeringut EKS, aga ta modifikatsioon, inglise kardan loit aketist, mis olid sel ajal nagu maailmas kõige levinumad tanketid. Ja 1920 aastal siis kui ostetise hulk tanke juurde siis ka laiendati või õigemini liideti soomusautod ja tankid üheks üksuseks autotankidivisjoni, eks seoses sõjaväe ümberkorraldamisega esimesel oktoobril 1928 laiendati siis autotankirügemendis. Aegade sidet kinnitas ka kunagise auto-tankirügemendi veteranide kohalolu loengus. Mainitud ajaloolised soomusmasinad on neile meestele vanad tuttavad, mida oma silmaga nähtud käega katsutud ja kasutama õpitud. Need iseendast olid tehniliselt küllaltki vanad vanad masinatel esimese maailmasõjaaegsed esimesed tankid, mis Prantsusmaa tootis, Nende liikumise kiirus oli nagu seal, noh, viis 17 kilomeetrit tunnis. Peale selle, tal oli ainult peal, kas oli üks väike nõrk kahur seal, noh ma ei mäleta, kas ta oli 45 miljonit 35 aastat mööda. No igatahes väga väikse tulejõuga nad olid, jalgrattamees küttis mööda, jalgrattamees sõitis mööda ja samas kui võtta nüüd võrreldamatult samas kui nüüd selleaegsed vene tankid, mis meil siin 400 tükki Tallinnas sisse tulid. Nad olid kiiremad palju, aga ja tulejõud on suurem. Aga muidugi ega nende noh, nagu ütelda, et see vastupidavuses mürskudega suured palju ei olnud, aga aga siis ikkagi niimoodi. Vot ma nägin, sellel ajal toodi meile. Kui meil siin oli, toodi Mer tankitõrjekahurid selle sakslaste Rheinmetall ja jätame prantslastega ja siis pandiks Renaa pandisid tulevaselt järve silikaatvabriku juurest. Ja poisid hüppasid maha. EV-s oli siis, kui mäletan TV3 sent tuli terast soust, liiguse plaksu, pani pada, lendas kõrges kaares minema ja postioksid järgiaga rohkem ühe paugu tegi siit Ülemiste järvel, siis potentsi kilomeetri pealt ja ühe paugu tegija siis postiuks terioots tanki kinni ja keevitajaid tagasi Stankul jällegi korras, aga me ütlesime rändava Putiniga. Kas ta 40. aastal õlitatud, teenimas aega, teine. Me sõime ära need vanapaganat sadamalaost maha. Ja siis nad olid männikul meil suvelaagris, olid kõik seal peas. Parasjagu siis eks armee tank sõitis mööda, pidas kinni ja punaarmee poisid tulid, naersid, mis elukad, need on tehtud nagu vanapagana kuju ja veepoisid polnud ka muidu Venegi elemendid eriti, aga siis teksasid, aga need olid need masinad, mille te, mille eest isad jooksid ja need selgelt versus tervitasime ära. Jätkakem samas ajastus ühe loo omaaegsest sõdurielust räägib nüüd mees, kes on praegu 85 aastat vana. Tema nimi oli raadio kaudu tuntud ja ehk isegi kuulus tollal, kui saateid alustati teadvustusest. Siin Tallinn Tartu ja Türi. Aega teenima minnes oli taga lihtsalt noorsõdur Reino. TVd väänakside Tartusse teeli võeti teežissi, hüki jäld, õekompaniisse, noorsõdur. Seal on ükse Velbeebeli jokk oli ta rivi ja Cap tsel ustav. Aga sinna tõid kaks Petserimaa venelaste veregrupp, ka pillid, jahisiva väikisher väed. Aga nüüd juhtus ühel ülevaatusel iga õhtul olla ju rivistus. Ja ühel õhtul tuleb Vuelta silda jälle Ki rivi etet. Käisiidi ja toiduva pilli kodus seal rida. Ja siis tuli siis kobar, ülev kaase kapten, ossovia Yukia ühel õhtul ja. Ma hakkasingi õhtute peale õppus ja pärast kõõle siiv oli välja, et mina olin pilliga trepp pääl ja tehti marssi, harjutusi, kood, rivi reivi läks hinda ja tagasi ja peab Väigi trepipilli Marssi. Ja kas lõõtsaga saab marssiga mängida piksei? Väga hästi, mul praegu ja raadiost tuli ka selle sel ajal kaabulluks varss praegu seal sees mürsud, trumm ja pillid, hüüavad. Sõdurid marsivad niuke vars väga ilus varss. Teile esines kõigi aegade Eesti kuulsamaid lõõtspilli mängijaid Richard Reino. Mõne päeva pärast meenutab eesti meeste vanem põlv ühe suure sõjakäik lõppu, kes, kuidas, sõltuvalt sellest, kus see kellelegi lõppes neil ammusel päevil isiklikult läbielatust räägib järjest viis meest. Kuid pange tähele, kõigi jutus esineb kasvõi korraks üks nimi, üks tuntud nimi. Nojah, ja siis kotist tulime välja, alguses oli niisugune jama, küla, kõik sakslasi täis kurrat ja nemad meile ruum ei ole. Minge, kui tahate, minge gaasi, märjad mehed, märjad, kõik mitu päeva söömata, kurate külm ka jala, siis vaat siis oli Rebane platsis. Oma sure jüngritega, seal kuraatorid oma parabellumide jõusjat. Kui ruum ei saa, siis me teeme ruumi. Ei, siis tehti mehele ruumi ka. Suur lossi võlvi ega lossi. Mina jään, mina. Taali keldri hele raadiojaamaga müstiline mees, rebane oli vahva mees. Ütlevad küll, et et ta nüüd tema leib ja mina küll niisugust asja ei räägi. Ma ei mõistnud ja mees järgmise koti oligi koti kooricine, sinna kolmnurgaooperini naise kott oli seal, sinna jäi kolm töisi, meie oma jälise kaklahhari mässasid jäigi, siis meiegi tulime välja. Rebane tõi välja evandi vällja. Ja mina läksin kodiks väljamine pauku teha. Hõred mõned keldripõrandad alla silla õlgede peale ja mina isiklikult ei tundub küll olevat, küll alustati, kõvad on. Ja olid seal, oli laatsaret olnud need surnud olid viidud sinna keldrisse ja millegipärast oli need õlad olid sinna peale pandud ja. Ja tuli välja, et siis naersime seal laipade peale, siis panime kähku kähku apteekidest välja ja sinna platsile haalses Losutasime ja siis oli niisugune asi, see oli umbes nii. Kesköö paiku, mis oli, tulid siis üks grupp ohvitsere, Rälla, seal meie kompaniiülem läks ka meie kompaniiülem, olin ülemleitnant, näito. Ja ka läks sinna, siis otsustati menna raba, seal oli seal. Kaks daami oli kaasas kajal saksa, saksa keelt kõnelevad mehi oli kõvasti meie selle kompaniiülema jutu järgi sakslased olid, tegin, ei löödud, nendele ei. Ei olnud, ei olnudki. Kaasa ja hakkasime minema kottpimedas räbala sees, rebasel oli kui palju tal seal kaasas oli kompassi järgi kaardi ja kompassi järgi ja porine oli ja läksime üle. Rukki-rukkivälja. Vasakul pool oli näha, noh, nii silmapiiril maantee Salvoorid põlesid, tankid sõitsid ja tulistasid Ast muidugi seal marupera torn toimimise hakkavad meie kõrval lehmad ammuma suur lehmakari välja lastud ja lehmad lõpsmata, tulevad meiel meiega kaasa. Meie hirmulad nüüd lehmad, meid reedavad ära, aga ei seal maantee peal oli lee hirmus raginad, seda lehmade allumist ei kuulnud keegi. Siis jõudsime niisugusse metsa, jornlaski võserike oli sedapidi, ma hakkan minema. Nonii, ane reas. Aeg, no äkki vahepeal oli jälle peatust? Dali sandarmeerial ees siis Wehrmachti mehed, need said köik sinna meelasime edasi. Lagendik oli seal nii allapoole maja katus, passid meie mõiste järgi Taali linn oli linn, ei mäleta. Saime siis sinna seal oli, siis olime kotist väljas. Ja meie kompanii, ütleme seda kompanii, meie pääsesime. Nii kõrveldad neist. Ükski mees ei saanud haavata ära. Ja oligi, oligi, see, mõtles välja. Ulatsioon tähendab mina nüüd tänase päevani mattunud seal tänu rebasele kes meid vall Al Fotis sai, niipalju kui hääl. Neid mehi kaasa läks. Noh, muidugi hästi külma närviga mees ja aga, ja ütleme, rebase varsti möödas nimi. Neljal rebane, nii et selle järgi Ega meie siis annab rindel ei saanudki, siis me olime niikaua kui aprilli lõpuni aprilli lõpuni seal ühes külas. No ja siis ta tuli välja oleme kotis ja me jäime siis niimoodi, et olime niimoodi sellest diviisi üksusest ka veel kõrval jäime, tähendab saksa üksuse. Tähendab, diviis murdis omaette välja ja me olime siis selle sakslastega mingisuguse grupi umbes üks 100 meest. Ja meid päästis jälle ära. Purjus, Vene tankist, kes tuli, see oli üks küla, see oli juba korra venelaste poolt läbi sõidetud, kõik oli ära lõhutud, tantsud, pärjad, õhku lastud. Ja üks niisugune kiriku kõrval kulbi lohk, kui allikate ala oli. Ja seal me siis puudel pidasime plaani, et mis nüüd teha või kuhu poole minna. Ja õhtu eel tuli üks, T 34, ühesõnaga vene tank, tulin päikese. Hakkas looja minema näha, tuli sinna seda lohku, ilmselt tuli vaatama, et seal on mõned vennad. Ilmselt teeb asja klaariks. Tuli, aga ta vaeseke sõitis sinna allikasse sisse, tähendab niisugune kevadine aegne, porine, eks ta otsis paremat kohta ilmselt seal petiste Tarases mingid rohud või asjad, tundus, et on kõrge ja vajus seal ära. Suristas, soristas, soristas, ajas suitsu välja ja no meil ei olnud ka midagi enam. Panzer Faust, teisi oli võib-olla üks paar-kolmkümmend tükki. No mehi võis olla umbes üks, seitse 80. Niisugune alla kompanii üksust. Sakslane, see oli niisugune lamp passidega kindrali auastmes mees, midagi see siis oskas veel niimoodi teha. Mõned hobused olid ka veel hobused, paar vankrit tuli ja tegi seda kontserti nautides, tähendab nihukese paariaahelikku ajas selle tanki ümber. Sulistas suristas, seal enam midagi teha ei olnud. Eks ta siis nägi seda, lendasid, et need vorstidega parajasti ka niimodi nokk. Olime selles 100 150 või paarisaja meetriga, kuidas keegi tähendab seal? Ja siis tuli sealt torni, vahel tuli valge lipp välja. Nii paljude jagasite, ühtegi pauku ei teinud. Ronis välja üks nahkjopega niisugune mees. Seal, siis otsiti ta vene keele rääkijat ja peeti siis plaani, et kui viid meid, läbisid sellest rõngast, siis jääd ellu ja. Kaup oli aus. See oli kõige põnevam niisugune moment, kus karmoškad mängisid, tuli oli külade vahel maastajad ja siis me eelisime lihas tähendab sealt kõrvalt siis. Läbi rindkorra käis siis Alt paroole, no siis olid juba omad, siis oli asi selge see tankist selleks siis kõige ees seal ilmselt no ei tea täpselt, kes ta oli või mis ta oli, aga igal juhul niisuguse plaaniga ilmselt tuli. Ega ta muidu mingit niisugust plaani ei olnud, oli tankis üksinda, sest ega igalühel ega seda ei oleks antud tanki kätte seal. No ja siis saime oma üksuste juurde, tähendab, me saime kuskil mingisuguse Rebase pataljoni vendade juurde seal välja. Need olid juba siis tõmmanud, tähendab, et kaitsesse. Seda isegi, ma ei oska ütelda, igal juhul nii väsinud olin. Ma olen püstijala maganud. Aga naersime, venelane päästis. Ja niimoodi, aga noh, see oli juba sõja lõppu, lõhn oli vahe nii kangesti tunda. Tehti igasuguseid plaane ja asju, kuidas keegi niimoodi ta sõbrale julges rääkida, mis ja kus ja kuhu poole söörida. Aga suund on ikka lõunale ja nende kaheksandal üheksandal sõda lõpes. Siis hakkas see diviis oli otsaga jõudnud Esbergi peale, siis on Jersbergist hakkasime siis üheksandal mail hakkas siis diviis liikuma suunaga Praha peale ja meil oli siis niisugune asi, et veel Insbergist midagi, aga meil oli autosid, veoauto oli kasutada, seal oli niisugune noh, nagu nad on kongiga vintsisugune, tagumine osa, kinnine. Sellega sõitsime siis esimene, niisugune tõsisem peatus oli. Selles neeldub, Me Tanwaldis, seal oli niisugune tore asi oli, kolm lippu lehvisid välja, seal võimuasutuses olid siis inglise ameerika tsehhi lipp oli ja siis Rebane pidas läbirääkimisi seal, kuidas läbi sõita, sest rahvusvaheliste õiguse järgi ei tohi nagu noh, relvastatud üksust riigist läbi lasteaia siis olidki kauplemine käis sellelt relvad ära anda, siis võib minna ja. Jäid sinna nõu pidama, vaadati muidugi luure välja, üks luureauto olime siis oli, meie läks, ütleme siis. Turnov peale. Aprillis, siis algaski niiviisi aprillis dist välja murdsime, olime natuke seal ees ja ühel siis, kui juba paar päeva enne öeldi ära, et Rebane käis seal ja ütles, meestlarad, kõik need saksa märgitavadke maha, ilusti anti kõigile veel täiendavalt oli meie embleemse sinimustvalge-sinimustvalge see ja siis hääletamine ka käsi mõõgaga Jaggeri. Näed, õmmeldi need tähelemustvalge ja, ja räägiti seda ka, ütles, et et meil on tšehhi valitsus, on kokkulepete, meid lastaks läbi. Jah, ja no me siis oligi. Läks paar päeva, võlgnik oli kapitutsioon, kahja algaski, taganemine hakkasimegi marssima. Ütles ta juurde ja ja noh, hakkasime siis marssima marssima ja niikaua kui ükskord mitmes linnas oli, kohti enam ei mäleta, sakslased istusid juba traataia taha, kõik meie varsti vapralt, ega meid ei puuduta, meil on oma sinimust valge lipp ka, oli veel üks Dani nimeline poissi, tuli käru kah, ma ei tea, mis tal träni seal pääl. Jah, jaa, marssim läbi. Vahepeal võeti meil relvad käes, tsehhid võitsid ära käest. Siis tuli tank taga, keeras ringi. Elustanca oli saksa tank, oli vahelis uuesti relvad, meestele aastased peale edasi, siis marssisime edasi, õhtuvedelikus siis list lillasid, mäletan, vist oli mütsile Gretz. Nii nagu on ta nimi meelde ja seal siis ilusti võtsid kõik, siis oli vanglat juba lahti tõmmatud, oli neid triibulisi viisnurgateest paljudelt vangiriietesse, siis võeti ilusti, löödi käriedrisse käik. Täistuubitud, võib-olla leidub mitmes kohas, vähemalt seal, kus mina olin tollel tolles maja keldris, kõik täis seina ääres, mis ma ei tea, mis seal võis olla 10 12 rida või et üksteisel ligi ja no käsi üleval jõunud hoida näoga vastu seina ja siis küünarnukid panid teise, meerimisime õla peale ja siis jõudsid käsi üleval hoida. Jahias kole mees oli taga automaadiga, üsna oodati korraldust, mahalaskmine, korraldust oli tšehh või venelane. Venelased veel sees ei olnud sihitud, vanglad tõmmati lahke vanglakanga riidides oli osa välja. Mehed punase või valge lindi, seal hunnik kõiki seal kõiki jaja oli punase ja valgega ja see oligi linnas oli, pärast, hiljem oli siis marss edasi, said seal, kas on mõni päev hiljem? Osa nagu linnainimesi, seal olid ju väga põnev vaadata, oli valgeid lippe, väljas oli punalippe, väljas oli tsehhi lipp, mõni mõnest aknast pil Ameerika lipp ja igaüks, keda vastavalt sellele pani. Nojah, ja siis olime seal Õe terve öö, siis mis meil keldris, keldris ja maha laskmist massiliselt ei tehtud, meie seal võeti ühekaupa, hakati siis võtma Igalühel käsi üles, kas veregrupp ei ole meie mehe, Me see diisel kõik ära grupeeritud ainult mina olin ilma selle märgita. Tänu sellele, et kelner, simaati, need operatsioonid kõik toimusid või midagi, siis mina olen alati olin sööklas või seal jah, ja lisand sellest osa võtta mina ja ilma märgita muret siiani pidevalt võeti nii, umbes iga viie minuti takka võeti üks mees ja koolitustel lastele sealsamas kõrvalnähe. Väljas ei olnud, too oli vist kõrval, keldris oli laks, käis kuuldanud nii tihedad ja me ei saanud lihtsalt kukkuda ka maha. Täitsa täiskiilutud, nii palju nagu mahtusid ja ma ei tea, kas mahalaskjad olid purjus või olid, nad ka ei tea, seda ei tea, ei näinud. Ei Ma ei läinud ja meil oli nii täis kiitvaid isegi selja vaadata. Nägu oli seina poole ja terve rida oli meid, mis seal võis olla, kaheksa 10 meest oli reas ja siis püssimees oli kukla tagaajamiskorraldus, ükshaaval noppis ükshaaval, siis viidi jälle tuli ja siis oli õnneks üks mees oli. Kui ma õieti mäletan, Kangur vist oli ta nimi Virumaapoiss oli ja siis tooskassehhi ideelt. Ja siis ta rääkis, et noh, et ikka kas me oleme eestlastega sakslased ja kes on jah ja jah, ja dokument veel meil midagi ei ole enne, kui, kui keldri pandi õieti kõik viimased rahakotid ja kõik meil ei olnudki veel dokumendid kõik minema visatud ja jah, ja siis jäeti siis rahule. Sõja lõpupäevist rääkisid arvet mõlm Osvald Ojaste, Jaan Varik, Heino tikk. Evald Laidvere sõduri tund avaldab Eesti idapataljonide võitlejate klubi esimehe Jaan Kuninga informatsiooni kolonel Rebase põrmu ümbermatmise kohta kodumaale. Saksa liitvabariigi-munitsipaal- seaduste järele renditakse matmiskoha hauaplatsi kena välja teatavaks ajaks ja sõlmitakse hauaplatsi valdajaga rendileping. Möödunud aasta lõpuks tekkis niisugune kurioosne olukord. Esimene kolonel Rebase hauaplatsi valge ja tema seaduslik abikaasa. Akmilia Rebane suri neli aastat peale. Kolonel Rebase. China Rida raudsepale, kes elab Inglismaal, niide rebase abikaasa, elas Inglismaal. Sellega tekkis olukord pärast siin aiva raudseppa, Surda ei olnudki elav Augsburgi laine kalmistul Koludel Rebase hauaplatsi valdaja enam valed ja sealsete seaduste järele on kalmistu Anetil oigus kull matmiskohana hauaplatsi valdajat on surnud. Või matmiskohta hauaplatsi hooldata on kalmistu Anetil ühepoolselt õigus leping tühistada. Järgmisele matmiskoha soovijale tekkiski ootamatu olukord. Et kolonel Alfons Rebase lehtedelt aa see Eesti vabadusvõitleja jaoks ei jää maailmas maa peale enam mitte mingisugust mälestust. Seda teades kodunenud. Kes elab samuti Saksamaal ja tema tütar elab Saksamaal. Mehed sõitsid möödunud aastal augustikuus spetsiaalselt siia, et võtta ühendust Eesti idapataljonide klubiga. Kas meie sats juriidiliselt aidata? Kolonel Rebase põrmu tähendab urni ületoomist Tallinna metsakalmistule? Kolonel Rebase õde andis möödunud aasta lõpus siis kalmistul valitsusele ametliku avalduse ümbermatmiseks seda aktsepteeriti ja tänavu suvel. 26. juunil maetakse onumäel Rebane. Liller Saksamaalt Tallinna metsakalmistu. Välisõiguse advokaadi Roo palub veel kord Eesti sõduri tunni kaudu teateid kolme sõjamehe kohta. Rebase pataljoni kuulipildur Voldemar viirna pärit Vändra vallast Pärnumaalt langes Porkuni lahingus 21. septembril 1944. Kas keegi teab täpsemalt Voldemar viirnat Rebase pataljoni päevilt ehk mäletab teda keegi kaasvõitleja Rebase pataljonist. Otsitakse veel Alfred Linholmi sõjakaaslasi. Alfred linn. Holm oli meremees Kuusalu kandist, kes läks sügisel 1941 saksa sõjaväe. Järgmise aasta jaanuaris-veebruaris viibis ta sihveronks gruppe 185 koosseisus Leningradi rindel Saisal mürsukildudest kõhtu haavata. Viidi lennukiga Tartu haiglasse, kuid suri siiski kõhuhaavadesse 45. aasta suvel. Keegi mäletab tema haavata saamist või mäletab ehk üldse midagi tema teenistuses sõja päevil. Kolmas nimi on Eduard must Alatskivilt, kes mobiliseeriti veebruaris 44 kallastel saadetuna õppustele Jõhvi jäida seal lohakalt tagurdunud tanki alla ja sai surma. Ehk mäletab keegi seda sündmust. Ehk mäletab keegi Eduard musta. Ootame teateid Eesti raadio aadressil Gonsiori 21, Tallinn sihtnumber 150 20 Eesti sõduritund. Jälle kuulmiseni tuleva kuu viimasel laupäeval.