Merejumalanna keetise pulmade ajal ilmus äkki otsekui iseenesest lauale kuldne õun, millel olid sõnad kõige kaunimale. See oli tülijumalanna e-resident ja peajumal Zeus teadis sellest ka õuna järele, sirutasid korraga oma käed Zeusi kaasa. Heera. Tor Ateena ja armastusjumalanna Aphrodite. Suur tüli oli tõusmas ja Zeusi käsul pidi selle lahendama kuningapoeg Aleksandrias tuntud ka paarise nime all, kes parasjagu Trooja linnast lõuna pool karjuse ametit pidas. Ja niimoodi ilmusid siis kolm jumalannat, äkki keset oleks Andruse pastoraali noormehe suureks ehmatuseks ning käskisid tal valida, kes neist kõige kaunim on. Valimiseelseid lubadusi Antiga heera tõotas talle rikkust, Ateena tarkust ja Aphrodite armastuse õndsus naisega, kes on kauneim surelike seas. Mõistagi välisAleksandrias eht mehelikult kolme jumalanna seast kõige ilusamaks Aphrodite. Ju siis oli tema lubadus kõige ahvatlevam. Ja Ahrodiitega täitis oma lubaduse. Siit hargneb aga juba uus lugu ilusast hel ennast ja paarisest, mis viib Trooja sõjani. Armas ammu õpitud antiikmütoloogia, lugematu hulk surematuid, jumalaid, kes oma kõrgelt Olümposelt alalõpmata surelike inimeste, peaasjalikult sangarite ja kuningate ellu sekkuvad. Meil on oma lemmikud ja kaitsealused ning tundub, nagu käiks tollaste sõjameeste sangarite võitluse kaudu ka jumalate jumalannad, omavaheline võitlus. Antiik-Kreeka jumalad on kohati lausa ebaväärikalt inimlikud ning jumalannad nii maiselt naiselikud kullisilmne, tarkuse ja sõjavõitude jumalanna. Ateena pole erand. Ta on andnud nime Kreeka pealinnale ning sealses cropolise külalinnas sai jumalanna Ateenale pühendatud tempel. Parteil on meie seekord see uudishimu objekt. Ilusat pühapäeva siis taas. Mina olen Helgi Erilaid ja alanud on. Olümpiaseal elas noil ammustel aegadel oma elu üpris kirev jumalate seltskond, keda sobiks täna üle pika aja natuke meenutada. Zeus oli peajumal tema tegelast laeva ja taevanähtuste, eriti välgu ning müristamisega. Poseidon Laitses merd Tuuli ja maavärinaid. Haadese ehk Pluutoni riik oli allmaailm, kus veerele seid surnute varjud. Zeusi naine, herra oli abielu kaitsja. Nende lapsed olid nooruse kehastus, heebe sõja ja eriti raevuka käsitsivõitluse jumal ares maapinnas peituva tule kehastus, sepp ja relvameister Faistas. Seosele oli veel hulk lapsi nii teiste jumalataride Mümfide kui ka surelike naistega. Olgu see jumal ja Moosade kaitse Apollon jahijumalanna Artemis. Väga mitmekülgne Hermes, tema tööpõld ulatus rikkuse kaitsmisest kuni välejalgse jumalikkuse saadiku üles anneteni. Zeusi poeg oli ka elurõõmust ja needuse pakas, loodusejõudude viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise jumal. Ning Zeusi tütar Ateena oli tärkuse, jah, sõjavõitude jumalanna. Heraklese poole Ateena isa oli niisiis peajumal, Zeus ema aga nümf meetis. Prohvet ennustas sülelapsest, kelle meeti silmale toob, saab taeva valitseja ja et midagi sellist Kohtuks neelas seostama last ootava meetise alla. Taevas õigemini Aholümpas aga küsis, teine ilmaletulekut kätte, oli jõudnud, avas sepi oma lehefaystos kirvega, Zeusi pea ja täies sõjavarustuses kilbi ning odaga Ateena astus oma isa peast välja. Sellest sai Antiik-Kreeka aasia amformaalijatele lemmikstseen. Teises variandis hakkas peajumal Zeusi pea valutama ning valutas üha hullemini. Zeus kutsus lõpuks Efaistuse kohale, kes jälle oma kirvest kasutas, nii et täiskasvanud ja sõjavarustuses Ateena oma isa peast välja sai. Imelik müüt küll, aga Ateena oli jo tarkusejumalanna ja peajumala peast enam targemat kohta vaevalt et leidus. Ateena kandis kitsenahast kaitsekilpi, mille narmasteks olid elusad maad. Üks Ateena kaitsealustest sangar Perseus oli tapnud Olgo Medusa, kelle juusteks olidki nood elusad maad ja kellele otsa vaadates igaüks otsemaid kiviks muutus. Perseus ei vaadanud medusele otsa, jälgis tema peegeldust oma mentaalsel kilbil ning nii õnnestus tal see hirmutis tappa. Nis eraldame tõhusa pea oma kaitsjale Ateenale kinkis ja viimane ehtis sellega oma kilpi ja madudest saidki naeramad. Teine püha lind oli öökull, kes seetõttu ka tarkuse sümboliks saanud on. Jumalannat on kutsutud kullis ilmseks hallis ilmseks või säras ilmseks k ballazateenaks, sest ta tappis kogemata merejumala tütre Pallase. Teine seletus sellele nimele teatab, et ta tappis hiiglaste ja Olümpose jumalate vahelises võitluses Pallase nimelise hiiglase. Teda on kutsutud ka Ateena nikeks, sest võidukate lahingute piltidel on teda kujutatud tiibadega ja teda on kutsutud Ateena teenus, mis tähendab neitsit. Ateena oli niisiis tarkuse ja võidukate lahingute jumalanna. Kuigi kreeka mütoloogias on olemas ka sõjajumal aares. Viimastega kreeklased ei sallinud. Arest kujutati ka ara Riyogukena, kuid Ateena oli kaunis, julge ja tark. Roomlastele oli teatavasti sõjajumalaks võidukas ja vägev mars sest roomlased tahtsid maailma vallutada. Kreeklastel sellist soovi ei olnud, kuid nad olid valmis võitlema oma vabaduse eest. Seetõttu põlgasid nad sõjajumalat aarest ning ülistasid lahingute jumalannat Ateenat. Teine nime kandva paiga kohta on esimesed teadaolevad andmed pärit nii ammusest ajast et seda pole kuigivõrd võimalik ühe sureliku inimmõistusega haarata. Surematud jumalad Olümpose saatsid tõenäoliselt juba siis suuri asju korda. 16.-st 13. sajandini enne Kristust oli Ateena üks Mükeene kultuurikeskusi. Viiendal sajandil enne Kristust, eriti peeriklase ajal, oli linnas suur õitseng. Aeg arenesid majandusteadus, kunst ja ehitustegevus. Nii ütleb ajalugu. Müüdid on ajatud. Aga nad jutustavad uue linna kaitsepühakuks saamise eest võistlesid omavahel merejumal. Poseidon. Tarkusejumalanna Ateena. Poseidon kinkis altkäemaksuks inimestele esimesed hobused, kuid Ateena lõi ridva maa sisse ja sellest kasvas esimene oliivipuu. Ning oliividest sai Kreeka põllunduse trump. Nii valiti Ateena linna kaitsejumalannaks ja linnale antide Manini. Jumalanna Ateenat on ikka kujutatud säravas raudrüüs, kiivris, oda käes, oma vähem amatsioon. Leke meeleolude ajal toetas ta kodukollet põllutööd ning naiste ameteid, ketramist, kudumist ja kõigi talineitsi. Barthenus austati teda kui viljakuse jumalannat. Ateena annetas kreeklastele terve hulga igasuguseid tar, kusi, Ader maa kündmiseks flööt, et kaunist muusikat teha. Oskus laevu ehitada, jalatseid valmistada, loomi taltsutada. Nii et oli tõesti tark jumalanna, kuid oliivipuu kinkimine Ateena linnale oli suurim põhjus, miks tänulikud kreeklased pühendasid oma jumalannale tänani templi akropoli. See külalinnas on asjatundjaid, kes peavad seda kõige täiuslikumaks ehitiseks, mis siin maa peal iial seisnud on. Ateena üle linna cropol seisab 150 meetri kõrgusel lubjakivi kaljul. Kui Mükeene kuningas 13. sajandil end siin sisse seadis, oli tema esimeseks tööks ehitada mäele loss Zeusi tütre Ateena auks ning Se hiiglasliku müüriga ümbritseda. Vana partenani. Juba Ateena templit hakati ehitama kuuendal sajandil enne Kristust. See hävis Pärsia sõjas aastatel 480 479 enne Kristust. Ja kohe aastal 477 asuti uut ehitama. Arhitektid on teada. Need olid Igdinos kallickraates ja Fadjas idaosa sellast Win ausest. Nii nimetati templi pearuumi, oli pühendatud Ateena pooljasele, siis linna kaitsele, läänepoolne Ateena partelusele. Tundub, et idapoolseid uksi kindlustasid pronksvõred ja läänepoolset osa kasutati aarete hoidlana. Seal hoiti atika merele. Iga aardekirste laasid esimesest Ateena templist. Partinon, grandioosne tuurja stiilis peripteer. See tähendab, et teda ümbritsevad neljast küljest sammaste read. Ehitis on täisnurkse põrandaplaaniga ning selleni viivad igast küljest madalad trepiastmed. Hoone otstes on reas kaheksa sammast, külgedel 17. Mõlemas otsas on sissekäik templisse ja veel teine rida sambaid. Templi pikkus on üle 69 meetri, laius peaaegu 31 meetrit. Voldemar Vaga kirjutab oma üldises kunstiajaloos. Teooria stiili iseloomustavad lihtsus, rangus ja tugevusteooria. Sambal puudub baas, see sammas aheneb ülespoole kerkides ning seda katavad püstloodis vaakesed. Ülemises osas on lõige, see moodustab ühes mõne võruga üleminekuga piteelile. Kapiteel ehk samba ülaosa on äärmiselt lihtne. Sellele toetub sama lihtne arhitra ja mis on siis antiikaja ehitustesse hambaid ühendav tala? Selle kohal on friis, mis koosneb tri kleepidestia, Metuaapidest, lümfi tõmblaadid, millede pinnal on kaks püstlaadset vagu ning selliste plaatidega vahelduvad siis metoobid, reljeefsed, kaunistused. Edasi tuleb Keyson templi katust kandva osa enduv ääre. Aitab vis tsitaadist. See kõik kõlab keeruliselt ja nõuab pisut teadmised, kujutluspilt tekiks. Voldemar Vaga väidab veel, et tuurja templite juures käsutati kõvasti värve. Trigleebil näiteks värviti mustaks või siniseks ja Keysoni alumine külg punaseks. Nii et kui meie jaoks aegu seostub antiikne kreeka tempel aastatuhandeid seisnud vaikivate walkijate sammastega arenenud walkijate kivikuhjade keskel, siis kunagi oli siin kõik värviline ja elus. Ringi käisid põlvini ulatuvate särkides Kitoonides mehed mähitud pikkadesse mantlitesse Himaationidesse, mis parema käe vabaks jätsid ja naised kellelegi joon ulatus pahkluudeni nihkes, oskasid oma Himaationidega hoopis loovamalt ringi käia, kui mehed. Kreeklanna, kellede pikad juuksed olid seatud keerulistesse soengutesse, katsid mõnikord majast väljudes Ematsioniga oma nägu. Võtsite õlgadele nagu salli. Imation oligi ju vaid üks täisnurkne riidetükk, mille nurkade külge õmmeldi väikesed raskused. Eetrie kaunimalt langeks. Neitsilikule jumalanna Ateenale pühendatud partenani on peetud kõige kaunimaks ja suursuguse maks aetika, tooria stiili mälestusmärgiks. Tempel seisab kolmel astmel nagu tavaks. Nende alla ehitatud platvorm on pärit juba esimese väärise sõjas, lõhutud teine templiajastust. Oma õitseaegadel oli park, Teil on väljaspoolt uhked tema Armor skulptuuride kah kaunistatud. Ka viiludel seisid skulptuuri grupid. Ida viilul kujutati jumalannat peenas sündimist Zeusi peast. Lääne viilul Ateena ja Poseidoni vaidlust atika valdamise pärast, mille Ateena teadagi võitis välimise sammaskäigu taga olevat templi. Siseruumi ümbritses seinte ülaosas reljeefiga kaunistatud friis millel kujutati aetika ratsanike, piduliku rongkäik. Templi pearuumi. Sellesse ehk naasi asetati templi valmimise aastal 438 enne Kristust sõidjase loodud Ateena tänase tohutu ligi 12 meetri kõrgune elevandiluust ja kullast skulptuur. Jumalanna seisis seal täies sõjarüüs, kiivri, oda ja kilbiga ning hoidis paremas käes võidu. Märg tempel oli kreeklaste ettekujutluses jumala eluase ning tema kuju pidi ilmtingimata igas templis olema. Partenoni lagi oli puust täis maalinguid ja kuldkaunistusi ja valgus langes nagu kreeka templites ka vaid läbi avatud uste. Kreeka linnades Ateenas kindlustati kõigepealt ülalinn Akropol. Alllinna ümber ilmusid nöörid tunduvalt hiljem, teinekord isegi sajandeid hiljem. Seal seisid käsitööliste kaupmeeste, ka maavaldajate majad. Alllinna keskel suurel väljakul oli turg ja seal peeti rahvakoosolekuid. Lähimal künkal siis ülalinnas ehk Akropolis olid tähtsaimad templid. See osa linnast oli kindlustatud ning pakkus. Teine akropoli viis tee künka lääneservalt küljelt, mis oli kõige rohkem kaldus siinse esid marmorist paraad väravad. Värava kojaski, valitsesid sambad, sõõrsugusetooria sambad väljaspool ning kergemad ja peenemad Joonia sambad seespool profüleed oli sümmeetriline ehitis. Selle põhjapoolne tiib oli tugevam ja suurem kui lõunapoolne millele ehitati tasakaalustamiseks väike nelja sambaga tiivutu niike tempel. See seisis akropoli müüridest pisut väljaulatuvalt tornil ja templis olev võidujumalanna niike kuju ei olnud tõesti tiibadega, nagu ta sõjaliselt, vaid ilma, et ta ei saaks agropolilt ära lennata. Märten oli siis Ateena akropoli suurim ja uhkeim tempel, tema vastas seisis tunduvalt väiksem keeruka põhiplaaniga. Joonia stiilis elektrei on pühendatud Ateenale. Kui linnuse kaitsele, siis Ateena poolias. Siin leidus erineva astmega kõrgusi ja erinevaid sammastik. Kuid selle ehitise kõige huvitavam osa on väike koda lõunaküljel, mille talastiku kannavad sammaste asemel kuus naisfiguuri. Kaunite voltidena langevaid rõivastes karratiidi. Kogu akropoli ansamblisse kuulus palju skulptuure ja templite vahele jääval väljakul. Seal keskel lausa seisis veidi ase loodud Ateena Pramachose, siis eestvõitleja, teena hiiglaslik pronkskuju. Mõõda kiivri ja kilbiga. Serveerime laadi. Meie. Kus seal? Mis ime siis? Ajaloolased on kindlaks teinud, et klassikaline partenani tempel sai kannatada suures tulekahjus kuid tulekahju täpset aega ei teata. See kõigub isegi sajandit Te võrra seal kusagil meie ajaarvamise alguse ümber. Igatahes ehitati tempel uuesti üles samasugusena, nagu ta algselt loodud oli. Teine linn on ju aegade jooksul ikka ja jälle vallutatud ning siin on hulk erinevaid valitsejaid oma käske jaganud. 600. aastal sai partenanist kristlik kirik. Umbes 1204 tulid frangi hertsogit. 1458 türklased ja partenanist sai mošee. 1687. aastal piiras Veneetsia hertsogi Moroziini armee Ateena akropoli. Üks suurtükiväeohvitser käskis türklaste püssirohu la õhku lasta ning partena sai väga kõvasti kannatada. Tee suveniiriküttidele oli nüüd avatud. Küllap oli need, kes piirdusid mõne igavikuhõngulise kivitükikestega köidet. Ta astus ka hoopis suuremaid tegijaid. Briti diplomaat Shorty Lord Elgin avas Konstantinoopolis suurejoonelise antiigiäri ostnud ja suure osa purustatud Akropolist. Osa sellest omandas 1809. aastal Briti muuseum ning need reljeefiga skulptuuride on läinud ajalukku jälgini marmori nime all. Tuntud kreeka näitlejatar, helisembul kultuuriminister Melina Merkuuri alustas pikka diskussiooni Läti võimudega, et partenani marmor reljeefid nende ajaloolisse koju tagasi tuua. Antiikaega ja selle kultuuri hindavad, loovad vaimud on ikka ja jälle jälgini röövretke tauninud ning antiikset teraljeefide tagastamist nõudnud. Seda ka lord naeruna maid säält häraldis. Ja see on väga-väga ligikaudne tõlge, mis nüüd tuleb ainuüksi mõtte edasiandmiseks. Ainult tuimadest silmadest ei voola pisaraid, nähes neid brittidega läbi moondunud tühje seinu. Olgu neetud see tund meil jumalused oma igavesest kodust lahutati ja võõrale põhjamaale viidi. See oli siis viide partenani reljeefide ebaõiglasele kohtlemisele, lord Baera neid seal haaraldis. Reljeefi teel aga elab taas Ramos, antiikmütoloogia jumalad, sangarid, lahingustseenid kappavate hobustega. Tsiteerides Kreeka praegust kultuuriministrit. Partenani marmori tagastamise nõuet ei esita Kreeka valitsus kreegi rahva või Kreeka ajaloo nimel. See on esitatud maailma kultuuripärandi nimel ja rüüstatud monument ise nõuab tagasi seda, mis ajalooliselt ainult temale kuulub. Kes ka poleks Ateenat aegade jooksul valitsenud, kui paljuga partenani ei röövitud põlet tatud ega purustatud. Kreeklased on ikka austanud Ateena akropoli kui jumalanna Ateena kodu arheoloogiamälestiseks Jakropol 1854, kuid alles 1977. aastal selle endise kuju taastamiseni. Nüüdseks on kõik rekonstrueeritud partenani kaunid sambad jutustavad aegadest kaks ja pool 1000 aastat tagasi kui arhitektid Iktinasse kale kraates selle imeväärse templeid kujundasid ning ehitajate meisterlikult käed valmis, tegid. Kujurfeediase kauneimad loomingut, partenani pearuumis seisnud kullast ja elevandiluust 12 meetri kõrgust Ateenat pole muidugi enam ammu. Pole ka akropoli väljakul seisnud tohutut jumalanna kuju. Ükski teine antiikehitis ei olnud nii uhkelt kujude järeljeefidega kaunistatud kaid partena ning pühendatud vaid ühele jumalanna lähke Sid tuhandeid aastaid oma nime kandvat linna valvanud on. Kui see jumalanna Ateena kultus pole aga hoopiski antiikaegadesse ununenud. Kreeka vallutanud roomlased laenasid kreeka kultuurist ja filosoofiast mõndagi. Nad samastasid teena oma tarkusejumalanna minervaga. Ning kõige kreekameelsem rooma imperaator Hadrianus tõi tagasi ka Kreeka jumalanna nime, rajades Roomasse umbes aastal 135 Aadeeneumi. See oli omamoodi ülikool, kus andekad ja erudeeritud mehed naisi ei lubatud. Õppisid tundma kreeka filosoofide töid, vestlesid, vaidlesid ja süvenesid Sokratese dialoogides. Need olid valgustatud ajad, kuni tulid hunnid ja barbarid. Renessansiaegadel leidis aset klassikalise antiigi uuestisünd, teine valgustusajajärk ja taaskordse ateniumist teadmiste omandamise paiku, kus õpetatud mehed oma ideesid teistega jagasid. Rafaeli uhke fresko, teine kool. Aastast 1510 annab kujutluspildi antiik, sest Ateenast, kus plaan toni Aristoteles ning kümned teised Kitoonides imaationidesse mähitud mehed tohutu skulptuuride ja maalingutega kaunistatud ruumis oma mõttetööd teevad pildi sügavusse, korduvad ümarad võlvid, teevad ruumi avaraks ja õhuliseks. Ja siin on ka mõtetel ruumi. Samasugune tarkust austav õhustik, valitsus tõenäoliselt ka Rooma. Olete näomis ja ate näo läbedasi. Adreannusti renessanssi au sees hoidvad briti härrasmehed asutasid aastal 1824 omade näomi Londonis. See on selline ajalooline džentelmeni teglubi trahvalgarsqvarieppikaadile läheduses, armsalt vanamoodne muga, aristokraatlik ja peen oma raamatukogu, restorani ja puhkeruumidega. Klubi sissekäiku ehivad klassikalised sambad ja kullatud jumalanna Ateena kuju. Ikka sõjakiiver peas ja oda käes. Kuid naisi klubi liikmeteks ei võeta. Imetlusväärne asi on aegade lugu juhipsu iidsest Antiik-Kreeka hotenanist tänasesse Londonisse. Ühe ainsa muinaslooga. See on lugu tarkuse ja sõjavaid tõde säravast jumalannast Ateenast pärit kaugest armsast kreeka mütoloogiast.