Astusin üle suure läänevärava ja läbisin väga aeglaselt, külg ees, kaks peatänavat oma lühikeses vestis, sest kartsin kuue hõlmadega kahju teha majade katustele ja räästa. Eile kõndisin äärmiselt ettevaatlikult, et mitte astuda mõnele hiljaks jäänule, kes võiks ehk veel tänaval olla. Kuigi oli antud range käsk, et kõik majadesse jääksid. Majad olid kolme kuni viiekorruselised, poed ja turud kaupa täis. Keisri loss seisis keset linna, kus kaks suurt tänavat ristusid. Lossi ümber oli kahe jala kõrgune müür. Mul oli majesteedi astuda üle selle müürivälises sõu. Sisemises õues asusid keisri eluruumid ja külili heites sain oma näo keskmise korruse akende vastu panna ning vaadata kõige luksuslikuma ruume, mida üldse kujutleda võib. Unenägu, millest hollandi Nizz laulab tegelikult muinaslugu Liverist hiiglasest lilli, pottide maa pealinnas Milde endas. Aga elus võib juhtuda, et unenäost taasloost saaki tegelikus elus võib ju kõiksugu asju juhtuda. Ja on juhtunud nii, et netis grupi kodumaal Hollandis seisab üks väikelinn. Siin on linnuvälikanalid, raadionipa, Ida-aiad, kirikut katedraalis, lossid, tuuleveskid ja sillad ning sildadel hiiglased ja läheduses hiiglaste hiigelautod. Tublid hollandlased on endale ja maailmale imetlemiseks mängu linna ehitanud minilinna, mille nimi on Maduro tamm. Siis taaskord ilusat pühapäeva, mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algas. 1952. Hingeli tantsis filmi tänavatel läbi filmi vihmaveelaikude ja laulis ajams Swinging Eino hõrey. 1952 sai valmis filmiklassikasse arvatud teos, nagu ka tulla fanfaan-Prantsusmaal. Sändringhamis lahkus siit ilmast Suurbritannia kuningas George kuues troonile astus tema vanem tütar Elizabeth. Oslos peeti taliolümpia Helsingis, suveolümpia ja maadleja Johannes Kotkas seisis kullavõitja pjedestaalil rinnal suured venekeelsed tähed. SSSR. 1952 Tallinnas avas uksed nukuteater. Eesti NSV oli jaotatud kolmeks oblasteks Tallinna, Pärnu ja Tartu oblast. Viru väljakule taheti püsti panna Stalini hiigelkuju, aga ei jõutud. Suur juht ja õpetaja eetris järgmisel aastal hinda tähistati Tartu Ülikooli 100 viiekümnendat aastapäeva. Rootsiaegsest ülikoolist juttu ei tehtud. Tabati ja tapeti hulk metsavendi. 1952. New York Times nõudis, et maakaartidel ei kujutataks balti riike N Liidu osana, sest USA ei ole nende annekteerimist tunnistanud. Korea sõda kestis. OSA pani mikroneesias plahvatama esimese vesinikupommi. Selgus, et aatomipomm on selle kõrval peaaegu poisike. Buenos Aireses suri evita Peron. USA presidendivalimised võitis haisen hauar. Detsembrikuus matus London viimase 20 aasta tihedaimasse uttu. 1952 Hollandi kuningriigis oli ilmselt rahu majas. Tuuleveskite tiivad käisid ringi ja tulbid õitsesid. Haagis meisterdati valmis ilmatu tore ja uhkemini linn, madu, rada. Ning ümberringi kõlas armsaim meloodilise viise, vahest ka midagi sellist. Teine maailmasõda oli seitse aastat tagasi lõppenud ja küllap oli ka Hollandi elanikel probleeme ja muresid aga rõõme ja ootusi muidu poleks sedasorti mängu linnakese ehitamist ette võetud. Õieti on asja ametlik nimetus miniatuursus park. Mis on grupp mini ehitisemakette vabas looduses kõigile vaatajatele avatud. See võib enesest kujutada ühe kindla linna või külamaketi või erinevatest paikadest pärit miniehitiste kogumit või miks ka mitte ehitaja enese fantaasia linnakest. Miniatuur parkide juuri arvatakse leiduvat jaapani miniaedadest. Jämedurad amm Hollandis polnud hoopiski esimene minilinna. Esimesed minipargid olevat pärit 19.-st sajandist, aga võib-olla ehitasid inimesed oma aedades juba ka varem tillukesi maju, raudtee, ronge? Lapsed on ju alati oma väikesi mängumaailma ehitanud aga see pole päriselt seesama. Üks ehtneminiatuur, bar kan vaatajatele avatud ja ajaloost on teada, et maailma kõige vanem ehtne miniatuur park rajati Inglismaale paika, mille nimi on vihkonskot. Siin mudel, maailm jutustab 30.-te aastate Inglismaast. Scotti miniatuursus maastikus seisab kuus minilinnakest. Inglismaal sääraseid linnu tegelikult ei ole, kuid õige paljud siin seisvad ehitised on olemas küll ainult 12 korda väiksemad kui tegelikkuses. Hooned on looduslikust materjalist, betoonist või tihkedes laudadest. Mõni linnakese on aja jooksul täiendanud ja korras hoidnud lausa põlvkonnad makettide meistreid ja aednike ja käsitöömeistreid. Peekon, Scotti minilinnas on lossid, tuuleveskid, Jahisadam, kivise kaevandus, meediakalasadam, kuid eriti kuulus on ta oma miniraudtee poolest mis on briti kuningriigis päris kindlasti kõige suurem ja keerukam. Siin sõidab üheaegselt ringi 12 rongi ja isegi Londoni metroo on olemas. Mõned 1930.-te mudelid on tänaseni vastu pidanud, kuid uut tehnikat tuleb igal aastal juurde. Buckingham sfääris oli niisiis esimene ehtne ja õige mõnikümmend aastat hiljem muutusid sellised atraktsioonid juba moeasjaks ja järgmine suurem ning väljapaistvaim minilinn rajategi Hollandisse Haagi aastal 1952. Me juba teame, et see oli Maduro tamme. Hollandlased laulavad ikka Amsterdamist, mis on ka iseenesest mõistetav, sest Amsterdam on ju riigipealinn. Kuid valitsus istub koos haagis, mis asub 56 kilomeetrit pealinnast edela pool. Ja haagis elab ka kuningapere Hollandil. Öeldaksegi olevat õieti kaks pealinna Haag, jah, Amsterdam. Hollandlased kutsuvad haagi Lüraven Haage ehka, veen Haag. Ajalookirjades on seda paika esmakordselt mainitud aastal 1090 7008 150. aastal valminud vinnenhofi krahvilossi lähedusse tekkis päeval asula, kus hakati kalevit valmistama. 12. sajandi lõpust oli Haag generaal staatide koosolekukoht ja asehalduri residents. Alates seitsmeteistkümnendast sajandist on siin juba rahvusvahelisi nõupidamisi peetud, kuid linnaõigused sai haa Kallas 1806. Kümmekond aastat hiljem asus siia elama Hollandi kuningapere ning varsti tulid järele ka valitsus ja parlament. Praegune Haag, see on suur sadamalinn Põhjamere ääres, kanali ristmikul Amsterdami Rotterdami vahel. Ning teadagi tegutseb siin kohus, mida tuleks pidada kõige õiglasemaks terves maailmas. Haagi rahvusvaheline kohus. Monumentaal ses hoones, mida kutsutakse rahupaleeks. Haagis on euro, Bach, patendiameti ning Europoli peakorter altarid. Seina subkeemiarelvade keelustamise eest võitleva organisatsiooni peakorter ja lähitulevikus kolib siia organisatsioon, mis võitleb bioloogiliste relvade keelustamise eest. 1816.-st aastast pärit Haagi vapil on kujutatud toonekurg ja angerjas. Vapikrooniga kilpi hoiab kuldsete lõvide paar. Haag. See on Hollandi kuninglik linn, pika ajalooga traditsiooniderohke elegantne, oma laiade puudega ääristatud avenüüde ning paleede elussidega. Ilmselt kõige õigem koht, kuhu rajada uhke miniatuurne linn. Mathura tamm. Hollandi väikseim, suur linn. Rõõmsad hollandlased, kuid Maduro tammi rajamise eesmärk oli tegelikult üpris tõsine. Kogu idee taga seisis õieti kolm inimest. Proua von vander, Starp ja abielupaar Madurad. Esimene neist kuulus Hollandi üliõpilaste sanatooriumi toetamise ühingusse. See on otsene tõlge ja pisut kohmakas. Nimetatud sanatooriumid asuti rajama varsti pärast esimest maailmasõda 1947. Selleks, et tuberkuloosi haigestunud õpilased ja üliõpilased saaksid end ravida ja samal ajal ka edasi õppida. Ehitustööd ja arstiabi oli tollal väga kallid, ajad rasked ja raha vähe. Proua von van der start uuris kõike võimalusi ja leidis, et piigonscottimini park Inglismaal tõi selle omanikule kõvasti tulusid. Nii kõvasti, et nendest saadi Londoni haiglatele igal aastal suuri annetusi teha. Ja see oli ju tõepoolest hea idee rajada Hollandisse omamini, park tehase nii uhke, et inimesed kõikjalt seda vaatama tuleksid ning annetada saadud tulud Hollandi üliõpilaste sanatooriumi ehitamiseks. Muidugi võttis see ettevõtmine aega. Maduro tammi. Mini Holland avati aastal 1952. Nime sai minilinn korrassaast pärit üliõpilase George Maduro nime järgi. George Maduro suri 1945. aastal. Hauh kontsentratsioonilaagris ja tema vanemad annetasid raha madu radami loomiseks. Ja niimoodi siis kerkiski haagi Ševeningeni linnaossa. Üks tüüpiline hollandi miinilinn mõõdus üks, 25-le. Tüüpiline hollandi linn, tüüpilises Hollandi maastikus. Amsterdami kanalite äärsed majad. Alkmaari kuulus juustuturg, Haagi Kuninglik teater, muuseumid, katedraalis ja minituuleveskite tiivad, pöörlevad ja minilaevad, sõidavad ringi mööda minikanaleid ja minirongid kihutavad ringi mööda siinsete maailma suurimat miniraudteed. Kõik on viimse detailini ehtne ja täpne. Ainult 25 korda väiksem. Ja kõike ümbritsevad imeilusad miniaiad täis lilli. Seal Jolland. Teisel juulil 1952 avati Maduro tamini linn ja tollal 14 aastane printsess Beatrix nimetati ametlikult Maduro tammi esimeseks linnapeaks ja tema auks korraldati linnas pidulik rong käita. Kui kõrgestisündinud Beatrix Wilhelmiine arm, Carthan oranianassoust, 1980. aastal Hollandi kuninganna sai, loobus ta Maduro Tammelinnapea, sest tänapäeval valib mõni linna linnapea 25-st haagi kooliõpilasest koosnev noorte linnanõukogu. Ja see on tähtis amet, sest igal aastal käib sadu tuhandeid turiste tervest maailmast, seda paika imetlemas. Maduro tamm, mis siis õieti on? Igatahes kaugeltki mitte mingi tavapärane väikelinna makett. Asjatundjad on seda arhitektuurimuuseumiks nimetanud, siin saab tõepoolest näha, kuidas üks tüüpiline hollandi linn sajandite jooksul arenenud on ja siin leidub ajaloolisi piirkondi vanadest hollandi linnadest ja küladest, mida mujal enam ei ole. Sest nad on progressi kiirel teel jalgu jäänud. Niimoodi Maduro Tammis läbi aegade rännates keskaegseid tänavaid, maju ja kirikuid nautides, peaks vaataja mõistma ka seda, millest progress ta ilma on jätnud. Progressist aga saab hakkama abildi. Madoradamis leidub tänapäevaseid kõrghooneid ja tänavaid, industriaalmaastikku, kontorihooneid ja sadamaid. Ja muidugi on siin miniraudteeparadiis kõikide raudtee ajastute rongid sõidavad ringi igaüks just sellise kolina mürina ja vilega, nagu see temale omane on. Liikuvad asjad sellises mine, linnas on ju eriti põnevad rongid ja muidugi kallal laevad sadamates ja lüüsides ja ühel neist on näiteks pidevalt tulekahju. Kõik need siinsed miniatuursed, ehitised ja esemed on ju kusagil Hollandis normaalsuuruses olemas kuid nad on siin oma tavalisest ümbrusest välja tõstetud ning Mathura tammi kujundajad on tohutu töö teinud, et neid kõige täiuslikumalt eksponeerida. Niisiis samasugust linna nagu Madora tamm Hollandis täissuuruses olemas ei ole küll olemas Mathura tammi katedraali lossid, paleed, muuseumid, eluhooned, sillad, kanalid, raekojad, kohtuhooned, ülikoolid, teatrid, kohvikud ja nii edasi ja nii edasi. Kõik need ehitised leiduvad ühes või teises või kolmandas Hollandi linnas mida Hollandis ei ole, seda Leida Kamado Rädamis. Mägesid näiteks ei ole. Hollandan jumala maa-ameti, laulab Nizz Hollandi mägedest. Võiks siis öelda, et kui sul pole aega või võimalust linnast linna rännates Hollandi ajaloolist arhitektuuri nautida annab Maduro tamm sulle selles päris ehtsa, viimased detailini viimistletud pildi ainult 25 korda väiksema. Muidugi ei ole see päriselt see, aga küllap on sellisel minilinnal oma võlu ning need, kes on kõik miniatuursed siin valmistanud ja paika pannud, on kahtlemata tõelised meistrid. See töö võtab palju aega ja on väga kallis. Arvud on alati kõnekad. Niisiis madu radaamis oli aastal 2000, kokku 1148 minihoonet 2389 autot ja veoautot 58 laeva, 32, kaks lennukit, 12 rangi ja 4957 spetsiaalselt aretatud minipuud. Ja selles linnas võiks elada 13000 inimest. Milline oli siis töö, mis ootas Hollandi ajalooliste hoonete, minikoopiate tublisid valmistajaid uurigem pisut, Voldemar Vaga üldist kunstiajalugu? Voldemar Vaga Hollandis takistas gootika arengut soine maapind see piires tugevate võlvide ehitamist. Hollandi kirikud on tihti kaetud puulaega põhjapoolses Hollandis esineb kodakirikuid. Edasi nimetab Voldemar Vaga mõningaid koodi stiilis kirikuid Hollandis, kuid nii varaseid ehitisi Madore tammi miniobjektide nimistus ei leidu. Renessansiajastuga on juba teised lood. Voldemar Vaga renessansistiil levis Madalmaadele osalt otse Itaaliast, osalt aga eriti lossi arhitektuuris, Prantsusmaalt. Kuueteistkümnenda sajandi keskel hakkab välja kujunema omapärasema ilmega stiil. Nüüd ei piirduta enam Itaalia ja prantsuse stiilielementide mehaanilise ülevõtmisega vaid püütakse uue stiilile Ari piirides iseseisvalt luua. Madalmaade arhitektuuri omapära avaldub järjekindlalt ja selgelt deklaratsioonis. Kaunistus motiivide hulka kuuluvad groteskid, põimornamendid, maskid, kuulid, püramiidid. Kõige iseloomulikum Madalmaade renessansimotiiv on aga niinimetatud kartus raam, mille ornamendid aimavad järele pooleldi ülesrullitud lehti. Voldemar Vaga Üldine kunstiajalugu. Võib üksnes kujutleda, missugust vaeva Maduro, tammi ehitiste loojad kas või selliste kaunistuste nikerdamisega nägema pidid. Minilinnas seisab näiteks üks hollandi vanemaid disi Minnenhofi endine grafilos aastast 1250 hiljem rüütlisaaliks ümber ehitatud. See ehitusmälestis asub originaalsuuruses haagis. Nagu renessanss-stiilis maaligalerii Maurits Huis aastast 1635. Haagist on pärit hulganisti 25 korda väiksemaid ajaloolisi hooneid. Mine linnas Madorandaamis, kodanike majad, kuninglik tead, tere, ametihooned ja hilisemast ajast näiteks Hollandi ülemkohtu hoone. Kuid Maduro, tammi miniehitiste hiigelpikka nimistut vaadates tundub, et enamus siinsete hoonete elusuuruses variante seisab põhiliselt ikkagi Amsterdamis ja Rotterdamis. Saada, mida härra siin Amsterdami kohta pajatab, aga kui ei, siis ei. Siis tuleb kujutleda näiteks Amsterdami kuulsaid kanalite äärseid majade ridu. Osa neist seisab 25 korda vähendatud tunajuga madu radamis. Kolme nelja korruseliste majade kitsad värvilised fassaadid tihedalt üksteise kõrval heledamatest ja tumedatest tellistest. Mõned ka valged ja mõned mustjad, võid, kõigil säravvalged aknaraamid ning toredad erikujulised, katuseviilud, teravnurksed, astmelised, ümarad, teokarbikujulised, ornamentidega kujukestega kaunistatud. Kõik see uhkus pidi ju kenasti ka kanalites peegelduma. Kuueteistkümnendal sajandil ehitati kanalite äärsete majade fassaadid teinekord viltu, nii et maja ülemine osa kaldus tublisti tänavatele poole. Pööningutel nimelt olid hoiuruumid kõiksugu hea ja parema jaoks ning kui pööninguosa oli ettepoole kaldu oli hea kõik see kaup vintsiga üles tõsta, kartmata, et aknad seejuures viga saaks. 1565. aastal välja antud seaduses oli täpselt kirjas, kui suur see kaldenurk olla võis, et poleks majade tänavale langemise ohtu. Vanimad kanalite äärsed majad Amsterdamis on pärit 15. sajandi valgusest. Neid ehitati kõigi järgnevate sajandite jooksul üha juurde ja ajalugu elab siin kõikjal. Madorandamis võivad kõik need värvilised kaunistuste ja valgete aknaraamidega vees peegelduvad fassaadid imearmsa nukulinnana tunduda ja sedasi minilinn ju tegelikult ka on. Maduro tammi kirikute tornid ulatuvad inimkasvust ikka üle. Amsterdamist on siin oma koha leidnud kaks minimõõtmetes kirikut. Üks neist on Amsterdami vanimaid nii õue kerk, mida asuti ehitama 14 10. sajandil ning mis on aegade tormid kõik üle elanud. Tulekahjud, ümberehitamised, rüüstamised. Alates 1814 10.-st aastast on selles kaunis suures ristikujulises kirikus kroonitud kõik Hollandi manarhid. Võib üksnes arvata, kui keeruline olime tammi miniatuurse kirikumeistritel teha valmis kasvõi suured värvilised klaasmaalingutega aknad millel kujutatud kuninganna Wilhelmina kroonimist aastal 1898. Teine minilinnas kopeeritud Amsterdami kirik on puudega ümbritsetud ester kerk kitsa kanali ääres. Selle kirikutorn on kõrgeim kogu Amsterdamis 85 meetrit ning seda hakati ehitama aastal 1681. On teada, et üle maailma tuntud ja hinnatud maalikunstnik Rembrandt on siia maetud kuid tema hauda pole iial leitud. Ja vestergergis pandi 1966. aastal baariprintsess Beatrix prints Claus. Aga seda lugu tasuks ehk natuke meenutada. Printsess Beatrix oli õppinud siin sammas Amsterdami lähedal leideni ülikoolis ning saanud üpris mitmekülgse hariduse, sotsioloogia, majanduse, ajaloo ja rahvusvahelise õiguse alal. Just viimane oli ka tema teadusliku väitekirja teema, mida ta kaitses juulist 1961. Tulevane Hollandi kuninganna oli niisiis oma ametiks põhjaliku ettevalmistuse saanud kuid sellest oli vähe abi. Otsustas abielluda saksa diplomaadi Claus von Amsbergiga, kelle sõjaväeteenistus oli Hitler juugendi ja Wehrmachti ridades möödunud. Hollandis nähti selles otsest sidet natsismiga ja printsessi pulmapäev. Päeval 10. märtsil 1966 protesteeris kogu Holland. Meeleavalduste rahumeelsema ilmingu moodustasid loosungid. Ma tahan oma jalgratast tagasi viide sellele, kuidas Hollandi okupeerinud Saksa sõdurid hollandlaste jaoks nii elutähtsad asjad nagu jalgrattad oma valdusse võtsid. Vähem rahumeelseks protestiilminguks oli näiteks suitsu, mis pulmatõlda visati ning raevukad tänavalahingud politsei ja protesteerijate vahel. Poeg tegi ka siin oma töö ja printsi tiitli pälvinud Claus von Amsbergist sai üks armastatumaid kuningaperekonna liikmeid, kelle lahkumine aastal 2002 tõi Hollandis kaasa üleüldise leina. Ega Beatrixi kuningannaks kroonimise päev aastal 1980. See protseduur leidis aset, Niobe kerkis ja aga see päev ei möödunud rahulikult. Protestimise põhjuseid leidub jõika paremad, et elu ja milleks üldse kogu see monarh, jah, ja nii edasi ja nii edasi. Kokkupõrked politsei ja protestijate vahel olid jälle päris raevukad, aga kõik see pole Hollandi monarhiat kõigutanud. Muidugi on Hollandis neid, kes pärivad edasi, milleks meile koguse? Jah, ja kuninganna Beatrix on oma kodumaal ikka üpris populaarne, seda enam, et ta on püüdnud Hollandi kuningakoda igas mõttes tänapäevase ning tegusena hoida. Mõelda vaid minilinnas Madoradaamyson 1148 miniehitist see tähendab 1148 ajaloolist ning kaasaegset hoonet või hoonetekompleksi Hollandi linnadest. Ja igaühel neist on oma lugu häiri üksikuid nimetades. Siin on minilinnale nime andnud natsliku koonduslaagris hukkunud üliõpilase George Maduro sünnimaja kurassaaz Franso ALSi muuseum, Harlemis leeveni Ülikool, Anne Franki maja Amsterdamis. Praanekkeri planetaarium, Groningeni keskraudteejaam, Haagi rahvusvahelise kohtuhoone orjedespaleis, Lõuna-Hollandi rikas talukoht, pöördenis naftalaod ja naftapuhastusjaam Rotterdamis, kus on teatavasti üks väheseid sadamaid maailmas, kuhu hiigeltankerit sisse saavad sõita. Ja isegi selle sadama on nad Maduro tammi ehitanud. Tundub küll, et siia on kõik ehitatud ajaloolistest, 15. sajandi hoonetest praeguse aja, teletornide ja kõrghooneteni. Kõik need on vaid 25 korda väiksemad kui päriselt. Ülekanalite viivad iidsed ning uued sillad väljakutel seisavad ausambad ja monumendid. Tuuleveskite tiivad käivad ringi madu, rada, mis päris kindlasti kõik ühes ana. Mooses laulus on öeldud, et Hollandi tuule veskite tiivad enam ei pöörle. Kui õhtu hämardobja öö laskub, süttib Maduro trammi tänavatel ning väikeste hoonete akendes 50000 tillukest lampi. See võib päris uhke olla. Väikesed valgustatud laevad väikestes sadamates, väikesel lennukil kid väikeses Amsterdami lennujaamas. Väikesed autod väikestel tänavatel ja väljakutel, väikesed rongid paigast teise kihutamas. Ja kogu suur tulu, mis tuleb selle väikese maailma kümnete ja kümnete tuhandete vaatajate piletiostudest läheb heategevuseks, väikestele inimestele. Lastele. Ma tore Tamm on pealegi roheline linn, minitalud, mõni puudega minipargid kõik. Ja kindlasti on siin ka lilled, soni Holland. Tehkem siis üks lilleline lõpp seekordsele loole kuulakem, kuidas Gerhard mentsel on kirjeldanud lilleturgu 16. sajandi Hollandis raamatus talupojakunstnikust Peeter prügel vanemast veidrik Pieter. Suur turg, kus kõigis värvides raekoja kauni kaaristu ees laius kirev vaip, lilled, naised ja neiud, istusid oma toolidel riidel ja kaitsesid vaikselt, peaaegu hardunult oma lilli täis korve, kruuse ja vann. Võib-olla kuulatasid nad ka singli katuse Katiat, kes ühe turuväljakut vääristava kõrge gildi hoone katusel vanadutavat viisikest vilistas, vilistas, kuidas jaksas ja nii puhta tooniga, et tahtmatult pidi kõigi kirigacarde kibuvitsale, liiliate ja nelkide keskel kuulma ja nägema ja haistma, kui ilus suvi sel aastal oli. Peeter vaatas suurt sangaga korvi, mis oli täis siniseid, rukkililli ja punaseid leegitseva moone. Imelik küll, mõtles ta. Mis värvi, mis maalikunstis kriiskavalt kokku põrkuvad, teineteist hammustavad, mõjuvad looduses niidaltsatena. Looduses valitseb vastandite tärk harmoonia mõttes Peeter seal sobib kõik kokku üheks tervikuks. Päike paistis, valged tuvid laskusid Lähtru väljakule. Jaanus. Leen.