Tere kuulama aastalõputeatrisaadet kuu aja jooksul olete saanud hääletada lemmikmees- ja naisnäitlejate ning lavastuste poolt. Kaarte ja emaile saabus meile sel aastal rohkem kui mullu kokku 667. Järgneva tunni jooksul selgub kõik, kes on võitjad ja millised on teatrisõprade soovitused teatrisõpradele. Nii et suhtugemgi kõigesse kui lihtsalt väikesesse vahekokkuvõttes mille on vikerraadio üleskutsel teinud see osa teatripublikust, kes kogu protsessi jälgib ja aasta lõpus ei karda oma valikuid ka avalikult välja öelda. Saatetegija hääled luges kokku Meelis Kompus. Daamid, aga kõigepealt, kui mullust tabelit vaadates tõdesid kriitik Pille-Riin Purje ja blogija tantsumees, et kes on kord rahva südamesse mänginud, see esialgu püsib, siis selleaastane tabel näitab, et osaliselt see nii ongi. Aga siiski on võimalik koguda ka väga palju hääli sellistel näitlejatel, keda mulluse tabeli esimeses otsas näha ei olnud. Aga kes sel aastal tegid suure rolli ja on murdnud end otse esikümnesse. 20 paremat, nii nais- kui ka meesnäitlejate arvestuses ilmub meie kodulehele täistunnil. Praegu alustame kohalt number 10. Äsjast juubilari Anne Reemanni teatrisõbrad armastavad alati soe ja humoorikas, koomiliselt traagilise piiri. Hästi tunnetab näitleja tema praegust suurrolli lavastuses aeg ja perekond Conway kiideti, mullu kiidetakse ka tänavu. Kohal number üheksa üks tugevama veenmisjõuga noori lavajõud Eestis. Tema tänavustest töödest mainisite peamiselt roll NO teatri lavastustes. Isegi nei aulises ja suur nügimine. Eva Klemets on need kehtestanud nii näitlejana kui ka lavastajana. Ta on lavastanud psühholoogilist draamat lastelavastusi, teinud avangardi kaevunud soome-ugri problemaatikas. Lisaks on silma paista Eva Klemets füüsiline vorm, mis pole sellise laia diapasooniga noore naise puhul sugugi väheoluline. Kogu eelnev võiks põhimõtteliselt kehtida ka järgmise näitleja kohta. Mullune vikerraadio lemmiknaisnäitleja number kaks on tänavu kaheksandal kohal. Ülle Lichtfeldt on koos Ines aruga usinalt linani kaunitari mänginud paljudes maakohtades, kuhu teater nii sageli ei satu ja publik on selles tänulik. Samuti leiab rohkelt äramärkimist värvikas ritta Ignaatiana augu taolova roll Ostrovski Kaasa varatos. Koht number seitse. Siin on näitleja, kes pärast lavakooli lõpetamist 2010. aastal sattus Vanemuise teatrisse suured draama ja muusikalirollid ning ülimalt särtsakad osatäitmised lastelavastustes ei ole jäänud publikule märkamata. Aus ja vahetu näitleja. Eriliselt tõstetakse sel aastal esile tema nirk silma lavastuses Tappa, laulurästas aga osatäitmist ETV seriaalis ENSV. Palju õnne ja hoogu. Liisa Pulk. Kohal number kuus olev Tallinna linnateatri näitlejanna on oma asja ajanud tasasel moel rääkides pigem vähe, aga alati üllatades laval olgu tegemist komöödia või tragöödiaga. Publik kiidab ka sel aastal Külli Teetammeeerikat lavastuses Ma armastasin sakslast ja eredalt esile kerkivaid osatäitmise tugevates ansambli lavastustes nagu aeg ja perekond Conway ja maailmale nähtamatud pisarad. Nüüd esiviisik siin on samuti linnateatri näitlejanna, kellele tänavune suur roll ja kindlasti üheks verstapostiks Evelin Võigemast on kogunud suure hulga hääli Hamleti ohveljana aga tema eluga puntrasse jooksnud tegelaskuju on üles leitud ka peredraamast aeg ja perekond Conway naisnäitleja, kellel tööst puudust pole ja on arvatud, et tema tõeliselt huvitavad rollid olles nüüd tulema, hakkavadki edasi neljas koht. Siin on näitlejanna, kes tunnistab, et tal on Ugalas lihtsalt hea olla. Elle Kull on kiitnud teda tema sirge ausa ja eheda oleku eest. Ta on tugev ja siiras tüüp. Väga sümpaatne näitleja, müts maha tema ees. Arvasite ära? Juttu on Carita Vaikjärvest, kellele te ülikõrge neljanda koha üksainus suure hulga hääli kogunud roll Uku Aru minna Ugala teatris. Esikolmiku kolmandal pjedestaali astmel on sedakorda mullune lemmiknäitleja Ita Ever. Augustikuu mängib Draamateatris rõõmsalt edasi ja hääled üha uutelt publikupulkadelt ei jäänud ka sel aastal tulemata. Suure hüppe seitsmendalt kohalt otse teiseks teeb sel aastal Katariina Unt. Märtsikuus teatriliidu aastapreemiaga pärjatud näitlejanna le aplodeerib publik peamiselt monolavastuse nisa eest. Rohkelt äramärkimist leiavad ka Karim paas lavastuses Karin ja Pearu ning häbibutne lavastuses iha jalakate all. Telesari süvaHowa on toonud Katariina Undi ka suurele pildile. Jääb vaid loota, et õppejõu töö kõrval jääb Katariina hundil aega tuleval aastal ka mõne uue lavarolliga üllatada. Ja nüüd koht number üks. Tere päevast ja Palju õnne, no 99 näitleja Marika Vaarik. Marika, teie kolleegid ütlesid, et kui nad selle uudise teile vaikselt juba siin eile niimodi sosistasid, et jah, vikerraadiohääletusel oled sina saanud esikoha kolleegide sõnul solid kohe nagu pahviks löödud selle uudise peale. No loomulikult noh, sellised asjad teevad alati pahviks, kuidas öelda, meil on ju haruldasi näitlejaid ja väga palju see üllatus tekibki sellega, et tegelikult ennast ei suuda iialgi selleks paigutada, et nüüd olen mina. Ega me ju päevast päeva ei tegele mingite pingeridadega ja ei määrata ennast, kas see on parem või selles töös on nagu miski muu, millega tegeleb palju rohkem. Ja kui see siis justkui kellelgi vaataja jaoks oled nagu väljavalitud, siis ta on alati üllatuslik ja muidugi meeldiv üllatus. Aga samal ajal on kindlasti ju tunda ka etenduste mängimise käigus seda, et see roll on nüüd küll õnnestunud ja inimestele läheb see korda, seda lavalt ka ikkagi tunda. Ilmselt. Vot sellega on nüüd niimoodi, et tõepoolest ei tegele sellega, kuidas on minu roll, ma vist rohkem tegelen ikkagi sellega, kuidas mõjub kogus etendust kogu see lavastus, ma mõtlen ja konkreetselt siis selle õhtu etendus, et hea etendus on ikkagi see, kui sa ei mäletagi neid konkreetselt nüüd hea või halb, no siukest liigendust nagu ei teegi vaid see kõik kuidagi mõjub sulle kõik, mis sel õhtul oli. Ja siis siis nagu ei oskagi seda arutleda seal, et kas keegi, kuidas ta nüüd mängis. No kui ma ütlen, et Marika Vaariku nime taha kirjutasid kuule, et kõige rohkem lavastusi Ihwigenejja aulises üks kuulaja, muide märkis sinna juurde kommentaariks, et Marika Vaarik mõjub seal nagu lauluväljaku ühendkoor. No kui ma mõjusin nii väga tore, sest kaheldamatult isegi Neia Nimirallide, Eva Klemets ja Klitaaemmestrat mängib Mirtel Pohla, teevad seal vapustavad rollid, kui niimoodi üldse saab rääkida, aga kui kogu sentigi leia mõjub väga sellise elamusena, siis see on vast kõige tähtsam. Ja samamoodi märgitakse suurt õgimist, mis on ju hoopis teine ooper, jällegi. Ja täiesti teine ooper ja mulle meeldib surgimine just selle ansamblimängu mõttes, et kuidas neliku kasvamine, et me oleme nüüd seda palju mänginud ja kuidas me seal areneme ja kuidas me seal, kuidas me seal kõik koos nüüd oleme ja kuidas see kooslus üldse tekib ja kõike ei jõua esietenduseks ühele nivoole, ütleme nii. Iga kord me läheme suure põnevusega neljakesi jälle seda läbi elama, seal nii-öelda ennast surnuks õgima. Et see on selles mõttes äärmiselt armas. Mulle meeldib seda mängida ja väga uuesti jälle minna ja minna jälle proovida, kaugele me jõuame ja selles suhtes suur trügimine on kohe väga-väga südamelähedane. Ühes intervjuus Marika, te ütlesite mõni aeg tagasi, et NO 99 näitlejale kindlasti ei ole mugavustsoon ja enda kohta siis et kui oleksin soovinud mugavustsoonis jätkata oma tööd, ma poleks no teatrisse läinud. No see suur nügimine on ilmselt üks näide selle kohta, et see nüüd ei ole küll näitlejale mitte mingi mugavustsoon. Ei, mitte ainult Suurügimine, vaid kõik no etendused iseloomustab tegelikult mitte nüüd pidev meeletu füüsiline kohalolek, mis on niikuinii a priori, aga et mitte selle peale nii tohutu rõhumine, vaid just nimelt piiride kompamine ja see iseendast kõike andmine, et ma tean, meil on palju ette heidetud seda, et mida te lõhute ennast seal laval ka omasid hinge ja vaimu nii-öelda, et need nipid ja trikid, kuidas näitleja säästma hakkab ennast, et me neid nagu püüame vältida ja püüame ennast tõesti igal õhtul nii-öelda knopkad alla'l minna nii lõpuni kui võimalik. Sama teema tuleb esile ka kohe siin aasta lõpus olnud öös pedagoogilises puimis, mida endiselt ju mängitakse veel. Noored peavad ennast seal niivõrd palju murdma, et kas noh, teie kui vanem näitleja seal nende hulgas paneb see natukene muretsema ka, et kas nad ennast katki ei murra. Ja mõnes mõttes paneb muidugi muretsema ja mul on tohutu hea meel neid igal etendusel niimoodi kõrvalt vaadata, et kuidas nende areng läheb ja kui palju nad saavad seda tarkust, et oma oma energiaid jõudu, kuidas nad seda jagama hakkavad läbi tüki, et enam selle ühe tohutu Baueriga seal lõpuni ei jõua, osalesid noored teevad seal tõesti, nad on pandud väga hull olukorda ja kusjuures veel rõhutades, et nad tegelikult kordavad ju iseenda improvisatsioon, et selles improvisatsiooni saat võivad kaareneda iga tükiga või ka etendusega kogu aeg. Muidugi muretsen ja pabistan nende pärast loomulikult. Aasta hakkab lõppema. Kas on juba teada, mida järgmine aasta toob, kas sama tegus ja kas sama eripalgeline nagu sel aastal professionaalses mõttes? Ja ma usun küll, pusime Juhan Liivi kallal ja tegime hooandjas suure ettepaneku, et inimesed äkki toetaks meid selle projekti juures, nii et see on nüüd küll hoopis läheb ühte teise kohta ja mida me varem ei olegi katsetanud poeesiasse luulesse minna, vaid vaatame, kaugele me selle, kuidas me sellega jõuame, kuhu ja sealt edasi tuleb, päris eripalgelisi ja huvitavaid katsumusi. Ikka siga töö, Marika Vaarik on ikkagi katsumas või saavutab näitleja ühel hetkel selle taseme ka, et noh, ei ole enam nii suur katsumus. Proovime teha nii. Et oleks katsumas jah? Endale ikka mingi sellise tõkke jälle, kas lähedalt läbi siis kahju, kui ületad. Aitäh Marika Vaarik nende mõtete eest ja veel kord palju, palju õnne vikerraadio, kuulajate lemmiknaisnäitleja. Aastal 2012 aitäh kõigile uut aastat. Imeilus. Jätkame meesnäitlejatega kohalt number 10 alustab näitleja, kes hiljuti vahetas teatrit ning äramärkimist leiavad tema rollid nii siin kui ka seal. Indrek sammuli Salieri Ugala ana tõusis, on küll põhiline häältekoguja, aga publik jõudis märgata ka Draamateatris mängitud Islandi kella ja kevadist Lutsu. Loodetavasti saab näitleja peatselt end mõnes teatris taas sisse seada, et publikult ka tuleval aastal mõne sur rolliga kostitada. Mullune mees number kolm saab kiita ka tänavu. Linnateatri näitleja Andrus Vaariku Poloniuse roll naerutab, aga tasapisi toovad talle toetus hääliga mullune, kes kardab Virginia Wolfi ning selleaastane maailmale nähtamatud pisarad edasi kohani number kaheksa. Öeldagu mida tahes, kuid Eesti teatripildi üks kõige väljapaistvamaid monolavastusi paljude aastate jooksul on kõik on täis. Taavi Teplenkov saab hääli ka paljude teiste rollide eest Eesti Draamateatris. Ja nagu üheksandal kohal olnud Andrus Vaarik on ka Taavi Teplenkov selline näitleja, kelle peale publik saab olla kindel, kelle pärast tullakse teatrisse. Õnnelikul kohal number seitse on selleaastane üllataja. Ain Angeri Faustist jäädakse rääkima ilmselt aastateks ja toetushääli jagasid tollega kuulajad, kes muidu tunduvad rohkem draamalavastuste usku olevat. Kuulda on, et ain Angerit on lähitulevikus ehk taas võimalik Tallinnas kuulata ja pole võimatu, et tuleval aastal on tema koht tänu sellele veelgi kõrgem. Kuuendal kohal olev näitleja saab peamiselt hääli rolli eest, no teatri lavastuses ihvige nei aulises. Lisaks talendile draamalaval on Tambet Tuisk on üks väheseid näitlejaid Eestis, kelle kohta võiks kõhklemata öelda filminäitleja. Ehk siis suurte meistrite jälgedes mees oma parimas vormis ja loome eas. Esiviisiku avab Eesti teatriliidu esimees Ain Lutsepp. See, et rahvas tuleb teatrisse, võib tähendada, et teatris on rohkem usaldust kui mujal. Nii arvas Ain Lutsepp hiljuti Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus. Publik tänab näitlejad Rotko rolli eest lavastuses punane. Samuti koguvad hääli osatäitmised suur lavastustes augustikuu ja nelipühad. Neljandalt kohalt esikolmikuksele koputama näitleja puhul oli juba eos põnev jälgida, kuidas publik käitub. Kas Hamleti mängimine tähendab automaatselt suuremat tähelepanu ning seeläbi kiitust ja tunnustust. Alo Kõrve Hamlet on igal juhul esile kerkiv. Ta on samuti üks selliseid näitlejaid, kes räägib vähe, vaid teeb siiruviiruline huvitav isiksus, kes sellist suur rolli ammu ootas ning vajas. Kõige suurema tõusu on meie tabelis võrreldes mullusega läbi teinud kolmanda koha mees. Publik toob välja tema osatäitmise draamateatri lavastustes nelipühad, aga ka kolm õde ning igivana rahauputus, millel täitus laval 10 aastat. Ka telesari ENSV on see, millele Mait Malmsten veidi tänuvõlg on. Ta on samuti näitleja, keda alati näha tahetakse, kellest publik naljalt lahti ei lase. Tihedas rebimises esikoha eest pidi teise koha mees siiski tunnistama liidri paremust, ehkki see ei ole spordivõistlus. Kõik, mis on öeldud Mait Malmsteni kohta kehtib tõenäoliselt ka Priit Võigemasti suhtes. Näitleja, keda mingis mõttes on hakatud tingimusteta hindama. Nagu mullu, kummardab publica tänavu rollides lavastustes Kuuba pärast ja Ma armastasin sakslast, millele on lisandunud keti lõpp. Ärgem unustagem, et suurim töö, Priit Võigemastile on sel aastal siiski lavastamine Hamlet Tallinna linnateatris. Tere päevast ja palju õnne Vanemuise teatri näitleja Aivar Tommingas. Aivar te võitsite lisaks nüüd sellele, et vikerraadio kuulajad on teid valinud oma lemmikmeesnäitlejaks 2012, ka Vanemuise loomenõukogu preemia. No see tähendab seda, et üks igavesti hea aastan professionaalses plaanis pidanud olema. Mis selle aasta teeb heaks? Ma võin lihtsalt öelda, mida ütlevad meie kuulajad, põhiliselt pakutakse teie puhul välja lavastusi, karjäär ja vihmamees Vanemuises ja ilmselt siis Tallinna publik on rohkem pakkunud tõde ja õigus, teine osa. Ja mulle meenub üks intervjuu, kus te ütlesite, et Maurust oleksite lausa oma elu lõpuni nõus mängima. Seda on nüüd kuus aastat juba nagu mängitud väikeste vaheaegadega, teil teised kuus võiks veel ja siis veel kuus ja ehk siis peab hakkama endale järglast otsima. Miks Maurustele nii tähtsaks on kujunenud? Kui näitlejale selline asi osaks langeb, noh, ma arvan vähemalt ise ja noh, tuleb välja, et publik samuti sobib. Nii nagu. Probleemi ka, et ma ei, ma ei mõelnud ka selle üle, et kas teha, ma olin kohe valmis, sellepärast et noh, Elmo, tahaksin eluaeg koos midagi teha ja, ja nüüd järsku täistabamus. Te olete Vanemuises aastast 1978, kas pole? Kui praegugi vaadata Vanemuise repertuaaris teie mängida olevaid lavastusi, siis vihmamees läks nüüd küll maha ja publik on seda ka väga palju kiitnud ka meie küsitluses siin, et see vihmamees on olnud teie jaoks viimaste aastatega üks selliseid, võib-olla nagu märgilisi töid või tähendusrikkaid. Kindlasti on ja ma arvan, et publikul avaneb võimalus seda veel uuesti näha, aga seda võib-olla aasta pärast Swiss tuleb tagasi uuesti. Kuna noh, ilmselt publiku nõudlus on selle järele. Ja samal ajal ka teine töö karjäär. Noor lavastaja, noor näitekirjaniku Kuusberg. Rapla poiss nagu ma isegi, mul eelmine aasta võitis Priit Võigemast kraaplaski, elagu rapla. Ent mul oli tohutult hea meel, et hukuga meiega liitus ja saame kohe-kohe nüüd uue aasta alguses temaga uuesti kokku hakkame jälle tegema uut tükki. Ja ma arvan, et noh, et tegemist on ikka Eesti noorema põlve. No unistuste lavastajaga. Ma olen tahtnud temaga kogu aeg koos teha ja, ja nüüd on mul kohe kohe jälle see võimalus tulemas. Aga millise lavastajaga on Aivar Tommingas hea koostööd teha, mis näiteks selle Uku Uusbergi keegi teile niivõrd nagu sobivaks muudab. Te olete näinud väga palju lavastajaid oma näitlejateel. Suure elamuse sellest, kui ta ükskord viimastes karjääri proovides mängis meile praktiliselt tükki, et ma ei ole tükk aega niisuguseid teatrielamust saanud kui sellest, kuidas lavastaja Uku Uusberg esines. Meie mängisime tüki ette nii, nagu seda peaks tegema. Sellepärast ma tahangi temaga koostaja. Ja muidugi ka, mis näitab, et te olete selline väga avatud näitlejad, et ETK rõõmuga kaasa lastelavastustes, kui olen mõnikord sattunud neid nägema Vanemuises või ka siin Nokia kontserdimaja, siis ma olen ikka mõelnud, et mida näiteks sellises lihtsas lastelavastuses teiesugusele nagu tõsisele draamanäitlejale, mida sa nagu annab või miks seda on hea teha. Matu, kui mõnus on seda teha, tähendab mul ei ole see kunagi probleemi valmistanud, et lastelavastused kah, et nüüd sa, detsember olid need Lotte jõulupeod ja need olid tõesti väga palju. Ta ei ole seda tüütust, et hommikul kell 12 juba on etendus ja tuleb nädalavahetusel varakult ennast jälle üles ajada. Või vastupidi, ma olen hommikuni ainult hommikul, teatrite õhtuks, ma olen natukene väsinud. Ega midagi suur aitäh, Aivar Tommingas ja veel kord, palju palju õnne, vikerraadio lemmik meesnäitleja ülekaalukalt aastal 2012. Nüüd aga lemmiklavastused aastal 2012 kokku pakkusite te 59 lavastust, milles tipp 10 hakkas kohe esimestel päevadel välja kooruma. Meie küsitlus ei pretendeeri kindlasti mingile sotsioloogilisele tõele aga loodetavasti annab see valik kõigile häid soovitusi, mida vaatama minna. Tabelis figureerib nii uusi kui ka vanemaid lavastusi. Vikerraadio kodulehele ilmuvad täistunnil 20 parema lavastuse pealkirjad. Meie alustama jaga kohalt number 10. Madis kalmeti lavastust Uku aru, mis esietendus Ugala teatris selle aasta aprillis on saatnud kriitika ja publiku üksmeelne heakskiitev suhtumine. On öeldud, et lavastus kui tervik läheb südamesse. Eraldi on kiidetud näitlejate hingestatud osatäitmise. Pille-Riin Purje kirjutas pärast esietendust sirbis nii. Uku Aru finaali lihtne ja loomulik elu. Usaldus toob pisara silma. Lootuse laeng on isegi tugevam kui filmis, sest Elle kulli minna oli noorena kaitsetum. Carita vaikjärve hingestatud silmad ei jäta kahtlust, et minna jaksab oma kolme last hoida, toita ja katta. Uku arv on veel alles, veel jätkub küttepuid. Veel kasvab. Et uue teatri naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum, esietendus augustikuus Tartus Raadi väljal. Lavastusest on eelkõige meelde jäänud looduse lummav vaatemäng ning Kristiina Põllu lava või lausa maastikukujundus veesilma ja muldonnikestega. Naiste Saramatsioonid kahlaseid vees ronisid puudel tegid muudki huvitavat ja toimuvad, saatis. Kui heakskiit, mida kinnitab kasvõi see, et etendused olid viimseni välja müüdud ometi ei saatnud naistesaarel toimuvat kriitikute kiidukoor. Ajakirjanduses heideti heteni sisulist hõredust kui ka lausa vale lähteülesannet, mis rõhutavad soolisi stereotüüpe. Alvar Loog teatas oma sirbi arvustuses et Ivar Põllu lavastus tundub täieliku läbikukkumisega eelkõige sellel foonil, et trükimeedias ilmunud tegijate sõnavõttude ning intervjuude järgi otsustades oli neil ambitsiooni millekski hoopis suuremaks. Nüüd aga koht number kaheksa. Tõsi küll, mitte midagi halba tähendab Lauradeni tappa. Jahvat, tappa. On bet valetada. Vanemuise teatri Tappa laulurästas esietendus selle aasta algul. Lavastaja Urmas lennuk soovis publikus tekitada tunde, et inimesed on tegelikult ilusad ja head. Ka kriitikud ja publik on asjast ühtmoodi aru saanud ning seda lugu saadab Tartus sadamateatris suur publikumenu tänase päevani välja. Kindlasti on laulurästa lavastuse üks olulisi trumpe ühtne ja võimas ansamblimäng. Oleme jõudnud aga kohani number seitse ja et sellele kohale hääletatud lavastuse pealkiri välja kuulutada, läheme selle aasta 27. märtsi õhtusse. Mul on hea meel see auhind välja kuulutada seal tõeline klassikaaegade hämarusest kelga mäss. Von Krahli teater. Aasta parimaks pärjatud Peeter Jalaka lavastust Gilgamess ehk igaviku nupp on kahel suvel mängib. Mitut Tallinnas kultuurikatlas siilikese blogipostitus sõnastab selle lavastuse kestva menu. Taaskord on Von Krahli teater võtnud ette suured küsimused ja pakkunud neile ka vastuseid. Väga hästi ära kasutatud ruum ja kunstiline lahendus. Super heli ja mõnusalt filosoofiline sisu. Kõik eeldused heaks etenduseks ja superetendus Gilga mees ongi koht number kuus. Selles mõttes on ühtepidi raske, teistpidi väga, väga lahe, et ta on nagunii see ruum, milles me seda mängime, nii halastamatu, et kõik vead, mis sa teed, ise ka tunned, et see kohe kargab sulle niimoodi otsa ette, siia. Niimoodi sõnastas üks no 99 lavastuse yhtegi Neia aulises peaosalisi Tambet Tuisk, näitleja põhiülesande Lorna mousse'i lavastust ongi imetletud põhjusel et RB tragöödia tegevustik on toodud tühja valgesse saali ning särada saab ja särama peab üksnes näitleja, pannes mängu kogu oma jõu ja tehnika. Seetõttu valiti lavastus ka sügisese draamafestivali põhiprogrammi. Ja olemegi jõudnud esimese viie juurde. Nõudo klapolga kaheksa, tema tippkiirus oli 40000 kilomeetrit tunnis, me võtame kolme, kaheksa partine aga paneme suure päeva, siis me jõuaksime kohale sõja 1000 aasta pärast, taas oleks absoluutselt sõitma, sest plokkima Saint Tauri on lihtsalt. On ainult üks küsimus, üks küsimus, mis ära? Ja see küsimus on. Esiviisikusse alustab samuti NO teatri lavastus sedakorda Lauri Lagle Suur nügimine, milles sulnis seltskond valged pinnad ära lagastab ja endid sõna otseses mõttes lõhki söövad. Söömine on hea asendustegevus, kui elus on kusagil mujal midagi vajaka. Kriitik Airi printsile meeldis lavastus eelkõige nonsense'i tõttu. Inimesed on kokku tulnud, et korraldada oma viimane söömaaeg, mis ei nõua kelleltki enam varjumist. Võib ära unustada vaevalise psühholoogia ikestava minevikku jahistava kannatamise. See on lugu sellest, mida inimesed siis teevad, kui nad enam ei varju oma hirmu taha. Mis neist üldse järele jääb, kui nad eesriide tagant välja tulevad? Kohale number neli aga hääletasite meie tabeli esikümne ainsa muusikalavastuse. Sügisese teatri taeva üheks säravamaks sündmuseks kujunes rahvusooperilavastus paust, mille põhitrumbiks oli kodumaale käima tulnud bass Ain Anger. Lavastuse retseptsioon oli kahetine. Kiideti osatäitjaid, aga ette heideti Dmitri Bertmani lavastuse Eiklektilisust. Alvar voog ütles näiteks Postimehes, et Houston Estonia jooks muusikaliselt suure õnnestumine lavastuslikult tuleb hinnata eksperimendi Tartust soovi ja julgust teisiti teha. Samas ei saa välistada, et kusagil leidub peale lavastajate endi. Ma loodan, keegi, kes suudab selle pusle kokku panna. Ma oleks nõus maksma parteri piletihinna, et selle inimesega kohtuda. Ja nüüd esikolmik publiku lemmiklavastused 2012, kolmas koht. Ants on, on. See on hea. Kirjutaja kamba peale, kellega me oleme selle unustanud. Kuusbergi kirjutatud ja Vanemuises lavastatud näidend karjäär jutustab ülikooli professorist Eevald liivast. Margus Mikomägi nimetab Uusbergi lavastust vaieldamatult tema parimaks lavastuseks ja kriitiku enda jaoks ka selle sajandi kõige huvitavamaks lavastuseks eesti teatris. Ses lavastuses ei ole midagi ülearu ega ole midagi puudu. Lugu, mille ennenägematult ärgas Vanemuise trupp meile mängib, on sellest, et me elame maailmas, mis on üles ehitatud loogiliselt. Paradoks on aga, et inimene ise ei ole loogiline. Kui inimene oleks loogiline, oleks seda robot ja maailm oleks teine. Küsimus on, kas me tahame olla ja elada roboti ilmas. Otsige vastuseid sadamateatrist. Niisiis Uku Uusbergi karjäär kohal number kolm. Ka teisele kohale hääletatud Elmo Nüganeni lavastus aeg ja perekond Conway Tallinna linnateatris tegeleb inimese siiruviiruline sisemaailmaga ja inimese muutumisega ajas. Üks tegelejale ütleb selles näitemängus niisugused sõnad, et ega siis midagi kao ära, et inimene ei ole ainult see inimene, kes ta on antud ühel hetkel või mis ta oli, inimene on tervik. Et kui inimene elab ära oma elu lõpuni vaat siis me saame öelda, kes senini. Aeg ja perekond Conway esietendus juba peaaegu kaks aastat tagasi ning oli meil tabelis ka mullu, ent ilmselt on lavastust nüüd suurem hulk publikut näinud ja see kajastub ka kõrgemas tabeli kohas. See on ühe perekonna lugu läbi mitme kümnendi. Kuidas siis õieti läheb, nii et sõbralikest ja lusti täis õdede-vendade mängudest jäävad hiljem järele vaid õõnsad repliigid või puhas õelus? Jäävad kadedus ja kibestumine? Kriitik Heili Sibrits on leidnud, et on veel ka lähedust, soovi leida üksteisega kontakti, aga seda varjutab hirm. Võrdne näitlejate ansambel muudab pikka teatriõhtu iga hetke nauditavaks teekonnaks. Ehki lõpuks jääb publikule ülevaid ohata. Elada tuleks tõepoolest nii, et hiljem ei oleks piinavalt kahju elatud aastate pärast. Aga kuidas seda küll teha? Ning ka esikohale hääletatud lavastus on Tallinna linnateatri repertuaaris. See hunte novellidest koostatud Elmo Nüganeni naerupommimaailmale nähtamatud pisarad. Suurt edu võib sel aastal ühelt poolt seletada sellega, et lavastust on palju inimesi saanud näha. Tallinnas mängitakse etendusi Salme kultuurikeskuse suures saalis ja lavastus käib Eestis ka ringreisidel. Ka meie küsitluses sai maailmale nähtamatud pisarad hääli kõikjalt, kuhu Linnateater selle tragikoomilise põimikuga on jõudnud. Teatriteadlane Lea Tormis ütles kevadises esietendusejärgses teatrisaates, et talle hirmsasti meeldib teatris naerda, kui vähegi on. Mida naerda. Naeru oli ümberringi palju ja inimesed tegelikult tahavad naerda. Kui norida, siis etendus läks kohati liiga pikaks, aga kärpida polekski raatsinud, tõdes Lea Tormis kevadel. Etendusi saatvast naeru laginast. Tegime kevadel jutu ka lavastaja Elmo Nüganen, iga. Ma olen selle peale mõelnud, eks. Me oleme trupis ka rääkinud sellest, et vastuvõtt on nii hea olnud ja mulle tundub, et äkki on asi selles, et noh, ega see naljavajadus on, ikka istub inimeses sees ja Eesti ühiskonnas samamoodi ise küsimus, seega saateid tahetakse kellelegi üle naerda või kellelegi üle ilkuda, ironiseerida, eks ole. Et juu on siis tegemist Tšehhovi puhul sellise huumoriga, mis ei ole tige ükskõik kui väike, kui tühine nüüd ma pean jutumärgid, kui rumal tähenduses harimatu tegelane tal on või, ja nii edasi ja nii edasi Tšehhovi, naera teda välja. Vaid ta püüab seda väikest inimest oma kas veidrustega või niisugust iseloomujoontega püüab mõista ja vaata ja noh, tunneb selle, et autor mitte ei naera välja, vaid ta muigab natukene või, või natuke naerab ka selle selle üle, et noh, meie inimesed kõik olemas. Ma tunnen iseennast seal ära näiteks praktiliselt kõikides nendes lugudes. Ma võin öelda, et, et ma olen mõelnud nagu see tegelane nagu mingil eluetapil, eks ole. Abieluettepanek. Kaks no see on ju naljakas situatsioon, tuleb üks meesterahvas, eks ole, tahab teha abieluettepanekut ja siis ta kohtub selle tüdruku lugu läheb täiesti teises suunas, Nad hakkavad vaidlema mingisuguse koera alalõuakoera alalõua üle, hakkad vaidlema, kellele see maatükk kuulub, kusjuures see pole üldse maatükk peale selle, kui nad panevad leivad ühte kappi ehk nad abielluma, siis see maade kuuluks see niikuinii neile mõlemale, mis nad vaidlevad siis. Ja see ongi see, millele Chico naerab. Natuke naljakas on, et vahel inimene unustab ära selle põhieesmärgi, selle pika perspektiivi ja hakkab tegelema niukseid pisikeste asjadega ja on kohe koomiline. Me vaatame kõrvalt ja me saame sellest aru, saab nalja. Tedrejahti, lugupeetud Natalja, strippar olla, kavatsesime alustada alles pärast viljalõikust. Oled temast juba kuulnud, missugune õnnetus? Mind on tabanud. Minu Napolion, keda te väga hästi teate, kujutage pilti, ta hakkas, lonkab, aga, Ma ei tea, seal teised koerad hammustasid. Suurepärane koer. Veel kord, palju õnne kõigile võitjatele. Suur-suur, aitäh neile rohkem kui poolele 1000-le, kes meie küsitluses võtsid vaevaks osaleda. Täielik pingerida koos häälte arvuga mõne hetke pärast vikerraadio kodulehel. Samuti meie piletiloosi võitjad, kellega võtame peatselt ühendust. Suur aitäh teatritele, Vanemuine, Tallinna Linnateater, Endla, Ugala, Rakvere teater, kes priipääsmed võitjatele on välja pannud. Tõstame šampanjaklaasi lahkuvale teatriaastale ja uute elamusteni uuel aastal. Anud.