Noor naine armastusest laulavad nad seal Itaalias, teinekord tuleb see välja natuke viltu sel moel, nagu tolles sammastamina karata on ala, kus kaks korda õpetasin Storm ja see tuli ka välja täiesti viltune, lausa kaldus koos korrust ülal hartaga ühendatud õhulisusele päid, sammas galeriisid. Kui sa peaksid arutama seda imepärast tormi vaadata, kui õppuse eesotsas, siis peaksid sa ise viltu olema ning ka kõik ümberringi. Nii et parem on ta jättagi. Sest selline ta on täiesti ainulaadne siin maa peal. Puusadel lärmi, sajadusi on igast kandist uuritud. Täna kõht on igasuguseid nalju välja mõeldud, näiteks kaheteistkümnendas tähendab muuseas tegutsenud ehitus, Hõrna Norellija pojad. Kõik töölised olid ühesugused traumaga, nende vasak jalg oli paremast tunduvalt lühem ja nad kõik asusid üheskoos ehitama uut torni. Salumäe tekst käri, Larssoni nalja, Belgial ja pilgul tegutsevad ehitus, mõõd kõik vasakule poole kaldub. Ajaleht avaldas tänava prollis kaanele, üli üli ülikehakast ameerika naisturistist käset paratamatult põõsatornil hästi, mispeale viltu vajus Londoni uhked olevat imetletud õltusele piisa päev meile ju siis natuke kadedalt öelnud. Kui sa seal pealegi veel, aga mina näitan aega. Rääkimata juba arvamustest, et viagra tablettidega saaks ehk kõigist nendest lastest efektsemalt torni kallet vähendada ja nii edasi ja nii edasi. Ma arvan, et kui midagi on nutuüksus, on jutud selle ümber ka viltu ja lauludki natuke. Aga lootma peab, et tanenejotmise tarnest ja katedraalist ei lähe väga viltu. Ilusat pühapäeva siis taas. Mina olen Helgi Erilaid ja alanud on. Onu voorus nii nagu alati, nii halvad kui head elased, nii nagu oskasid, mitte nii, nagu oleksid soovinud. Tegutsesid õnne ja igaüks mõistesse käise moodi. Kurjus ja headus olid läbi põimunud ja segunenud meeldivaks patuseks soodusolu alal ja aitas säilitada lootusi. Enembelin klassikaliste lugude kogumik kloostri viinapuu all. Targalt kirja pandud pildikenesi võiks kehtida igal pool ja igal ajal. Võiksid osas kehtib, aga üheteistkümnendas on Itaalias piisa lemmas, mis seisab selle saapakujulise mandri keskosast oskanus Arno jõe alamjooksul rohkem kolme kilomeetri kaugusel Itaalia läänerannikust. Kogu Euroopa töötati hulk kristlikke kirikuid, üks uhkem kui teine. Katedraal. Põhja-Inglismaal on ehk Dallas Nonii Stahlis kirikuarhitektuuri musternäide. Kui väga väärikas isegi maailma tuntumate ehitiste hulka. Avatud on kahtlemise valgest marmorist tohutab katedraal kaasas ja juurdekuuluvate hoonetega. Seda hakati nimetama aastal 1063 ja arhitekte Pole teada selle väljalöömise basiilika fassaadi ehitati kauem kui 100 aastat ning sale ülaosa kaunistab meeli Räda ümarkaartega ühendatud elegantseid sambaid. Välisseintes vaheldavad valges rohelisest marmorist plaatide read. Ülalt vaadates tundub kirik olevat ristikujuline tänu põikhoonele ning ristumiskohas kõrgub elliptiline kuppel. Detailid on antiikse kunsti vaimus, seda kõike, ütleb Voldemar Vaga kunstiajalugu. Paraku hoone juurde kuulub eraldi kaheksanurkne ristimist Lehtmatisteerium ja kellatorn ehk kampa nõel, mis siis ongi kuulus, piisa viltune torn. Köögi Püha Maarja hooldekodus elanud lesk Merke libernardo olevat jätnud 1172. aasta jaanuaris oma testamendiga 60 mantli Püha Maria kellatorni ehitamiseks. Ekraatides tõest, vaeste hardalt usklike inimeste taevas lahkemini vastu kuid ainult annetuste najal torni vaevalt et ehitada saadi. See kõik juhtus enam kui kaheksa aastasada tagasi ja raske on nii ammusi asju päriselt kindlaks teha. Eksperdid ja õpetatud mehed vaidlevad siiamaani, kes õieti piisad torni välja mõtles. Vahest oli see suurepärane pronksi põlema panna, Anna kes katedraali esimesed uksed valmistas või 12. sajandi tuntumaid arhitekte, teoti, salvi Kesbaptisteeriumi kujundas. Voin ütles selle välja hoopiski Inger Ardo, kes oli ehk tähtsam Ki mees kui vaid teoti, salvi, käsutäitja või hoopiski Saksamaalt pärit meister Kubli Elmo. Aastal katedraali esimese kantsli paika pani. Igatahes oli see üks fantastiline mees, kes selle torni kavandas. Ehitamist alustati üheksandal augustil 1173 ja tänaseks on teada, et piisa torn oli algselt kavandatud täiesti sirgena. Viltu vajus ta hiljem. Aga ka sel juhul, kui ta otse püsti seisaks, oleks ta üks kaunimaid ja tähelepanuväärsemaid kellatorn Euroopas mis ehitati selleks, et näidata maailmale piisa linna rikkust ja vägevust. Piisalased olid tublid meresõitjad, nad olid jõudnud Jeruusalemma, karta agossey piisale Mayorcale, Aafrika rannikule, Hispaaniasse, isegi Briti maale Belgiasse ja Norrasse. Itaalias oli tol ajal palju jõukaid linna, kes kõik tahtsid teistest tugevamad sõltumatud olla ning iseenesest mõista Ta oma valdusi naabrite arvel laiendada mitmeks riigiks killunenudit. Itaalia oli igavene lahingutander, kus omavahel heitlesid Napoli, Rooma Firenze geenoamylana piisa ja Veneetsia ahnus. Jah, need olid üksnes kõige võimsamad kümnete Lin riikide hulgast. Piis jah, kõige ohtlikum vaenlane oli Firenze ja üks võimalus linna jaoks oma tugevust temast veerida oli siis uhkete ehitiste püstitamine mis tähendas, et linna vägeva katedraali kõrvale pidi kerkima suursugune kellatorn kelle tornialust hakati ehitama 1173, kuid sõda ferentsega algas peagi uuesti. Tööd katkestati. Aastal 1180 sai olemist jätkata ning viie aasta jooksul pandi püsti esimene, teine ja kolmas korrus. Jadas tuli vahe sisse, sest oli vaja ferentslastega sõdida. Ning sõjapidamine oli kallis lõbu. Aastal 1185 leidsid piisalased, et nende kaunis uhke kellatorn seisab pisut kaldus kuid torni ehitati edasi ja arvati, et kui on tegemist kellatorniga, siis peaksid seal ka kellad olema. Ja 1198 pandi siis mõned kellad kolmanda korruse tippu. Prantslased aga tahtsid ikka piisad kangesti oma võimu alla saada, nii et järjekordne sõda polnud sugugi kaugel. Seejärel juba 13. sajandi lõpul. Jätkati torni ehitamist, kuigi piisalastel nagu polnudki enam põhjust oma vägevust näidata, sest nad olid 1284 kaotanud suure merelahingu geeno laevast. Neid olevat reetnud nende eneste graaf uga, linnadel kerel veska mistõttu piisalased panid krahvuga liina terve perega galandi torni kinni ja viskasid Torni võtme Arno jõkke. Nii etgraafia, terve ta pere soritki seal nälga. Aastaks 1319 lõpetati piisa torni kõik seitse korrust ning 1350. aastal asetati puga kellatorniosa ise. Kui 42 aastat hiljem pidid piisalased üleelamusele lahenduse, et nende linn müüdi Firensele. Nad hakkasid muidugi võitlema, kuid 1406 pidid alla vanduma, sest linn oli ümber piiratud. Jenna jälgis. 1499. aastal alustasid nad uut sõda ferentsega kes oli piisalased lausa orjadeks muutnud. Kuid uuesti polnud Rotten piisa sõjameestel lahingutes õnne. Ometi 1494 oli piisalastel õnnestunud ferentsest tulnud valdajad minema kihutada tervelt seitse õnnelik, kui aastat olid nad taas vabadust tunda saanud ja endale vägeva kindluse ehitanud ning mereteed pidi toiduaineid kohale toonud. Rannikuni oli ju vaid tosin kilomeetrit ja mööda laia Arno jõge sõitsid kaubalaevad otse linna sadamasse. Aga kõik oleks teisiti, kui Arno jõe vood järsku ära kuivaksid või oma suunda muudaksid. Selle mõtte peale tuli ei keegi muu, kui end Firenze laseks pidav kunstnik ja leidur ja teadlane Leonardo. Nii kirjutab Frandissek hiilekama raamatus mees Vincist. Leonardo da Vinci oli oma sõjalistes plaanides sageli unistanud jõgesid hävitusrelvadena kasutada. Ja nüüd olevat mõelnud, et kui ta suudaks sarnowood vanasti jõesängist kõrvale juhtida jääks kuulus piisa, sadam hoobilt kuivale, uhked Torn aga vajuks veel rohkem kaldu ja variseks kokku. Ärgem unustagem. Pisa ja Firenze olid juba sajandeid verivaenlased. Tänu taevale, Leonardo plaan ei õnnestunud. Hiigelkaevandeid Arno jõe vete mujale juhtimiseks hakati küll tegema ning Leonardo joonistus lauale tekkisid tohutute kaevamismasinate ja tõstukite plaanid. Kuid nagunii mõnel korral ennegi olid tema plaanid liiga suured ja fantastilised ning varientslaste kanali vaimustus vähenes iga Floriiniga, mida nad oma taskust Leonardo nende meelest kahtlaste plaanide täide viimiseks välja pidid andma. Pealegi ei meeldinud need plaanid hoopiski mitte loodusele. Suvi tõi põua ja sügis tohutu vee kütuse, mis pühkis minema nii vana kui uue jõesängi kaldad. Finantsalased ei suutnud piisavalt Arno jõge ära röövida. Jõgi voolas edasi oma igaveses sängis. Kuigi see oli piisa jaoks vaid üks väike võid pikal lõplikuga matuseteel piisa, ei saanud enam iial nii uhkeks, jõukaks linnaks, nagu ta kunagi olnud oli. Ta on vaid väike linn kusagil Itaalias, kuid siin seisab tõeliselt tähtis ajalooline ehitis ja suur vaatamisväärsus, piisa torn. Niisiis bändi piisa katedraali kellatorni esimene kivi paika üheksandal augustil 1173. See sündmus on üksikasjaliselt kirja pandud kraveeritud plaadile. Torni sissekäigust paremal pool algas ühe kõigi aegade kõige ebatavalisem. Ema monumendi ehitamine, mille ajalugu on jätkunud kuni tänase päevani Väljakut, kus kogu ehituse pidulik kompleks seisab, kutsutakse peatse miraakonna imeväljak. Kui ma õigesti aru saanud siia pidid selle kompleksi loojate nägemuse järgi kuuluma tohutu katedraal, vaptisteerium, kellatorn ja kalmistu. Kõik see pidi demonstreerima, piisa mereäärse vabariigi, kust ja jõudu ning sealsete ehitusmeeste tarkuste osavust sest elati aegu, meil selliseid väärtusi saigi demonstreerida vaid tohutu. Religioossete ehitiste abil ja piisa kuulsus Lewiski Vahemere kallastelt lähis idarannikuni. Pole olemas kirjalikke andmeid selle kohta, kes õieti piisa kellatorni ehitusplaanid tegi. Traditsioonilised detailid. Von annab isana ja Innsbrucki Williami koostööle kuid mitte kõiges ja uuemates uuringutes on arvatud, et projekti loojaks oli ikkagi Euroopa 12. sajandi parimate arhitektide hulka loetute teotizalvi. Uuemad uuringud ütlevad jälle uued nimed Nicola Pisana ja tema poeg Giovanni, kes on planeerinud mitmed kaunid piisa, tornid. Ja kui ka järeltulevate põlvede kunstiteadlased ja arhitektuuriuurijad täpselt ei tuvasta piisa katedraali viltuse torni projekteerijaid pidi see ikkagi olema üks julge ja leidlik ning suurte tehniliste teadmistega mees. Tohutu imposantsust, torni vundament olevat paigaldatud kolme meetri sügavuselt maa sisse kuivade kivide vahele. Torn isehakanud kerkima. Aastal 1174 valmis saanud kõige alumine korrus ümar, vaata kaarte all seisvad uksed ning kaks järgmist korrust kauneid saledaid, ümarkaartega ühendatud sambaid, mis jäljendavad, piisa katedraali fassaadi. Kui ehitajad juba kolmandast korrusest poolteist meetrit püsti olid pannud juhtunud midagi sellist, mida keegi oodata ei osanud. Niisiis aastal 1984, pärast kui piisalased jälle oma verivaenlase ferentsega mõned lahingud maha olid pidanud Jaama uhke torni ehitamist jätkama, asusid olevat, olen hakanud viltu vajuma. Üks pool ehitusest vajus pehmesse soisesse ja ebakindlasse pinnasesse. Esmalt umbes 30 kuni 40 sentimeetrit, mis tõi kaasa terve viie sentimeetri suuruse kalde. Miks pehme ja soine pinnas, kuhu jäid kuivad kivid? Õieti teatagi päris täpselt, mis torni ühele poole kaldumise põhjuseks sai. Andmed naist kaugetest aegadest on napid ja ebakindlad. Kahes põhjuses on teadlased ja uurijad ühel nõul. Ehituse kaldumine on tingitud selle ülemäärasest raskusest ja pinnase ebaühtlasest vajumisest. Arhitektuuri ajaloolase professor Peeter Roti arvamuse kohaselt kasutati torni ehitamisel hiljem kergemaid materjale ning pandi paika ka tugev ning toetav trepp. See kõik takistas müüritise edasist kaldumist ja rohkem kui sajand pärast kellatorni esimese kivi paikapanekut 1275 otsustati ehitustöid jätkata. Vannidesse laane asus kogu seda suurt tööd juhtima ning torni kallakut püüti muidugi vähendada. Niisiis pikapeale püsti. Veel neli korrust itaalia keeles kutsutakse neilt kaunilt Lotšeta. 1284 kõrgust taeva poole kuus kaunist sammast, galeriidega ümbritsetud sätet ning arsenali 48 meetrit kõrge. Tantsud karnevalid, turniiri pidulikud rongkäigud, maske, raadid, mööda kitsaid tänavaid kihutas ratsanike metsikutele hobustel Kinkudel linnamüüride taga süüdati lõkkeid, vana kombe kohaselt kutsusid oma partnereid tantsima naised, mitte mehed. Ja tants kestis sageli terve ööpäeva. Elurõõmsad, aga ka härdalt usklikud piisalased tantsisid oma Tarantellased ja käisid oma kaunis valges marmor katedraalis palvetamas kuid kellade orani ei olnud neil tegelikult ikka veel. Kuigi torni kuuendale laudis ETAle olid juba ehitatud ümarakaanelised aknad ning ruum tornikellade jaoks valmis. Restoran ise vajus üha rohkem viltu. Märtsis 1298 tegi kiriku juhtkond siit ilmast juba lahkunud Meistri Joanne tisse moone pojale, kuid ole ning ehitusmeistritele Iowanipisanaleiaarsel ole ülesandeks torni kallet mingil viisil parandada. Aga nende tublide meeste töö ei kandnud küll eriti vilja. Veel 1350.-st aastast pärinevaid andmeid on leitud. Nende kohaselt üritas Andrea Pisana poeg Tommaso leida võimalust tohutut torni pisutki sirgemaks sättida kuid sellest ei tulnud midagi välja. Niisiis on piisa, viltu, raiunud, torniga tegelenud terved ehitusmeeste ja kunstnike põlvkonnad tollel anti ikka isalt pojale üle. Vanad olid õieti skulptorid, Andrea oli ka arhitekt. Pisarad on valmistanud oma linna suure uhke toomkiriku Jebaptisteeriumigantslid. Viimane neist on kaunis kuuel sambal seisev kuusnurkne kõnetool ehitud uhkete reljeefsed skulptuuride ka, millede sisuks teadagi stseenid piibliloost. Aga ka andekad ja kuldsete kätega visanud ei suutnud välja mõelda, mil moel oma kodulinna kellatorn viltusest sirgeks saada. 14.-ks sajandiks oli piisa torn juba ligi 90 sentimeetrit kaldus. Oleks võinud arvata, et selline pilt tundub piisa elanikele valusa ja kummalisena kuid see ei paistnud neid eriti häirivat. Vastupidi, kuus korrust kõrgusse pürgivaid, valgeid õhulisi sammas galeriisid. See oli tegelikult midagi imekaunist. Ja see, et ta niimoodi viltu seisis, tegi tornist veel võluva maja põnevama. Seda enam, et kõiki ehituskunsti seadusi eirates on ta sajanditeks püsti jäänud. Võib-olla aitasid siin kaasa ka pikad ajavahed torni ehitustöödel, kui piisalased vallutusplaanidega ference vastu ütlema pidid. Valmis ehitatud osad said vahepeal otsekui puhata aastakümnete jooksul täpselt oma õige koha leida ning sinna kindlalt püsima jääda. Välja. Loorin teatri briga keela kolleegile villagila kolvilapiga vehkida. Väljake keeda, juudas spektaari küünla, pihla pihla kyllabiga pilliga gongi lapiga pihlatankla lavale saad. Ja olingi lappima pilakalale. Teise kellatorn on ajalooline, kaunis jagaldus, viimane omadus teete kogu maailmas täiesti eriliseks, aga kõige selle tõttu on see ehitussajandite jooksul lausa erilise tähelepanu all seisnud. Aeg teeb ju ikka oma töö ja spetsiaalsete konstruktsioonidega on püütud teha kõiked, torniga kaldenurk ei suureneks. Ajale vähem vastu pidanud sambad ja muud detailid on mitmel korral uutega asendatud. Otsitud võimalusi kindlustada pinnast, millel torn seisab siis leida torni omamoodi geneetiline pärilik kood. Avastades, kuidas torn ja maapind, millel ta seisab aegade jooksul teineteist mõjutanud, on alles hilja. Praegu lõpetati Pisa torni ligi 10 aastat kestnud taastamise stabiliseerimistööd. Et see 60 meetriga praegune arhitektuuriline imeasi järgmised 300 aastat kindlalt püsti seisaks. Kogu projekt läks maksma 30 miljonit dollarit, seda siis vastuseks tänapäeva maailma tähtsaimale küsimusele, kui palju miski asi maksab. Targad mehed mõtlesid välja pealtnäha üpris lihtsa Taani hakata hästi aeglaselt ja ettevaatlikult välja kaevama pinnast torni vundamendi põhjapoolse külje alt. Mul on nimelt lõuna poole kaldus ja siis peaks torn iseenesest otseks vajuma. Operatsiooniks töötati välja terve teraskaablite süsteem, need asetati ümber torni, et ehitis taeva pärast kokku ei kukuks. Ning sellise aeglase ja keerulise menetlusega õnnestus Gibiza torni kallet tervelt 50 sentimeetri võrra vähendada ja viietorn asendisse, millest oli seisnud aastal 1838. Sest iseenesest mõista on piisa viltuse torni kallet ka kogu aeg mõõdetud ülalt, seitsmenda korruse kõrguselt. Londoni Imperial kolledži pinnamehaanika professor son pöörland oli see, kes kogu plaani välja mõtles Poolast pärit Milanos elav insener mikele jämeolkovski juhtis kogu päästeoperatsiooni. Viisijatel ja kriitiseerijatele vaatamata said nad hakkama. La lõuna kindlasti valgustasid kuukiired Arno jõe tumedat vett, 16. juuni õhtul 2001 ja tuhandete küünalde leegid. Piisa pidutses. Sel päeval oli piisa viltune torn piduliku tseremooniaga pärast suurt remontida, siis uuesti avatud ja see oli ka piisa kaitsepühaku Püha Ranieri jaoks peetavate pidustuste päev. Piisa kellatorni, ehtne siis oma 800 aastat vana võti oli hommikupoolikul katedraali ja torni hooldajatele üle antud, kes ronisid torni üles kõik need 297 trepiastet. See tähendas kaks päeva kestvate ametlike pidustuste algust. Õhtul toimus siis küünaldega rongkäik Arno jõe kallastel ning suur vabaõhukontsert. Niisiis, põle piisa, valge marmor, katedraali kõrval seisev valgekellad, torn enam nii viltune nagu vahepeal. Aga ta ei seisa ka otse õnneks. Esiteks on ta viltusena ütlemata erakordne, põnev, teiseks otse püsti seisvat piisa, torni ei tuleks tänased turistid päris kindlasti enam tuhandete kaupa vaatama nagu seni, sest mis jamas olgu kui lubatud viltune torn ei olegi äkki viltu. Olgugi kogu arhitektuuriline ansambel, katedraal, Jabatisteeriumiat, torn. Rohkem kui 800 aastat vana, võrratu kunstiväärtusega, jäime ilus. Kui on lubatud viltu torni, siis peab turist sellega saama. Saab kunagi jõuka ja võimsa, nüüd väikese ja tagasihoidliku piisa, suurim vaatamisväärsus seisab ikka natuke viltu. Tublid piisalased on rahul, sest turistid tervest maailmast tulevad taas ja aitavad neil elada. Tähtsam on muidugi see, et piisa kellad. Ma arvan see pisut kogemata tekkinud imeasi ka edasiaegadele vastu peaks paigas, mida tema loojad pühaks on pidanud.