Tere kuulama teatri magasini, ütleb maris Johannes. Oleme stuudios kahekesi koos Pillerin purjega, et rääkida briti kirjaniku William Nikossoni näitemängust varjudemaa, mis möödunud reedel esietendus Rakvere teatris. Käisime meiegi seal, vaatasime etendust. Vestlesime lavastaja Peeter Raudsepa ja peaosaliste Erik Kruusi. Jah, Marika Vaarikuga. Kuulajale teadmiseks, et varjudemaa on melodraama, mille peategelane on meil vähetuntud kirjanik Clijsters. Lewis mängib teda erikruus. Aga kõigepealt las räägib lavastaja Peeter Raudsepp pise. Miks tahab ta meile jutustada Louisi lugu? No ma arvan, et et näitemäng sellest mehest on seotud loomulikult esimeses järjekorras selle mehe loominguga, aga sellest vähesest, mis ma olen lugenud, ta jättis mulle sügava mulje, jättis mingil kummalisel kombel sellise soojuse tunde, mis ei ole täht, ei ole seonduv nagu kirjandusega, see on nagu ütleme niimoodi, et selline vaimne soojus on selle asja nimi Navas teekonna mingitele teatud järgnevatele otsingutele mul endal nagunii elulisteks kui ka vaimseteks otsinikuteks avas, nagu tema nagu selle ukse. Ta on nagu, nagu tegi nagu selgeks selle esimeses kihis nagu selle, selle mõistuse ja selle olemise ja selle tundevahelised, sellised dialektiliselt seosed. Ja see arusaamine, kuidas nad kõik niimoodi omavahel põimunud on ja kuidas neid saab tegelikult ikkagi lahti võtta, ikka ja jälle kokku panna sealt kuskilt hakkas niimoodi just nimelt sellisest heas muhedas vormis hakkas pihta ja ja siis ma lugesin seda näidendit kuskil aasta aega, enne kui me seda tegema hakkasin või isegi poolteist aastat ja ma sattus näidend mulle kätte siis, kui ma olin parajas hobus omadega. Ja siis ma lihtsalt, ma mäletan, ma lugesin seda kuskil hästi hommikul varadele, ma ei saanud öö otsa magada saanud. Hommik vihm, senine, väga selline õudne olukord, tähendab, tegelikkus on selline, mitte see, et olete ärganud üles, vaid sa oled juba lihtsalt üle väsinud või midagi ja siis ma selle näidendi kätte võtsin ja noh, ma lugesin ta niimoodi puhti läbi, eks ole, ja noh sealt siis ta nagu tekkis võimalus ja siin seda lavastada, nii see siis teoks saigi. Eestlased tunnevad üht ja teist juhisi kära Louisi, see on nüüd üks uus juhis. Vast oleks siiski mõistlik rääkida ka nagu tema tausta. See on siis Cliv Steipals, Lewis tema on nimelt kristlik kirjanik ja tema teoseid selle tõttu ei tõlgitud kogu nõukogude aja jooksul tema looming on väga mitmetahuline. See haarab lastele raamatuid, mis on sellise angloameerika maailma jaoks sarnased Astrid Lindgreni või Oskar Lutsu loominguga, meie laste jaoks on samasugust, sellist nagu müütilist tähendust omavate tema need Narnia lood ja siis on tema dioloogilised tööd, kristlust tutvustavat tööd ja siis on tema põhiameti töö, ehk siis uurimused keskaegsest ja renessansiaegsest kirjandusest. Ta ei ole ühegi nende asjadega rohkem kuulus kui teise asjaga, et see kuidagi samas jällegi sisemiselt moodustab sellise sisemise terviku, et ükstapuha, millega ta on tegelenud, ikkagi toob ühte sama ainest, millised kategooriad tema loomingus oli teie enda jaoks olulisemad valu ja rõõmu vahekord. Ja samas ka näeme, see on nüüd selline kultuurikriitika, tähendab, aga noh, hea küll võib, võib seda rääkida. No me 20. sajandi kultuur on väga palju asju teinud väga alateadlikust, kuskilt pimedast asjad kargavad välja ja meie ei tea ja me oleme nii hädised selle kallal ja ja aga see kõik selline alateadvuse taha peitu pugemine teeb elu väga mugavaks ja kogu suurem osa inimkonna ajaloost näitab hoopis vastupidist, et on väga hästi teada. Ei ole mingit alateadvus kuskil mingit pimedat urgast, kust mingid õudused välja tulevad, on olemas olemas teadvusi, On olemas olemine ja noh, konfliktid selle vahel sellepärast, et me ei saa sinna midagi parata, meil on olemas meie teadvus ja peale selle meil on olemas see teadmine, et me oleme olemas siis samas vastastikune seos siis kumb siis kumba mõjutab? Ole selline tühipaljas vaimne mäng, selline tähendab ta ei ole, tähendab, lihtsalt Ta on noh, vaimne mäng oleks siis, kui me võtaks ta ainult, et on ainult teadvus, siis ta muutub selliseks selliseks klaaspärlimänguks, aga ta võtab sisse Colemised, võtab olemise ja lähtub tegelikult olemisest. Ja, ja selle tõttu on ta väga eluline sellele, mingit mängu seal on, tähendab lihtsalt, et ta hakkab selliseid mustreid avama elus. No mida sa tegelikult ei näe, me anname igaüks tegelikult oma suguisiksusest küllaltki ära pimestatud, et sealt hakata seda objektiivset olemist kuskilt nägema. Neid autoreid. Meil on teisigi teisigi 20. sajandil olnud, nad ei ole sellises esiplaanil olnud, nad on kõik kuskil vaikselt oma asja ajanud, tähendab nad ei ole kuskil eriti kuulsaks saanud. Ma arvan, et neil ei ole. Neil ei ole mingisuguseid neetud armukriise ja millest oleks inetuid asju kokku kirjutatud ja nad ei ole, seal on mingisuguseid erilise, erilise, mingisuguse hälbega silma paistnud inimesed, nad on korralikult oma tööd teinud ja mingit pidi hoidnud üleval sellist normaalset inimlikku suhtumist oma töösse, tähendab et ma ei võta nagu noh, ei keera endal kuplit viltu, ei hakka rääkima, mina ja maailm kogu aeg iga asja peale, mis ma teen, vaid. Üks meeskond künnab põldu, eks ole, teine mees, teeb tooli koormas, mees kirjutab raamatu. Kuna tähendab aga aga see, et nüüd raamatu kirjutaja sellest tooli tegijast või põlluharjas mingit pidi ainult selle tõttu, et ta seda raamatut kirjutab. Parem oleks see nüüd küll tõde ei ole. Tähendab noh, selliseid mehi on ja see kuidagi see senine ühine vaimne särin, mis seal selle taga on? Ta ei ole selline kesine, kihevile ajab asi vaid, see on nagu selline tõsine hoovus kuskilt kuskilt kaugemalt. Kas ma sain õigesti aru, et sedalaadi materjal nagu aitab teil endal nagu elu korrastada või, või on, on ta on, ta on nagu selline? On küll jah, sellepärast, et mis seal salata, tähendab, see on lavastaja elukutse. Õnnetus on see, et peab tegelema kogu aeg nagu eneseanalüüsiga, sellepärast et suhtlemine on kogu aeg selline nagu läbi analüüsitud, sellepärast kogu aeg suhet analüüsiga tegelenud, siis tegeleda eneseanalüüsiga kogu aeg pidevalt. Siis ootamatu, et iga lavastus, mida sa teed, see tegelikult mõjutab sinu isiklikku olemist. Ja, ja sellena. Ma olen nüüd teinud neid lavastusi haru ja ma olen selle võtnud endale täiesti rahulikult endale aluseks, et nii ongi. No mis, ma, mis asja ma nüüd salgame, eks iga iga töö, mis ma võtan. Ma ei saa sellest, et need mina midagi muudan ja loota selle peale, et see asi mind ei muuda võimatuna. Ja sellepärast see teebki minu. Minu valijate valikud lähevad aina raskemaks, sest ma juba tean ette, et kui ma selle valin, siis ma juba valin endal mingi muutuse või mitte ei muuda, ainult ümbritsevad meid, muudan iseennast ja see vastutus ja vabadus siks seal sees. No see on mõnes mõttes ohtlik. Sellega on jällegi niimoodi, et kui koorem sul seljas on, siis sellega on kummaline asi, et mida suurem koorem, seda rohkem antakse sulle jõudu. Mitte kunagi ei anta inimesele sellist koormat tegelikult, mida ta ei jaksa kanda, ainult et noh, see jõud tuleb tõesti alles siis, kui sul see koorem seljas ja mitte siis, kui sa mõtled, et, et juhul kui eks ole, et ma teeks nagu näevad, võtan selle koorma selga, et aga andke mulle jõudu ette juba, eks ole, ei anta antakse siis, kui sul tõesti on see hetk käes, kus sul see kood seljas? Nii arvas siis lavastaja Peeter Raudsepp ja nüüd jätkamegi koos teatrikriitiku Pillerin purjega et pisut selle etenduse varjude maa teemal ka kuulajale nõu anda, et mis me seal nägime ja mis välja on tulnud. Mina ise pean tunnistama, et mina nägin laval suhteliselt lihtsad argist lugu mehe naise suhetest ja kui ma vaatasin kavalehelt, et see kristliku taustaga kirjanik on olnud oma nooruses veendunud ratsionalist, siis ma leidsin sellele ka suurepärase lahenduse, et tõesti need suhted on paika pandud sellise ratsionaalse kaalutluse ka, et seal on teatud-tuntud nii-öelda meid praegu haavadest, seebiooperites on armastus, siis on seal surm, mis teeb olukorra dramaatilise maks. Nii et korralik seebikas ütleksin ma, mis sina arvad, Pillerin? Ilmselt igaüks teeb natuke oma Pisuhenda ja mind on huvitanud see teema, mis ma arvan, et siia on ka natuke sisse kodeeritud see eluteoreetiku või või niisuguse varjude maal elava inimese ja siis rohkem liha verest, inimese või tegutseva inimese kokkupõrge või kohtumine. Nagu siin olid siis Oxfordi õppejõud Lewis, keda Erik Ruus mängis, kes on elanud kuna ja, ja üksi ja vanapoisipõlves nüüd. Ja siis lisaks sellele veel Inglismaa taust, eks ole see reserveeritud ja, ja meeste seltskond õppejõududest ja siis rästik siis see tšai nimi juba ütleb midagi elurõõmsat ameeriklanna, mis tähendab hoopis teist maailmavaadet ja mentaliteeti ja ja Marika Vaarik mängis siis seda sissetungijat, kes ilmselt oli kirjavahetuse kaudu. Ma ikka püüdsin otsida niisugust armastuslugu siia kirjavahetuse kaudu endale mingi ideaali sellest mehest loonud ja nüüd asus otse otse tegutsema, et ka reaalselt selle inimesega kohtuda. Ja siis niisugune keeruline, oluline teineteise leidmine. Lavastuse põhjal on natuke keerulisem öelda, et kui lähedale nad tegelikult teineteisele jõudsin, need kaks inimest või kui tabamatuks need kaks maailma teineteisele jäid. See, mis ma juurde kujutlesin, et ilmselt pidi seal olema niisugune kiindumus või, või sügavam tunne nende vahel, mida võib-olla mees ei, ei söanda välja öelda ja ja naine ei saa seda seda kätte, mida ta võib-olla igatseb. See on hästi ilus ja romantiline interpretatsioon. Ja ütleme, et minu jaoks oli huvitav see, kuidas nad mängisid nii-öelda neid erinevaid kultuuritaustu üks oli siis Ameerika oma sellise ahoi optimismiga ja teine siis selline konservatiivne, reserveeritud Inglismaa. Siin oleks nagu ka mõne teise sedalaadi Oxfordi Cambridge'i õhkkonna ka lavastuse puhul võib-olla puudujääk, et me ei oska seda veel mängida või et nad ei tee seda nii usutavalt, et ma jääksin uskuma, et, et nad ongi sealt sellest sellest seltskonnast pärit. Aga jah, Marika Vaarik oma niukse, ameerikalikku temperamenti või seda ta, seda, seda ma küll tema mängus nagu korralikult ära tundsin. Aga samas need omavahelised salapärased suhted, no ma ei tea, anna mulle andeks. Neid, neid saad ka interpreteerida hoopis lihtsamalt labasemalt lihtsalt võtta lihtsalt nii, et tuli ameeriklanna tuli Inglismaale, mis on konservatiivne ja väga suletud maa Taisasina ühiskonda, muud moodi sisse, kuidas kavalalt otsustab, et see peab olema abielu, mis teda viib nendesse ringkondades, kus ta tahab liikuda ja kus tal on huvitav liikuda, siis teine etapp, kui tuleb juba sisse see õnnetus või see haigus parandamatu haigus, siis mõtled juba etnoloogiline naine, kellel on laps ja kes adub, et ta on surmavalt haiged, kohe varsti on vähk teda tapnud. Mis tal muud teha, kui kindlustada oma lapsele tulevik ja miks mitte teha seda heal majanduslikul järjel ja kindlustatud professoriga sidemeid luues, nii et nii et kõik need varjud, ma ei tea, ma ei näe neid, ma näen siin niisugust tublid Ameerika kalkuleerimist, kui ma nüüd nagu ennastele Choi rolli asetan. Samas ma pean tunnistama jah, tõesti, et see Louisi roll, mida Erik Ruus mängib, on mul nagu raskem mõista teda, kas nüüd viga näitlejast, kes on liiga noor seda rolli mängima või ta ei ole, lihtsalt hüppab baasilt selline intellektuaal seal selline ütleme, niuke labasem versioon sellest varjude maast vaide vastu? Ei no see on ilmselt hea, kui niisugune versioon tekib publiku seisukohalt, et see näitab selle näitemängu ja ilmselt ka lavastuse mitme kihtsust, sest ma usun, et väga paljud tahavadki just seda seebiooperit teatris näha ja lõpuks melodraamaga see žanr on nii et, et see võib täiesti selline film olla, nagu sa jutustasid. Ilmselt on ka kergem selle Choi jäämise või rolliga samastuda ja seda on kindlasti ka Marika vaarikul palju kergem mängida kui Eerik kruusil oma rolli. Sest tõepoolest kui, kui filmile mõeldes on ikkagi Hopkins roll nii-öelda, et see eeldab niisuguseid hästi sisesisse peidetud tundma tundeid ja ja selle välise reserveeritud miilavat tohutut intensiivset siseelu. Ma tahan siin vahele öelda seda, et tegelikult see materjal on ju William Nicolsoni poolt kirjutatudki mis, kui mängufilmi stsenaarium ja see on siis ilmavalgust näinud 1985. aastal ja kuuldavasti ka siin Eestis juba nähtud film. Selles mõttes veidi veidi keeruline võrrelda Hopkinsi ja võrrelda eri kruusi. Aga noh, miks ka mitte tegelikult see on ka omaette vahva ja võluv, aga tegelikult ju seesama näitlejapaar eri Kruus, Marika Vaarik ja sama lavastaja Peeter Raudsepp on ennemgi koos töötanud ja isegi võib-olla liikunud seda ühte rada üldse selle varjudemaa puhul ma hakkasin esimest korda mõtlema rohkem Peeter Raudsepa lavastaja teemale. Kogu aeg tegelikult algusest peale niisuguseid väga saatuslike traagilisi ja, ja valusaid inimsuhteid lavastanud ja, ja enamasti on need õnnetult lõppenud lood juba preili süliistjevoyczekist peale kooli ajal ja Kippari unerohi ja no siis võib-olla olid need natuke müstilisema teatraktiivsemad, aga aga, aga tramm nimega iha ja ohtlikud suhted, nii et tegelikult need stseenid ühest abielust ja Milleri hind on veel, vaatad kõige helgemad lood Raudsepa senisel teel, sest seal on lihtsalt abielluda Raamat ei juhtu midagi väga saatuslikku, aga nüüd see paar Eerik Gruusia Marika Vaarik on mänginud jah, just nimelt selles samas hinnas abikaasasid, kes on oma abielukriisis. Ja, ja siis ohtlikes suhetes niisugust saatanlikumat intrigant paari ka seda serveerides oli Raudsepal olulisem see, et nad jäävad lõpuks elu lõpu poole üksi või satuvad mingisse külma loovusesse või saatus neid karistab. Ja noh, siin siis, kui, kui rohkem on püütud seda jumalikumat poolt leida või, või niisugust teineteise leidmist mingil kõrgemal tasandil, et see on siis mingis mõttes kolmas versioon nendest ohtlikest suhetest üldnimena võiks öelda võiks veel seda lisada Erik Kruusi puhul, et mingi vastuolu siin on alles. Lavastusest konna vara kirjutades leidsin, et Ruus on liiga vitaalne ja liiga jõuline, aga noh, samas see, see on tõesti olnud tema element, aga niisugune Lewise roll on ilmselt arengus minu meelest vajalik ja minu jaoks on ta siin veenvam. Jaa, jaa. Pärasem kui, kui nii hinnas kui ohtlikes suhetes oli tal mingit minu meelest mingit rohkem näitleja ebalust rolli suhtes aga muidugi varju tema puhul on ka esietenduse närvi võib arvestada, et siin ei saagi midagi veel väga täpselt öelda. Aga on selles mõttes huvitav, et, et nad on küllalt erinevad natuurid siiski ja küllalt küllalt teineteist täiendavad näitlejalatuurid, nii et see ohtlike suhete mängimine minu arvates võiks küll jätkuda. Näitlejatega, see meie jutuajamine siin praegu lõpebki selleks et las näitlejast räägib nüüd ka Peeter Raudsepp ja pärastpoole, siis räägivad näitlejad veel ise, mida nad selle varjude maategemisest arvavad. Me oleme seda võtnud sellise koos teineteist respekteeriva edasiliikumisena, sellepärast et ma ei eriti ei usu sellesse sellesse kapitalistliku teatritegemise malli nagu kõikvõimsuses, et me palkame inimesed üheks tegemise korraks ja siis nad teevad oma töö ära, saavad oma raha näitavad ette kõik nii lännu vaid ma ikkagi usun sellesse, et, et see, mida nimetatakse nagu selliseks ansamblimänguks või, või, või, või, või partnerlusekski, siis see tekib, see tekib ainult, et läbi mitme ja mitme töö, sest et me saame noh, kui ma ühe töödem valmis, siis me saame juba järgmis tööd, mitte ei pea algusest alustama, me saame alustada sealtsamast, kus meil noh, nii-öelda pooleli jäime sam, saame juba järgmisi uksi avada nagu enda ees. Ta on raskem selles suhtes alati ana juba noh, võimalused, et võiks ju teha ka nii, nagu ta enne tegi, eks ole, et noh, et nad on nagu kogu aeg Enda Krimmis hoidmine, et noh, parem on panema ennast kogu aeg nagu hoida nagu valvel selle koha pealt, et hoida nagu suhted suhteliselt tõesti teineteist respekteerivad selles suhtes, et mitte nüüd teineteise peal liugu laskvad Kas teie enda jaoks ka see rida, hind, ohtlikud suhted ja tänane lavastus moodustab mingisuguse terviku? Koos see on nüüd küll mõne mõned teoreetiku analüütiku töö, kes seda peab lahti kaevama, eks minu jaoks ei ole seal kindlasti mingisugune rida rida nagu sees olemas, et mis, mis mind just nende materjalide külge on köitnud miks ta vist hinnast hakkas pihta, sellepärast et siis dramaturgia võimsusest hakkasin esimest korda aru saama ja siis ma siis nendele materjalidele millegipärast pidama jäänud. Marika Vaarik, Eerik Ruus, te olete nüüd Peeter Raudsepa lavastuses juba mitmeski suguseid variatsioone ohtlikest suhetest mänginud, on kergem või raskem ühe ja sama lavastajaga ja sama partneriga nii erinevates tükkides mängida. Ma arvan küll, et kergem, parem ütleme, kindlam kuidagi olla. Ma arvan ka niimoodi, tähendab, meil ütleme niimoodi, kui nii piga partnerluse puhul ja sellise ühe lavastajaga teha, siis on mõningad etapid lähevad nagu ära lihtsalt selles tööprotsessis, mis oleks nagu sissejuhatus, tutvustus ja nii edasi, see jääb nagu ära ja me saame minna nagu kohe väga lähedal asjale. Et selles mõttes muidugi hea igal juhul. No selles mõttes keel on selgem, et meil ei ole vaja 11 enam niimoodi algstaadiumis kompama hakata. See kolmas on veel nii värske, võib-olla on raske distantseeruda, aga kui neid samu kolme Peeter Raudsepa lavastust võtta, mis nüüd teie kummagi jaoks on olnud kõige sümpaatsem või kõige keerukam hilisem või on see üks ja sama materjalina, võib-olla minu jaoks oli kõige raskem ohtlikud suhted loodud loomu tõttu. Ta on natukene teine, taust on teine, tähendab, me mängime asja seitsmeteistkümnendas, sajandis ja nii edasi ja nii edasi, seal on hästi palju probleeme, teksti keel, kõik, kõik on hoopis teine maailm. Aga see ei tähenda seda, et, et teised oleks nüüd kangesti lihtsad. Igal asjal on omad nüansid. Viimane töö on võib-olla mingi millegi poolest vaata et kõige keerulisem peal, nii et mulle meeldib see, et, et kui see kolmik nüüd hakkab kedagi ära tüütama, siis vabandage, et meie kolmekesi oleme, alustame nagu alati jälle otsast peale. Ma olen täiesti nõus sellega, et just see ohtlikud suhted ja minu jaoks ta jäigi kuidagi ikka kuskile poolele teele puu otsa, selles mõttes, et noh, esiteks kuidagi ei suutnud ikka seda probleemi endale nii omaseks saada, nagu see seal selles loos oli indeksi hinnas täiesti mõistetav, see on keerukam, see viimane, aga siin on küsimus minu suutlikkuses, mitte materjali valikutega asjas. Et sellessamas partnerluses ega no muidugi kolm lavastust nüüd ka nii hirmus palju ei ole, mingit seda hirmu ei ole liiga tuttavaks saate või et ei, ei üllata enam teineteist. Ma usun küll, et ei ole, tähendab, kolme laost saabki teha, on teatav respekt, austus, see annaks tunda, kui enam ei ole võimalik teha või tähendab midagi raskeks, läheb raskeks läheb, töö on niigi raske, kui veel omavahel raskeks läheb, siis võiks midagi muud teha. Ma arvan küll, et ei ole veel, miks me kolmel aastal koos teinud, ma usun, et seal põhjus ongi selles, et me suudame 11 kuulata ja 11 vaadata ja arvestada läbi käia kuidagi üksikust vahepeal ma tahtsin, et muidugi peaks maha lööma, aga ei, me oleme ikka kõik elusa. Mul needsamad sõnad mulle esiteks meeldib see, et, et meerikuga tunneme teineteist palju kauem kui üldse, me oleme neid laval kokku saanud igas eluetapis, igas kümnendis on omad võlud, kui me oleks alustanud niisugust partnerlust, kui me oleks 20-st tallude sellel kümnendil, siis oleks need tulemused võib-olla kiiremini väsitatavad, aga kui me oleme kolmekümnesed ja juba neljakümnendatel vähenevad ja meie lavastaja meistika tunduvalt noorem siis on just nimelt selles respekti, see ongi selle asja võlu, ma loodan vähemalt, et me näeme paljusid asju juba teatava kogemusega, aga meie lavastaja üllatab meid ikka ja jälle, mulle tundus olevat Peeter Raudsepp on üks huvitavaid nature selles suhteliselt avus tunduvalt noorem ja vaatan teda nagu isa. See on hästi teada andmist kõvasti vanem, olen maanikaga täiesti nõus, et meil on vaarikaga enam-vähem üheealised ja enam-vähem ühes elus leppan tagant. Hämmastav ongi see, et lõpuks oleme leidnud endale kasvataja nägu. Trallipära meie käitumised, meie valed, valed maneerid või ükskõik, laval ei ole, et kui sul on olemas selline nii-öelda jutumärkides guruma praegu ütlen mulle tundub, et Peeter teeb meiega nagu mingid laboratoorsed tööd. Omamoodi, et see kiirelt kasvanud on see, et, et seda ei pea muidugi nii suureks mulliks nüüd ajama, et see oleks midagi erakordset ei ole. Aga mulle meeldib, et üks inimene viitsinud niimodi Peeter Peeter suudab heas mõttes meid oma kasuks pöörata, tähendab ta on ikka, me kõik oleme, ma usun, põhimõtteliselt omakasu peal veel. Omakasu saab, saab toimuda ainult siis, kui ma teisele kasuliku mudeli egoism, vaid selles mõttes omakasu on ainuke asi sedasi siis ma usun, et Peeter kasutab meid oma kasuks meie Peetrit, mina, Marikate Peetrit, paarika, mind Peetrit kuidagi näed millegi peal ta seisab, me ei peagi sellele arutlevad ja ma usun, et kunagi võib küll öelda, et kui Peeter veel võtab nõuks midagi meiega teha, et siis ma võin seda julgelt öelda, et võib sellest mingi omaette eluetappi nagu ütelda lõpuks et see raudseppa aeg kunagi vanad olevas Maarika tõsistame, väetistamatavad Raudsepp aega. Aga see on niuke aeg olnud. Teie tunnistate seda saali poolt võib olla palju, ei paistagi välja, mis imeline aeglane. Aga selle näidendi maailm ja see nii-öelda see varjude maa ja see tõelise elu ja kujutluste kokkusaamine kokku saamatus ja kui lähedane see temaatika oli või kui lähedaseks ta sai, nüüd tänu sellele lavastusele Ja see Peeter neid teemasid käsitleb ja need on tähtsad, tähendab, teatril ongi mõte, õigus ainult niisuguste teemadega rääkida, millest muust veel rääkida, kui mitte valust, armastusest kannatusest, nagu ma oma esimeses jutus Lewis oma esimeses jutus ütleb, ma ei näe põhjust, milles teater veel peaks, rääk, nagu need teemad, need teemad on tal põhimõtteliselt erinevate varieerida nagu vaeglugudest läbijooks. Ja selgeks saab see ka, et kui sul on kui suv tahe ja püüan inimliku armastuse poole ja kui see sul ebaõnnestub esialgu või sinu kõik su tahtmised ei täitu ja sul tekib mingi kannatuste aeg see võib ka olla niisugune, et mida sa võib-olla ise ei oska endale veel teadvustada täpselt, siis minu arust üks armastus kasvab nagu teisest väljast läbi läbi mingite kogemuste, nagu tšai seal kogu aeg rõhutab, et läbi kogemuste kasvab kasvanud maa ja täiustun ja jumaliku armastuseni on tee siis minu meelest. Kuidagi olemas või kui sa saad ka haiget, lihtsalt sellest elu koosnebki tegelikult, aga ma mõtlen, et see kelgule laval seda praegu näitame, siis me nagu need nagu toome väga tugevalt esile. Ja ma pean väga lugu, et detersele praegusel ajaetapil selle repertuaari võttis selle hästi oluline tükk hetkel kindlasti. Mina minu meelest see lugu räägib nagu jumaliku armastuse võimalikkusest inimeste vahel. Mina, mina eraldaks seda armastust nii mitmesse lehte, jumalik, inimlik loomalik ma ei oska öelda seal minu meelest tähendab, tasub tahta ainult jumalikku armastust kahe inimesele. Jumalik olemus on täiuslik. Armastus tähendab, et ta ei ole mitte mingisugune tunnega emotsioon, võtan protsess, see tükk viitab sellele võimalusele, kui asi kuskile. Jon Me mõtlevad armumist ja ja ma mõtlen ikka seda tingimusteta. Siin oli ka sellest juttu, et maailmas on inimeste elus on nii palju segadust, et kas te usute, et teater saab kuidagi aidata selgust tuua natukene või seda segadust natuke klaarida? Tirin siin kohe meie lavastajat, ma olin hämmingus, ta on suutnud mind ikka üllatada. See, see on minu arust täpselt selle küsimuse vastus, et kui teatril on mingi kohustus siis on see tekitada austust võõra inimsaatuse vastu, paljastagu teise meediat, meediat. Ma ei ole tükk aega enam niivõrd täpselt teater definitsiooni. Sellega võikski lõpetada. Meie saateaeg hakkab ümber saama, rääkisime Rakveres äsja esietendunud varjude maast ja sõna said peaosalised Erik Ruus, Marika Vaarik, lavastaja Peeter Raudsepp ja saate tegid Pille-Riin Purje ja maris Johannes kuulmiseni.