Eesti sõduritund. Sellel tutvumiskäigul selgub meile, kuidas õpib laskma tänapäeva eesti sõdur õige laskeasend, automaadilasud tabamus märklauda, ainult märklauda ei vihise kuulid ja laskmine toimub laske moonata. Kuvari pilt näitab, kas laserikiir tabas 10-sse või läks lask hoopis mööda. Sellist lasersimulaator ratturit kasutab Tallinnas üksik raadiotehniline õhukaitsepataljon seletusi jagamas kaitseväe juhataja kolonel Kert ja pataljoni ülem kolonelleitnant Roosimägi. Asi on selles, et kui Eesti kaitsevägi hakkas arenema, siis üks probleemides alati on see, et laskemoona me ise iduna. Me peame sisse ostma ja nende aja tarvis, mis käib kaitseväest läbi. Peab oskama käsitlema seda relva. Ja kui te praegult koolides seda väljaõpet nagu ka ei ole ja ta tuleb, ta mõnikord näeb seda relva esimest korda. Ja ohvitserid jalutasid, kes teevad seda väljaõpet ennem kudet liivatada, laskma juba praktiliselt lahinglaskmisi läbi viima, tead õpetama seda relva ja õpetama seda relva asendit, seda relva uitist. Ja esimene, mis meie laos olev valmis tehtud, see on see teine, näete sealse Makarov. Tulemused olid niisugused, et ta meil töötab poolteist aastat. Panime käskkirjaga kõik ohvitserid ja allohvitserid kaks korda nädalas käima kettal jutamas. Ja tulemus on see, et teist aastat kaitseväe peastaapi läbi võistlused ja minuväärsemad kogu aeg esimese koha siit arvutist seda statistikat näha, kuidas see tõuseb igakuuliselt. Teine, mis vedasime valmis teha, see oli kali. Meie nõudmised olid järgmised, et ta peab olema tagasilöögiga. Kindlasti sama raskusega, ta peaks imiteerima seda laskmist. Ja nüüd ta sai valmis, see on esimene Eestis. Sügiseks saab valmis õhutõrjekahuri 20 300-st simulaator. Ja mul on siis meeldiv teid siin näha, kui ta siia nurka tuleb. Õhusihtmärgi laskmine on küllaltki keeruline. Ma loodan, et ta kõvasti aitab, meil vist ajateenijate väljaõppest. Tähendab sellise simulaatoriga laskma lõpetada vastamine muudab sõduri ettevalmistuse tunduvalt odavamaks, tunduvalt lühemaks. Odavamaks kuni 15 korda. Kui piisav arv laskemoona 800 padrunit aastas, ajateenijad ja veel täna on tegelikult võimalik lasta rahapuudusel siiski vaid 200 300 last. Siis selle simulaatoriga saab ajateenija keerida tuhandeid ja tuhandeid laske ja üldse lahinglaskemoonaga oleme laskma siis, kui laskmine juba selgelt. Me meil on juba laskmise põhialused käes. Alles siis me lähme laskma tõelise lahinglaskemoonaga ja viime selle lahinglaskemoona kulu tõsiselt all. Tähendab, Kuperjanovi pataljonis on on tankitõrjesimulaator ja see saab olema ka teistes väeosades, nii et tankitõrjelaskemoona, meil kulub ikkagi sadade tuhandete ja võib-olla isegi miljonite kroonide eest vähem kui muidu oleks kulud seal pikaajalises perspektiivis annab loomulikult stimulaatorite kasutuselevõtt Eesti kaitseväes kokkuhoidu väga paljude miljonite Eesti kroonide ees. Samuti annab ta teise väga olulise ressursi kokkuhoiu, see tähendab aja kokkuhoiu. Me saame meil olev olemasolevat aega kasutada. Ka väga paljude teiste oskuste omandamisele ja. Ma tahan siin juba ette tänada stimulaatorite tootjaid seal tõsine samm edasi, on siis Eesti töö, see on eestide Eesti. Aga mina omalt poolt lisaksin veel niisugune simulaator, poolteist kuuga teeb oma maksumuse tagasi, ei hakka tooma ainult kas poolteist kuud, ainult laske muudkui me arvestame ainult laskemoona, tähendab, esimene asi, mida inglise sõjaväe atašee küsis Kuperjanovi pataljonis, keda nägime tankitõrjesimulaatorit oli see, et kas me kavatseme müüa. Ja saades teada hinna Woodad firmale pakkumiste brittidest. Nii et ma väidan, et eesti mehed, kui neil lastakse teha nad teevad vähemalt samal tasemel kui mitte paremal tasemel kui kui mujal ja meil kodus ja paraku ka odavamalt. Autor ja ainult autol. Ja ma lähen lihtsalt laiendada ja siis me hakkasime seda väljatöötlus üle aasta tagasi tegema ja konkreetselt seda kanüüli oleme välja töötanud pool aastat. Nõuded selle, selle mehhaanikud on täpselt samasugused nagu relvale kuskilt järgi anda, niisama tugevamaks ja veel. Ma ei tea, kes need no mina. Huvitav vaadata, kui siia allkiri parema juurde tulekski vaatama. Jaa. Põhja valge naine oli sõjalaul ja seda võis Tallinna saatjast kuulda sageli. Eesti raadiol on nüüd see vaid väliseestlase Harriverderi esituses. Kas temagi laulis seda siin juba sõja aastatel, ei tea öelda. Kuid omad mälestused on selle lauluga seoses ka Georg Metssalul. Põhja valge naine, see oli niimoodi see Boris Kõrver ja Gert helbemäe, et Helme, kes töötas Eesti raadios Ja Kõrver oli juba siis Venemaal? Nemad olid vist õhukaitsegrupis, olid koos sõja sõjaväes, teenisid Eesti kaitse Eesti kaitseväes ja siis kõrve kirjutas sealt Angus ja helbed talle ikka texi sisin alla ja siis ka külm oled sa põhja valge naine channaga teise tekstigi, tegelikult aga oli sõja ajal, kui portaal, et Venemaal siis siis LVM tegi selle eelviisile, teise teksti seisab vahipostil ja sobivalt väga ilusti refrääni samaks. Vist ka väga lauldav jaga populaarne. No ja mina pidin seda laulmagi seal seal sõdureid tunnis orkestriga ja jäigi, seekord jäi ära. Hiljem laulsime Gert, helbime kodus. Vene tänaval. Kuidas, millal ja miks see ära jäi, millist sõduri tunni tegemiste heegelda värtse sõdureid unts kuulus üheksas märts 1900. Neli 44, rääkige sõduri tunni tegemisest, kuidas seda, sest see oli niimoodi. Kert helvene oligi seal läbi viis ja muusikaline juhtimisel Roman Toi tuttavad, mehed kõik. Ja me läksime siis sinna. No vot, ma ei mäleta, Estonia all oli see sinu saalis üleval katuse all kõige kõrgemal. Ja tegime proovi kõik ilusti ära ja vot see külm oled sa põhja valge naine oligi programmis ilusti see. No rinne oli juba siiski narval olemas, nii et ta oli mõeldud ikka eesti sõduritele seal eesti sõduri und. Ja no tegime proovidrust ära, jätsin pillid kõik ülesse ja tulen Mallet, sööme, mäel oli restoran. Esimese korvpalli oli väga hea restoran, seeme. Mis asi järsku hakkasid, et kõigepealt tuli ilmselt valgus lodid ülesse ja siis hakkas häire. Ja siis jooksime varjendisse ka see variant, kus mina sattusin, see oli Estonia teades keeglisaal oli nii, et ta ei olnudki kõige põhjas ja siis jooksis siin rahvas, kes oli just parajasti vaatamas rati etendus ja kõige lõpuks tuli kratisega Paavo kostüümis Boriss linoff ja siis sulast mängis Diego Teet Koppel oli siis sedakorda Pedasi rahu, rahu kui mürakas käis Teedul õlgede. Eks meil kõigil oli minu selja taga, olid siis Felix Moor oma abikaasa Linda selliste mäega seiskus. Võtke sellistele ikka oi siis seeliks võttisi ümber. Lind aga elatis, toller rahustas ja jälle selle tuttavaid kõik selle Ta frits, veebel jooksis järsku frakis, seal tuli sinna ja see oligi veebelile õnnetuseks Veebeli eks surma põhjuseks oligi see, tal pole üleval ära kõik mantlid ja ta elas nõmmel ja kahe pommitamise vahel läks ta frakis nõmmele. Aga ta oli nõrga kopsudele mees, sealt ta sai väga raske, Priit veebel Priit veebil ja, ja eks paar kuud hiljem ta oligi varemete mahe, vahel Estonia parajate vahel oli tema leinatalitus. Nii et see oli niuke õnnetu juhus. Seekord jäi siis sõduri tund eetrisse andmata, seekord jäi ära ja vaata siin olis, kuuldemäng oli tehtud ja minule kõik olid väga Eesti raadio, kuuldemängu ja sillutis aasta tagasi või kõik oli mul väga tuttav, Kärt Heller ja orkester mängis, siis tuleb välja, et mina olingi seal, õhk Eestisse ja väike orkester. Ja ja siis ega läks, kas läks nädal mööda oli Helme melazayne tänaval selle omaaegse postkontori vastas. Sealt tõmmati liin üle üle tänava ja siis eldame. Tal oleks võrdlemisi suur saal, seal oli tiibklaver ja andsime sealt sõduri tunni üle. Tegemata jäänud kört korteris jah, korteris oli see ja Vene tänaval. Seal ma tean, et laulud, mina seal ja ja seal oli niukene. Neid Mehilist enamusi hahk, pianist Endel Annus on veel elus, kõik on seal siis juba surnud heli, loeviktoriginaadžifoli, seal helbed, kulm tuntud saksofoni-klarnetimängija ja noh, Ama draid, kõik minust muidugi vanemad ja hea ja eks see aeg muidugi läheb nii kiiresti, et ise ei märkagi. Mis oli veel sõduri tunnikavas, eks vist oli ka koduste tervitused. Jah, Ri muidel jaajaa ja muidugi ja vot, ma ei tea, kas mina lause seda kallikest, kaugel ka, seda ma tean, kas seekord lausega põhja valge naine oli kindel, et ma, see jäi ära, see hullumeelne? Jah, aga see pommitamine oli küll nii, et kui seal nüüd Estoniasse, kus me seal olime, seal keeglisaalis oli, see oligi kõrgemal, nii, kui see pomm ikka tuli, siis pauk käis assoo, mis oli siis jooksime pillide järele suursema, seal see pillide ülesse läänevad saksa sõdur ei lase üles. Aga sisse järgmisi, kuidas tulid, mehed tulid, seisa, aga meil läks siis uuesti, säin minul pool trumme, põled seal plastmassist tuli natuke kate, seega oli pooleli ära põlenud, aga tõin trummi alla. Kontrabass toodi alla akordion, tõime alla ja siis seal sümfooniaorkestri paar kontservassi teemadel all ülevalt sinises saalis. Meie olimegi seal ja ma ei tea, mis pillisime, tõime siis seal välja need pillid tänaval. Kuulsime laulmas mehi, kes sõja päevil kandsid soomi vormi kelledest vaid mõni võis sealselt lahekaldalt näha Tallinna suurpommitamise kuma. Märtsikuu üheksas idapataljoni mehe viljandlase venda Luige mälestustes. Saanud just see oli noh, umbes kella poole seitsme paiku olime ära söönud ja ma lihtsalt väljusin üleval, et me olime paigutatud selli Westholmi Gümnaasiumi cewatena voolima üles, saali oli siis meil kahekordsed narid sees ja vaat siin sees ei ole midagi teha, et kes mängis kaarde, kes niisama juttu ajas. Väljusin just sain just uksest välja, et sinna selle varikatuse alla, kui, kui järsku. Me olid need Öörlaternathi jõulud, jõulupuud olid taevas ja samal momendil just kuna ma seisin just eesukse juures, siis koolimaja otsa juures sealt teise tänav või selle kõrvaltänava pealt last üles punane rakett. Õhuääred siis veel ei olnud. Ja need pommid langesid otsekohe. Neli pomm ümber selle koolimaja, nii et hoolime. Mu selja taga lõi nii raskelt hõõruma ja muidugi kõik klaasid, nüüd kukkusid ülevalt alla ja siis hakkas põrgu peale, siis alles tuli õhuhäire, nii et seepeale tuled tuli siis ühesõnaga, nii et et eelhäiret ei jõutudki velandada, tuli ootamatult tuli siis kaelase asi. Kes teie olete seal võis selle punase raketi tulistada või miks? See oli, ilmselt märgiti ära seda koolimaja asukohta, kuna seal oli hääl, tuli sisse just Viljandist ja siit maakonnast mobiliseeritud meeste hulk meid nii umbes arvamise järele ma muidugi ei tea täpselt, aga meid võis olla 1500 või 1000 200500. Te arvate, et tegu võis olla märguandega selt oli märguandega pärast ma kuulsin ka Pärnu maantee koolimajas, kus oli paigutatud mobiliseeritud poisid, ka seal poisid nägid üles antavat punast raketti, nii et järelikult oli nii spioonide või ühesõnaga märguandjate brigaad oli Tallinnas olema, see oli oma silmaga nähtud see raketile laskmine ainult muidugi sellele raketimehele muutusi hetkega kohe surmavaks, sellepärast et, et kohesi esimene pomm langes mitte koolima pihta, vaid just üle tänava sellesse maja õue, kus rakett üles tuli, nii et seal ei olnud pärast hommikul muutu suur auk oli. Ta pidi ilmselt täistabamuse saama. Ja siis hakkaski see kohutav massiline hävituspeale. Mis otsuse te tegite, kui nägite, et suurrünnak tulekul on, seda võis arvata juba jõulupuu. Ja sellepärast, et see ta või jõulupuude pilt oli ja selge, et nüüd hakkab midagi kohutavat. Ja no mis ma siis uut midagi oskand arvata, esinenud momendiga muidugi kuhu minna või mida teha? Ja sisse kohe peale seda, et seest korraldus anti kohe seal ma mäleta rühmaülemad, kes seal olid põhukotid akendest välja loopida. Et pihta tabamuse korral ei läheks sees põlema midagi, see oli siis esimene akna tõid nii puruks ja need loobiti muidugi akendest välja, kogenud mehed, noh meie seas oli pri hulka neid endisi idapataljoni poisse ja ja, ja see siis noh, see töö sai tehtud ja siis oli, järgnes muidugi see korraldused välja tänavale, päästetöödele. Noh, niipalju kui ei oli, siis hakkasime korjama üles neid, kes esimese tabamus olid saanud. Seal oli neid küll, kellel oli siit ja sealt vigastatud ja põrutustega ja käsk anti siis viia koolimaja keldrisse. Et seal siis seotakse neid. Aga see oli üks üsna üsna sünge pilt ja iga pommiplahvatusaeg see maja õõnsus. Ja see oli siis üsna õudne tunne oli, et kui see suur maja variseb, siis on ju kohutav õnnetus, mis seal juhtus ja pärast kuma Harju tänavakoristustöid tegime siis ilmnekski, see, mis tähendas tol ajal selline varjend noh, koristasime ja kandsime haavatuid kokku ja siis ma sain Falk pargis ka ühe üsna ligilähedase pommi. See paiskas mind seal pikali mulla alla, natukeseks momendiks lõi uimaseks, aga noh, see kahju midagi teinud, sest et muld paiskus üles ja ja noh, nendega siis me ei saanud seal suurt midagi teha, niipalju kui saime taastasest, tuli, hakkas väga kohutavalt möllama seal, sest Tõnismäe kandis need puumajade vööndid läksid kohe laus põlema. Siis leek ja kõik kohutav tuuletõmme, mis sellega kaasneb. See oli igatahes niisugune asi. No raske oli raske isegi liikuda. Ja, ja siis lisaks sellele ka veel seal Tõnismäe kandis oli ilmselt majades ka mingil määral laskemoona sees. Sest et see hakkas paksuma paukuma, paiskus laiali sealt see muutis ka selle veel pommide kõrval ohtlikumaks selle asja. Nii et selle esimese pommitamise laine põhiliselt tegime siis nagu väljas päästetöid, nii palju kui meil võimalik muidugi oli seal nende pommide vahel. Ja siis vähe vaiksem moment oli pommitamise vahe siis paistis, ma läksin ülesse siis Linda mäele lihtsalt nagu huvi pärast vaatama, kõrgem koht kõrgemalt nähe, mis nüüd linnas toimub ja siis oli parajasti muidugi Estonia oli leekides, juba. See oli, paistis nagu mäe pealt päris ilusti välja ja Niguliste torn põlessis. No kummalisemad pilti võib arva näha, kui tohutu tuuletõmme ja paekivi põleb sinise leegiga. Ma ei oleks muidu uskunud, aga seda ma nägin siis oma silmaga, sest et selle noh, tohutu kuumuse põlemiskuumusega tekib siis midagi sellist, et isegi paekivi hakkab sinise leegiga põlema siis tornikiiver langes alla ja, ja siis kella alla langemist. Ma nägin ka siis oma silmaga, niiet tuli helinaga ja üsna niisugune noh algul väike kõlin ja siis käis üks tugev Matsatuse praksatus ja oligi siis tornal. See aeg, sõdurid ja sõjaväepoisid, eks natuke niukene, romantiline ja koduigatsuse lüürika, see läks sõja ajal moodi. Meie orkestri ka väga palju, laulis Artur Rinne kaasas, nii et kõik tuttavad mehed. Artur Rinne oli vilu teda, sõjakirjasaatja rinne oli sarnane lugu. Kui see pommitamine oli teater maha põles, siis Artur ütles niimoodi, et siis ma nüüd ootan, pärast mobiliseeriti muidugi terve teater, aga see oli hiljem suvel juba. Et ma olen varem propagandaauto peale, et mingisugune sõjakirja saad, too põlgsetu, laulis, Vilo kirjutanud Ülo artikli kirjutas seal tihti, sõdurleesia võlg poleks ka talviselt kirjutada, sellepärast see 25. Ja, ja siis ja juba oligi ta enam Estonias ei olnud, de käisime selle orkessegi grivasos rindel, esines seal. Et mis tunne oli? Ütelge õe, tähistlasime Balti vele, niuksed punkreid, elasime kahekesi või kolmekesi ühes punkris. Tuli välja punkrete Keva, oi see hommikune aeg, hakkasime saapaid, viksi. Rästikud hakkas miilipilduja panema. Punkrisse tagasi, vanad sõdurid, naer, seda pillimehed ja allub puidu mis eales pillimeestega rindekontserdid ja oli kohe täitsa eesrindel, ei võiks öelda, nii et käisime vaatamas vene kaevikuid, ka põõsa tagant piilub kärbiks silma. Ei lihtsalt nad olid niimoodi, et et jõgi oli vahel ja siis oli seal, kus nende kaevikud olid seal lage välikaevikute kaevikute joon läks sealt niimoodi, ega venelasi muidugi ei näinud. Aga see vend ei ole, oli kõik, aga siis seal nagu tihe mets oli, me oleme siisnagu põõsasse taga snaiper, hulluks läinud, siis oleks, no. Aga see oli hästi varjatud. Muidugi, ega meil uisu poleks lastud sinna. Jah, seal rindel oli v omaaegne tuntud koorijuht Ants kiilaspea, tema oli puhkpilliorkestris seal teinud. Tulid juure ja siis olid seal, ütleme mäletan, et noored kunstnikud olid Viilup Pria kulles, istusid ja joonistasid seal. Igal Eesti tahad selleks, et noored, tuntud inimesed, see oli muidugi see oli see veebruari mobilisatsioon, see oli, mis siis võttiski kõik puhtaks. Aga Valter Ojakäär muide, läks selle, Walter oli ka ja läks selle kutsega. Ja oli kohe Uno Veenre, Valter Ojakarja läksid, olid Narva rindel. Tead, mul oli sarnane lugu. Valter Ojakäär tegi saate vanadest tammeveski laulud sisse, seal õppetund neidudele. Ja see lugu oli kirjutatud Teedu kari seoks tammeveski kirjutatud Belankurdelektroof selle laulu sees, aga no siis juba 40. aasta juba see kõik kadus ära ja tammeveski andis selle lõugu minule. Laula sina poiss ja vägesid orkestriga ringreisil ja kuidas õppetundlike neidudele suud. Ja minul kõik tätsist pärast meelest ära ja räägin seda saates, järsku hakkas tule teksti vanaemadele testid. Ja, ja seda ma vaatasin, ka. Kontsert oli siis Olisse noored daamid olid siis eesreas iga pliiats paber ja siis igaüks pani ühes ühesesse reageeri, võttis, said teksti, said kätte. Ega magnetofoni ei olnud? Magnetofon oli küll, aga see oli Eesti raadios. Sõjaaegsel kontserdil oli niiviisi, et kordamööda kirjutasid, jah, niimoodi jah, saalis istudes igaüks vitsvat silla, vot selle siis järgmise sõna sõdurilauludel tihti ei ole ju autor vat leitnant Paikre tegi ühe laulu seal. Kreva Sosva, istun punkris ahju ees ja vaatan lõkkesse. Leek loidab üha kaugele, viib mõtted kodule, jälle, oli seal viisiga viisiga ka seda laulsin meiega, et ma istun punkri sahhi tantsida, kes see leek loida, püha kõrgerlee? Ei mõõted. Tuule, niisugune ilus laul ja romantilise lahul. Ja jäävad neid oli palju, kindlasti oli. Eks nüüd on kuskil laulikutest nimed välja tulla. Kummalised asjad. Eesti sõduri tund ootaks teie kirju viimase sõja ajal sündinud sõdurilaulude saamisloost aadress nagu ikka. Eesti Raadio, Gonsiori 21, Tallinn EE null üks 100. Samal aadressil palume kirjutada, kui keegi teab järgmiste meeste saatusest. Kress Leonhard oli Petseri tolliteenistuse ohvitseri hiljem omakaitses, langes juulis 44 vangi ja suri laagris järgmisel aastal. Kes mäletab teda suvest 44. Kriisa Karl 47. rügemendi teisest pataljonist oli Rebase võitlusgrupis ja sai juulis 44 Kambjas haavata. Viidi Rakvere haiglasse Saksamaale, võimalik, et hukkus Tšehhis. Kes teab Karl Kriisa edasisest saatusest? Vahuri ain enne eestistamist, Alfred viltmann mobiliseeriti 44. aasta algul viimane teade Klooga väljaõppelaagris. Rennid Peeter, 38. politseipataljoni allohvitser langes 44 Tartu rindel arvatavasti Kärevere lahingus. Kes mäletab teda kukk Juhan, 36. politseipataljoni leitnant kadunuks jäänud pärast Tartu lahingut suvel 44, oletatavasti 30 seitsmendas politseipataljonis. Ootame teateid kadumise või langemise asjaolude kohta. Jätkab välisõigusabi advokaadibüroo juhataja Ivo Mahhov ja kellel oleks mõtet taotleda sõjaohvri pensioni Saksamaalt? Ja eelkõige puudutab see neid sõjamehi, kes Saksa sõjaväes said vigastada või kavatsete oma tervisevangilaagris pärast vangi langemist. Teiseks nende lesed ka siis, kui nad abielust pärast sõda, kui nende abikaasa suri sakslase saadud vigastustesse ka hiljem pärast seda võistlust otse lahinguväljal või siis hiljem vangilaagris. Ning väiksem isikute kategooria muidugi, aga ka neid on, on vanemad, kui poeg langes Saksa sõjaväes. See on niimoodi lühidalt, kokkuvõtlikult. Teie soovitus oleks siis kirjutada kõigepealt avaldus ja kohe soovitšovski tegelikult helistada meie büroosse, sest avalduse vormistamiseks on oma protseduur ja vormid Saksamaal ette nähtud. Ja selleks, et teada saada, kas üldse perspektiive on kõige lihtsam lihtsalt helistada ja küsida. Telefon 44 Tallinnas veel kord 44 11, neli, nelja 11 40 40 44 11 ja esimene kirjatöö on väike kirjatöö. Jah, aga selle kirjade töö teeme tavaliselt juba meie kui on algusest peale näha, et eeldused pensioni taotlemiseks on olemas. Asjaajamine võib võtta muidugi rohkem aega ja iga kord ei ole see väga lihtne. Ja aastat tavaliselt üks see asi ei lahene. Aga on asju, mis käib meil juba päris päris mitu aastat. Ja kui me räägime nüüd sõdureid unistada, sest siis me oleme ju andnud sõduritunni saates korduvalt otsimiskuulutusi ja asju on ka lahenenud tänu nendele teadetele, mis on avaldatud sõduri tunnis. Üks selline asi lahenes alles hiljuti Stuttgardis kohtus. See tähendab seda, et lesele oli kahes astmes pensioni maksmisest keeldutud. Ja põhjenduseks toodi seda, et puudusid nende arvates piisavad tõendid isiku teenimise ja langemise kohta. Ning selles asjas. Me olime sõdureid unis avaldanud kaottimis, teate millele reageeris ka nüüd nüüdseks kadunud ja Penturmekond keelemees ja polüklot. Ja teatavasti oli tema ajaloo neljandast piirikaitse rügemendis kompaniiülem ning isik, kelle kohta mäe andmide otsisime ja seletusi palusime, oli sel hetkel, kui see mees langes tema nii-öelda käsutuses ja ta mäletas teda väga hästi, kuigi ta oli andnud juba ka varasemates etappides seletusi ja kirju noh, asjaolude kohta, kuidas abikaasa langes, siis neid esimestes astmetes ei arvestatud. Aga pärast seda, kui ta oli reageerinud ka raadiosaatele, siis kohus pidas seda väga oluliseks tõendiks? Jaa, jaa, pension mõisteti selle välja. Eesti sõduritund on kavas iga kuu viimasel laupäeval kell 16 jälle kuulmiseni.