See oli Vene in the end versioon lennaav ja meil on väga hea meel tervitada enamust bändist, nüüd lõpp ja kõik ja otsestuudios, tere tulemast. Erremphere, Ewert, Erki ja Kristjan on siin, puudu on ainult Ivo, kes, kes on siis täielikult koera, kes seal ära ütleme, nii, tervitame teda. Rõivo Tervisi, kuidas te kuulete muide isanda muusikat? Kas te praegu panime tähele, et me praegu küll ei kuulanud, eks ole seda lugu, mis konkreetselt mängis, aga kas te panete raadiost taha enam, kui teie lugu tuleb või või kuidas see käib teil? Ikka paned teha ikka. Huvitav on noh, niimoodi, kui ta mängib, et sa oled siin ruumis ja see tuleb siin parajastes tore kulatsenud nagu teistmoodi kui see, mida me kontserdil kõlab teist, mida küll seda versiooni ei ole nagunii pikka aega kuuludes jää kodus või autos manud kraamikese kõvemaks. Kuuled, et kuidas kõlab. Aga ütleme, kui te olete ruumis, kus on, ongi silm, võib-olla avalikum, ruum, kohvik või mis iganes, jälgite inimesi ka, et kuidas nad hakkab jalg tatsuma või hakkabki kaasa laulma kuidagi. Ei, ma ei ole niimoodi tähele pannud. Et sellise sotsioloogi pilguga nagu juhataja, kuidas muusikat ostavad, ilmselt näeb seda päris hästi kontserdile. No tuletage nüüd siin, mitte ainult puhkusel, kuigi te olete siin mõned nädalad saanud puhata vaid, et andsite eile siis rock Cafes kontserdi on aastal samamoodi. Mis sellest eileõhtusest kontserdist endale? Minule, ja kindlasti lavanärv meile ei ole kaua aega tundnud see luure kojutuleku asi, see närv tuleb ka siin ikka tuleb hoopis teistmoodi sisse. Millest need alad? Ma ei kujuta ette, mida see tuleb nüüd ebaõiglaselt, aga ma oleks öelnud, et seal muidugi tähtsam, et seal kodu tegelikult on, kõik mängud on tähtsad. Aga nad tuleb mingi eriline närmeilisel, hakkasin ikka korralikult seal susserdada. Pabistama mu pillid ja asjad. Et tuleb teine, te käed hakkasid värisema, tuttavaid inimesi, selle tahad neile ekstra ekstra hästi. Mida te teete siis enne kontserti, et nii-öelda ennast meeleolu saada, täitsa närvi maha saada? Venitusharjutusi tõsiselt venitada kohe. Natukene ikka, Christian venitab kindlasti. Joogavenituse laatorite. Ma ei tea, mis. Sina mehitame ennast siis nii-öelda kontserdid laste liigutama, trummar ka, eks? Imi on. Kumb siis tegime? Palju selle sekka käivad, ma ei tea, alkohol ja teised. Alkoholi olemasolul see mingi klaas veini ikka tõmbab natukene seda närvi maha või siis või siis midagi muud sooja, see aitab ikka korraga. Muidugi. Jah, nad on seal laua peal niimoodi ahvatlenud. Kutsuvad tulla. Et siis noh, mingi osa sellest kindlasti saab konsumeeritud. Te olete andnud selle aastaajaga või pisut rohkem kui aastaga üle üle 100 kontserdi. Ma ei kujutaks ette, et justkui see viimased kontserdid peaks juba täiesti peast tulemas kuidagi niimoodi lähed ja paned ära refleksi. Eks nad tulevadki. Alaga teiega refleksi refleksi ei ole. See lihasmälu nii-öelda ei ole veel tekkinud. Lihasmälule ongi keeruline lugu, et sellele tuleb, kohe, tuleb sekka, eks see sõnulseletamatu pinge, mida võib-olla ei peaks enam olema, aga siis ühel hetkel ta ikkagi tuleb ja siis su lihasmälu. On mingis mahus nagu pärsitud Su lihas valt vedama. Kõik õigesti teha, aga siis hakkad ikka muretsema. Lihasvärk on niuke ohtlik asi ka, et, et kui me enne rääkisime kavast, siis me oleme seda nagunii palju varieeruda ka, et ei läheks need asjad niimoodi, et sa lähed peale, sa oled see tüüpmasinad, lihtsalt laseb, otsustavad mõned asjad ära, et tahaksite nagu mõttega kogu aeg kohal olla nagu teadlikult tehaste käitumisele. Kui palju see kava teil selle aja jooksul varieerunud on? Natukene selles mõttes, et need lood enamasti on selle plaadi kuut, nõnda on lood. Kõik nendest ei sobi igasse esinemiskohta, eks ole. Kui sa satud kuskile reede õhtul mingisugusesse rokiklubisse mängima, siis siis sealt jääb nii nagu mõnigi selline vaiksem mõtlikum lugu ära, sest sellist kaoks ära seal peo, sa ei saa seda ise esitada ja keegi ei säästa kuulatega ja luudlus. Missugused on niisugused kohad, need tegelikult on, kus ta esineb, ta, kui te väljaspool Eestit alata, kui suured need paigad on? On need plaadipoed, on need, ma ei tea, suurte kaubanduskeskuste fuajeed on need klubid, on need välilavad? Suvel nende välilavad suvel nad võivad minna väga suureks festivalidele festivalid ja nagu Prantsusmaal oli suvel žessis Chessisuste suvel festivalidel meil see publikuarv varieerus kuskil 1000-st kuni 15000-ni. Et sealsamas tsehhis oli 5000 Pariisis oli samamoodi, et seal mingi teist 1000 läbi käis 30000 sealt sisehooaja. Lase Euroopa tuuri, selline keskmine oli 300 300 kuni või mingisugune kuskil selline mis seal täiesti nagu normaalset klubi paigaldatakse moodulklubidega. No kuulge, need numbrid on ikkagi selles mõttes ikkagi muljet avaldanud, kus te käinud olete ja kus riikides esinenud kas sellega teenib hästi? Teenib hästi, välja läheb ka hästi, siis kulud on suured, väga suured on see, palju meid on kokku nüüd kuus-seitse inimest seda vaja sõidutada ja ootaja magada, nagu inimesed arvavad, et no need inimesed eksivad, kes arvutavad kokku, palju inimesi eile õhtul rock Cafe's käisid, jagavad seal nelja mehe peal ära. Ma saan aru, et te olete tagasihoidlikud ja kulud on suured, nagu ka Christian ütles, eks, aga, aga Need on mingit moodi teistmoodi, kas te saate endale lubada midagi, mida te näiteks kaks aastat tagasi saanud? Nika, aga see on kahe otsaga asi selles mõttes, et kui me oleme enamus nagu mõtlesime, me oleme poolaastast olnud ära, eks ole, siis sellel ajal, kui statuuriks seal tegelikult ei ole, kuluksid sellepärast, et sa ööbimine sind toidetakse, sõidutatakse ühest kohast teise siis põhimõtteliselt sul ei ole kulusid, aga nüüd, kui me oleme tagasi võrreldes mingi paari aastaga, on ikkagi noh vanasti oli ikka väga raske. Praegu on mõnus tulema hakkama, saab armastus otsa tegema, kõik on hästi. Teises, nii et saatega osta plaate siis nagu mõtlesin venda plaat, eks ole. Ezeculeta, eks ole neli numbrit suurendada. Me palusime, et te igaüks võtaks kaasa ühe loosi ja mida te tegelikult ise kuulata, sest teie muusikat on ka vikerraadios ja rääkimata teistest Eesti Raadio meelest väga-väga palju mängitud. Ma teati, hakkame kuulama, ma ei tea, kellest me alustame, siis. Christian sinust, äkki siis unusta. Mina võtsin kaasa Vaiko Epliku viimase number kuus albumis, ava mängivad kauamängiva. Ja see on noh Ütlen, kuidas mõtlen. Väga palju, väga palju albumeid ei ole need, mida ma kodus hea meelega kuulaks, aga see on üks Haadumise kõla nii hästi ja avaldasin ühe loo nimega ajakaja kuulamisel. No me jõuame tänase intervjuu jooksul veel kuulata lugusid, mille ka Ewert ja Erki on kaasa võtnud ehk muusikat, mida siis teie kuulata. Muide, te kõik olete suurepärased instrumentalistina, et ma mõtlesin, et Kristjan on valitud 10 parima trummari hulka, kui palju on ja eriti eriti sa oled ju noor džässmuusik ja parimaks nooreks parimaks kitarristiks. Vabandust, lootus annaks, ja Ewerti kuulus taktivõit 1003 2003, kui palju sa verstapostid on hästiväelasega ja Ivo samamoodi ju kuulus, tegelikult kuulub praeguseni nii-öelda unistuste bändi koosseisus siis möödunud kohalikeks kui paljude muusikutena tegelikult olete saanud ma tea ennast arendada või tunnete lava peal, et juhtub midagi sellist, mis teil endal külmavärinad ihule võtab ja tõesti nagu saate aru, et midagi tõesti sünnib, et te saate ennast realiseerida ka kuidagi nagu muusikutena, mis on nagu väljakutse neile. Saad aru, et see ikka juhtub iga kord natukene niimoodi, mõnikord vähem mõnikord vähem ja lihtsalt selle selle graafiku on vahel on paratamatu, et sul mõnikord on lihtsalt vähem energiat, kui mõni teinekord. Püüad ikka anda, maksimum. On, lindid on pea, iga kord ei tule välja, aga just saame, me saame kõik, kõik neli ennast realiseerida nagu pillimängijatele, eks ole. Laulu kirjutajatena Aranseerijatena tama, siis meil on see puhkpillirühm, mis on nende asjadega tegeleda. Kogu aeg on. See on väga-väga palju võimalusi, annab meile. Palju selle tuuritamise käigus teil neid hetki, kus tõesti saab nagu uut muusikat luua või mingite asjade peale mõelda, mingeid uusi lugusid? No võib-olla seal veidike niisugune keeruline, et isegi selle aja nagu see aeg on olemas, eks ju, aga inspiratsiooni palased operatsioon, aga kohta ei ole nagu reaalselt seda kohta, kus kohas nagu minna enda selle inspiratsiooni. Aga et seda nagu päriselt ei ole. Et te olete seal bussis, istud kellegi kõrval, noh, see võib-olla tahaks korraks istuda, kuskile maha, võtta enda pilli ja siis aga sa ütlesid, et seda kohta nagu tuuri peal niimoodi iga päev ikka ei ole, sul ei ole kindlat, seda mingit turvalist kohtadest, isegi kui sa leiad mingi koha, kus sul on mugav, siis järgmine päev seda enam ei ole. Seal ei ole mingit järje, järjepidevust, turvatunnet nagu tahaks selle, see loominguprotsessi endale mingisugust niisugust rahulikku paika täpselt, kus kohas sa tead, et siin keegi nüüd ei sega seal natukene mängida? Kui palju teil on aga kohustust, sest et me teame, et olete murre, prosside läinud tõenäoliselt kõikide muusika unistuste lepingu, eks ju, et viieks aastaks või viieks plaadiks vist oli see, eks ole. Mida, mida see tegelikult tähendab, kas see tähendab seda, et helistuvad sellistelt malakatega härrad seljas, kes ütlevad, kuidas olla ja paljud ootaja? Praegu esialgu ütlevadki malakatega vennad ütlevad, et ei tooda praegu et me levitame ikka veel seda või noh, nende plaan on ta veel kuud, nõnda on nendes riikides välja, kus me oleme käinud, mis tähendab, et me veel tükk aega nagu ei tohiks uue materjaliga välja tulla. Ma küsin ikkagi seda, kas te olete vahepeal selle peale mõelnud, et võib-olla need laulud, mis praegu on täiesti intideks saanud kuulmandoon ind Endel Souni la Joliin Seiloni kõige paremini just nimelt, et need mängida neid järgmised 20 aastat. Osasid kindlasti neist, ma arvan, et see on nii, aga see õnneks ma arvan, et neid saab nagu varieerida ja vaadates seda, kuidas praegu peale kaljude oli kuidas praegu peale plaadi välja tulemist, kui palju need lood on nagu meie live'is nagu muutunud juba praeguseks, siis ma arvan, et see ei ole. Aga on see nii, et igas riigis on ikkagi need lood on need, mis nagu tõusevad teistest nii-öelda esile. Vik tahavad ikka kuulata seda. Aga see ilmselt see hakkabki natukene pihta nagu balliefektist iseenesest, et see nii on läinud, et noh, loomulikult meil on võib-olla seesugune raadio siis see eestikeelne sõna raadiosõbralikkus on neil kindlasti suurem kui asuvatel teistel lugudel selle albumi peal. Ja laulja puhul ei saa kindlasti mainimata jätta seda, et sellel on meil video on ja seal on väga oluline, see on üks kõige suuremaid argumente ja sellel on kõige rohkem vaatamisi kõikidest asjadest kokku ja seal nagu sellised asjad, et kui kuskile turule lähed, siis seal on alati kuulmendowni video on kas seal mingi artikli või mingi muu asja juures, et sellepärast need lähevadki. Et need on juba enne nagu käinud ja nad kipuvad kattuma küll jah, need need lood, mis on nagu mida lauldakse kaasa, mida inimesed teavad või. Kui me räägime sellest lepingust, siis kuidas tegemine käis meile siin kuidagi serveeriti, seda ma ei mäleta enam isegi, kust ma seda lugesin, aga nii et poistel oli aega kontorist läbi astuda, tuuri käigus lihtsalt visati nii-öelda allkirjad paberi peale ja mul on tunne, et see ikka päris Tegelikult see umbes nii oligi. Siis me olime tuuri peal ja me olime. Kas me jõudsime? Päev enne oli? Eelmine õhtu oli vaba vist? Jah. Ja siis me olime New Yorgis ja New Yorgis, tegelikult sõitsime New Yorki, teadsime, et täpselt, et see laen oma asjad maha, paneme soundtrack jaoks valmis, elame ära ja siis lähme käime korra Vornerise. Käisime, käisime oma advokaadi juurest läbi, saime temaga tuttavaks. Väga tore, härra Dillon, oma advokaat advokaadina. Mispärast selle, miks tema ei kavatse enam läbi ei ole eestlane. Ei ole, teda kutsuti, kuidas indi, indi advokaadiks, õudselt toredaid sära, Richard Grey kreemi Kreidud. Väga-väga tore. Ma ütlen teile nõu, andis siis juba mida ja kuidas ei tohi lasta endal nahk üle kõrvade, seda punkti asse, ärge pange tähele. Sensuaalne Ma tean küll, kuidas nende plaadifirma meeste. Ärge muretsege, mis ta ütles, oli see, et et eks ta on teinud, lendan Murneriga. Ilmselt seal mingeid lepinguid teiste artistidega alla, niimoodi viisiliselt koller. Vaenlane ütles talle hästi konkreetselt, et olgu nüüd see viimane kord, et lepingus on nõue, peab ilmuma Eestis ja Lätis. Seda rohkem ta ei taha mitte üheski. Volmer ütles, et seda nad ei taha üheski lepingus rohkem näha, millega ta tuleb nende juurde, aga Richard oli ise väga rahul sellega. Surusin läbidadele Eedeebeestes ilmuma. Noh, me oleme ka selle üle ainult õnnelik meiega, aga kui nüüd rääkida taustajõududest veel, siis no ma saan aru, et teil on nüüd oma advokaat, aga kui palju see ütleme taustajõudude? Kui paljudel suurenenud on veel selle aja jooksul? No eile lugesin kokku, mõtlesin inimeste Berg, kellele me oleme nagu tänulikud ütleme kokku 14 inimest, kes on selline selline punt, kellega me nagu puutume siis nagu suutelised kõikide kontserdite puhul kokku. Tegelikult on seal veel ju Prantsusmaal on teeldun terve Euroopa lillade agentide agentuuridega kes on ka osad, on väga toredad, kellega me oleme rohkem kokku puutunud ja kihvtid inimesega, meie suhteline viga. Päevas aga jõuab see kunagi sinna arvuni nagu koolspleilonnet käiakse tuurile, neil on 60 rekkad pluss kõik need lavatöölised ja nii edasi, nii edasi, et on see mingi nagu ees isikus. Ütleme siis spekuleerida ju ei tea, et eks kui meie viimaste aastat vaadata, siis siis noh, progress on ikkagi toimunud, eksju. Aga siiski misse, mis jutte seal vurneristele räägiti või selles mõttes, mida nad nõuavad või ootavad teilt? Tead, ma ütlen ausalt, ma vist räägin kõiki täiesti, ega me päris täpselt ei tea, selle jaoks on meil advokaat on neil advokaat ja siis kes, kes tegelikult kogu selle selle, selle aja, kui ta lepingud ette valmistati ja kõiki neid asju ajasid ikka teised inimesed, et et. Ei teagi, mis te olete lasknud endale, võib-olla te peate järgmisel hetkel hakkama poppi tegema ja võib-olla midagi. Ka muusika koha pealt, seda saab küll öelda, et kui me käisime nende enne, kui me seal lepingulises Me käisime reisi alguses kohe Los Angelese Vorneri seal peamajas. Käisime seal ja siis meid meile vedelal tutvustati, maa ekskursioon oli hea, erinevad naerge, erinevad osakonnad olid ennast üles rivistanud, tutvustasid meile, millega, kes meie tegeleme levitamisega meie tegelema. Tuuri korraldajad, isegi meie tegeleme raadioga meie tegema meie edetabelitega, millega iganes, kõikides osakondades käisime läbi igal pool. Rääkisime juttu, et need olid lihtsalt nii toredad inimesed, et see on täiesti uskumatu, see oli nii tore nagu selline tõesti nagu perekond seal majas. Tal oli väga hea vaid puust maja, väike maja, preerias, filmid selle taga. Siis olid mingid puud, kasvasid maja vahel väga hea atmosfäär oli ja nemad nagu rääkisid seda, et tõesti, et see muusika koha pealt, et nad lihtsalt nagu aitavad meid, et see üks produtsent, kes käis keskeltläbi, ütles, et noh, et kui teil on ideed, et siis võib-olla mõnuga lihtsalt midagi pakkuda, et keegi ei tule, ei anna meile mingit asja. Palun, eks niisugune asi, et pange see timm käima ja nad loovad meile ilmselt hea tugeva platvormi. Ütleme selguma muusikat, levitada muusikafilmidest tuttavat pilti, kus mõni bänd sõlmib nii-öelda lepingu ja siis tulevad needsamad ülikondades mehed ütlevad, et nii, et nüüd on niimoodi nüüd hakata seda tegema, nüüd hakati selliseid riideid kandma ja käite seal seal ja seal ja nii ongi, et seda pilti nagu ei ole. Tähendab, seal on nagu need inimesed, kes annavad nõu selle koha pealt, aga see ei ole käsuvorm. Jah, täpselt ma arvan, et see ei ole. Mul oli endal ka selle, ma arvan, kõigil, võib-olla tekkisid küsimused. Hirmu moment. Aga ma arvan, et see asi ei ole üldse nii hull, asi pole nii hull. Päris hea. Ma kujutan ette, et tegelikult ta Hagude Mis üldse sellise loomingulise protsessi juures on ikkagi üsna oluline see, kui keegi natukene ütleme, kaks sammu kõrvalt vaatab ja siis kuidagi. Jaa, absoluutselt väiksem kui see, mis meid nüüd hakkab ees ootama, et et see, selle inimese leidmine praegu. Et kui me hakkame mingil hetkel järgmist plaati tegema, et siis, kes see inimene on, et sa pead ikkagi. Peab olema väga selline usalduslik, et kui sa võtad endale kellelegi niimoodi ise võtnud endale järelevaataja ja siis samal ajal pead arvestama sellega, et ta võib sulle öelda mingi asja kohta, et see on mingi täielik jura, on ju siis sa pead olema nagu emotsionaalselt võimeline seda, eks ju vastu võtma, alla neelama, seedima ja siis mingi parandusi tegema, nii et noh ei tea veel, kes seal. Ei ole kerge olla populaarne, ma saan aru, aga kuulame veel muusikat, tegelikult, mida te ise kuulate? Võtame Sirkki sinu loo järgmisele, mis sa kaasa lõiming? Mina tõin sellise bändi. Keda ma olen, ma olen kuulanud, seda ma arvan, kuskil aasta ringis ja siis selle aasta kevade poole või suvel tuli siis hea uudis, et me saame koos esineda nendega. Bändi nimi on Adri lits. Ja enne seda Meil olid need festivalid ja reisimisest hästi nagu palju juba kestnud. Rahvas kuulnud, väga palju kitarre ja trumme. No igal pool oli, mul tuli sellest vahepeal täiesti nagu üleküllastus. Ma kuulasin koorimuusikat lihtsalt vahepeal seda ühte vene koori. Kuulsin ainult seda, et mitte kuulata neid tere, trumme, siis ma arvan, et selle bändiga tuli see nagu tagasi, et ma hakkasin uuesti siukest asja kuulama. Mulle väga väga meeldib see bänd. See lugu meeldis. Kristjan oskaks mängida tuuri peal ära, ei olnud nii palju aega, et hakkasingi tarvitanud, õppisin tuhara. Et Erki aeg-ajalt rõõmustada Pakume. Aga kuulame teda vinnis. Erki Pärnoja nii-öelda lemmiklugu, mis võib öelda praktilisest prionistrise, mida me äsja kuulsime Adelainsulimend, aga tagasi siis Ewert and The Two Dragons tegemiste juurde te tegelikult olete jõudnud Eestist välja ja te olete päris edukalt, praegu ma teen astumas. Olete vahel nagu mõelnud, tagasi mõelnud, mis võti teie jaoks oli, et tänu millele see tegelikult on, nii et ei esine Pärnus, Tartus ja Tallinnas vaid teil on Ameerika tuur ja, ja Euroopa tuurja. Nas lugesin Veiko õunpuu viimasest intervjuust, tema ütles selle hästi, et hea loomingulise kollektiivi eeldus on see, et see peab olema vabade inimeste vabaühendus. Ja ma arvan, et meil see on. Ja inimesed on noh, igal pool loeb inimene, inimene on kõige tähtsam, et meil on kõige parem punt inimesi ja väga töökas kollektiiv. Me tahame ühte asja ja tegelikult noh, see võib kõlada lihtsalt, aga, aga seda on näha, et tegelikult seal on nagu raske leida või see noh, et need inimesed saavad kokku ja nad lähevadki nagu edasi ja edasi edasi aafrika samu asju. Et see toimib ja viib edasi, et nüüd ma olen vastu selliseid v 15 kümmeaastaku plaane kollektiivselt ja see on päris nagu ikkagi nõuab sellist sellist pühendumist. Ometi te võite olla ju ükskõik kui suured sõbrad ja ükskõik, vabad ja hästi töötada ja töökad olla, keegi peab teid kuskil kuulama, kuskil peab olema see inimene, kes ütleb jah, need Me kutsume festivalil, jah, nendele me pakume kult. Mis oli see teie jaoks nii-öelda see pöördeline esinemine. Kõige esimene samm oli Tallinn Music Weekil, kuna me saime ei peaauhinna sai selle auhinnarahade Eestis niimoodi. Sellega me sõitsime Euroopa suurimale sõukes festivale, mitte ei vastanud uhkeid pille endale sealjuures soonik. Mis toimub siis Hollandis? Groningeni siin ja siin ja Eurosonic tulid välja südamed muidugi ei saa vähem tähtsustada seda, seda soome musike muusik ja need vead, mis toimus Tamperes, kus, kus me tegelikult jäime, jäime silma sellele konnani mehele Vorneri mehele ja prantsuse prantsuse mehele, Prantsusmaa mingid selles kogu selles Euroopa Aasias vägasime väga suurt rolli. Asulatsooni, kui seal olid siis need muusikatööstuse bossid ja festivalide korraldajad ja tro mootoreid. Ka see asi, et vaata, see mingisugune suminat, sõna altareid nagu pihta ilmselt tänu Soomele mingitele asjadele, et keegi oli seal hakanud nagu rääkima seal. Nagu naljakas jah, kuidas inimesed, tuisk, inimesed tulid kohale ja, ja siis, kui see jutt läheb kuskil selles toomas, muidugi mänedžer oskaks sellest asjast märkimisväärselt paremini edasi. Milline see lobistamine nagu on, onju, aga see on ikkagi, noh, seal on loomulikult mingi lobistamine, kontaktid, asjad, et kas sa oled seda kuulnud, kas sa seda kuulsid ja niimoodi käitule sinna kuulama, siis vaatame, mis artistid sulle, see on samamoodi nagu mingi seltskond tegelikult üle maailma, need muusikainimesed, ärimehed või promootor, levitajad, kõik plaadifirmad on seal koos ja samamoodi nagu meie omanikule tšeki seda bändi päris hea plaat on ju, sa annad selle, nad räägivad omavahel ju täpselt samamoodi, siis nad tulevad kuulama, võtavad selles kinni, ei unusta kunagi seda, kui meil see euro sooniku kontsert lõppes ära, teine kontsert, siis me olime kitsas koridoris lihtsalt järjekord, pikk järjekord, lihtsalt inimesi, kes on üks ameeriklaste üks on, ma ei tea kust üks on Rootsist ja siis kõigile tervist ja siis üritad endale või 100 nime meelde jätta ja siis ja siis me hakkasime reisima. Ja siis järsku hakkad ükshaaval neid inimesi nägema, kes olid seal eurosoonikuredatud, tine. Tere, kuidas läheb, tore jälle näha. Ja siis saad aru, et tegelikult see oligi see mees, see oli seal koridoris ja võttis sellest asjast kinni ja kutsus neid viis mind kohale. Sinna see Eurosonic oli, see oli siuke väga tähtis asi ja me lähme sinna kohe tagasi. Kui tihtipeale noored muusikud, keda mina tunnen, on just niiviisi, et nad võtavad pundiga pillid kätte, hakkavad vaikselt tunnistama ja mõtlevad, et noh, et õpin pilli selgeks, saan paar head lugu ja külma siis, kuhu kunagi kellelegi kõrvu jään, aga, aga mulle tundub see ikka päris nii ei ole. Et üksinda nii-öelda bändiga päris läbi elu. No juhuse hooleks nagu lihtsalt ootama ei maksa, nagu jääda tuleb tuleb, aga eks see kõik lugu algama peab ikkagi sellest, et sa taadi seda pilli tinistada seal kõige selle seal nagu see vundament, et sa pead ise teadma, et mida sa teed ja miks sa teed ja sa pead nagu noh, enda jaoks ikkagi päris palju küsimusi seal väga rasket pead kuidagi ära vastama, pead arvestama sellega, et see et see protsess, see võtab ikka väga kaua aega, et kui mina mõtlen, et kui kaua ma olen noh, teinud sellise visiooniga muusikat, siis see on rohkem kui 10 aastat, ma olen, eks ju. Ma olen proovinud ennast harida nii palju, kui ma olen viitsinud ja siis kodused asjad ja mänginud pilli ja laulnud iga päev ja see on nüüd siin, nüüd hakkavad tulema vaikselt need need viljad, viljad ja. Aga palju seda hetke on olnud, kui mõtled, et lööks käega ja läheks kaheksast viieni tööle nii-öelda. Seda ei ole seda kunagi olnud, mina, mina olen mõelnud, et ma teen midagi muud, mingi kriis oli mingi neli-viis aastat tagasi. Aga seal kaheksa umbes samasugune asi. Läheb mingit teist kunsti õppima, tegelikult lõpuks samas kohas. Mul on olnud meil Koordi külas, ma ei tea. Milleks kõik see taga, et ten ma ei tea midagi, midagi muud, aga mida ma siis teen? Kui sa edasi ei surunud sinuga ja sa ei saagi teada, mis lõpus oleks saanud, kui sa alla annad, siis kunagi, et edu on seal, kus teised on juba loobunud. Aga edasi? Mis te uude aasta uue aasta plaanide hulka käib või, või kas nüüd ongi siis nagu nii-öelda midagi saavutatud ja siit saab ainult nagu paremaks minna? Ei, no nüüd hakkab peale alles et nüüd on nagu see ots lahti tehtud. Nüüd hakkab nagu nüüd hakkab korralik töötamine peale. Mis see siis tähendab, mis need eesmärgid on, mis, mis on, kuhu poole ta pürita, on need mingid edetabelid või on need mingid saaliku esinema saada või on need mingid muusikud, kellega koos olla? Need on rohkem inimesi, kellele viia seda mussi, mida me teeme. Lihtsalt levitame, me teeme ilmselt järgmise aastaga. Kui läheb kõik hästi, siis oleme katnud selle planeedi ära. Omadele plaadiga saaks pilli mängida ja laulda ja meile meeldib täheldada väljendus. Ja tõesti, mängides viieteistkümnendat või 300 kahekümnendat korda kuulmandowni. Mul oli küll eile väga meeldis mängida. Aga kui nüüd sedasama kud Mantovani plaadi juurde tulla, kas siis on on ka mingeid mingeid selliseid lugusid, mis me nii-öelda esialgu neid kuidagi tagaplaanil ja nüüd selle aastaga on tulnud sealt tagaplaanilt kuhugi ettepoole, et kuidagi mõnusamaks muutunud või paremaks ootate rohkem, et saaks seda lugu mängida. Mõnegi nagu lihtsalt nagu on juhtunud, et, et osad seal see veider Prantsusmaal hästi palju näiteks seal on mingisugune ma ei teagi, prantslanna küsiti väga palju pandana pandardamine, siis neil on seal täpselt, ongi Komioliteedis. Tuleb panda muideks, kui niiviisi piirkondadest lauludest rääkida, siis kas saab kuidagi ära jagada, et noh, et Eesti ja Läti angud mandowni lugu, loo maad ja Prantsusmaa on panda lugu ja kuidagi niiviisi mingid täpid Prantsusmaal Seiloni juht ka seal endi Emmdeesoni laviga, no neid kohti on päris nii täpselt vist ei saa. Aga, aga neid lugusid kindlasti on, mis võib-olla alguses ei võib-olla ei osanud nii hästi mängida või ei teadnud täpselt, kuidas see, kuidas see asi nagu on ja see just nende kontserdite kaal on leidnud mingisuguseid plaadi lood, sellised siukseid, oma siukseid, head sopid, kus kohas nad on saanud nüdi viljakalt õitsele puhkeda ja seetõttu on nad nüüd palju palju põnevam. Ma arvan, et võib-olla näiteks ka rõhutide Hill, mida me oleme teinud päris aega kontserditel. Nüüd ta on viimase monaali õhufinaali selline ranne finaale. Kui palju, kui niimoodi lauludega on asjad muutunud, siis kui palju muutunud teie lavatagune elu, et me ju kõik teame staare, kes lava taha nõuavad endale igasugu veidrusi alates roosi, õielehtedest, kempsupottidest kuni mediteerimist, ubade ja ja mingisugust valgete kabinettide nii välja, et mis siis teie nii-öelda Raider eksist nimetatakse nõudmiste nimekirja, mis sellesse kindlasti kuulub. Mida te juba saate nõuda? Ehk ütleme näiteks meie trumbonist. Johannes Kiik sai eile porgandimahla, mis talle meeldib porgandimahla ja olemas. Väga tore oli, olenevalt porgandimahla ei ole olnud vaadet, jumaldab juust olema, uus, peab olema tunnistamine, hilisin juustu teise teise haiglasse. Nii et. Ja enam sa lähed. Noh, seal on mingi juustu puuviljad, värsked viljad juurvilja ja ausad, väike õlu, väike konjak, valge vein, teed, kohvi, see on tegelikult väga selline lihtne. Lihtne on see Raider ja sellest peavad nagu inimesed selles mõttes aru saama, et see ei olegi mingi sansija, uhke värk, et oi nüüd, kus me tellime ja nõuame endale asju, vaid see on tegelikult on, see tuleb sellest, et selle eluviisi juures see lihtsalt aeglase jõuad ühte kohta ühte linna sulanud sound check võib-olla intervjuu, võib-olla veel mingi videosessioonis kontsert ja kohtumine fännidega kogu selle aja jooksul jõuaks süüa või kui sa jõuad kuskil uute linna, siis nagu, kui suurem šanss, et esimene koht, mille sa leiad selle normaalne toit ka, et selles mõttes sa pead ikkagi teadma, kus. On normaalne söök ja selles mõttes on see tegelikult täiesti minu arust enesestmõistetav, et, et et esinejad, nagu tehakse see asi kergemaks. Normaalne tervislik söök, sõime kõhu täis olema, kõik palju paremini tervise peale ka sinna ja olete sportlikud ja tervislikud ja võimlen iga hommik tuuri peal ja võib-olla päeval ka või enne kontserti kogu aeg teen võimlusi võimlusi ja ma nii palju ei tee, ma tahaks teha rohkem, aga proovisin vahepeal proovisime aga siis kuidagi eelnenud kuna noa hooajati ka niimoodi, et no selles mõttes, et et ära ikka nagu vaatame jah, et see oleks kuidagi balansis. Suvetuuri ajal mängisime tihti ööläbi frismi, mis on füüsiliselt ikkagi. See on üllatav, kui palju sa liigutad ennast tõesti võrreldes sellega, et me ülejäänud päeva istume bussis sõidame punktist A punkti B siis öösel seal sai lennutada nende väljakutel veel veriseks. Lepingu järgi te praegu ei või uut kraami avaldada. Aga kas sa seda teha võite? Kui tuleb, tuleb soov peale. Täna võiks hoopis minna kuhugi stuudiosse ja teeks asja linti. Meil ei ole seda aega olnud vist et kui me keegi ei keela seda, ei keela seda lihtsalt avaldada ja me oleme teinud tegelikult me oleme salvestanud kolm uut lugu ära vaatame siis, kuidas on kuulata, üle anda talle aega, kuulata, kust pärast me teeme need uuesti ja teeme seal väikeste muudatustega nüüd aga, aga see on hea, et sai tehtud. See on sihuke õpetlik asi samamoodi kuudmendowni peale. Me salvestasime alguses ära kõigepealt kolm lugu, millest me tegime ühe uuesti üle panda, oligi see. Kuidas on kõige paremad lood, on teil sündinud mis rahvale kõige enam ei meeldinud, et on see ka kindlasti teada, vot kuulmandon sündis meil vot nii et noh, et sellega mingid lood seotud või see kõik tulebki jäämisi käigus niimoodi juhuslikult järsku mingid asjad hakkavad kokku kõlama ja see lugu ongi olemas. Kuud nõnda on see kuskil nagu kõik need asjad kuskil toanurgas diivani peal kuskil lihtsalt seal tilistatud sinivalged ja siis noh, ma ei tea, sihuke asi, proovime, ma ei tea. Et tuleb ikka seal, mingit reeglit ei ole. Et osadega on, on olnud rohkem individuaalne töö ja ja siis selline ansamblile presenteerimine ja teiste lugude puhul on see rohkem kollektiivne. Ajude ragistamine ostetakse, mõistetakse tekstile ja, ja viisile mingi selline. Ümber palju teil asju sahtlisse on jäänud ühel või teisel põhjusel. On selles mõttes sahtel on, praegu ka, täitub kogu aeg, et me ei tea, mis nendest asjadest, mis pritsendanud, läheb järgmisel plaadil, mis ei lähe, et kõik ootavad seda aega, millal meil on? Meil on muidugi vaba aeg teha tööd plaadiga. On see mingi selline kuidagi kujutletav verstapost või see koht, kuhu tahaks jõuda, et saaks minna hakata tegema. Ja mina tahaks väga minna stuudiosse, on niisugune teist teistmoodi, me oleme nagu samad tüübid ja seesama pere, aga see on lihtsalt niisugune teistmoodi keskendumine või. Mulle väga meeldib stuudio ja seal on stuudio, mu lemmiklapsed on ju lihtsalt rohkem rohkem võimalusi. Mõnes mõttes, et ja see kui on võetud see aeg, siis seal väga hea on seal nagu proovida ja katsetada ja igasuguseid asju nagu teha, mida, mida, mida võib-olla noh, praegu meil on raske kontserditel sisse viia, et need ongi, et kui sul on see kontsert järgmisel päeval seal ja seal on võib-olla LED tehnilised raided, see oli juba ette ära, saadet on, seal ei ole. Sul ei ole nagu nii suurt mänguruumi, et siis stuudiosse Adele proovida igasuguseid teisi asju mängida, mingeid pille, mida sa ei saa endale reisi peale kaasa vedada ja kõik sellised võimalused ikka on stuudios. Ma saan aru, et te igatsete väga stuudiosse ja tuli teha ei saa, nagu te ütlesite, aga, aga kui muusikast väljaspool rääkida ja kui te nüüd olete ka siin ju mõned nädalad kodus nagu puhanud, et mis on see, mis kõige enam igatsesite ja ootasite ja tõesti tahtsite koju jõuda ja seal oma jõulupuhkuse aja algustesti. No mina mõtlesin ikka peret peletamiseks maalseid, siuksed, lihtsad asjad. Lähedased ongi, sellest tunnevad puudust ja siis. No mis see on? Tallinn, see on meie kodu, siin on kõik, on tuttav ja turvaline. Tahad, pärast seda, kui sa oled igas kohas ainult ühe või kaks päeva, siis sa tahad, hakkad igatsema mingit stabiilsust ja sellist. Ja omakorda. Aga jälle vastupidi, mida jah, vabandust. Nii on. Kodu mõiste nagu suurenesid Tuli oli kodus korterit vaja, kui sa läksid selline kodu, aga nüüd on kodu-eesti eesti-s. No kui palju te veel või kui kauaks te saate jääda siis koju ja mis siis uus aasta teil nagu täiendades? No korra juba mainisime, et uue aasta hakul jäime nädala pärast põhimõtteliselt päevane reis, mulle tundub, et see on järgmine aastaid siin on veel väga palju aega ei ole, ei ole okei, et siis me korraks väisame Hollandit uuesti sedasama eurosaadiku festivali, et seal tagasituleku kontsert. Lähme vaatame, mis siis aastaga on, on muutunud. Ja, ja siis me tuleme tagasi nädalakeseks. Ja siis meil on kaks nädalat Prantsusmaa tuuri. Noh, kaks nädalat kokku Õige pea uus aasta käes. Mida te inimestele, kes meid praegu kuulavad, soovid uueks aastaks? Head soovid eile soovisid rahu. Soovime siis rahu ja Eino lihtsalt. Rahu on niisugune hea asi, vaata seda. Võib-olla hinnatakse vähem, kui peaksid meelerahu ja meelerahu ka loomulikult. Aga lihtsalt see, et müra on nii palju, on ju, et oleks nagu siukest eile rahu ja meelekindlust, et, et kuidagi sellest jamast ennast niimoodi ikkagi nagu läbi. Aga mis jamasse räägib, kas ta hoiab ennast kursis Eesti uudistega, te teate, mis sinul on, kõik need hartad ja agdad ja poliitilised skandaalid ja streigi kõik see on nagu selles mõttes te olete ka nagu osa seal osa sellest, et kui sa räägid rahust, siis sa mõtled kohe sellist, ühtegi hingerahu, aga teisest küljest ka nagu rahu selles vallas. Aga ma võin teile, kui üldiselt oleks sellised inimestel oleks nagu mõtted on paigas, siis ma nii palju tõmblema. Vähem tõmblemist. See oli väga-väga head soovid. Me lõpetame intervjuu Ewerti valitud looga, et eestlane siis nii kaua sissejuhatuseks sellele. Sissejuhatus ei saagi väga pikk nagu olema, et et võib-olla minu esimesed esimesed kokkupuuted selle selle kahjuks tänaseks lahkunud lauljana aga olid väga väikesest peast, kui kodus oli tema vinüül. Aga ma ei ole teda kunagi niimoodi päriselt nagu palju-palju kuulanud, aga mäleta, kus me olime üleeile kuskil ja siis tuli jälle jutuks ja siis mul tuli meelde, et tal on lihtsalt see üks üks hästi ilus laul. Ja, ja ega ma nüüd seda ei kanna, aga, aga ma austan teda väga nõtke juurdonist ja austan tema loomingut ja kindlasti seda laulu. Ewert Erkki, Kristjan, suur aitäh teile tulemast ilusat aasta lõppu ja veel paremat uut. Teiega.