Õpetajate streigist juba rääkisime, kuid kõrgharidusreform, koolivõrgu korrastamine, üleminek eestikeelsele õppele vene gümnaasiumides need on veel mõned olulisemad märksõnad, 2012. aasta hariduselus. Mirko ojakivi võtab hariduselus toimunu kokku. Hariduses oli lõppeva aasta reformide ettevalmistamise ja muutuste seadusesse kirjapanemise aasta üldhariduses kutsus muutused esile märtsis toimunud õpetajate streik. Aga kuidas muutub õpetaja amet, see on siiani õpetajate endi jaoks segane. Nii nagu on õpetajate jaoks segane ka see, kui suur saab olema ikkagi nende palgatõus. Tehtuga ei saa päris rahule jääda ka haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo. See õppimise ja õpetamise koormus on ikka veel suur ja päris kokkuleppeid ei ole, kuidas elab, vähendama hakata, nii et see jääb natukene võlga sellesse aastasse, aga paljud töökorralduslikud küsimused jäävad ootama uut põhikooli gümnaasiumiseadust. Lõppeval aastal staažika haridustöötajate liidu juhi Sven Rondiku asemel uueks liidu juhiks saanud Reemo Voltri sõnul on paljusid tänaseks välja pakutud õpetajaameti ümberkorraldamist puudutavatest muudatustest olemuselt head ent neid muudatusi varjutab segaduse teadmatus. Reemo Voltri. Räägitakse kui kindlatest asjadest, et need kindlasti tulevad nüüd nii või naa, aga samas ei ole tegelikult need muudatuste pakett veel isegi noh, Riigikokku jõudnud, rääkimata vastuvõtmisest. Aga õpetajad on juba väga mures, et mis järgmisest aastast saab Kui õpetaja palgatõusu ja nende ameti ümberkujundamise esimesed tulemused peaks vilju kandma uuel aastal siis lõppeva aasta oli märgilise tähtsusega lõpueksamite osas. Kui aastakümneid mõõdeti koolilõpetajate emakeeleoskust lõpukirjandiga, siis tänavu sooritasid ligi 10300 abiturient küpsuskirjandi asemel osaoskuste testi milles kirjandi kirjutamise kõrval mõõdetega eksamina andi oskust loetud tekstist aru saada. Õpilaste arvates polnud muudatus suur ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Mary ei pidanud eksamit raskeks. Mulle meeldib, et kohati annab see eelnev tekst nagu väikese tõuke, et sul on parem kirjutama hakata, seda arutlust, et nii palju, kui ma oma klassikaaslastega rääkinud nüanssis, neile meeldib see uus variant ka. Kuid emakeel pakkus lõppeval aastal hariduses veelgi kõneainet. Nii jätkus vaidlus, kas venekeelsetest peredest pärit lastel on õigus Eestis õppida gümnaasiumis täielikult vene keeles võimita. Küll prooviti Tallinnas ja Narvas venekeelset gümnaasiumiharidust andma hakata omavalitsuse poolt luua soovitud erakoolis, aga selle idee nurjas õiguskantsler. Samas ei andnud valitsus septembris Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumile ja Haabersti Vene Gümnaasiumile luba jätkata õpet vene keeles. Tulemusega pole rahul. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart? Kas on tõepoolest sellest kasu, kui venekeelne õpetaja vigases keeles annab vene lastele neid aineid? Kõrghariduses jätkus aga lõppeval aastal maastiku korrastamine ja ettevalmistused üleminekuks tasuta kõrgharidusmudelile. Aasta alguses ei kuulutanud reformipaketi välja vabariigi president, sest veebruaris Parlamendis vastuvõetud kujul riivati välja pakutud rahastamismudeliga ülikoolide autonoomiat. Mai alguses oli aga praak Riigikogus parandatud ja oluline eeldus ülikooli maastiku korrastamiseks loodud, kuid ka seaduse vastuvõtmise päeval avaldas toonane Tartu Ülikooli rektor Alar Karis kartust, et seadus ei pruugi anda parimat tulemust. Jah, tudengit sunnitakse õppima paremini, aga väga palju ei ole seal selliseid tegevusi, mis ülikoole sunniksid, väga selgelt oma oma kvaliteeti tõstma. Kuigi lõppeva aasta jooksul pidanuks ülikoolid omavahel paika panema ka uued mängureeglid, millistes ülikoolides milliseid erialasid õpetatakse ja kuidas vastutust jagatakse, pole seda kõigil erialadel siiani tehtud. Uuel aastal loodab aga haridus ja teadusminister siiski kokkuleppeid. Tuleval aastal on hariduselu fookuses Euroopa Liidu raha jagamine, elukestev õpe ja noorsootööminister. Aaviksoo. Me tahaks olla kindlad seekord, et, et iga aurumisharidusse investeeritakse ka tõepoolest asja ette läheb, et, et niisugune ettevalmistus, töö ja sellega seonduvalt siis elukestva õppe, strateegia, teaduse ja innovatsioonistrateegia ja noorsootööstrateegia kolm suurt dokumenti, mis määravad selle valdkonna arengu eelseisvaks Piaat 10-ks aastaks. Need on kõige tähtsamad. Mirko Ojakivi Tartu kultuuriaasta oli kirev ja kus ka rahvusvahelist tunnustust ja kodumaine filmitööstus pidas juubelit. Tõnu Karjatse räägib edasi. Rahulolematus sotsiaalse ebavõrdsuse ja poliitikute ülbusega ei jätnud puudutamata ka neid, kes skulptuuri teevad ja kannavad. Seda näitasid näiteks mitmesugused meeleavaldused ning sõna võtnud loomeliitude kohtumistel ja seda näitas ka üks aasta menukamaid kodumaiseid mängufilme. Toomas Hussari seenelkäik, mis kogus 72000 vaatajat. Politseile Peruu reisikuluhüvitiste hulka, ära selle pärast muretse, see käib asja juurde. Kui linastus Eesti filmi juubeliaastal 10 kodumaist täispikka mängufilmi, juubeliaastaks, sai Eesti film ka uue arengukava ja andmebaasi. Arengukava kohaselt kujundatakse filmide tootmistoetusi vahendanud Eesti filmi sihtasutus ümberfilmide leviarendusega tegelevas Eesti filmi instituudis. Kultuuriministeeriumi filminõunik Edith Sepp. Kogu see nõu hau, mis meil nagu filmi peal on, kuidas need strateegiad on, kuidas neid ellu viia, mis on optimaalsem variant, et see peaks ikkagi tulema siis kõik nagu instituudist, et temast peaks ikkagi niisugune tõeline keskus saama. Aastat läbivaks teemaks oli ümberkorraldused muuseumide haldamises ja rahastamises seniselt tsentraliseeritud mudelilt. Üleminek maakonnakeskseks tekitas pingeid ja küsimusi. Valmis ka meremuuseumi lennusadama filiaal, mis on juba kogunud üle 200000 külastaja. Kultuuriminister Rein Lang leiab, et muuseumireform on end õigustanud, muuseumid suudavad konkureerida näiteks kontsertide ja teatrites, aga mis on jätkuvalt populaarseim kultuurivaldkond. Kohapealsed muuseumid, mitte kõik, aga valdav enamus on selgelt kohaliku identiteediga ja arvata nüüd, et selliste muuseumite ka tegelemine peaks olema Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku asi seal täiesti viljatu tegevus. Kohalikul omavalitsusel ka puudub igasugune huvi selle muuseumi arendamiseks siis me võimegi istuda selle küsimuse, et kas seda muuseumit, kus näiteks pileteid müüakse 100 euro eest kvartalis üldse tarvis. Kultuuri elujõudu näitab alati omaalgatuslikus sõltumatust sellest, kas riigil on või pole raha millegi toetamiseks. Lõppeval aastal alustas kaasrahastusplatvorm hooandja, mille kaudu otsib oma uuele lavastusele rahastust näiteks ka üks rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teatreid. NO99 omaalgatuse peal töötavad ka sellised kultuuripinnad nagu polümeeri, kultuurivabrik või okasroosikese loss Tallinnas mis on koduks mitmesugustele ülesastumistel ja töötubadele. Eeloleval aastal peaks selguma ka kultuurikatla tulevik, mis arvati välja riiklikku toetust saavate vabaühenduste nimekirjast. Eesti teatrid saavad aga eeloleval aastal juurde Telliskivi loomelinnakus tööle hakkama. Vaba lava, mis peaks leevendama proovija etendus ruumipuudust kaasaegsele kunstile võib lõppevat aastat lugeda läbimurdeliseks. Sigrid viiru edu New Yorgis ja eesti kunstnike edukas esinemine Veneetsia kunstibiennaalil näitab, et Eesti moodne kunst suudab kõnetada ka rahvusvahelise maalt. Nüüd on kunstnik ja eelkõige galeristide teha, et see tähelepanu ei hajuks. Üks jätkuvalt teravaid küsimusi on loovisikute sotsiaalsed tagatised ja kehvad sissetulekud. Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv nentis loomeliidu 90. aastapäeva pidustustel, et kirjanikud vajavad riigi regulaarset toetust. Kui on soov hoida kirjanduse praegust taset. Ma usun, et üks sajakonnakindlust, et stipi tekkimine oleks juba väga suureks ma ei ütleks isegi abiks, vaid suureks kasuks kogu Eestile. Kultuuriminister Lang tõdeb, et head lahendust rahvusliku kirjanduse toetamiseks seni pole midagi, aga teha tuleb ja paljus on asi ametkondade soovimatu taga. Minu meelest oleks meil tarvis saada, et ka järgmisel aastal selline riikliku poliitika muutus, et kui inimene makse maksab mingis ulatuses, siis ta peab saama ka need hüved kätte. Veelgi teravamalt sõnastas praeguse kindlusetuse probleemi NO 99 juht Tiit ojasooteatriliidu kongressil. See lahendus peab sündima mingisugusel hetkel, kus küsimused rahvastikust, riigikaitsest, kultuurist saavad kõik kokku ja et võiks ikkagi veel kord sõnastada, et mille jaoks meil on see riigi. Põhiseaduses on kirjas, et see kultuuri ja keele hoidmine, kas see on jätkuvalt meie tegelik mõte või, või on see mõte kuskil mujal läinud, aga et nad siis sõnastaks selle ümber, siis on lihtsalt teada, mille nimel me seda riiki peame. Nüüd seisab maailm ja Eesti selle sees. Aasta lävel. Rahvaloendus luges meid üle ja sai Eesti elanike arvuks üks miljon 294455 inimest. Elanike arv on eelmise loendusega võrreldes vähenenud 75597 inimese võrra. Eestis on 102 küla, kus ei ela ühtki inimest ja üle 300 küla, kus elab kolm ja vähem inimest. On valdu, kus pole lapsi ega sünnitamis ealisi naisi. Inimesed koonduvad suurte linnade ümber. Kuidas siis jääb selle laulu sõnaga, kuni su küla veel elab? Niisugune pilt paistis uudistetoimetuse peeglis. Missugune ta paistab teie isiklikus peeglis ehk selle üle annabki Roosta vahetamise mõtteline joon võimaluse mõelda. Te kuulsite aastalõpupäevakaja stuudios oli Riina Eentalu ja uudistetoimetus soovib Teile tegusat ja õnnelikku uut aastat.