Kahjuks. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Tervist raadio kahes on alanud saade nimega puust ja punaseks, stuudios järgnevad tund aega Arko Olesk ning Madis Aesma. Võtame populaarteadusliku, lihtinimese luubi alla ühe pikema teema ja katsume vastatega paarile kuulajate poolt esitatud küsimusele. Nagu ikka nagu ikka. Aga kas täna on nagu ikka, sest täna on see päev see päev, millele tegelikult teaduslikus rüüs saades absoluutselt mitte mingisugust kohta olla ei tohiks. Kas sa mõtled siin nüüd seda vana head maailmalõpu jura ikka täpselt ja isegi kui nüüd uurida värskeid uudiseid, siis kellaaeg on paika pandud ja see on üks 11 Eesti aja järgi, nii et minuti pärast. No täpselt nii, nii et teil on au olla nadi otse-eetris kuulata. Meie sõnad on viimased, mis teieni jõuavad, ütleme niimoodi, äkki mingi loo enne panna? Aga no hea küll, jätame nüüd selle absurdi kõrvale. Kustkohast see kellaaeg üldse tuli? Vaat ma ei teagi mind ka ennast, see huvitab ja minu meelest see kogu asja juures see naljakam ongi see, et kuidas nagu admin-sugused, kuupäevad ja kellaajad kerkivad üles nagu. Vaat see ongi üks põhjus, miks, miks mina neid asju kunagi usu, on see nagu asi sõltuks sellest, kuidas inimesed mingeid asju kukleid, inimesed lepivad omavahel kokku, et et sel kuupäevasel kellaajal on maailma lõppes, siis universum peaks sellele kuuletuma. Et aga tegelikult kogu see kalendrisüsteem on ju puhas inimestevaheline kokkulepe ja, ja see, et kui meie siin midagi kokku lepime ka siis kuu ja päikeselist teisiti käima ei hakka, argusinudki teadlaselt või siis teadusajakirjanikult, õigemini aga ka teadustöötajalt. Ma eeldaks siiski natukene selliseid laevukamaid lauseid isegi ja absoluutselt mitte mitte selle teema tunnistamistki. Aga sa isegi üritad siin praegusel hetkel nagu natukene arutleda, miks seda asja ei toimu. Aga muidugi tähendab, ega kui ma raevukalt eitanud, ega siis ma sellega kedagi ümber ei veena, kes juhtub uskuma või kahtlema, et järsku tõesti midagi tuleb. Et ma olen alati seda meelt, et nagu põhjendada, et miks miks, nagu teaduslikus asi ei ole loogiline või mõelda, et see on nagu märksa viljakam. Aga ometi keegi neid põhjendusi kuuldes, et kogu see kogu see hüsteeria on tegelikult ju ikkagi vastu seina karjumine. Ja selles sellest on võimalik tegelikult ainult üle karjuda, nende argumendid Te ei kuula mitte keegi või siis tuleb lihtsalt oodata ära, kuni see päev lõpuks ometi möödas on. Kas ongi minu meelest ka üks teine äärmiselt huvitav aspekt kogu see inimpsühholoogia selle asja juures, esiteks see, et miks usutakse, kuidas seda põhjendatakse ja teine on siis see, mis juhtub siis, kui see hetk saabub ja mitte midagi ei juhtu. Jälgida seda, kuidas, need, kes nagu veenvalt selgitasid, et miks kõik läheb hukka ja täpselt sellel kellaajal ja kuupäeval. Et miks nad siis, kuidas nad põhjendavad, et miks nii ei läinud. No aga seda on varem juhtunud väga paljudel kordadel, Harold kämping tuleb kohe meelde, Ameerika Ühendriikide vana mees, kes ütles, et kõik läheb hukka teatud kuupäeval ei läinud, siis ta ütles, et arvutas valesti, nii et ma arvan, tulevad õige pea välja mingisuguse uue tõlgendusega, lihtsalt vaata, see ongi see siin inimpsühholoogia väga huvitav aspekt, kuidas inimene suudab alati konstrueerida sellise loogilise ja mõtestatud selgituse kõige kohta. Nii enne enne sündmust, et miks nii läheb pärast sündmust, et miks siis nii tegelikult ikkagi ei läinud noh, psühholoogiliste omailmade loomine või, või selliste konstruktsioonide loomine, see on loogiliselt väga huvitav aspekt, mida, mida annab uurida. Puudutame psühholoogiat põgusalt ka tänases pikas teemas, mis nüüd siin kohe-kohe peaks Sa jõudma isegi hiljem kui kell üks 11, sest me hakkame rääkima täna sellest kuidasmoodi elatakse sellisel mandril, nagu seda on siis Antarktise just selle külma ja kõleda lume ja jää väljasest elab igal aastal päris mitu 1000 inimest ja seal on ka käinud päris palju eestlasi ja üks neist on meil mõne hetke pärast stuudios rääkimas, sellest. Puust ja punaseks. Saade puust ja punaseks on ikka teinekord tutvumas kaugete kohtadega. Me oleme näiteks uurinud seda, mis toimub kuul. Kuidas käib elu või mitteelu Marsil ja, ja paljude arvates see koht, kuhu me täna läheme, ei ole nendest paikadest sugugi niivõrd erinev ikka selline külm, kõle paik. Kas Antarktika on selline? Geoloogia instituudi vanemteadur Enn Kaup. On muidugi mõista küll jaa, peamiselt lumi ja jää ja aga peale selle on ta ka muud näiteks just praegusel ajal, kui seal valitseb suvi, siis ma ütleks, et rannikualadel võib leida mõnevõrra soojemat ilma, kui meil praegu. Kas on midagi rohelist ka järsku on? Ka rohelist võib leida, kui on natuke rohkem, mõtlesime õnne, leiad mõned sambla padjalitega alad ja ja näeb vetikaid ja järve põhjas võib olla päris aasasid. Nii et ei ole sugugi selline, et valge väli nii kaugele kui silm ulatub. Tihtipeale ikka nii on ka, et kui sa näiteks oled servil jõustikuga ja mis on siis selline suur jäälaam, mitusada meetrit paks ja ulatus võib olla mitusada kilomehed, siis seal võib-olla tõesti jää muud silma kui sellised. Ja üks lagetasandik, kus vuhiseb tuul ja kannab lund. Aga sealsamas võib-olla ka päikest ja nihukest mõnusat ilma. Aga kui Antarktikas praegu on, eks ole see suveperiood siis kas selline ilm nagu meil siin praegu Eestis on miinus 10 miinus 12 umbes, kas see on siis tõesti selline keskmine temperatuur või on seal suvel ikkagi Antarktika suvel siis võimalik ka plusskraadidega ütleme kuu aega järjest olla? No nüüd pidevat plussi naljalt ette ei tule, aga ütleme nüüd jõulunädalal, eks ole, peale jõulu ja uue aasta vahel siis siis ei ole mitte midagi harukordset, kuid pärastlõunal on pluss viis kraadi sooja. Päike paistab, tuult ei ole mõnus olla, võta või päikest, kui soovida seal olev rannikul etta, aga nisust ilma, nagu me praegu siin kogeme, noh siis selleks võib-olla läheme mõnikümmend kilomeetrit mandri sisemusse, tõuseme mõnisada meetrit kõrgemale, siis on ka selline ilm seal praegu suvisel ajal käes. Ja lõunapoolusel no ütleme, et on miinus 30 näiteks ja ja seal küll ei ole väga palju tuult, tavaliselt. Aga see pluss viis tähendab siis Antarktika kontekstis juba seda, et sellise rangema külmaga harjunud uurijad ja teadlased, kes seal pikka aega elavad, nemad kas lähevad juba lühikeste pükstega välja ja kettidega. No leidub igasuguseid inimesi ja, ja, ja vapramaid, kui nad tegelikult on ja siis on niisugune paik Antarktikas. Davise ja Austraalia jaam, Westwaldi aasismile roomlased avastasid, nimetasid, ja seal siis saavad, kutsuvad lõuna Marivieraks ja ma olen näinud küll vapraid, vendi, kes seal siis käivad lühikeste pükstega suvisel ajal ringi ja ja isegi tublid töömehed, kes ehitustöödeks teevad. Aga noh, neid inimesi leidub, kes paremini külma kannatavad. Aga kuidas Antarktika külm nagu tundub, et noh, me teame ka, et see külmatunne ja sõltub paljudest asjaoludest, niiskusest, tuulest, kõigest sellest, et kas sealse, ütleme miinus 30 on kuidagi teistmoodi kui meie miinus 30, kui tõesti on väga pakaselised päevad No ma olen seal katalvitunud ja siis kogenud miinus 30 ja miinus 44 on minu miinimum, Antarktise kogenud olen, mis Eesti kontekstis lu eriti muljet ei avaldagi. Et siis on muidugi tegu sellise antitsüklon olukorraga, kus tuult ei ole. Ja siis külm õhk on kuiv, tavaliselt siis ka. Et ta ei tundu nüüd otsekohe külmaga, kui tükk aega sellise ilmaga väljas püsida, siis, siis muidugi lõpuks küll sulle ikka kondidesse ka tungib ja kui sa siis tuppa tuled, siis pead sooja saamiseks need külmad riided pealt ära viskama, siis on ta niisugune. Jah. Aga jah, ma rõhutaks veelkord, et Antarti seal nagu kõrkus üldiselt õhuniiskust on vähe. Ja siis siis aitab nagu kaasa sellele, et see külmatunne nii Mul ei ole, kui ta näiteks mõnikord meil siin talvel on. Aga teine faktor, mis jällegi vastases suunas mõjutab, on see, et väga tavaliselt tugevad tuuled ja teadagi siis need puhuvad olemise Velux. Antarktika manner on ka vist üks keskmiselt kõige kõrgemaid Mandreid üldse, mis planeedil maa on? No täpselt nii ta ongi, kõige kõrgem keskmine kõrgus on 2,2 kilomeetritel eest, nii kõrget mandrit keskelt ei ole. Ja siis sellepärast tähendab, see mängib siis ka kaasa kilgi sellele ju, et seal on väga külm, kuna väga ruttu noh, nii-öelda merepinna äärest läheb kogu see hästi kõrgeks ja nii kõrgel eriti selliseid kõrgemaid temperatuure olla ei saagi. Jah, kuskil 100 kilomeetri kaugusel võib juba kergesti olla juba 1000 või isegi paar 1000 meetrit kõrgust. Et siis on see faktor ja, ja see mõjub. No üldiselt on selline seaduspära, et kujutavusem 100 meetrit kõrgemal temperatuuril suur 0,6 kraadi langeb, eks. Aga seal on muidugi selline asi veel lisaks, et kui sa kõrgelantartes oled, siis, siis on seal noh, nagu ikka mäestiku olukord ja siis õhus on õhurõhk on väiksem, ka vähem hapnikku, siis avaldab mõju nendele, kes talvituvad lõuna poolt Paulusel ja ja Vostok jaamas. Ja nüüd on siis veel ja juba aastat 10 Itaalia-Prantsuse ühisja Concordia mis on ka umbes kolme ja poole kilomeetri kõrgusel, nii et seal kõigele muudele külmale ja siis tuultele lisandub see väiksem õhurõhk ja hapnikku, mida inimene kätte saab. Enne kui mitu korda ise üldse olete Antarktikas viibinud, kui mitu perioodi ja mida täpselt seal tegite? No ma olen osalenud üheksal ekspeditsioonil ja esimene oli täpselt 40 aastat tagasi, kui ma seal olin ja nüüd viimane oli veebruarikuus et ma algasin nagu mitmed eestlased loogiliste vaatluste tegemisega, mis läikivate ööpilvede uurimise patrullvaatluste niisugune kaasanne. Sest neilt ära veres mees Charles Villmann, kes ülemaalises mastaabis helkivaid ööpilvi uuris. Ja siis siis ta saatis ka Eesti meie Antarktikas uurima, sealt sa minu käin, olgu see, aga seal ma siis siis vabal ajal veel puurisin pea sisse auke hapnikku ja tormilist režiimi ja sealt sai alguse minu Antarktise järveuurija karjäär. Et olengi järvi uurinud Antarktise nagu Limioloogilises oli ju öelda küll, jah, see on teaduslik nimi. Kui palju neid järvi Antarktise Svja, räägime Antarktise, siis me räägime sellest mandrist, kui me räägime Antarktikast, paneme need saared seal juurde, eks ole, saared, ja siis merealaga jah, et kui palju neid järvi seal on, ega me ei kujuta ka ette, et kuidas saab üldse olla järvi kusagil, kus on nii külm, kõik peaks olema läbikülmunud. No see on seotud sellega, mis ma enne rääkisin, et suvel on seal ikkagi soe pluss plaadid ja päike paistab heledast ja sulatab jääd ja lund ja siis sulavesi koguneb niisuguste küngastike nägudesse, mis seal mandri äärealadel on tavaliselt need kannavad klaasid. Ja siis seal küngas, see vesi sinna koguneb ja moodustabki järved siis järved muidugi on väga mitmesugused, seal seal on sellised, mis kattuvad siis tavapäraselt jääga talvel kaks meetrit jää paksus näiteks suvel, siis sulavad osaliselt või täielikult lahtigi, sõidab plaadiga ja nii ei saanud teha, kui Järvil on, pean uurima seal. Aga siis on selliseid järvi, mis, kujutage ette, ei külmu viha. Et võiks ju küsida, et miks see nii on. Ja põhjus on selles, et need ei arva enam sedavõrd soolased, küll mujal. Ja soolsus on tekkinud siis rohkem sellest jällegi, et seantartis nagu polaarkõrbet, seal on väga tugev auramine. Nii et nendest järvedest seda vett aurab aina vähemaks, mõnel juhul siis jällegi seda Soleb, et rohkem ja nii on mõned järved saavutanud siis soolsuse, ütleme 200 300 grammi liitris võrreldavad ehk Eesti inimestele rohkem tuntud surnumerega, siis nad ei külmu, need seal on mõõdetud temperatuure näiteks miinus 18 kraadi. Austraalia mehed, kelle lähedal lähed järved jaama lähedal, siis on näiteks teinud katset pistnud sinna sisse sellesse vette talvisel ajal ühe sardelli siis on hetkega siis läbi külmunud ja siis võiks mõelda, et mis juhtub inimesega, kes sinna kukub sisse niisugusse, vett. Päris raske on üldse ette kujutada vett, mille temperatuur on miinus 18, see on ju oma konsistentsilt ka hoopis midagi muud kui tavaline vesi. Selline veniv nagu see-le. Ta on venima moodi ja see ei ole veel piir, seal on üks väga tuntud järv õieti antiik ja USA uurimisjaam mööda lähedama sellised kuivad Orudma, mis meenutavad tegelikult Marsi maastik, võiks nii öelda maastikke. Ja seal on siis üks tiik, mis kannab nime don šamaani tiik. Ja seal on siis mõõdetud 650 grammi liitris soolasid. Selline vesi ei külmuga miinus 40-ga. No see ongi pigem juba selline. Vahel on natukene vett, võib olla. Jah, sest et enamuse moodustab sellest jah, sool. Selles värgis. No päris mitu korda on käinud nende jutust läbi ikkagi see väljend Antarktise mandri kohta, siis polaarkõrb selline tühjus. Mainisite ka seda, et te olete olnud talvitumas seal, mis tähendab siis seda, et ta on ikkagi väga pikka aega järjest väga pime. Kas mingisugune selline vaim vaimselt raske olla ka sellega kaasas käib, kui sa pead olema ikkagi sellises maailmajaos, mis on ülejäänud maailmas suhteliselt äralõigatud ümberringi praktiliselt mitte mingisugust sellist noh elu soolast võib-olla näha ei olegi peale mõningate pingviinide lindude, kõik oleks valge, kui ta ei oleks täiesti pimedasse mattunud, mida inimene läbi elab, kui ta peab mitu kuud sellises öös olema. Teeksin isolatsiooni, et ega ta eesti inimesele midagi imepärast ei ole, sest vaadake, meie oleme ka ju põhjamaal ja paljud meist kannatavatele novembrist veebruarini sellise põhjamaa depressiooni kaamos all. Et on ka meil seda pimedat aega palju ja siis noh Meie meri külmub kinni, eks ole, ja me oleme üks üheksast riigist maailmas, mis peab rakendama jäälõhkujaid oma sadamate lahti hoidmiseks meie maastikke taganud Skandinaavia liustik, mis taandus, ütleme 12000 aasta eest. Et Eesti inimesele midagi imelikku see ei ole, aga, aga siiski noh, kui oled kuskil ranniku polaarjaamas, kui laiuskraad on, ütleme ütleme seal 67 70, siis nüüd ikkagi paraad. Kui sa päikest ei näe, kestab paar kuud. Aga samas jällegi, kui ka siis 23. jaanipäeva paiku nüüd ka siis keskpäeval ikka pilkases pimeduses ei ole. Sest päike on küll allpool horisonti, aga ikkagi hajusalt kiirgust on nii, et puhta pimedaks ei lähe, aga teil on õigus selles mõttes, et inimesed siiski kannatavad sellise polaardepressiooni all ja nende uni võib olla häiritud. Univeritro siis, kui on kogu aeg pime ja eriti võib-olla siis paar päeva lugu, valge on veel enam häiritud noh siis käivad need lumetormidega tsüklonid, siis siis on ju ka nii, et need õhurõhu muutused on pärit vanemad inimesed on tundlikud selle suhtes. Ja, ja tõepoolest mõjub see isolatsioon, geograafiline, sotsiaalne isolatsioon, hoonet, saad eemale oma perekonnast, oma lähedastest pikka aega. Ja sai noh, ühendus on tänapäeval midagi muudkui aastat 40 tagasi saadeti Tamm. Ja nüüd tänapäeval võid sa saata emaile kas või iga päev, eks ole. Et selles mõttes on, on vahet. Aga siis jah, et uurimisjaamad ikkagi need, mis nagu talvitusjaamad, siis ütleme kuskilt märtsist kuni oktoober oktoobrini niisugune füüsiline side välismaailmaga puudub ja kui kuidagi haigestub, siis harilikult talle appi minna ei saa. No tehakse erakorraliselt niisugusi väga suure lendurite vaprusega seotud, lendasin ma, neid on tehtud mõnikord peaaegu, aga mitte polaaröös siiski seal juba siis natukene hiljem ja toodud mõni haige inimene sealt ära. See tähendab ikkagi seda, et kui mõni uurija, kes näiteks jääbki selleks talveks sinna ja ütleme kusagil aprilli keskpaigas tõesti raskelt haigeks. Temal see ellujäämislootus on kaunis väike. No tema peab lootma siis sellele, et harilikud ja ma tahan iga arstid ka, nii et arstid oma võimete kohaselt aitavad võimalust püütakse teha küla korralikuks, seal ikka need arstikabinetid on ikka suhteliselt head seal ja arstid on kogenud ja aga on juhtumeid, kus aitab ainult evakueerimine ja ja siis alati pole saanud seda teha. Kas teil endal nende üheksa Antarktikas viibitud perioodi jooksul oli ka mõni selline tõsine kriisisituatsioon mõnes jaamas ma mäletan kunagi rääkisime ühes teises raadiosaates Vello pargi või siis tema ütles, et neil on üks tulekahju. No see oli vist mahlasemad juhtumid, mis üldse Antarktikas oli, Vello pargiga juhtus ja see on täiesti kindlad, ajalukku läinud. Aga mul on vist iseenesest vedanud, et ma olen nende aastate kestel kohalnud, keegi pole seal selles jaamas hukka saanud küll mõnes teises jaamas. Ja suuri õnnetusi ei ole ka juhtunud ja endal ei ole õiget äpardust juhtunud. Aga Englas te ära olete eksinud Antarktikas? See oli ikka võimalik, kui kõik on täpselt ühesugune. Tegelikult ei ole sellepärast, et ikkagi see ootustehnika on tähtis ja sa pead olema Antarktikas rohkem ettevaatlik kui tavalises elus. Ja sa ehitad nagu nendest autost reeglitest endale niisuguse nagu väikse kaitsekilbi enda ümber ja kui sa ise mõtled, sa lähed nii kogenud, siis siis tuleb jaamaülem ütleb, et me seda asja ei tohi teha, et sa pead kellegi teisega koos minema mõnda ülesannet täitma, mitte üksipäini. See on muidugi üks tähtsamaid asju. Ja seda rist, jah, on vedanud vist liiga enesekindlaks muutuda. Neid näiteid on kahjuks maru palju, et oli üks tuntud Antarktika fotograaf. Tema nimi oli pruunotseener, kes käis vist paariumid ekspeditsioonil ja viimasel ekspeditsioonil läks ta juunikuus Estoniasse, et näha, kuidas nad seal munevad ja ja ta ignoreeris halva ilma. Läks ja läks silmi lumetormis kätt, et ei saa, arutame ka appi minna, sest et ei saa riskida nende inimestega, kes kes abistavad, kuigi need on igas jaamas päästemeeskonna tulemas. Ja kui lõpuks teisel päeval mindiselettida külma surma. Ja ometigi oli väga kogenud öelda Puust ja punaseks. Meil on külas Enn Kaup, Tallinna tehnikaülikooli geoloogia Instituudi vanemteadur, üheksa ekspeditsioon, roniga Antarktise käinud mees, no siin rääkisime, et on inimesi, kes, kes talvituvad Antarktise, seal on arukalt uurimisjaamu. Mida need inimesed seal üldse teevad, mis on nende sealviibimise eesmärk? Antarktise uurimise ajalugu võib öelda, on üle 100 aasta pikk. Nagu see ajalugu algas, siis ikkagi oli pearõhk sellise lavastuslikul endil, et kes jõuab esimesena lõunapoolusele ja ja kes oma riigile siis tahab nii-öelda neid vaia sisse, et riigil on rohkem õigust olla kui teisel või, või siis nõudelda üksikuid alasid. Aga täna päeval see moment järjest nagu, nagu väheneb ja tegelikult ainuke õigustus inimeste viibimisel Antarktikas kõige põhilisema juhtunud on see, et teha seal teadust, uuringuid, mis on tähtsad kogu maailma teadusele ja mida kuskil mujal õieti teha ei saa. Nii ka riigid üha rohkem, seal käituvad mõni riik rohkem, mõni vähem. Sest ka need riigid, kes siiamaani Nonii nõudlevad Antarktise alasid, neid on seitse. Need ei ole oma nõudlusest lahti jäänud, kuigi juba üle 50 aasta kehtiv Antarktika leping on need nõudlased külmutanud, et neid pole tunnustatud, neid pole ka tagasi lükatud teiste riikide poolt ja alanud kuulutatud Sist teadvuse Mandriks, kus tegeldakse tõesti väga tähtsate teadusega uuringutega aga võib lisada ka, et siis ometigi selline tegevusala nagu turism anatartises Arktikas üsna tähtis ja iga aasta käib seal oma kolm-nelikümmend 1000 turisti, ka on katsutud siis nende olemiste liikumist nii reguleerida, et nad võimalikult vähe mõjutaksid Antarktise seda tõesti ka õrna puutumatut, kordumatut, loodust. Aga peamine selline inimese tegevus ikkagi seisneb siiski vaatlemise, eks ole, jälgitakse seda, mis toimub atmosfääris, mida teevad, eks ole, loomad, mis toimub selle napi Floraga. Kas mingisugust sellist eesmärki ka üleüldse inimkonnale, Antarktikas ja Antarktise olles näiteks mingisugused maavarasid võiks sealt seest kätte saada, seal peab ju ometi midagi olema selle paksu jää ja lume all. No iseenesest on jah, sealt kaugel see uuringud on tehtud seal päris palju ja kui me räägime nii keemilistest elementidest, siis on kõike seal leitud nii kulda kui kivised ja mis sinna vahele jääb. Aga siiski ütleme ühtegi tõelist niisugust maavarade leiukohta nagu öeldakse, commodity inglise keeles, et seda nüüd ei ole siiski veel avastatud, et kui oleks selline koht mujal maailmas, et siis võiks asuda kaevandama, aga vot sellist ei ole leitud. Sellepärast et ikkagi üle 99 protsendi sellest mandrist on jää all ja lisaks siis nüüdse intensiivne otsimine, tõeline geoloogiline luure on ka võetud nõuks ära keelata, sellepärast et kõige hullem Antarktika väärtus on ikka see, et ta on selline võimalikult puhas loodus, mis üldse maa peal võimalik on. Ja seal saab teha neid olulisi teadusi, uuringuid, mis on siis ikkagi väga, ma ütleksin, suur ehk sotsiaalse tähtsusega kogu inimkonna jaoks. Kõige tähtsamad uuringud, mu meelest on ikkagi minevikku keskkonnauuringud jää südamike saadava info alusel kõige Britud Antarktise jääd, mis on juba 80 aastat vana. Ja otsitakse praegu selliseid alasid, kus see tahab nihutada andma miljoni või pooleteise miljoni peale. Ja, ja see on siis ju tegelikult teaduslik aluseks selle, et kuidas saab tuleviku keskkonna muud ette ennustada. Või siis võtame teise sellise tähtsa ala, et et maailma meretahe jookseb meil praegu ja ta on hakanud viimastel aastakümnetel veidi kiiremini tõusma. Praegu hinnatakse umbes 3,4 millimeetrit aastas keskmiselt tase tõuseb juba olulise panuse selleks annavad siis Gröönimaa ja Lääne-Antarktika jääliustikud, mis kiirenevalt merre liiguvad, umbes võrdse panuse annavad. Ja tegelikult kõige suurem panus on selles tõusus, see, mis tuleneb maaelumere, soojus, paisukesest. Aga need annavad palju ja on prognoos, et see võib kiirendada Lääne-Antarktikas näiteks. Mis on selline ala, kus jäämassid suuresti lasuvad allpool merepinda. Nii et kui me kujutame ette, et see merepind kerkib, siis samamoodi tulenevad võimalused selle ja kiiremaks lahti murdmiseks. No ütleme, et see vana imedes siis lükkab sealt alt suurema jõuga, see on üks teine tähtis uuringute ala. Aga muidugi ka see, kuidas kohastuvad siis elusorganismid nendele väga keerulistele tingimustele, elagu nad siis Antarktika ookeanis meredes või siis nendes faasides, kus pealtnäha ei ole midagi muud näha, kui samblad, samblikud ja vetikad ja kus mõned hästi väiksed loomakesed siis ka nendes sammalde ja samblike pindades või nende all liiguvad. Enne inimesi tuleb planeedil maa järjest juurde, et seal on räägitud sellest, et aastal 2030 peaks olema juba üle kaheksa miljardi meid. Ja samas ometi meil on üks selline manner, kus inimesi on ikkagi väga vähe noh, võib-olla mõni 1000, eks ole, kas mingisugune selline teoreetiline võimalus üldse on, et kunagi tulevikus võiks sinna minna ka suuremal hulgal inimesi elama või teie ise seda näha ei taha? Aga ma tõesti väga väga ei tahaks näha kuigi on võimalik ju seal jah, ikkagi toitu seal kasvatada ei ole suuresti võimalik või siis kui võtta kasutusele mereressursid, mis on siis hülged ja vaalad ja praegu nad kõik muidugi range kaitse all. Niisamuti kui kogu Antarktika loodus. Et võid fantasy näiteks niisugune olukord on, et kui viibida Antarktikas pikemate, aga ega siis siis imelikul kombel inimeste vererõhk hakkab langema. Võiks fantaseerida, et võiks ju vererõhutõbiste sanatooriumis teha. Näiteks noh, see on nüüd niisugune naljaga, pole väga tervislik seal olemine, siis selles mõttes on jah. Et ma ei tea, et arst oleks päris välja helistanud, miks vererõhk seal langeva kipub, võib-olla ka monotoonset elust. Jah, selles mõttes, et teed oma tööd ja muidugi, kui suvisel ajal teadlased tööd teevad, siis tegemist on palju ja magan tuleb kiiresti. Mida arvata sellest, kas Eestil oleks vaja oma uurimisjaama Antarktikasse või mitte? Ma mäletan, et paar aastat tagasi siin Mart Saarsoo rääkis sellest üsna palju ja kirglikult isegi et kindlasti oleks vaja, et oma selline punkt oleks meil ka sealsel mandril olemas. Jah, ma olen ka ise Mart saadud Stegevuses toetanud ja ja see on tegelikult pikemat aega kestnud ja oleks ju paganama uhke, kui Eestil oleks ka uurimisjaam, Antarktikas võiks olla väiksem ja ja ei pea niisugusi, tahab nagu paljude suuremate riikide omad. Aga samas on ikkagi õige kulukas asi, mida te tähendaks, mida seal jaamas siis tehtaks ja kui palju seal rahastatakse. Hanno oli säärane, et seal oli ütleme, kaks hoonet, eks oleks eluhoone, kus oleks siis ütleme, kuus inimest saaks olla näiteks ja siis teine oleks laborihoone ja veel mõni väiksem hoonekene, kus oleks elektrigeneraator ütleme ja seal kuidagi oleks mõndagi võimalik teha. Aga tänapäeval, kus tundub, et igal elualal meel rahast kive puudus, vaevalt et poliitikud tahaksid. Sellise ajalugu on näidanud, et me ei taha selleks raha anda ja tõepoolest on ka teisi võimalusi, et teda teiste riikide jaamades ja kutsutakse sinna siis Eesti Eesti inimesi oma väärtmõtetega mina seal ära teeksid ja, ja ma olen ka ise näide sellest kogu aeg töötanud teiste riikide jaamades, alates Nõukogude Liidust kuni Austraalia ja India ekspetsioonisest. Viimati olite koos hindu tagasi? See oli jah, kolmas tagasi. Ja nii on võimalik Antarktika-uuringud teha, aga, aga muidugi see tähendab ikkagi, et mingit raha tuleb ikka anda, ka. Antarktika-uuringute jaoks ei saa nii sinna päris tühja käega minna. Kas seda on üldse ei teadnud, kui palju seal näiteks praegusel hetkel reaalselt võib eestlase olla? Antarktikas ei, ei tea tõtt-öelda, et mõnikord käib seal turiste eestlasi, neid on käinud seal ja teadlasi, ma ei tea, et praegu oleks, viimati oli aasta eest olid, olid atmosfääri uurijad soomejaama saabuva kaks eestlast Priit tisler, kes töötab soon metroloogia instituudis juba aastaid ja siis Timo Palo, kes on Tartu Ülikooli doktorant uurisid atmosfääri Maledast kihti seal siin vahepeal. Siis on ka sellest, et maadeavastamise aeg Antarktikas on, on läbi. Kas see on ka sellepärast, et tegelikult Antarktika on juba läbi uuritud, tegelikult kuigi ta on selline tohutu suur ja inimvaenulik maa-ala, siis siis ja kui inimesed on selle siiski risti-põiki läbi käinud ja teavad, mis kusagil on Noh, seda nüüd päriselt öelda ei saa, et igal pool käidud on näiteks maa oma erialalt võin öelda, et on mõned baasid, kus on ka järvi ja ja suureluuga järvi ja mitte keegi neid järvi veel pole õieti uurinud, nii et näiteks ja eks mõnelt teadusalalt teiselt alalt on sedasama öelda, et kõik kohad pole külastatud veel mõnes mõttes on see hea, et siis võib öelda kindlalt, et seal mingid niuksed avaliku lokaalselt inimene üldse ei olegi ja need alad on ka suur väärtus. Tegelikult küll seda uurimist on, sest tegelikult tartikat on teaduslikult tõsisemalt uuritud alles noh, ütleme kuusk aastat alates 50.-test rahvaleski ohvisik aastast, et kui võrdleme seda teiste mandrite uurimise, kas ajalugu on ikka päris lühike pluss see, et, et alati on seal uuringuid teha raskem ja lühiajalisemad uuringud sõltuvalt ilmapiirangutest ja teha on seal väga palju. Üks viimase aja põnevamaid asju, mis, millest pidevalt räägitakse, on need jääalused, et kuhu nüüd võidu puuritakse, Lausasin venelased vist eelmisel talvel või suvel? Oleneb, kui ma poolkera järgi vaadata jõudsid Rostocki järveni, kuigi nad vist otseselt midagi mõõta seal veel jõudnud. Praegu just neil päevil, inglased on vist puurinud juba Els Meri järve. Minu arust see võidu see asi käis sellepärast et prioriteet on teadus muidugimõista tähtis ja need ei arva, et on ikka äärmiselt huvitavad, sest on juba ütleme, vaata et miljoni aasta mastaabis eraldatud muust väga sügaval jää all, eks ole, täpselt kilomeetrit ja siis viimane, viimane kokku atmosfääriga võiski olla kas pool miljonit aastat tagasi. Ja, ja see elu, mis seal küll on seal küll väga vaene ja vilets, aga ikkagi mikroorganismid peaksid seal olema, et need on olnud eraldatud muust maailmast niivõrd kaua ja nad on võinud areneda täiesti linnades, need mikroorganismid võivad olla väga huvitavad ja loodetakse siis neid sealt kätte saada ja, ja ka üldiselt selle, nende järvede keskkonda veemass ja põhjused uurimise kaudu lähemalt uurinud ja tõepoolest suur väljakutse ja põnevusega ootama, mida nüüd siis inglased sealt saavad kätte ja OYO vaatasid venelased oma uuringutega, nad lähevad jälle. Arvatavasti ongi vabastok jaamas ja juba juba siis uuesti puurivad seda, seda külma vett, mis sealt viimase aasta puurimisega seal dialast järvest. Selle puuraugu alumisse ossa tungis külma polekusemad puurivad, seda siis sisaldavad lähemalt mõtlema. Kui palju me üldse teame sellest, mis seal tegelikult jää all, et kuidas geograafia geoloogia üldse välja näeb? Seda üht-teist teatakse, on tehtud selliseid raadio, lokatsioonilise uuringuid nii lennukitelt kui ka maa peale transpordiga ja siis kui me kujutleme Antartist nüüd sedasi, et tõstame nii mõtteliselt selle jääkilbi üles siis seal all on niisugune graafiline süsteem, järved, jõed, ojad ja seal on palju vedelat vett, mis siis voolab kuskil sügaval lõunas ookeani ja mõnikord siis ka suurte võiks öelda katastroofilise vooludega, neid on ajaloos juhtunud geoloogilise ajaloos. Et jah, ta on niisugune jäärada standaabuseni Arhipelaag, saarestik, säärasel juhul ta ei olegi märtsis, tähendab, suuremat ala on Ida-Antarktise on väga suurplatvormis mis kannab nagu mandri mõõtu. Aga Lääne-Antarktise on jah, suuresti nagu selline saarestik ooda lame on ta mägine maa poolest, eks ta ikkagi on õige mägine ja seal näiteks Ida-Antarktikas on üks mäestik, mida nurite Gamburtseri mäestik ja see seal on ikka sellised tõelised Alpiinsed mäevormid. Sealt siis ka see kõrgus, millest siin räägitud sai, vahepeal, aga ma saan aru, et kokku umbes kui nüüd kaardi peal võrrelda, siis koos selle jääkilbiga tuleb Antarktise suurus umbes selline nagu kaks Austraaliat kokku panna. Ometi kõige suurem selline asustatud koht, kus vist maksimaalselt rahvast mingisugusel hetkel üldse aasta jooksul elab, on möödajaam, eks ole, mis on Uus-Meremaamaja seal on vist USA ameeriklaste oma siis teha. Kas te olete seal viibinud? Ei, sina, Antarktikasse, ma pole juhtunud. Ma olen Ida-Antarktikas tegutsenud ja siis ka nüüd seal Lääne-Antarktikas, krintsioosi saarel, viimasel ajal. Aga ida poole peal, siis selliseid linna moodi jaamasid lausa ei ole, seal on ikkagi paarikümne inimesele, tähendab. Noh, mõnikümmend ütleme ikkagi venelaste jaamat mirnoya progress on mõnekümne ka talvisel ajal ja siis suvel muidugi elanikkond suuresti kasvab igas jaamas kaks, kolm korda. Et kui Antarktikas talve ajal on noh, ütleme 1000 inimest siis suvel neid teadlasi, nende abimehi on oma 5000 seal. Ja pluss siis need turistid, sure hulgal, kellest ma rääkisin. Noh, näiteks kui ma esimest korda lvitusin jaamas nõudejaamas Moladioosna ja siis oli seal see üle 120 Nõukogude ajal võis seal päris huvitav selline väike rakuke olla väga kaugele emamaast, kui palju sa üldse oli Nõukogude liidu osa? Ses mõttes oli ta ikka, sest need kombed, mis Nõukogude liidus olid, need suuresti kehtisid seal ka kuigi väiksemas mastaabis ja noh, näiteks kui siin kombeks pidulikel puhkudel on väga pikki kõnesid pidada, siis seal seda küll ei tehtud ja jaamale pidulikel puhkudel on väga lühikese kõne, pidas. Jah, eks ta ikka iga rahvas toob sinna omad kombed kaasa. Olgu nad austraallased või ameeriklased või venelased, eestlased, eestlased katsuvad ka ikka omamoodi olla ja eks nad ikkagi seal Nõukogude jaamadeski olid vähe, vähe teistmoodi, aga jaanipäeval lõket ilmselt ei tehtud. Jah, tõepoolest ei olnud kombeks, aga mõõtkaks jaanipäev meelde seal kus siis üks vene mees põletas vist mingeid kastena Olive rämpsu põletada, seal siis pilgul? Jah, ja siis nägi mind nõela minema seal, ütles liiga nahtla, liiga on läti keeles jaanipäev, eks ole. Eks ma tema jaoks olen ükski Baltika kõik, muidugi niisugune juhus oli. Väga tore, me rääkisime lõunamandrist fantarti, sest meil oli külas Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadur Enn Kaup. Suur tänu. Tehakse. Laulumoosi praegu kõige kallimas linnas meie armsas Tallinnas hallitama baas ja teeb ikka head meile. Kui sa hulgud mööda kitsast silma tuleb vastus haavad hoide poisikestel põlev rind, neiu, ma ja ta. Leidub pole õiges kalleelatvaatoringime armsas Tallinnas Stroomi rannas kõrgegi Laulas ja töötruubi. Õhtu saabus äsja teraapias Kadriorgu, lähme tantsima hoide poisikese põlev rind. Neiu, ma ei anta. Ella kael ei lahku enam Tallinna loomekalda, vahel kostab seal. Lasen pilgu määratele, kaugel, majakas. Hüüab. Kaunistame valgekrae. Loide poisikestel. Leiuma jääda. Läheme raadiosaates puust ja punaseks kuulaja küsimustega edasi ja Tiina meie käest tahtnud teada sellist asja, et kui jõulude puhul välismaal saavad inimesed jõulutaadi käest kingid täitsa niisamuti kätte, siis miks meie siin Eestis peame laulma, salmi lugema või hullemal juhul kogunisti tantsima, mine tea. Ja selleks, et teada saada, miks kombed on meil sellisteks kujunenud. Oleme helistanud Tallinna Ülikooli vanemteadurile folklorist Marju Kõivupuule, palun, miks siis niimoodi on? Kõigepealt ma tänan Tiinat väga huvitava küsimuse eest, sellepärast et kui ma vaatasin näiteks Ants Viires koostatud raamatut Meie jõulude lugu ja teisi käsitlusi, mis uurivad, miks Eesti jõulud on just nimelt niisugused, nagu nad on siis ega sellele küsimusele tegelikult tõepoolest otsest vastust ei olegi. Tiinale nüüd vastata, võib-olla peaksite ajas pisut kaugemale tagasi minema. Sest umbes sellel aastal, kui Eestimaal ka Lutter, kiriku reformatsiooni ideed nii-öelda kohale jõudsid, tähendab, eeldati ise peavad kodus oma lapsi lugema ja kirjutama aretama siis umbes sellel ajal ilmuvad meie rahvakalendrikommetes näiteks mardi ja kadri kommetesse nisukesed uuendused, et Kadri ja mardisandid käivad muuhulgas ka lapsi loetamas, see tähendab seda, et küsivad lastega, kas nad ikka ilusti lugeda kavad võib olla, avad lauluraamatust või mingisugust salmi öelda. Tegelikult lapsed natukene kartsid ka seda. Aga jõuluvana, kellele me tänapäeval salmi loeme, on natukene uuem nähtus, meie reis ja sellepärast on ta hästi tore. Päris meie oma Eesti jõuluvana, kes on vana nii umbes 100 aastat, sellepärast et jõuluvanad hakkasid meie kodudes külas ilma millalgi 20. sajandi alguses ja kujunesid niisuguseks, nagu me praegu jõuluvanad tunneme ka suuresti saksa kultuuri eeskujul. Ja mulle vähemalt siis kirjasõnas on esimest korda mainitud, et lapsed salmi lugemisega teenisid tema käest kingitused välja millalgi 20. sajandi alguse siin 1901, kaks, kolm, neli, viis sellistes pereajakirjades. Ja selles võib aimata tegelikult niisugust teatavat seost ka just nimelt sellise kirikliku kultuuriruumiga, kus ka koolides jõulupidudel lapsed pidid siiski inte lunastama jõuluvana käest. Sedapidi, et nad näitasid, et nad ka ise midagi tänutäheks oskavad öelda, et nad tunnevad kirjasõna oskavad peast mõnda salmi ja jõuluvanal, kui ta 100 aastat tagasi hakkas meie kodudes käima ja ka natukene hiljem veel ka minu lapsepõlves, nii kusagil seal 60.-te lõpus 70.-te alguses oli kindlasti ka vitsakimp vöö vahel ja siis ta pahasid lapsi, kes olid natukene sõnakuulmatut või põmmpead ka pisut karistas või vähemalt et siis nii-öelda vitsaga heasoovlikult liigutas ja ütles, et tuleb olla ikkagi tublim ja ja natukene targem ja natukene nutikas. Ma arvan, et see seos on suuresti tõepoolest natukene nihkumine hariduslik ja nagu ikka sellised hariduslikud nõudmised lastele ja vanemad kombed Aja jooksul kujunenud meele lahutuslikuks. Ja nii on siis kombeks siin meil Eestimaal jõuluvanale kindlasti ka tänutäheks omalt poolt midagi head öelda või näidata siis salmi lugemise või lauluviisikest ette laulmisega seda, et me tõepoolest oleme ka siis olnud targad, tublid, töökad, me oskame midagi. Me oleme hästi haritud ja sellega oleme kingituse ära teeninud. Marju Kõivupuu, suur aitäh selle vastuse eest ja häid pühi. Häid pühi raadiokuulajatele. Puust ja punaseks. Vaido. On meie Facebook'i lehele postitanud küsimuse, miks ei ole Venemaa president Vladimir Putin käinud kunagi Eestis ja kas on võimalik, et ta tuleks ja oleme selles osas helistanud Tartu ülikooli politoloogi Karmo Tüürile, tere. Tere päevast kogu meie riikide vahel, kahepoolne suhtlus on olnud senikaua suhteliselt marginaalne on meie ministeeriumit ja, ja ütleme, kõrgemate riigiametnike omavaheline kontakt on olnud väga põgus. Tõsi küll, see on valdkonniti erinev, on olemas näiteks Kultuuriministeeriumit, millede vahel on suhteliselt head kontaktid põllumajandusministeeriumite vahel on suhteliselt head kontaktid ja, ja veidral kombel ka mitmed nii-öelda jõuorganite, ütleme seal piirivalve, narkopolitsei ja muud sellised üsna spetsiifilised struktuurid teevad omavahel päris edukalt koostööd kuid see on pigem tehnilist laadi koostajad poliitilise kontakti taga on Eesti ja Venemaa vahel äärmiselt madalal tasemel olnud väga rõhutatult madalam. Nüüd on meil ka siis, kui Vene peaminister kunagi käis siin Eestis, siis ta rõhutatult teatas, et ta ei kohtu oma eesti kolleegiga, vaid läheb selle asemel kalale. Meie presidendid pole kordagi kohtunud, välja arvatud üks põgus juhtum, kui härra Rüütel oli Moskvas patriarhi külas ja Putin nii-öelda juhuslikult sisse astus. Rääkimaks viis sõna, aga tegemist on täiesti rõhutatud, mitte suhtlemisega. Ja tõenäosus, et Vladimir Putin oma presidendiaja jooksul Eestisse tulek on äärmiselt vähetõenäoline, juhul kui siin ei muutu. Noh, kuidas öelda ei muutu teatud persoonid, sest et Putin on kunagi öelnud sealt veel niimoodi selgesõnaliselt mõista andnud, et tema jaoks olid kolm isikut vastuvõetamatud. Need olid siis Juštšenko Ukrainas, Saakašvili Gruusias ja Ansib Eestis töö. Ukraina puhul on olukord juba muutunud, Gruusias on see muutumas ja tõenäoliselt siis nüüd oodatakse, kuni sega Eestis ühe korra muutub. Tegemist ei, ei ole mitte niivõrd lihtsalt personaalküsimusega, kuivõrd sellega, et Eesti ja Vene vahel on rõhutatult jahedad poliitilised suhted. Seetõttu kõrgemate riigiametnike kohtumiste planeerimine ei tule praegu kõne all. Nii et sellised tipptasemel kohtumised on märk headest poliitilistest suhetest ja kui on vähegi mingisugune probleem, siis siis neid tegelikult ei korraldataksegi. Absoluutselt küsimus on ju selles, et riigipead ei planeeri oma aega ja oma sõite kuigivõrd ise seal terve rituaalselt ettekirjutuste jada, mida nad peavad järgima ja igal nende käik kuhugi kannab rõhutatud tähelepanumärki. Kui president läheb mingile üritusele kas või riigisiseselt, siis ta järelikult peab seda ülimalt oluliseks. Kui ta austab mingisugust kasu raamatut presentatsiooni oma kohalolekuga, siis ta märgib, et see teema on oluline ja riiklike visiitide kaudu mitte ei tehta poliitilisi läbimurdeid, paise poliitiline läbimurre või kontakt peab olema ennem saavutatud ja siis see nii-öelda fikseeritakse riigivisiidiga ära. Kas põhjus võib olla ka selles, et siin jutud käivad, president Putinil on isiklik vihavimm Eesti vastu? See ta on korduvalt siitpoolt räägitud ja ka sealpool mõningad Putinoloogid on seda nagu kaasa rõhutanud, aga ausalt öeldes ega väga ei usu, see on, pigem on ikkagi sellise emotsionaalse torkega mitte nüüd mitte nüüd Eesti kui nähtuse, kuivõrd sellise märgilise käitumisega endise partneri suhtes, kes Venemaa meeles käitub rõhutatult üleolevalt ja liiga iseseisvalt. Küsimus ei ole mitte selles, et riik kannab nime Eesti vaid selles, et üks postsovjetlik riik rõhutatult märgiliselt käitub, mitte sõltlasena ja see on probleem. Selge Karmo Tüür. Suur tänu. Nonii kell saab siis õige pea juba tegelikult kaks, maailm on alles on siiamaani täiesti alles. Selleks aastaks on küll lõppenud saade puust ja punaseks Arko ja Madis tänavat kuulamast ja kohtume siin uute teemadega juba aastal 2013 ja uute küsimustega, mida te loodetavasti meile Harald pühade ajal saadate võimalusi endiselt päris mitu meie saate foorum aadressil R2-e või siis Facebooki külg R2 puust ja punaseks, otsige meid üles ja ka meiliaadress toimib endiselt puust ja punaseks RT, mõnusaid pühi kõigile ja head vana aasta lõppu. Samad sõnad. Ei räägi. Pidama. Veelgi parem. No ta ei relvadena Armas naine. Ebamaine. Väikest. Ojuland naine. No hoolimata