Eesti sõduritund. See laul on nagu loodud tänase päeva puhuks. Augustist 1941 oleks selle laulmine mõnel pool Eestis tähendanud vangiraudu ega olnud neid sõnu laulda eriti põhjustki. Eestimaad lõhestas rindejoon, president ülemjuhataja sajad ohvitserid olid kadunud teadmatusse. 10000 eestlast kellelegi vanemad, kellegi vend või õde, küüditatud. Mobilisatsiooni käsk tegi vastu tahtmist sõduriks tuhandeid-tuhandeid. Teiste omasuguste hulgas sai kutse pangaametnik Theodor Männik. Mobiliseeriti viimane aastakäik oli 1904 ja need mobiliseeriti käe 41. aasta augustis viidi meid kõigepealt Lasnamäel üldse koolimajja, teadlane, natukese saime vaevalt pikali, heitagi vee, sureb komandöride üles. Sadamasse, sadamas, bändi, neid siis heeringalaeva peale. Ehkki rand heeringalaev ja siis mina olin laeva põhjas trimmis. Seda teati kindlasti, meri on mineeritud. Esiteks. Allveelaevad kuus oli sakslane juba valitsemas. Selle pärast väga vähe oli väljavaateid. Siis hakkasime veeniendid kõiki ette valmistama, kuidas pääseda, kui pekspraev hukkuma? Minul oli kodust kaasa antud jalgratta sisekumm ta või seljakotis. Kui ma kuulsin juba linnuke, vurine oli kuulde siis ma nägin, kuidas seal luugi all mängisid kaarte. Julged mehed, näts-näts ja siis mul tuli Meered, vanaema manitsused. Et ega sina koju saatanat iilidki inimest lugema hakka. Et lähen ja läheksin, siis ronisin oma koosta üle, teistele ma olin seina ääres vanis, selle rattakummi omanikeeri emmeri täis puhuma. Olin kuulnud, et esimesest maailmasõjast ajendiks tervena tagasi tuld võtnud kodunt tasku testamendi rinnatasku ja kuul lulli jäänud testamendis pidama. Ja kui see nyyd enam õhku ei pidanud, siis mul tuli niisugune ahas tunne, et nüüd on asi läbi. Aga siis oli mul mehed, mul on veel üks päästerõngas. Et ma vaatan, mis, mis testament mulle ütleb. Avandile testamendi je testamenti lugenud on seal üks lõbus numbrid mere peal. Jeesus ütleb neile, et ärge kartke, mina olin siin hirmuse uppumisohus. Matteus emakeel ja see koht oli mulle õigla alla. Sain vaevalt jääda tutvustama neid rahulikus meeles, kõik käis üks põrrakas, teine selle järele. Reimo. Esiteks, nagu uimaseks või teadvusekaotuse hetkeks. Või siis saaks filmida asbest koti siili toodud sinna Venemaal viimisse, lõi. Ainult see kaardimängijaid juures tegin ära, tulid seal teist lõhkesid, sealt hakkas vesi kohe sisse voolama. Paanikeseks kõik põgenema, oma oma silmad lahti sain. Ütleb mul ei aita mind, et ma saaks käe sinna. Tepp oli juba sisse langenud ja siin trenni hääleveretz, maitsen suga maitseid. Mina sinu Hayden küllakas sinust Mulaid saab nii, kui ma teda tõstsin, kui ta käe sinna külge sai, siis nagu välk väljas. Ja oli nii aus meelde tuletas mulle ka veel käe ja mul oli tarvis käe säilisime. Mäletan, et ma nii kerge nagu õhupall. Aga siis hakkas yks igavene paanika seal laeva peal, kui ma tegin juba üles jõudsin, siis nägin, kuidas meri oli juba pea nupusi täis nagu herneid. Ja päästepaatidega loobiti mingist plankusin, sain plankusi, inimesi küll pähe, tunnises surma, paanikas põgenesid need, kes oskasid. Mina ronisin korstna kõrvale, ütlesin, et nina ujuda ei oska, mina vaatan nüüd, kuidas see laev siis kukub. Minul on päästerõngas olemas ja vaatasin siis seda sealt pealt ja kuulen, kui kapten ütleb, et ärge hüpake mehed merd, et see laev ei hukku. Tänuna masina, terved maa, juhine lähemasse randa. Aastakümnete kauguselt võib küsida, kas poleks targem olnud kõrvale hoida. See võis aga tollal kaasa tuua ja sageli tõigi karistuse ja kättemaksu perekonnale omastele, lähedastele. Kuigi rahvalt olid raadioaparaadid ära korjatud, ei olnud hoiatustega kitsi veel töötav Tallinna saatja. Nõukogude korra toetajad peavad arendama konkreetselt selgitustööd naislike luiskajate propaganda vastu ja eluliste faktidega näitena, millise viletsas toob meile passi. Hävituspataljonid, kuhu nad iganes ilmuvad, jäävad rahvale selgitama hakkama võitluse eesmärke. 1941. aasta augustipäevi meenutab Harry tulp. Olgu lisatud, et hiljem sai temast Narva pataljoni mees. Meie perel oli õnne, juuniküüditamine meid ei puudutanud ja mopist ja mina ka maha, sest et ma olin aasta parasjagu parasjagu noorem, aga see ütle seda, et GPU mind oma haardesse ei võtnud. Noh, ma olin, skaut oli skaudijuht ja ja seoses sellega siis me eriti justkui kaela, et me oleme ikkagi peale selle oma skautluse tegelenud saksa poolse luurega ja Nendele teateid edasi and ja nii edasi, noh nagu sellel ajal kombeks oli 1000 süüdistus võis leida ühele inimesele koduma ära reetnud ja puha ja, ja siis oligi niimoodi, et meie olime poistega Pirital, kus oli see vana kalevimaja olime seal tuletõrjevalvesse, kui äkki haka paksunud, aga hirmus kolin, kärin. Ja niisugune venekeelne sõim, jood croite ja kõik ja nii edasi ja noh lükkasime akna lahti, siis pisteti Nogaan nina alla panna, kõigepealt tehku uksed lahti, käis kõik, jutt oli vene keeles absoluutselt. Teeksime ukse lahti, siis sealt tulid kohe NKVD mehed sisse, aga eemalt paistis, et see maja oli ümber piiratud madruste poolt. Ja esimene asi, mis oli käratite meile käed ette, mitte käed üles, vaid käädete. Ja panime oma käed ette, minul oli sõrmes see meie skaudilippkonna mälestussõrmus, mida me olime jõudnud enne juba valmis teha peale seda, kui mu organisatsioon suleti ja Vääna metsas need üle anda igale poisile seal peal oli t s ja liigun nad seda sõrmust, nägid aha üks bandiit on juba käes. Aga teised ei olnud meie lipp konnast. Need ei olnud siis bandiidid, kohad, aga need toodi ka ikka kaasa. Löödi siis sellesse Tuttav sõit pagari tänavale ja ülekuulamine sees kees ma ei oskagi öelda, minu meelest pidevalt oli need see vähemalt see esimene ööpäev vist oli küll seal vist ei olnud üldse mingit vahet, ühesõnaga ülekuulajad vahetusid kogu aeg, aga mina olin siis armutusel üksibeni kordne. Ja neid mõjutamisvahendeid oli, noh, need uni oleme siin pärast igasugustest lehtedest ja ja lugudesse lugemine tuli. Tagantjärele tunduvad nad justkui niimoodi uskumatult, aga, aga, aga siis läbi tuli see kõik teha. Igasugused nahaväänamise küüned, anname sed ja kapisurumised ja nuudid ja ja, ja, ja noh, üks kõige lihtsam niisugune väga inimlik vahend oli, see suruti su sõrmed lauasahtli vahele, siis lükati lauasahtel kinni ja räägi-räägi. Tuntud nende nipp oli see, et, et sul ei ole midagi salata, teised on kõik ära rääkinud ka kui sul ei ole tõesti midagi rääkima, ise midagi välja kaimattle kanna tahes või tahtmata midagi rääkida ei olnud ja ja siis nad arvasid, et vist nüüd piisab siit siit ikka midagi välja ei tule, siis kolm-neli päeva olin seal pagariks siis viidi patareisse edasi ja seal jätkus sedasama. Ja tavaliselt, kui ööselt öösel keegi sealt üle kuulanud tuli siis oli ta nii läbi tehtud, et ta ei saanud seal sõnagi suust välja. August, olime me siis nüüd jõudnud nii kaugele, et ühel hommikul kära oli juba kuulda, kolinat oli kuulda juba kongidesse, et midagi neist sünnib, me veel ei teadnud, mis sünnib, siis läksid uksed liivist lahti, õidid kõik asjad kaasa ja kõik välja rivisse. No mis asjad meil on, mingeid asju kannan need kõik ära võetud, meil mingeid asju, põld nöörilisse koridori löödi rivisse rivist alla autode peale, iga nuka peale ei kaudu nurga peale istudes püssimees täägiga. Nii et neli meest oli üks oli veel ees seal kabiinis juhi kõrval ja mõne autol isegi veel poritiiva veel ka, olime õudselt röövlid, olime meiega küll, kuigi püksinööbid kõik eest ära joosta oli võimatu, aga aga siiski. Ja veidi näid. Noh, meil on niisugune tunne, et kohe noh, see oli ju teada, et liivamets oli üks niisugune koht, kus käivad kohe ägedad paugud ja noh, eks meil oli üldine olukord, oli teada, et ju minek on ju nendele, et sakslased sisse tulemas, siis nad teevad puhta töö, sellepärast, et et seal oli ju neid küll ja küll, kes ikka õhta läksid ja enam tagasi ei tulnud kongidesse. Ja viidi meid sisse Tallinna sadamasse et laeva peale panna, nii et see liiva Metzee jala Avide sadamasse. Aga meie õnn oli see, kellel ta oli õnn, kellel õnnetus? Noh, nendega pole siin kahetseda midagi, kes laevaga põhja läksid, need olid vene venelased, kes sena ära viidi ja pärast me kuulsime, et see laev oli põhja lastud juba mere peal. Nii jätkunud toodid metsalt tagasi. Ja patareis oli siis nii, et me vist olime paar päeva tõesti, olime seal patareis, aga siis enam kongidesse ei viidud ja viidi meid ühte just vastu merd, nii et terve see Tallinna reid oli meil näha, oli niuksed suured kambrid, kus mahtus midagi 50 kuni 100, mees sisse. Aknad oli tavaliselt kongidel oli eeslaudadega kinni, ainult ülevalt tuli lahti, kus see niisugune väike taevasiil paistis valgus. Aga need aknad olid avali täitsa. Need olid ilmselt suure kiiruga lihtsalt unustatud katta, nii et me tegime kõik, mis Tallinna reididel sündis ja löödi meelsena sisse ja siis sellest kambrist viidi veel mehi ära. Aga need mehed enam tagasi ei tuld. Reidil oli näha Vene laevastiku ja selle vene laevastiku üks niisugune Maidalda Castroli lipulaev, igatahes ristleja kiirumisele võima tõstleja. Meile paistis see, kui teised kõik liikusid, siis kiiru ei liikunud. Nii et ta pidevalt andis tuld Iru kanti, meie seas oli ju eestiaegsest suurtükiohvitserid, nemad oskasid isegi selle kahurinurga all ära öelda, kui kaugelt umbes laseb ja siis näevad, arvestasid niimoodi, et ilmselt saksa rinne on kuskil nüüd Irus. Et sena poole tema nüüd laseb, et laevastik oli, oli seal näha, nii et ma seal olime, jah, kuskil veel. Igatahes paar päeva olime kindlasti seal sees, siis kaevandati uuesti välja, aga nüüd oli siis laev leitud. Ja selleks laevaks oli mootorpurjekas jaan, dier löödi meid sinna peale. Meid oli umbes 50 naist ja 400 meest mitte laeva peale, vaid laeva trümmi. Üleval nägime suurt luuki seal trümmi ja seal oli siis valvemeeskonda, seal viidi meid Paljassaare tippu kogu sündmust, me oskasime ainult vaadata seal äärel, mida me näeme sealt ülevalt, sellest trümmi, luugist taevast. Ja üks kontakt oli meil, vahend oli meil see, et iga päev käis kolm-neli meest vedelast Jalda, kolm-neli meest läks ülevalt, tõmmati paraskit ülesse ja see paras oli just selle trümmiluugi all. Ja see oli üks terve selle laeva peal 450 400 meest ja 50 naist. Mina isegi praegu ei kujuta ette, ei mäleta, mismoodi seal toime tuldi, ei tohtinud seal seal läbitunnet olla ega mitte midagi, aga no paratu keegi nurka kaelaski, ärasel käidi kordne ja selle tõttu oli sissemeelse veidike Nad käisid paraskid hindama selle järel siis nemad tulid siis alla, rääkisid, kus pold, paugud käivad kuskohalt tuled põlevad ja nii edasi see oli ainukene siis ja selle aja sees, kui me seal olime, toodi meile pidevalt paadiga rahvast juure. Aga aeg oli nüüd selline, et ilmselt ilmselt läks ka nendel laevnikel kiireks seal üleval laevnike vaid meie valvuritel. Sellepärast, et, et noh, müra ju, Me olime Paljassaare tipus ja müra lahigi, müra oli meil täitsa hästi kuulda ja ja, ja kõik see laevade Vene laevastik oli vahetult meie külje all seal lähedal ja meid isegi vahepeal viidi Daris Kiirovi küll alla, sest Saksa sööst võitluslennukid pommitasid kogu aeg neid. Aga no ma pean au andma tõesti sakslase, nende sööst lenduritele, et nad jagasid välja, mis seal laeva kõrval on, nii et meil ei tulnud mitte üks kild ka, aga aga teate, kui seal all oled seal trimmi põhjas. Ja see pommimürakas kukub sulle kasvõi 100 meetri kaugusele. No see on nii, et no ma ei oska seda sõnul seletada, mismoodi see seal tünni põhjas välja kostab, katnud. Nii et see juba see selline mürin, kolin ajas paljud hulluks ja mõned läksid hulluks. Oligi vot siis siis oli see lihtsalt nagu must masendus seal need hullud sisse paraskid süüa anti kolmneli silku tükk hallitanud leiba päevas. Aga me olime ikka peaaegu peaaegu nädal aega selle. Ja nüüd olime kui, ühesõnaga need venelased konvoid nägid, et vist selle laevaga nemad minema ei saa, aga ise nad peavad ikkagi ära põgenema. Tegid veel ühe katse. Ahaa, ma jätsin ühe olulise asja vahele, ma räägin sellega ikkagi ära, see on väga oluline, sellepärast et laeva meeskond oli meil kogu aeg laeva peal, kapten ja need modernistid Nemad oskasid, mida nad rääkisid, nendele ei oska ju tagajärjel keegi öelda, ei ole nende meestega isiklikku kontakti saanud, võimalik, nad enam ei ela. Küsisid ennast maale, mida nad rääkisid nendele, mis neil vaja on, ei tea, aga maale neid lasti, aga tõsi on ka see, et nad tagasi enam ei tulnud. Ja nüüd oli siis nendel vaja nendel meie konvoi, et kas äkki Nende vangide hulgas moto risti, kes saaks laeva mootorit käima panna, läheme laevaga minema siit reidi pealt. No muidugi selle 400 mehe hulgas oli igasuguseid mehi, oli ka laevamootorist, päris laevnike oli, need läksid siis sinna kohe üles, redelit pidi vedelas nendele Allaridel tõmmati uuesti ära. Need läksid senna, noh, kas oli, noh, võib-olla oli see pool tundi, võib-olla oli tund, mehed tulevad tagasi, naerunäod täis, mis jama see nüüd on, ta igal hädal Vanna näod naeru täis, nad ütlesid, et selle laevaga meil kuskile mootori kolvid välja võetud ja ära visatud. Ühesõnaga need laevnikud läksid maale, panid need kolvid omale, läksid koos kottidega minema, nii et asi oli selge. Niisiis üleval meestel ikka jätkus mõtlemist. No see oli mootorpurjekas, et kasvan purjelaevnike, teie hulgas kutsuti need üles. Purjelaevnikud läksid üles, veetsid ka seal oma tunni või pool ära. Et noh, vähemalt teevad, vaatavad purjed üle ja ja ütlesid nendele. Ei et me saame need üles küll, aga meil läheb üks kolm-neli päeva aega, et need on nii sassis ja volume peame, me teeme korda, küll nad, aga kolm-neli päeva läheb aega, kui on muidugi see neid ei päästnud. Neid endas lasid teha omale selle luupolisel peal lasid sellele panna mingisuguse masti ja mingisuguse purje peale ja, ja siis selles on ääre peale niimoodi, et mehed lasti alla ja siis nemad ise lasid selle luubi võt. Me kuulsime, vedas seda, meie purjekat ka seina kullaks, nimi robinal vajus seda alla. Ja siis ootasime natuke ajada veel, kui see nagu plaks käis vette. Vaata, kui sa lähed allpool veepiiri, siis iga väike plaks, mis kostab vette. See on sul nii, kui paneksime kõrva kõrvakiilu ja kuulsime, et selleks alla ootasime natuke rahuli majas üleval mingit häält ei olnud kuulda. Noortest meestest tehti rutuv püramiid ja olid üleval, noh ikkagi neli, viis meetrit oli see põhjast kõrge püramiidi kaudu siis ülesse ja poisid ütlevad sõnad juba purjetavad, juba purjetavad siis lasti kohe redelsena alla ja kätte, mis siis oli, mis me avastasime, nad olid toonud trümmi ümber käsigranaadikastid. Ja siis oli meil selge, et nendele, kes tõesti kiireks, et nendel oli plaan need käsikraanide alla trimmi loopida. Jätkis trümmi all, nendest oleks saanud sülti parasjagu. Minu koht oli ka parasjagu seal trümmi all kohe paraski kõrval. Vaat ja noh, õnn oli see, et nendel kiireks läks kordne ja kui mina üles jõudsin, siis oli näha veel, kuidas need vennad purjetasid seal. Ja siis meie nägime veel ka seda kui see venelavatigi omal suitsukatet ja pani sinna Aegna ja Naissaare poole tuli korraks suurest suitsukattest välja üks väike suurtükipaat, noh, lasi meie poole paar paksu, aga ilmselt olid ikka saksa patareid seal Irus kuskil üleval, nii et sealt tuli kohe vastu tuli tuli sellele suitsu katesse ja selleks Kasen suitsu katesse ja ja vajus tema siis kogu see laevastik läks minema. Nüüd oli niimoodi, vaat nüüd näitasid meie need purjelaevnikud, milleks nad võimelised on. Võib-olla läks pool tundi, kolmveerand võib-olla tund, igatahes selle aja jooksul olid kõik purjed üleval, kannel, purjed üleval ja, ja, ja suund võeti Tallinna poole. Kõige vahva nali on selle juures see, et kapteni, sellest kajutist leiti veel ülesse sinimustvalge lipp. See tõmmati üles taha masti kandnud laeva masti. Nii nagu üles SAISis tuli koplist Maksimi valangud kahekordne, aga samal ajal oli jälle üleval üks saksa luurelennuk selleks ülesse. Tervitas niimoodi tiivad ja kõigutamistega, nii et see oli aru saanud, milles asi seisab. Ja siis sõitsime, no meil ei olnud muud varianti, ainult Tallinna sinna randa ennast kinni sõita, muud varianti ei olnud ja mida meie muidugi üleüldse ei teadnud sadamas uue oli ju mineeritud. Ja me õnnetus oli see, et meie olime visatud ankrusse sisse, aga ankrupill läks katki, siis me leiti rauasaed, kujuta ette, see ankurketid saeti puruks, need sankul jookseb merre. Aga see kett jooksis ripakil alla. Nii et me läksime lausa nii, et nii kui nii kui enesetapjad ilma enda teadmata sõitsime läbi miini väljagi, ankurkett rippus meil järele ja siis andis saksa patarei oli nendel ilmselt informatsioon. Me mõtlesime, nad hakkavad meid tulistama, pärast tuli välja, et nad andsid meile hoiatuse lasud ette, niimoodi korda. No mis meid aitas, midagi meid, me panime ikkagi julgelt kadriranna poole ja niikaua kui, kui olime ninapidi Kadrioru rannaliivas seeskonna Sinimustvalged lipud olid seal väljas ja ja noh, ega meil ei olnud midagi enam teha, paar nooremat poissi hüppasid siis ette, läksid informatsiooni andma, et mis need siin peal on, aga rahvas muidugi teadis, kes nad olid täiesti ümblaks lahti laeva peal, niisugune, et ma ei tea, see kostis küll Moskvani välja vist, mis seal avalduses lauldi, kandes oli sage värk, aga noh meie olnud ikkagi ana vangid, Tallinkil põles, oli nii suur, nii suur, nii kui mingisugune jah, vabaduse tuli, mis me nüüd nägema ainult kahjuks oli see, et seesama meie oma kallis Tallinn põles. Augustikuusse langes ka vabatahtlikest Eesti idapataljonide moodustamine. Neid teati vähem numbri rohkem pataljoniülema nime järgi. Vasepataljon Tammemäe pataljon, Ellrami pataljon. Miks mindi? See tuli ikka ja jälle jutuks idapataljonide võitlejate hiljutisel kokkutulekul ja andke andeks, et siinkohal jäävad mainimata rääkijate nimed, sest siis tuleks ette lugeda nimekiri. Mina olen Põltsamaal ennast päris, mina olen kabala vallast, võhma ligidalt. Kes seal ikka selle küüditamise nägivad oma silmaga, need ei saanudki muud vist ette võtta, kui pidid minema seda kommunismi hävitama. Ja nii me siis läksime. Terve kolmas rühm oli ju Põltsamaa koolipoisid kooli lõpetanud ja viimase klassi poissi Vesena juurde tuli spido ega diginii koolipoiste rühma kompanii selle kolm või neli rühma koos midagi kolm rühma ja siis raskekuulipilduja kuulipilduja oli ka veel üks suur vene vene üksus jäi tappiku rabadesse. Kunagi tsaariajal tehtud kaardi järgi, nad hakkasid rändama ja seal on tõesti mingi metsatee, mis viib kõva maa peale välja. Aga nad läksid seda teed Masinaga sena Rapanud sisse jäävad need, sealt tuli ikka tohutult seadme toimele, siis kõike kuradi vintpüssi põhiteed, mis olid kuulipildujad, supikatlad, voorivankreid, kõik saitidelt lapiku rabast välja toodud Venemaale Saimite Velementiga, mina olin tollal, olin Tartus ja kartul, minu lahing algas üheksandal juulil 41 kestes kuningas 25. juulini olime Emajõe kallastelt. Ja siis seal on teile jõe minema aastus. Nii meie tema järel ka kapten, baasiga tänavale. Leitnant baasiga eesotsas, jälitasime venelast. Kui Jõgeval, Jõgevalt pöörduse Põltsamaa peale Põltsamaa käis meie punaarmeelaste üksikute gruppide likvideerimine jälle nende nende kogulane Põltsamaa lossi, kus nad edasi saadeti Viljandisse. Ja siis see kestis nii kaua, kuni augusti lõpu päevini, kuna siis juba Meid formeeriti õige mõelda, farmeerasime 182. tollal oli ta veel under sahtaly 100 konnas ja mis hiljem muidugi muudetakse siis 180 teises idapataljonis 600 hiljem 650 üheksandas idapataljonis. Ega see oli augusti viimane kuupäev septembri alguses täpselt ei mäleta, kuna me astusime juba kõik koossennetud tartus tunud medviljadest. Aastase vedas Rakvere suunas. Tollal oli vabatahtlikud olid, kellel oli just mida isikliku õiendamist venelastega olid neil kaotavad isad või emad vennad-õed vaja maksta kätte maja, maksta kätte selle eest, mis tehti Tartus Tartu vanglas tehti seal samuti Kaseni, kõikjal, nagu hiljem kuulus sisse Viljandi Viljandi analoogiline. Vaja oli lihtsalt sellele venelasele kätte maksta, aga muidugi ka vajadus ikkagi oma põlisvaenlane võimalikult kaugele hirmutada. Meie kodumaalt. Vaat kuupäeva enam ei mäleta. Augustikuus Tartu näituseväljakul panime panime kirja vasepataljoni mille numbriks oli siis 181 nimetati teda julgestus, pataljon ja major vaske, temaga, mina teenisin ka Eesti kaitseväes Kuperjanovi pataljonis, kus tema oli pataljoni ohvitseri staabiohvitseri, mis oli 41. aastal, läksin 29. augustil siis aasta peale lepinki lepiga vabariigi territooriumil. Ja see kestis üks paar kuud, oli niimoodi, siis rinne takerdus venelastele, eks ole, või sakslased nad ei saanud, valguse tarvis oli ja hakati rääkima nii, nüüd on Venemaale minek ja anti aega mõtlemisaega. 24 tundi. Pidime staadion, pataja, rivistati üles ja öeldi, et noh, nüüd otsustab ära, kes tuleb ja kes ei tule. Aga nüüd minule minek. No ja siis südatis küljelt ära minna, kui sa lähed, null eks ole, aga mõistsid, et mine, mine veel tagasi midagi, instinkt mulli. Kaheksa ja 34 korda Survasti ära läinud. Ja siis muidugi viidi meid Narva seal lonti saksa vormidega pagusi, antud meile aga saksa Farm, jah, antikuna, väideti major, raske väita seda, et Vene okupatsioon oli meie kaitseväe puhtaks läinud kogu varustusest ja meil ei jäänud muud üle, kui pidime võtma saksa vormi. Vask oli sarnane vana ilmasõjaaegne mees, tema läks, olime seal, kui oli Ulila all, need seal juba oma kaitse Aegoya vask pikali heitnud, seda ei näinud keegi, seda võib-olla nii kummardas alla, ennastada vanad rannale. Tegelikult mina tulin tagasi hoopis sakslaste rühmast. Mina sõdisin koos sakslastega tarnest, kuni võtad hoide Kilingi-Nõmme kuni kuni Türini Türil siht lahti, meid tulema. No ja kadus kohe, registreerisin ennast, see on kaitseliidu Paaliku juures vabatahtlikuna idapataljoni ei olnudki, muutus oli julgestuspataljoni tol ajal Bogardus moodustati 183 ja mina sattusin siis 183. pataljoni kolmandasse kompaniisse ja Pärnust siis marssisime jala. Haide, sa 102 kilomeetrite ja aga see oli ka niisugune proov, mina avastasin ka vabatahtlikuna säästnud kolmanda kõnels kompaniisse. Läksime niisama nagu sinagi jala ja läksid Räku kurrat. Uued. No vaata siis, mul olid suured jalad ja mul ei olnud ei antud pateikasid ja mina kõndisin suvekingadega, neile tulid tallad alt ära, kui olime Toris enne pandrat veel ja siis panin sidusin kinni lippa, lappa, lippa, lappa, kõigu paides said alles uued jalavarjud. Noh, mul ei olnud siiski rohkem pildis kui paar millipäkavallaga, mõnel olid uued saapad hõõrunud jalakannad villi hullemini häda selle verise ja, ja mis veel huvitav asisem formeerimise ajal oli see, et meile anti välja vene vintpüssid ka ei antud välja. Püssirihmasid jaapas oli kuues keskkool, mis seal, selle, kus formeerimile käis, see oli koolimaja, koolimaja, lava, eesriie, hai kõik sikutatud ribadeks, esimesed mehed olid õnnelikud, on, need said lava ees omale sündmuseid püssi külge ja püstitavad sõdalas väljas. Aga mis oli üks õnnetu asi, mida anti välja saksa padrunitaskud ja saksa rihm. Aga Saksa printsile rihma kandmiseks padrunkanded käibehaagid külge kuuele, aga need kuue palakesi Pärnus ei antud, need rihmad vajusid haledalt puusade peal eurosid, puusad, käijas mindi puusa paika, Kärdaskun. Lõpuks paide paides saime siis enam-vähem täieliku varustuse. Selle laulu tõid augustist 1944 Eestisse soomepoisid punaarmee Eesti Vabatahtlike rügement. Nende meelest tuli aeg tulla kodumaad kaitsma. Sinimägede kaitseliin pidas küll vastu, kuid Lõuna-Eestis oli rinne jõudnud Emajõe joonele ja ähvardas Narva rinde seljatagust. 23. augustil tungisid Vene tankid ootamatult üle Kärevere silla, saksa pioneerid olid jätnud selle õhkimata. 25. augustil vallutas punaarmee mitu. 27. augustil jõudis rindele soomepoiste esimene pataljon. Uno Järvela. Peamine ülesanne, mis meil siis anti, oli tekkinud siis Nõukogude vägede kiil tulnud Bubast vere kanti ja otsustati siis see kiil nagu tagasi tõrjuda, see oligi siis nagu meie ülesandeks. Siis alustada rünnakut selle kiilu vastu. Ja esimene punkt, mis meil nagu tuli vallutada selle jora talu, mida saadi kätte siis hoogsa rünnakuga ja samuti ka teisel päeval hoogsa rünnakuga võeti siis Pupast vere küla. Muidugi peab ütlema, et mehed olid, olid täiesti oma põlglikud, ei, keegi ei kartnud, et ta võiks saada pihta mindi isa oli kuulda, laulu rääkimata, hurraa hüüetest. Ja see kuidagi tõstis tuju. Aga vaenlane oli muidugi ehmatanud, et kus on tulnud niisugune niisugune uus väeosa ja hiljem kuulsime vangi langenud delt punaarmee lastelt. Et arvati, et on saabunud mitme 1000 pealine uus osa Soomest. Ja et nagu punaarmee ohvitserid palunud kiiresti-kiiresti abiväge, et likvideerida siis see vastupealetung. No tulemused olid väga edukad selle esimese rünnaku järele, sellepärast et saadi vähemalt ühe diviisi kuni räägitaksegi kuni kahe diviisi varustust saadi tanke, saadi autosid, saadi varustust, meid saadeti ju nii, et meil ei olnud muud varustus midagi peale relvade, tähendab meil ei olnud, ei, voori ei olnud sanitaaresemeid, aga nüüd need tuli kõik ise siis nagu vallutuse käigus saada ja see ka õnnestus. Pärast seda Pupastele lahingut tahaks veel ühest muljest rääkida rindele minnes ja tahan paralleele tõmmata sellega, mis oli ka Soomes. Kui me läksime nüüd mulla variaamastaksime minema edasi siis rinde suunas siis tuli väga palju vastu taganemaid väeosi. Ja see oli muidugi väga masendav pilt ja seal oli omakaitse, lasi oli sakslasi ja aga me saime nende käest siiski ka relvi. Saime saime tankirusikaid, saime, saime automaatrelvi ja läksime siis nendega edasi, aga meid see eriti ei kohutanud, sest et Soomes Me nägime täpselt sama pilt, kui me läksime viibule alla siis siis tulid vastu puruks löödud Soome väeosad, ma mäletan veel üks oli jalgratturite kompanii hirmsalt jalgratastega tulid ja kui me läksime, siis imestas, sõitsin pojad mehindi menete ja ütles, et seal on ju põrguvad, kuhu te lähete. Muidugi siis me olime nooremad, veel lahingukogemusi ei olnud, siis oli see natukene muutus. Aga nüüd Tartu all elamise pilt meile kohutan, teadsime, et see sõjas on ikka niimoodi, et tuleb taganeda vahele, vahel tuleb edasi minna. Nii et me läksime. Läksime julgelt edasi ja kolm päeva kestvate lahingute järeldusi saavutasime selle võidu, mida praegu rääkisime. Muidugi, ega see ei läinud ilma kaotusteta. Kaudselt olidki küllalt suured. Seal kokku 170 meest olime kaotanud, see tähendab üks kolmandik oma koosseisust pataljoni pataljoni koosseisust ja aga ütleme, esimehe haavata saaja oli üheksa nda kompanii ülem leitnant Pärnoja. Tema sai suurtüki mürsukillu reide ja kui ta siis viidi taha sanitaarpunkti, et seda võib-olla välja opereerida, selgus, et see on küllaltki sügaval, see võtab tükk aega, tal ei ole kannatuste, tuli selle killuga tagasi väeosa juurde ja võitles nii kaua siis, kuni lõpuni. Septembri lahingutest lähemalt septembrikuu sõduri tunnis. Täna on meil rõõm teadmisest, et Eestimaapinda ei talla enam võõras vormis sõdurit.