Tere hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama siis aasta viimast rahvateenrite saadet ja seega ei kaardistame mitte viimase nädala sündmusi, mil tõenäoliselt paljudel oli kohtumine jõuluvanaga ja arutleti selle üle, kas jõuluvana on olemas või mitte. Aga arutleme me lõppeva aasta sündmuste üle ja, ja siinkohal me ei püüa välja tuua aasta sündmuste edetabelit, vaid püüame siis kaardistada lõppeva aasta trende ja suundumusi ja vaatame, kuhu üks või teine protsess võiks viia. Ja täna on siin rahvateenrite stuudios tavapärane, sest pisut suurem koosseiskohal on Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Sulev Vedler Eesti Ekspressis. Ning kaugelt Võrumaalt on kohale sõitnud meie ainus vabakutseline ajakirjanik Sulev Valner ning samuti on siin stuudios siis Lauri Hussar viker raadiost. Ja kui nüüd rääkida nendest lõppeva aasta sündmustest või, või anda hinnang sellele lõppevale aastale, siis enne saadet Sulev ütles, et et millest me räägime, lõppeva aasta aia oli ju väga hea aasta. Ütles Vedler. Sulev veel. Mina ütlesin tõesti seda sellepärast, et see ei ole huvitatud sellest, et Tallinnas paistab praegu päike, et ma lähen käinud hommikul suusatamas, muuseas libises väga hästi vaid õnne. Minu tunne põhineb sellele, toovad selle arve lihtsalt. Eestis ei ole kunagi varem olnud keskmine brutokuupalk nii suur, kui sellel aastal teises kvartalis oli peaaegu 900 eurot. Nii kõrget palka ei olnud isegi buumi ajal. Siis meil on 634000 hõivatud. Viimati oli nii suur tööhõive, ütleme siis majandust buumi lõpus 2008. aasta neljandas kvartalis. Meil on ainult 67900. Töötut, samuti oli töötute arv nii väike, viimati majandusbuumi lõpus oli 2008 aasta neljandas kvartalis. Eks selles mõttes need inimesed, kellel on tööd ja tööd, on saanud rohkem. Need teenivad paremini kui eales varem. Meil laenuintressid on odavamad. Madalamad laenu võtmine on odavam kui eales varem. Selles mõttes on päris aastal No kui me vaatame natukene seda teistpoolt, sa ütled ainult 68000, töötud, see on ligi 10 protsenti tee töövõimelisest elanikkonnast, see 10 protsenti on, on küll selline number, mis peaks olema oluliselt väiksemad, et ühelt poolt jah, kui me vaatame registreeritud töötus, siis see on seal kuue, seitsme protsendi juures, aga ikkagi statistikaameti numbreid, mis räägivad reaalsus töötusest on oluliselt kõrgemad. Statistikaametinumbrid jah, aga lisaks me unustame veel ka ära selle märkimisväärne osa meie töövõimelisest ühiskonnast on läinud tööle välismaale. Aga mis seal vahet on? Euroopa liidus mul on näiteks üks sõber, kes seal ehitaja, ta töötab aastaid seal, kus parajasti on ehitusobjekt, kui vaja, käib ta Pärnumaal, kui aja käib Rakvere kandis. Ta töötab Lätist, töötab Soomes. Mis vahet on selles, kas Tallinna inimene töötab Helsingis või paides täpselt sama pikk maan. Okei, ta ei saa perega võib-olla nii tihti kokku, mõnikord sõidavad ka perede järgi. Ma ei näe nagu sellest mitte mingit probleemi, et inimene töötab välismaal. Ma ei näita. Isegi kui me võtame näiteks staarid, siis nende puhul me eeldame, et mitte kunagi ei arvanud, et Andrus Veerpalu peaks võitlema võistlema ainult Eestis. Ei, me ei taha. Mina ei näe siin mitte mingit probleemi, kui inimene töötab välismaal selle inimese seisukohalt küll, aga noh, see areng ikkagi tervikuna murettekitav. Et palgad tõusevad, inimesed saavad rohkem tööd, ma ei näe mingit muret. Et kui inimesed lahkuvad Eestist, et paraku ikkagi see reaalsus kipub olema, mitte see, et lihtsalt penderdatakse edasi-tagasi, vaid et kas siis pendeldamine toob kaasa selle peresuhted, halvenevad pered paljus lagunevad seetõttu või siis kolitakse üldse võetakse lapsed kaasa ja minnakse ära. Mina tean pigem ikkagi selliseid juhtumeid enda ümbert, kus inimesed ikkagi lahkuvad nii enam-vähem jäädavalt Eestist. Kui me mõtleme nagu selle peale, kui väike ikkagi on meil endiselt sündivus ja siis see ikkagi teeb teeb minule küll natuke mureta. See lahkumine. Jah, ega selle lahkumise puhul kindlasti ei saa siin nüüd öelda ka, et et neid lahkujaid on, on palju, samas oleks vale öelda, et nüüd, et enamik lahkub, eks ole, ega ega ikka ei lahtu täpselt nagu kogu selle tohutu jutu puhul rahvaloenduse tulemustest, eks ole, kui palju kuskil on, on inimesi vähenenud. Tuleb siiski nagu vaadata neile tulemustele realistlikult otsa nagu mõlemat pidi. Ühtpidi ei saa öelda, et ei ole probleemi. Teistpidi on ka ikkagi kaugel sellest, et kuskil hakkab viimane inimene tuld kustutama, eks ole. Et, et nüüd nagu kõik on läinud ja mõni üksik on jäänud kuhugi. Et ei, ma olen, ma olen selle koha pealt ka täitsa nõus, et et pigem on ju hea, kui inimesed on Soomes tööd leidnud, kui et needsamad inimesed oleksid töötutena Eestis. Selle sellest dilemmad on, on see pigem nagu pigem ju hea, sest teisel juhul järelikult kui me liidaksime sellesama näiteks 30000 inimest eesti tööta inimestele otsa, kas, kas see number rõõmustaks meid rohkem? Aga minu jaoks on ikkagi jah, aga minu jaoks on küsimus selles, et et päris paljud, kes on Soomes tööd leidnud, leiaksid selle selle tööga Eestis, aga, aga tõsi, mitte samaväärse palga eest palk võiks olla siis tõenäoliselt pool sellest, mis nad Soomes saavad. Võib-olla see, võib-olla see vahe on veelgi suurem, aga, aga nad leiaksid aga Eestis, sest tegu on valdavalt ettevõtlike inimestega ja peale selle, kui me räägime siin ühest väga tõsisest probleemist, mis puudutab meditsiinisüsteemi, siis, siis ikkagi meie meditsiinitöötajate arstide minek Soome on on täpselt samamoodi üks näide sellest, kus, kus oskustööjõud kelle praktikabaasväljaõppe kõik on toimunud Eestis, kes on õppinud Eestis arstiks, lähevad Eestist ära. Minu meelest on perearst näiteks väga perearst, on töötanud Soomest, tuli tagasi, töötab väga hästi, siin üldse pole probleeme, ma tean paljusid inimesi, kes tulevad välismaalt tagasi, siin töötavad. No mina tean isiklikult ainult ühte sellist perekonda, kes elas Eestist ära ja tuli siia tagasi ja nad olid siin kaks aastat ja siis otsustasid jälle tagasi minna, aga kui me räägime nendest meedikute lahkumisest, siis paneme ennast korraks ühe sellise noore tööd alustav ametit asemele, kes teenib umbes 500 eurot kuus kätte ja kujutame ette, et ta nüüd soovib siin Tallinnas alustada iseseisvat elu, otsib korterit. Et siin kõige odavamaid kortereid isegi siin Tallinnas on, sa pead maksma ikkagi summa, mis ületab miinimumpalga, et sa pead arvestama, et sul läheb üle 300 euro kuus selle korteri üüri peale, ainuüksi kui sa soovid iseseisvalt elada ja järgi jääb elamiseks siis ainult mingi 200 eurot sellel alustajale meid oli, aga ma kujutan ette, et ma oleks ise samasuguses olukorras, siis ma olen, mina kaaluksin küll väga tõsiselt alternatiive töötada seal, kus võib-olla minu pingutusi natuke rohkem hinnatakse. Või siis mitte elada Tallinnas, mis on ka mõttetult kallis. Ta Tallinnas aga need kommunaalkulud on, on, on, on mujalgi ju ta tegelikult üsna suured ja ma arvan, et teatud määral nagu soosib seda inimeste lahkumist Eestist ka siin eluasemepoliitika või õigemini selle puudumine, et sa oled inimene, kes elab kuskil maapiirkonnas, kus kinnis väga suurt midagi ei maksa. Siis ei ole varianti, et sa müüd selle maha ja kolida elama Tallinnasse või Tartusse, ostad sinna korteri, sa pead ikkagi üürima seda. Ja kuna Eestis ikkagi üürisektor on, nagu ta on ja ja hinnad on ikkagi väga kallid, võrreldes nende palkadega, eriti just madalat, ütleme ala alampalga eest ei saa Tallinnas üüridagi praktilised korterite, et siis ma arvan, et see inimene sealt minema maapiirkonnast läheb pigem ära soome mõnda lihtsat tööd tegema, kui kolib mõnda Eesti nii-öelda tõmbekeskuseks. No aga samas nad üürihinnad ju on kujunenud ikkagi mingisuguse nõudluse tulemusena, sest need hinnad ei oleks nii kõrged, kui ei oleks inimesi, kes seda üüri maksavad. Jah, on, ma tegin paar nädalat tagasi intervjuu Soome eluasemepoliitikaministriga, see ole veel ilmunud, aga tema rääkis, kuidas nende soomlaste eluasemepoliitika üks eesmärke on, on soodustada ka tööjõu mobiilsust ehk siis seda, et, et kõik inimesed ei pea tingima ta maksma väga väikese palga saajad näiteks niisugust reaalset turuhinda, vaid et on teatud mingid soodustusega skeemid inimestele mis siis soosib seda, et inimesed jäävad ikkagi kolivad sinna, kus on tööd. Et nad ei lahku Soomest, et nad on kasulikud Soome majandusele ja nii edasi. No eestlased on näidanud, et nad on hästi mobiilsed, lähevad ka välismaale tööle, kui vaja. Omaette küsimus on, kas nad seal ka välismaal läbi lähevad. Et on üks selline tore inimene nagu Tiit Madisson, kes on Eesti riik ikka päris palju halvustanud. Nüüd ta elab Hispaanias ning nii palju kui mina olen lugenud, siis ta korjab siia prügikastidest ja ta on seal õnnelik. Et kas, kas prügikastist süüa korjet Hispaanias on parem kui Eestis ilmselt seal on tõesti soojem seda teha. Aga kas see annab õnne, mina ei tea, vähemalt tema seal rahul. Hispaanias on samal ajal tööpuudus tunduvalt suurem, kaks korda suurem kui Eestis. Inimesed lahkuda Hispaaniast, Portugalist jooksevad inimesed ära. See ei ole sugugi Eesti probleem. See on ajast aega niimoodi töötanud. Eestist on ka varem inimesed ära läinud. Meil olid väga suured kogukonnad Riias, Peterburis 100 aastat tagasi, mitte praegu. Ma ei näe seal mitte midagi hullu, selles. Ja et, et see on täiesti õige, et seal on isegi terve niisugune uus. Uuringu suund, on see nii-öelda Swinging Sidis ehk siis piirkonnad, kus inimesed lahkuvad, et see on ka näiteks Saksamaal, eriti Saksa idaosas. Ja üldse kogu maailmas on täheldatav tendents, et inimesed ikkagi koonduvad, et suured suurtesse linnadesse, kuna seal on rohkem mitmekesisust, seal on rohkem võimalusi, seal on, seal on paljud kulud odavamad tänu mastaabiefektile ja nii edasi, siis lahkutakse nii-öelda sealt, kus lahkutakse, see toob omakorda kaasa veel nii-öelda spiraalina täiendava lahkumise, et, et see on niisugune ringe. Kui me tuleme selle jutu alguse juurde tagasi, siis iseenesest hakkasime nagu sellest peale, et kas tänases Eestis ütleme seisuga aastal 2012 lõpp, eks ole, et kas on olukord hea või, või halb. Kui ma vaatan Vene turistid siia praegu ega nad ikka väga nagu masendunud riiki ei tule, tulevad ilmselt päris nagu lõbutsema siia ja tunneb ennast hästi. Ja enamik nendest kindlasti vaatab sellele, kui väga-väga hästi arenenud riigil, eks ole, kasvõi see värske väga armas lugu, mis oli sellest, kui palju venelased Põlvas käivad näiteks sünnitamas et mis on täitsa loomulik, et Pihkva sünnitusosakonnaga ei anna võrreldagi ilmselt üheski üheski mõttes inimlikult ega tehniliselt. Ja toovad sinna raha ja loovad sinna töökohti, mis võimaldab seal ka õdedele palka maksta. Kui veel, ütleme, viisavabadus saabuks, eks ole, siis võib seda tüüpi kontaktid ainult veel mitmekordistuda näiteks seal piiriäärsete piirkondade teatud lootus on, aga ma arvan küll, et, et selles mõttes võib nõus olla. Ega me nüüd mingis hädaorus küll ei ela aastal 2012 samas väita, et meil on kõik jube hästi ja ütleme, võtta niiviisi tõeliselt nagu Sulev alustas peaaegu nagu peaminister statistika üleslugemisega. Et mõtlesin, et värske inter Ansipiga lihtsalt mõjunud. Teevad ja sellest aga, et jah, et et, et nii muidugi minna ka natukese võib-olla teise äärmusse ja hakata nagu liigset ülistuslaulu laulma ses mõttes, aga noh, samamoodi ju kodutuid võib näha Põhjamaade pealinnades samamoodi ja rikkas Oslos, eks ole, lähed ja kõnnid mööda tänavat ja näed mingit kodutuid kuskil mõtted, et uskumatu, et siin ka. Et noh, see on tõesti õige, nagu siin sulaveest pool ütles, kestis statistikale vastu, vaidleb, et keskmine palk on tõusnud ja töötus ei ole nii suur, nagu oleks võib-olla võinud karta. No me olime ju täielikus augus, oli kolm aastat tagasi, siis oli tõeliselt must masendus. Ja aga kui me hakkame vaatame neid väikseid nüansse, siis me ikkagi näeme seda, kuidas töötus juures, mis on küll langenud, on, on kaks niisugust väikest alanäitajad, natuke murettekitavad ehk siis pikaajalist töötut osakaal ja ka noorte töötus on Eestis Euroopa kontekstis üsna üsna kõrge. Ja ka Hispaaniaga võrreldes on ta ikkagi päris hea. Ja ta on ka pikaajaliste töötute arv on ikkagi päris kõvasti kahanenud. Kui siin tööturutrendidest veel rääkida, siis. Siin nii, nii sellel aastal kui ka järgmistel aastatel peaks tööturule tulema tagasi väga palju naisi, kas masu ajal sünnitasid, tõenäoliselt sünnitati kas üks või kaks laste ja nüüd tulevad naised tööturule tagasi ja üsna tihti me loeme ka ka selle kohta, et, et neil ei pruugi enam töökohta olla. Masu ajal on nii palju ettevõtete optimeeritud, et ühele, kellel see töökoht, kuhu siis ema peaks naasema, seda enam ei ole või on või on ettevõtte lausa pankrotti läinud ja nii edasi ja ja, ja, ja siin on tekkinud küll päris mitmeid küsimusi, et, et kuidas seda, seda, seda probleemi lahendada ja teiselt poolt on tekkinud ka veel küsimus, et kas, kas seadusandja on teinud kõik selleks, et neid tööturule naasvaid emasid kaitsta, sellepärast sellel aastal me lugesime ka juhtumeid, kuidas näiteks PRIAs oli vähendatud emapuhkuselt naasnud töötajate palka lihtsalt sellel põhjusel, et vahepeal nende nii-öelda kvalifikatsioon võib-olla oli natukene kahanenud ja seetõttu siis ettevõtte juht otsustas, et järsku langetame nende naistöötajate palku. Aga samas sellest tuli ka väga suur skandaal ja ma arvan, väga suur õppetund kõigile teistele, kes vähegi võib-olla on isegi kuskil vaikselt omaette mõelnud, et midagi sellist võiks teha, et ma arvan, et pärast seda enam väga lihtsalt ei tee, et, et selle tõttu. Sellega päris nõus, ma kirjutasin sarnasel teemal ühe loo kaks nädalat tagasi. Et kus käis ühest naisest, kes läks tööle tagasi ühte suurde tootmisettevõttesse ja tema küll ei saanud enam sellist kohta, kus ta varem oli olnud, lihtsalt talle öeldi, et sinu sinu töökoht enam ei ole alles, me oleme teinud siin ümberkorralduse ja see naine tegi väga nutika käigu, tuleks nimelt meie soolise võrdõiguslikkuse voliniku juurde selgub, et noh, et üks asi on, et kui sa vaidlustada oma oma lahtilaskmist tema puhul see lõppes koondamisega siis töölepingu järgi, aga teine asi on, kui sa hakkad seda tegema soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi. Nimelt see seadus ütleb, et inimesi ei tohi diskrimineerida peresuhete alusel ehk kui inimene on näiteks tööl töölt kõrval on puhkusel olnud ta peresuhete ehk siis näiteks lapsesaamisele lapsehoidmise tõttu siis ja kui teda hakatakse distsiplineeri diskrimineerima, siis see on täpselt samasugune diskrimineerimine nagu on seal nahavärvi puhul või siis ütleme, rahvuse puhul või usutunnistuse puhul sa pole mingit vahet ja seda ei tohi teha. Ja siis seda lugu tehes hakkasin mõtlema, et kui palju neid naisi on, et meil ju tegelikult sündivus kasvas päris kõvasti kriisi ajal sest väga paljud pered otsustasid just siis last saada ööse ammu plaanis olnud, aga tollel hetkel sundis neid lapsi tegema, aga selline majanduslik mure. Riik pakkusin vanemapalka, see välistas võimalused, sind koondatakse, see sai nagu pühama rõõmsa unistuse teoks teha, sa saad lapse ja teisest küljest sa sa ikka vanemapalka ja see oli väga mõnus. Aga tõesti, seal seal on tekkinud probleemid, sest need naised tuleb nüüd riburadapidi, tulevad nüüd sellel aastal tunud, tulevad järgmisel aastal tööturule tagasi ja paljudes ettevõtetes ei ole arvestatud. Tegelikult nad on justkui ära unustatud, sest nii palju on vahepeal juhtunud. Suur kriis on üle elatud. No aga nii ongi, et ega, ega seda kindlustunnet, et kõigil on seesama töökoht garanteeritud ühel või teisel viisil, noh selle selle, ütleme selle ebakindlusega kohtuvad mitte ainult naised, aga nemad muidugi väga ehedamal kujul, aga, aga väga paljud teised inimesed samamoodi, et ega, ega keegi keegi ei tea, et kas, kas kahe aasta pärast on tegelikult see töökoht ikka samasugune väga, väga vähesed võivad selles nii-öelda väga raudselt kindlad olla. Ei no Eesti on ikkagi riik, mis paistab tegelikult maailmas silma selle poolest, et siin väga kaitstakse väikelaste vanemaid, et ega neid kohti maailmas, kus on tööandjal kohustus hoida su töökoht alles kolm aastat ega neid nii väga palju ei ole ja on selge Vaadates, mis toimub ühiskonnas, mis toimub majanduses, siis ettevõtetes toimuvad väga suured muudatused ja restruktureerimised, et kas või selles ettevõttes, kus me Suleviga koos töötame, toimub neid muutusi ikka iga aasta. Paberajakirjandus on kogu aeg sellises väikses muretsema tuleviku pärast. Ja noh, siis tegelikult ei, ei, ei ole see väga imekspandavaid kolme aastaga, kui inimene on ära olnud, leiavad aset erinevad muudatused. Vot see on ka tegelikult üks mõte, mis ma tahtsin siia konteksti öelda, et et tegelikult need suured mured on ikkagi inimestel, kes peavad üle elama mingit sellist dramaatilist muutust, ütleme töötuks, mis noh, vajadust tõepoolest vahetada näiteks täiesti tööala sest sul ei ole üldse reaalne ketsa oma senisel erialal tööd saad et ja sealt ütleme, tekivad inimese näiteks perekonnaelustandardis ikkagi sellised sellised erinevused, et sa kaotad kordades näiteks sissetulekus võrreldes varasemaga. Et, et vot need situatsioonid, milleks tegelikult peab ka moraalselt valmis olema noh, on pidanud, eks ole, selle kriisi ajal tuhanded perekonnad valmis olema ja karta on, et peavad ka lähiaastatel. Et, et sellega võrreldes on, on tegelikult ütleme ma ütleks, et täiesti tühiasi küsimus, et kas mingi keskmine palk tõuseb viis protsenti või ta ei tõuse viis protsenti. See on ka nagu oluline, eks ole, või et kas, kas kellelegi, ütleme see, see, et tegelikult ütleme, elab iga perekond reeglina ära ka kas viis protsenti väiksema või viis protsenti suurema sissetulekuga juhul kui tal, see sissetulek on kindel, ikkagi pidevalt olemas. Aga, aga situatsioonid, mis tõeliselt raskeks lähevad, on siis, kui ikkagi jäädaksegi päriselt töötuks või muudetakse elu, niiet. Et su sissetulek, langele, tord ma räägingi, et aasta on olnud hea. Üha rohkem inimesi on tööd saanud ja muuseas üks väga tähtis asi on, seda nimetatakse tarbijate kindlustunde indikaatoriks sellel aastal selle aasta detsembris tasemel miinus 10 aasta tagasi ta oli miinus 18 miinus 10, olide, viimati detsembris 2007. See näitab, kui kuidas inimesed tunnetavad just kindlustunnet, see on majanduskõige olulisem näitaja. See aasta on olnud ka väga huvitav, kui me siin tänase saate teemasid kokku leppisime, siis näiteks olümpiamängud sinna ei mahtunud, aga küll, aga mahtuv mahtus sinna üks, üks teine teemade ring ja, ja me püüdsime sellel eestikeelset vastet leida ja leidsime siis võib-olla kõige täpsema tõlke. Hõbeväravaskandaal on see, mis seda aastat iseloomustada, ehk siis Silver Keit Silver Meikari arvamusartiklist lahvatanud skandaal on, on viinud meid aasta lõpus siis aruteluni, kus, kus meil rääkida viime demokraatiast, räägime rahva ärkamisest, räägime sellest, kuidas valida, valida parlamenti ja, ja, ja üks on väga suur ja põhjalik arutelu käima lükatud. Ja kui ma nüüd meenutan, et millest me rääkisime aasta alguses, siis me rääkisime elamislubadega hangeldamise eest, rääkisime Keskerakonna kontori läbiotsimisest, rääkisime Hannes Rummi erakirjade ja varastamisest ja, ja nii edasi ja, ja nüüd me oleme hoopis hoopis laiema teemade ringi juures, et seetõttu poliitikas me võime küll öelda, et on olnud, on, on olnud väga huvitav või lausa põrutav aasta. Seal on selles mõttes kummaline, et et infoagentuur BNS teeb iga aasta lõpus siis küsitlust, et mis on aasta kõige tähtsamad sündmuses. Reaalajakirjanikel palutakse neid nimetada siis, kus siis kolm tippsündmust ja eelmise aastanumber kolm sündmus siis 2011. Aastal number kolm. Sündmus oli see, et ajakirjanikud nimetasid riigikogu valimisi ja selle tulemusena kujunenud nelja parteilist parlamenti ning Andrus Ansipi jätkamist peaministrina poliitilist stabiilsust riigis. Aasta tagasi. Me olime väga rahul, meil on äärmiselt stabiilne elu. Justkui oleks pea peale keeratud. Nojah, ütleme, et siis inimestel tekkis siis tänavuseks aastaks hirm, et et stabiilsus on nagu kivistunud. Et et see tõepoolest on tekkinud demokraatia kriis, mis, mis tähendab selles osas, et demokraatia tähendab ikkagi võimalust demokraatlikul viisil võimulolijaid ka mõjutada. Ja inimestel tekkis millegipärast muret, koerad võivad haukuda, aga karavan läheb ikka oma teed. Ja, ja ilmselt see mure tegelikult ei alanud arvata, et see kriis sugugi Silver Meikari artiklist vaid pigem Silver Meikari artikkel oli see, see, mis murdis mingi kaameli selga. Et seal oli ikkagi ma, ma julgeks selle noh, situatsiooni nagu alguse ikkagi viia kuhugi, võib-olla juba ühtse Eesti suurkogu juurde no teatrisse ja siis ütleme läbi selle keskerakonna näiteks rahastamisskandaali mis lõppes mitte millegiga. Noh, selles sellises mõttes ja, ja mille puhul ju kui hakata nüüd tagantjärgi vaatama siis Keskerakonna käitumine idarahaskandaalis ja Reformierakonna käitumine oma skandaalis on ju paljuski olnud ju väga sarnased selline täielik eitamine, eks ole, teisitimõtleja väljaviskamine. Ja noh, mõnedki siin mõnedki jooned, eks ole, on ju olnud sellised ja ilmselt ka lootus on selline, et prokuratuuri süüdistamine, et lõpuks, eks nad väsivad ära ja lõpuks see asi hangubki kuhugi. Tegelikult. Ja teisipidi see oli, ma arvan, just see käivitav hirm ühiskonnas, et pagan võtaks, ei lase neil jälle kord niimoodi teha. Et see oli tegelikult see, mis on nagu sundinud avalikkust nagu kuude kaupa ikkagi seda asja nagu võib-olla isegi natuke nagu ebaloomulik kogu jõuga nagu üleval hoidma, et pagan võtaks, me ei lase neil jälle käest ära libiseda, et me ei lase jälle minna sellel asjal, nii, et see lõpeb ei kusagil. Ja, ja lõpuks võib öelda, et tegelikult ikkagi mingisugune jää hakkas liikuma ja ja selles mõttes ma julgeks öelda, et selles mõttes on see aasta lõppu olnud ju rõõmustav, et et ehkki skeptikud väidavad, et midagi pole ju saavutatud siis mina julgeks küll öelda, et demokraatia kriisist on saanud täiesti demokraatlik kriis. Ehk siis, et kui me kartsime, et tegu on demokraatia kinnijooksmise kriisiga siis praegu on ikkagi näha, et sellest on saanud selline demokraatlik kriis, kus see kriis tõenäoliselt viib mingisuguste muutustele täiesti demokraatlikul viisil. Ma olen sinuga täiesti nõus, et see kriisiala kindlasti praegu tegelikult Silver Meikar mingi silmade ava täpselt samamoodi Postimees juba aastaid tagasi kirjutatud ja ka Eesti Ekspressis aastaid tagasi kirjutatud, et kuskil võtavad poliitbroilerid mingeid suuri summasid ja annetavad neid oma parteidele. Et see ei olnud sugugi üllatav. Aga tõesti Taali selles mõttes märgilise tähtsusega, ta pani mingi asja liikuma ja see tunnetus, et midagi on viltu, see tuletame meelde, millega algas eelmine aasta soli Hiid-Ansip kes loopis rahvast hoolimatult. Kõik naersime selle üle, et kus see nali, tuli ta ikkagi mingi õhkkond pidi selleks ajaks juba üleval olema, et õhkkond oli täiesti rõõmsalt ette valmistada selleks, et midagi hakkab muutuma. Aga kui nüüd rääkida demokraatia kriisist, siis tõsiselt demokraatlik kriis oli kristlike demokraatide seas. See partei läks sellel aastal lõhki, ta lõpetas oma eksisteerimise ja mille pärast sellepärast, et tegemist oli täiesti ebaseadusliku rahastamisega, see partei olinast rahastanud ebaseaduslikult võetud laenu alusel, kusjuures parteilased ise veel avalikult väljendasid hämmastustes, miks meie lähmegi pankrotti. Kas nad olid võtnud ebaseadusliku ebaseadusliku raha siis vastu? See oli täiesti hämmastav, kuidas inimesed absoluutselt ei saanud aru, mida nad teevad. Ja see oli minu meelest kõige hullem kriis, mis ühe parteiga saab juhtuda ja see ei olnud mitte sugugi väga väikepartei viimastel valimistel, ta oli enam-vähem võrreldava roheliste või või rahvaliiduga. No see ei olnud siiski võimupartei muidugi võimuparteid, ma arvan, et kui on niisugused nagu kahtlemised ümbritsevad võimul olevad parteid on sellel nagu hoopis teine kaal ja tähendus, kuna kuna inimeste nii-öelda usa usaldatavusest, kes kes on poliitilistel võtmekohtadel töötub paratamatult ka terve riigi ja selle institutsioonide usaldusväärsus Aga noh, põhiline ikkagi oli jah, minu meelest see nagu siin on ka öeldud, et, et põhiline probleem ei olnud tegelikult nagu rahastamisskandaalis, vaid probleem on ikkagi valetamisskandaali, kes valetas. No vähemasti arvatakse. Et ütleme siis juhtivad reformierakondlased ei räägi kogu tõde pehmelt öeldes selle kohta, kuidas see asi tegelikult käinud all või, või teisipidi öeldes, et kui kui Silver Meikar ütleb, et temale saabusid, eks ole, peasekretäri korraldusega Kalev Lillo abil mingid ümbrikud siis tegelikult noh, nagu millegipärast on avalikkus jäänud uskuma, et küllap see enam-vähem nii oli tundub väga, väga loogiline, tundub, väga loogiline jah. Aga, aga ei läinud lõpuni, jah, ei, see on sõna sõna vastu situatsioon endiselt, eks ole, sest noh, ütleme, et endiselt ju toimub täielik eitamine, et see asi võiks olla niiviisi olnud, ei ole, on täielik jaotamine minu arust Silver Meikar korjata ja ei, ma mõtlen, teiselt poolt täielik eitamine, aga aga, aga ütleme niiviisi, et kui välja arvata peaminister, kes endiselt, et ei usu üldse Silver meikarit, eks ole, ja juba on jõudnud umbes selleni, et temalt tuleks ka orden ära võtta. Et siis noh, selles mõttes on huvitav, et kuidas neid vinte nagu kogu aeg peale keeratakse. Et kuidagi see, vaadates kas eile Andrus Ansipi jõud, eks ole, ETV-s siis tema nagu vihkamine Silver Meikari vastu oli minu jaoks nagu hämmastav, et see võiks nagu kuidagi noh, et see on nagu huvitav tegelikult samas jälle just eks ole, et tema partei endine esimees Siim Kallas päeval, eks ole, ütleb, et no et oleks võinud teisiti käituda. Silver Meikariga. Aga see näitabki seda, et erinevad arvamused on lubatud. Ma arvan, et see Reformierakonna käitumine on olnud sellel aastal kild, häälik, nii-öelda kommunikatiivne katastroof, et et niivõrd palju üksikuid nüansse on, mille, mille, millega on, on, on väga nagu mööda pandud igasugusest avalikkuse õiglus tundest, õiglus tajusid, et no kasvõi kogu see jutt, et justkui ministriametist tuleks lahkuda alles siis, kui on jõustunud mingis süüdimõistev kohtuotsus, millele viitab kogu see jutt sellest süütuse presumptsioonist mis siis nii-öelda nagu jätab kõrvale tähelepanu sellise asja nagu poliitiku usaldusväärsust avalikkuse silmis ja poliitiline vastutus või siis kasvõi see äärmised, piinlik või meeleavalduse registreerimine Reformierakonna kontori ette, mis oli tegelikult nii-öelda seesama diskursuse ehk siis see teeme niimoodi nagu nagu juriidiliselt meil nagu lubatakse, et need registreerima sinna meeleavaldajad, keegi teine ei saaks sinna tulla, et ma arvan, et et see kõik nagu kui nii-öelda ajaski inimestel nagu harja punaseks ja, ja tekitas selle suure rahulolematuse. No kui kui seda nüüd natukene kokku võtta, siis, siis selle aasta kohta on ka öeldud, et, et see valgete ja mustade jõudude eristamine Eesti poliitikas on, on selle aastaga läbi saanud, et ei ole enam nii, et on ühed ühed mustad hobused, teised valged hobused ja mõeldud, et see, see piir on muutunud väga ähmaseks või lausa olematuks. Ja kui siin öeldakse, et, et et kui veel keegi võiks justkui puhtuke keste partei olla, et siis siis sotsiaaldemokraatlikke Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kuuerevääri on kõige vähem plekke, aga, aga samal ajal näeme ka seda, et, et vaikselt vaikselt teised erakonnad hakkavad selga kokku panema selleks et võib-olla siis ka sotsiaaldemokraatlikule erakonnale natukene natukene seda seda valget määrivad tooli juurde lisada, et et, et see on, see on omamoodi huvitav olukord, aga, aga see võib luua ka pinnase uue poliitilise jõu tekkeks, millest on siin ka ka viimased kolmveerand aastat väga palju räägitud. No ma arvan, et see situatsioon ei lõpe tegelikult kunagi, et poliitilised jõud üritavad näidata ennast valgetena ja, ja oma konkurent teist värviolevatena. Et see on nagu täiesti ilmselt klassikaline ja igivana selline meie ja nende vastanduse loogika, mida, mida, mis selles mõttes, et isegi kui see korraks taandub, siis, siis tõenäoliselt seda, seda argumenti jagatakse üha uuesti kasutama mingis järgmises hetkes ikka ja ja ega see selline mustvalge retoorika on ju on ju väga omanika ja tõepoolest siis lihtsalt lihtsalt võib-olla ütleme need hobused nii-öelda hakkavad nagu värve vahetama. Nende uute tulijate puhul on see häda, et me ei tea, mida nad tegelikult teha tahavad. Res Publica kukkus läbi, aga seal sealt on ikkagi pärit mitmeid väga andekaid poliitikuid, kes praegu jätkavad IRL-i ridades. Ja nemad, nemad lõid läbi ütlema, aga parteid kui sellist enam iseseisvana ei ole, alles, aga järgnev tulija? Selles keeles loodeti väga paljud rohelised ja kus nad siis praegu on? Või nagu ei räägikski nendest, ta oli ju selline, kes pidi eesti rahvast ikkagi meeletult aitama, see oli roheline, jõus see oli midagi, mis oli alternatiivne. No samas ma ütleks, et teatud rohelist, et mõju, mis väljendus selle sellele, et kõik parteid muutusid oma retoorikas palju rohelisemaks, et see mõju võib-olla oli täitsa olemas ja ehk isegi kestab natuke praeguseni isegi ilma selleta, et no nemad sellesse eriti osaleks, sest nende täiesti kadumine aastal 2012 on tõesti müstiline, neid üldse ei ole olemas, ma oleks külla igal pool, Eesti Energial on ka rohelist värvi, absoluutselt, see on Eesti kõige suurem saastaja. Aga see ongi praegu trendikas. Ma arvan, et Eestis ei ole ka niivõrd küsimus selles, et oleks vaja tingimata mingit uut uut jõudu poliitikas, vaid küsimus on ka selles, et kuidas seda praegust olemasolevat süsteemi ja neid parteisid nagu natuke ümber korraldada ja ma arvan, et palju abi oleks sellest, kui jälle nii-öelda inimesed ja isikud hakkaksid mängima suuremat rolli, leides, et ei oleks niimoodi, et mingi anonüümne keskkontor kuskil otsustab, summutab igasugused eriarvamused, summutab diskussiooni. Et see on nagu see, see mürk, mis Eesti poliitmaastikul praegu on, et kui kuidagi valimissüsteem võib-olla annaks nii-öelda suurema kaalu isikutele ma usun, et, et see aitaks ehk muuta seda poliitikat võib-olla kuidagi ausamaks ja ja nii-öelda No mis siis? Mis siis nagu viga on praegu, et aasta tagasi me arvasime, neli parteid on Eestile just hea, et stabiilsus on saavutatud. Urmas. Ma enne siin tsiteerisin enamuse tippajakirjanik, ühine arvamus oli number kolm sündmus ees, eelmisel aastal. Ansip tuli uuesti võimule. Stabiilsus on saavutatud, neli parteid on parlamendis, et see on väga hea Eestile. Ja kas see oli hirmus hea, et nüüd kuuest neli sai seal parlamendis, et noh, see on niisugune maitse ja võib-olla küsimus, aga küll on jah, tegelikult kurb, et nendest välja kukkujates, et nad välja kukkujad kohe ka praktiliselt kui kõrvad pea alla on pandud. Et mu meelest oleks konkurents just oluline, et kui me mõtleme, et et nendele parlamendiparteidele, et mis, mis neid tegelikult hoiaks nagu õigemal kursil, oleks see, et, et neil mingid konkurendid hingavad kuklasse. Mis tähendab, et seal joone all peaks olema uusi üritajaid, noh nii nagu spordis. Et ega siis kõik võistlusel osalejad ei pea kohe medali kohta saama, keegi peabki olema kuues ja keegi peab olema 10., aga neil peab olema ambitsioon ühel hetkel võitjaks tulla. Ja, ja tegelikult Eesti poliitikas on natuke seda nagu teised alumist osa on puudu. Et ja see on just miks, võib-olla on vaja mitte uut parteid, vaid uusi parteisid, kes võiksid erinevate, ütleme üritajatena olla need, kes tegelikult nagu annavad märku, et kui teie seal oma poliitikaga ühel või teisel viisil nagu väga ära kukuta, et noh, rahvaga vastuollu lähete, ei kuula, eks ole, teete mingeid rumalusi. Et siis on olemas teised võimalused. Et see, see oleks nagu see, aga mis, mis võib-olla oleks ka selle poolt, mida sa jääkeldri protsessis ka püütakse, ikkagi nagu leida neid. Neid võib olla võimalikke lahendusi, mis kergendaks, mitte et need tohutult kerge peaks olema, et iga õlleklubi, eks ole, et me siin neljakesi nüüd otsustama, et kuulge, teeme ka oma rahvateenrite, palun okei, eks ole, näiteks ja registreerime ära ja ongi neli liiget ja aitab küll. Osaliselt. Nii, ta ei peaks alla, nii lihtne see ei peaks olema, aga ütleme, et see tingimata 1000 liiget peab olema, see võib olla ka ei ole päris õige, eks ole, see on nagu nagu mõttetu konkurentsipiirang, noh, selline mida, mida ei peaks tegelikult olema, ei ole vaja. Osaliselt on assiga rahastuses Niili saavad riigilt raha, saab ka ülejäänud, kõlavad, üllatakse teatud künnis, aga kui nad on liialt nõrgad ja sinnani ei jõua, siis nad ei saa lihtsalt riigilt toetust ja selles on küsimus, sellepärast nad vajuvadki ära, kuna neil ei ole piisavalt raha, et oma kontorit üleval hoida. Ainult seltskond, kes suudab nagu põhimõtteliselt teha ilma riigi rahastusega Ta on nii-öelda hartalased tegelema, demokraadi ümber kujunenud, tegelikult see ongi nagu naljakas, et nagu Silver meikaril sellise nii-öelda aasta otsa orbiidil olemiseks ei ole sugugi vaja, et tal oleks tohutult palju raha. Et huvitav, aga näiteks ütleme, roheliste partei või, või mingi endine rahvaliitu ja nemad nagu kogu aeg on nagu hädas, et umbes, et kui neile hirmsasti nagu riik pappi ei anna, kohe surevad ära, aga selle asi on selles, et Silver Meikar on üks sõnum ja tal on väga kindel sõnum. Mis sõnum on praegu rohelistele öelda, mis sõnum on rahvaliidul öelda? Tegelikult ütleme, maainimesed vajaksid oma esindusse erakonda küll aga, ja selles seal on teine. Selles mõttes on rahvaliidu kadumisest kahjustega rahvaliitu pole enam olemas, need on taas konservatiivne rahvaerakond ja nende sõnumite on, see on hoopis midagi, midagi muud, nad on kuhugi ja inimesi on midagi öelda, siis teda kuulatakse ja selles mõttes on Silver Meikar midagi öelda. Ma Külli Riinu siin natukene täpsustan, et kui ta ütleb, et valija häälele tuleb anda suurem kaal, siis, siis ei ole sellel valija hääle kaalul ka praegu midagi viga, sest 80 protsenti riigikogu mandaatidest jaotatakse ringkondades räägime me räägime siin 20 riigikogu koha ümberjaotamisest ja, ja noh, kui, kui võtta nüüd aluseks see, et see 20 protsenti on saanud võib-olla isegi ülemäära palju kriitikat, siis, siis minu hinnangul see valimissüsteemi muutmine ei muuda ei muuda asja olemust, et siin me võime rääkida loomulikult, et jaotame kõik mandaadid ringkondades ja kui me tahame veelgi rohkem vastutust lisada, siis jaotame Eestis üheks valimisringkonnas ja ja hakkame rakendama majoritaarse printsiipi ehk siis valima igast ringkonnast ühe saadiku, et siis sellisel juhul tekib väga selge side selle piirkonnaga konkreetsel saadikul, aga aga, aga see ei lahenda seda, seda, seda, seda suurt pilti, sellepärast et et, et need, need probleemid on, on tegelikult ju kusagil mujal. Ilmselt võiksin ikkagi kaaluda ka nende valimiskinniste ülevaatamist ja ka nii-öelda seda rahastamise skeemist. Praegu mõjuvad väga tõrjuvalt nii-öelda mitte etableerunud poliitilistele jõududele. Noh, suures pildis on ikkagi probleem selles, et parteikontorid on tegelikult nagu riigikogu allutanud enda tahtele. Et me oleme nominaalselt parlamentaarne vabariik, aga tegelikult me saame väga hästi aru, et kui on olemas mingisugune parteide kokkulepe, siis parlament järgib seda tahet. Et noh, see on täiesti ütleme 90-l juhul noh eks ole nii-öelda vähemalt 100-st, et ei ole seal nagu ütleme nii-öelda parlamendile öeldakse, et teil ei ole siin nii-öelda põhimõtteliselt te võite detailid detaile täpsustada, aga et põhimõtteliselt on nagu olemas mingisugune parteidevaheline kokkulepe, kui siin sellele Tal on ette heidetud, et nemad räägivad mingisugusest põhiseaduse välistest võimalustest mingeid otsuseid teha, siis tegelikult on Eestis ju olema Eesti riiki juhitakse ju sellise nähtuse järgi nagu koalitsioonileppe juhib kõige kõrgem organ. Ta on koalitsiooninõukogu. Kas need on kuskil põhiseaduses kirjas, kas nad on üldse kuskil seaduses kirjas? Ei ole, eks ole, et selles mõttes need kokkulepped on see seal on ka kuskil kuskil küsimustega tegelikult selles parlamentaarses, et, et siin peab võib-olla seda puslet tõepoolest natukese jälle hakkama kuskilt algusest peale uuesti küsima mingeid põhiküsimusi. Muuseas, sellele riigikontroll tähelepanu sellele et liialt palju juhitakse Eesti riigi riiki just koalitsiooninõukogu kaudu ja koalitsioonileppe kaudu siis kestnud teatavasti neli aastat ja seal vaadatakse, et mida me lubasime, kuna lubadus saab täidetud. Mis tuleb viiendal aastal seal nagu enam väga ei huvita. Ja sageli tehakse meil ka hästi palju selliseid arengukavasid ministeeriumites, riigiasutustes ja samuti ei järgita, sest tegelikult ütleb reegleid, et rahandusministeerium, mis ütleb, et näete, teie piirsummad on siin need, need, need, need palun järgige, aga nagu laiemalt. Vot aga, aga kuidas teie hinnangul siis koalitsiooni tegevust koordineerida, et parlament saab kokku ja siis iga iga koalitsiooni esindaja ise justkui oma tarkusest otsustab, kuidas on õigem, et kas sellisel juhul nagu ükski otsus oleks võimalik et see leiaks parlamendi heakskiidu? Ravate palun minu arvates kriitikat, tegi teine, sel ajal. No eks seal see tasakaalupunkt tuleb leida ja selle efektiivsuse ja demokraatia vahel, et see ongi selline, et mulle tundubki, et kogu see kriis, kui me räägime ka sellest nii-öelda aasta suurkriisist, siis ta keerleb ikkagi ümber sellise demokraatlikke väärtuste taasavastamise. Et kui vahepeal on nagu Eesti riiki juhitud ennekõike nii-öelda väga efektiivsuspõhiselt et siis nüüd lihtsalt võib-olla siis natukesega nii-öelda paremate aegade saabumisel või selline rahulikumasse vette jõudmisel on nagu demokraatia tähendus seal nagu suuremaks muutunud või siis või siis teisipidi inimestel tekkis jälle mingi mure, et, et võib-olla noh, teatud juhtimisviis on liiga kauaks jäänud ja tahaks veenduda nii-öelda, et teatud võimalus rahval oma meelt avaldada ikkagi toimib endiselt ja toimibki. Siin on teatud mõttes tegemist ka sellise sotsiaalse inertsiga, kui inimesed on näiteks euro nimel tükk aega kannatanud ja lõpuks saan kätte meie kõigi rahakoti jõudnud, siis me tahaksime, et elu läheks kohe, tunneksin kar, tõstnud üldse. Elu läks tunduvalt paremaks, ei ole läinud tunduvalt paremaks. Tegelikult ei ole meil läinud tunduvalt halvemaks nagu mõnes teises riigis, mõtleme selle peale, mis juhtunud on juhtunud Hispaanias, Küprosel, Kreekas? Noh, kui meil oleks samasugune olukord, siis me alaksime ikka väga tugevalt, aga kui sul on enam-vähem sama hea kui või, või natukene varem, siis noh, vabandust, et see, see ei ole see, mida me tahame. Eestlane ongi minu meelest selline, kes on hästi edasipüüdlik, kes kogu aeg tahab midagi uut saada ja selles mõttes on sellel aastal näiteks sotsiaalvõrgustikud on kindlasti üks teema olnud. Et see on väga tugevalt poliitikat mõjutanud. Sa ei saa enam kõike kontrollida, ütleme ei ole enam olemas õukonnameediat, sellepärast et inimesed loovad ise meediat. Siis on üks osa. No ei ole õukonnameediat kunagi olnud, et seegi rääkis, et me, me võime teistmoodi öelda, et, et see müüt valitsus, troost, meediast on sellel aastal kokku kukkunud ja keskerakonnal ei ole enam malakat, millega, millega valimistele öeldud. Kuidas meile kogu aeg liiga tehakse, sellepärast et. Kalev ei tehtagi seostuda Reformierakonnale liiga nagu kuidas ei tehtud nädal kuulamata tehtud siis keskerakonda kontor otsiti läbiva sihukese meeletu jõuga testika meeletult liiga, aga meedia ei teinud, meedia ei otsinud läbi. Veelgi hullem, Keskerakonna rahastamine oli ju kohtus sellel aastal nende propagandamasina õlitamine käis niinimetatud parvuse protsessi kaudu ja selleks selle aasta kõige oodatum maid. Aga samal ajal kõigi jahmatavamaid kohtuotsuseid, kus osaliselt peaaegu kõik osalised peale ühe pandi kohtusaalis otse vangina käed selja taha ja türmi. See oli selline täiesti jaamatu kohtades. Et Keskerakond sai oma vitsad kätte küll. Ma siiski juhin tähelepanu sellele, et, et see, mis inimeste peades toimub, et see on, see on minu hinnangul seotud ka väga, väga selgelt sotsiaalse rahulolematusega, et kui siin masu ajal inimesed tunnistasid päid, tuli, euro tunnistati jälle osalist hinnatõusu ja nii edasi ja, ja kõik see neelati alla, siis ühel hetkel seal kogunes ja siis ma, ma pakun, et selle aasta alguses inimesed hakkasid endalt rohkem küsima, et mitte mida mina saan riigi heaks teha, vaid mida riik saab minu heaks teha ja, ja, ja, ja see, mis, mis toimus pärast streike, streigi ajal ja nii edasi on on minu arvates märka sellest, et et valitsus ja valitsus seal on liikmed ei saanud päris hästi aru, mis toimub ja nad ei, nad, nad valisid vale tooni, nad ei osanud inimestega suhelda, see seetõttu see, see pinge, eskaleerus, mis ühel hetkel siis siis väga jõuliselt plahvatas Silver Meikari artikli avaldamise järel, kus siis kus siis see nii-öelda see viha ja pinge kanaliseerub ka veel ka veel sellesse, sellesse teise kanalisse, mis puudutas siis valitsemisausust ja läbipaistvust. Ja nad valisid vale tooni ja kahjuks vähemalt minule tundub küll, et, et kui me mõtleme tagasi näiteks sellele õpetajate streigile et see, mida haridusministeerium on pärast seda teinud seda on esitatud, justkui oleks vastu tuldud õpetajatele, aga tegelikult on tegu ikkagi pigem selliseid koristusaktsiooniga. Ma pean silmas, et need õpetajad õpetajad, staažikamad, õpetajad, palgaastmed kaotatakse ära nendega. Ühesõnaga, kaob ära niisugune kindlus, õpetajatel ja selles suhtes on õpetajaskond suhteliselt kriitiline ja nukker. Samal ajal on jäetud mulje, justkui oleks järgi antud nendele nõudmistele. Ei usu, mina, mina küll ei usu, et nüüd karistusaktsioon on kuidagi olnud, et pigem on need olnud lihtsalt üksteisest suhteliselt kaks sõltumatut protsessi, et et noh, minister Aaviksoo on tahtnud ellu viia teatud muutusi, mida ta, milles ta tegelikult hakkas rääkima juba enne seda õpetajate streiki sedasama õpetaja ameti osas teatud teatud muutusi. Et, et see, see, ütleme võib-olla nüüd tollest ei sõltu, et et ma arvan, et õpetajate streik oli meile kõigile väga õpetlik. Just, ja ma julgen küll tunnistada, et, et me kõik ilmselt olime natukese seda meelt, noh, ise ka, et et streik pole ikka Eesti riigis üks õige asi ja hästi palju nagu seda retoorikat see kuidagi oli selline valdav retoorika, et noh, et mis paadi kõigutamine siin ikka noh, meie ajame ikka oma asju nagu rahulikult ja teiste meetoditega. Ja siis, kui õpetajate streik tuli ja siis järsku vaatad, et aga täitsa normaalne vahenda tegelikult poliitikat ajada, on see streik, arstide streik, eks ole, peale ja et, et aga miks ka mitte ja, ja tasapisi ütleme streikide käigus selle aasta jooksul Eesti ühiskond ongi õppinud. No miks ka mitte, eks ole, kuigi nüüd muidugi, kui me jõuame näiteks kasvõi ees ootava sest Eesti õhupilootide streigi, niisiis võib jälle küsida, et no et kas see ikka on nüüd, ütleme, eks ole, selles situatsioonis just väga noh, see, mis, mis aitaks kuhugi edasi viia. Aga tõesti ei aita füüsiliselt edasi viia. Ja aga, aga et see õpetajate, aga selles osas muidugi tuleb küll tõdeda Õpetajate streigi puhul ütleme, et kui arstid võib öelda, Nad ikkagi saavutasid mingisuguse konkreetse tulemuse siis õpetajate puhul jah, võib öelda, milleni me lõpuks jõudnud olema, et see lisaraha, mida õpetajate palkadeks riik on andnud, see on see on, see on ikka täiesti olematu nii üldsummaliselt kui protsentuaalselt, eks ole, see tegelikult ei, ei erine sisuliselt sellest tõusust, mida kõigile ministeeriumitele üldiseks tööjõukulude tõusuks. Ja ütleme, et see on ikkagi noh, ja, ja mina ütleks, et see pahameel võib-olla hakkab praegu nagu Jaak Aaviksoo vastu suunduma, aga see on ilmselt valel aadressil. Sest ega siis Jaak Aaviksoo kindlasti oleks tahtnud ja küsiski valitsuselt rohkem raha õpetajate palgatõusuks, aga ta ei saanud rohkem raha. Et selles mõttes ütleme ka Aaviksoo sõnumitooja. Et see valitsus ei andnud rohkem raha ja see ei ole vaadata, siis peaks pahane olema. No ma arvan, et siin ikkagi valitsus tervikuna otsustas, et täpselt nii palju need õpetajad saavad. No reaalselt ikkagi need streikinud õpetajad, nende olukord läheb minu arvates halvemaks, mitte paremaks, et ma toon näitajaid. Ta õpetajad nõudsid, et õpetajad ei peaks enam nädalas andma 18 kuni 24 tundi klassi ees vaid 16 kuni 18. Ja tegelikkuses näiteks on ju haridusministeerium on jõudnud hoopis selleni, et õpetajate maksimaalne tunnikoormus niisuguse sootuks, mis tähendab, et teoreetilised võib koolidirektoraadi õpetajale ka, et sinu nädal on 35 tundi. Et teoreetiliselt ma võin nõuda ka, et sa kogu selle aja seisad klassi ees, et. Nojaa, aga see on ebareaalne. Aga see ongi kogu see, aga see ongi kogu see muutus lihtsalt ongi selles suunas, et kooli direktor saabki suurema otsustusõiguse ja neid piiranguid vähendatakse, et see on. Aga ma ütlen jälle, et see ei ole, ma arvan, otseselt seotud selle streigiga, et see on, see ongi siis. Kooli direktor saab suurema otsustusõiguse, aga samal ajal ka koolidirektoril võimalus öelda, et minu koolis oleks vaja nii ja naa palju rohkem õpetaja ei, kuna olemasolevatest näiteks ei, ei piisa tunnikoormuse katmiseks Talle võidakse lihtsalt õenditega, mängi ümber seda tunnikoormust. Tegelikult see koolidirektor kaotab ka nii-öelda mingeid enda läbirääkimishoovad. Meil on kaks minutit aega, räägime sellest, et lõppeva aasta on olnud ka Euroopa aasta, Euroopa Liit sai Nobeli rahupreemia. Euro on stabiliseerunud. Kreeka on saanud uue abipaketi ja kärbib edasi ja Euroopa Liit on kehtestanud regulatsiooni millega hakatakse teostama järelevalvet pankade üle ja ka riikide rahandus võetakse tugevamaks. Trolli alla? Ütleme selles mõttes kindlasti positiivne, et midagi hullu ei juhtunud, et selles kontekstis on see, et aasta läks mööda ja midagi aasta algul ennustatud hulludest asjadest ei ole juhtunud, on kindlasti. No see igavene vastuolu, et rahandus- ja majanduspoliitika erinevad erinevates riikides, eks see ei ole kuhugi kadunud. Et põhi põhimõtteline probleem on ikka jätkuvalt jäänud. Igasugune abipaketti on tõesti vastu võetud, väga olulised sõnad olid olitraagi sõnad, kes ütles, et me teeme euro päästmiseks kõik, mis vaja pärast seda tõesti turud rahunesid. Aga Euroopa liit kokkuvõttes jääb, muidugi on teinud palju head, me ju alustasime saadet sellega, et näete, kui paljud inimesed saavad välismaal käia, tööl käia, see on tänu Euroopa liidule. Sealt tuleb meile ka ikka päris palju abiraha. Tänu sellele, Eesti riik õitseb. Jah, et võib-olla liiga palju ei tasu ka Eestis lugeda inglisekeelset ajakirjandust, mis on valdavalt liigselt euroskeptiline ja nagu alahinda ütleme, Euroopa liidu tegelikku tugevust, mis kahtlemata on ikkagi väga suur olenemata sellest, et on üksikuid puudujääke. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja rahvateenrite stuudios olid Külli-Riin Tigasson, Sulev Veller, Sulev Valner ja Lauri Hussar ja head raadiokuulajad. Ma soovin teile siinkohal rahulikku aasta lõppu ja loomulikult. Peatselt algavat uut edukat aastat.