Tere, mina olen Jürgen Rooste ja aasta lõpuks viskan pilgu tagasi möödunud Eesti raamatu ja, ja täpsemini Eesti kirjandusaasta pääle. Kui vaadata toda eesti kirjanduse aastat, siis tuleb tõdeda, et noh, niiviisi plaanimajanduslikus saagi lõikuse mõttes oli väga edukas aasta. Põrgulikult palju ilmus selliseid raamatuid, mida tuleks lugeda või mida ta võiks üle lugeda. Ja kui nüüd niiviisi mõtelda tagasi eesti kirjanduse õitsengu aegade pääle, mis võiks mingis mõttes olla 60.-te 70.-te, et algus, siis uuesti kaheksakümnendad, et keskpaik, teine pool järsku siis tegelikult praegu see erinevate raamatute hulk, erinevate heade raamatute hulk, mis aastas ilmub, on ikkagi suurem. Et kui tollal ilmus mõni hea uus eesti romaan aastas, siis praegu on juhtunud, et on kohe neid ei tulnud, aga samas muidugi tiraažid on tänapäeval imepisikesed ja neid kõiki, neid häid asju loetakse palju vähem, et mis siis nagu olulisem on, eks ole mingis mõttes oleks ju tore, kui kõik need raamatud jõuaksid ikkagi inimesteni. Kui siin lihtsalt mõned üles loetleda, siis selle aasta võib-olla olulisemad romaanid on ikkagi olnud Meelis Friedenthal, mesilased, millel on siis suurt mõõdet ju ajalukku ulatada just, ja kõike. Ja siis Mihkel Mutt kooparahvas läheb ajalukku, mille kohta võib sama öelda, kuigi seal meile lähemast ajaloost ja käega katsutavam. Et see on selline suur tõsine romaan ja samas, kui nüüd vaadata kõiki neid teisi, siis ei, ei saa öelda, et kuidagi jan kausi või Tõnu Õnnepalu või Urmas Vadi või Mart Kivastik romaanid oleksid näiteks nõrgemad või vähem olulised, need on ka sellised, mis puudutavad, mis räägivad eesti inimesest täna räägivad, tema sisemaailmast räägivad sellest maailmaminemise võimalusest ka armastuse leidmise võimalusest, et Eesti väikestest ilusatest armsatest asjadest, mis Eestiga seoses meelde tärkavad, ole sa siis siin või kuskil rännaku pääl veel siin aasta lõpu erinevus, Rein Raua uus romaan, mida ma pole jõudnud lugeda, aga nii palju kui aru sain, siis teema on väga põnev, et seal üks isa uurib oma saatust, kes on osalenud massienesetapuks mingi ususekti sees ja, ja see on selline tänase maailmalugu muidugi, neid igasuguste maailma puueelsete aegadega on niiviisi, et ikka hakkab rohkem hulle liikuma ja ja, ja maailmas lähevad asjad ebakindlamaks, mitte võib-olla nii väga maailma endavaid, inimeste uskumist hirmutatud noh, veel väga häid asju. Maarja Kangro jutukogu on võib-olla see aastaks parimaid proosaraamatuid üldse väga mõnusa Võrtsise musta huumoriga ja, ja Eraviidingult tuli ka just jutukogu välja, seda ma jõudsin niiviisi sirvida, vaadata tundus väga mõnus, aga, aga loen korralikult üle siis kunagi võib-olla räägin teile ka. Andrus Kiviräha oli väga mõnus jutukogu ja Andrus Kasemaa leskede kadunud maailm, mis on selline pooleldi nagu juba ikkagi jutustuse või ka romaanile moodi, aga niisugune uitavam või teistmoodi noh, tehes on võib-olla siukest õnne, Poluliku vaba kulgemist või nii et, et tegelikult juba ainuüksi proosaraamat Töid oli niivõrd palju nii häid. Aga kui ma viskasin pilgu korra selle pääle, mis seaste luules on lugeda olnud see siis mul tekkis tunne, et ikka ka nii head luuleaastat pole tükk aega olnud, algas, võib-olla see on minu jaoks pilk rohelennu morbidaariumiga, mis on küll väga sünge raamat, aga, aga räägiti päris päris eesti elust, noh ka neid tumedaid toone varjamata. Siiski Tallinna kogu aeg kordub, seal sellise elamise mõte muutus siis riismaa Rebase matmine päeva luulekogus oli väga kihvt Kaplinski Osama Andrus Kasemaa, kes kirjutas leskede kadunud maailm on ka ühe luulekogu välja andnud, mis on väga tore. Õnnepalult ilmus just luulekogu, mille jõudsin eile läbi lugeda ja see, see on hea nagu Õnnepalu ikka. Kivisildniku tõi kaks raamatut. Kivisildnik on mu suur lemmik olnud pikka aega ja ta läheb järjest paremaks. Ta mingis mõttes läheb nukramaks, aga iga tema sõna nagu kaalub natuke rohkem. Võib-olla kui kümmekond aastat tagasi siis Kätlin Kaldmaa alt ilmus senine parim luulekogu Mihkel Kaevatsi, Kauksi Ülle andis välja ühe uue asja ja siis veel nende kogutud vanemad, paremad tekstid siis. Veronika Kivisilla Veronika ohvitsinaalis oli väga kaunis õrnesi kontra parim raamat tänini solissi debüütluulekogu, mida tasub kindlasti lugeda. Oh Jaan pehu raamat, Hanna Kangro debüütkogu Sinijärve sureliku. Muuga on väga tähtis luulekogu, seal on sellist tugevat vormi ja tugevat keeletaju, mida paljudel luuletajate tänapäeval veel ei ole, kuid mis ka järjest rohkem luulepildis kasvab. Ja muidugi saame veel rääkida, lõpetasin ma tea, Marko Mägi raamat, maitsestatud kanad, mis on vist see aasta, kus edukam luulekogu on päris lõbus muidugi, Marko Mägitaks ise ennast nagu lava peal lugemus nägema, siis need tekstid ärkavad paremini ellu. Eda Ahi võitis siin aasta lõpul debüüdi, et auhinna Betti Alveri auhinna. Hasso Krulli veel ju vist oli väga hea luulekogu. Et kõiki, keda huvitab selline keele olemas sisemine võimalus, noh näiteks Sulev Voll tegeles oma luulekogus sama asjaga. Ja veerandpungi klassik, laulu sõnade autor Mait Vaik ilmutas seast oma esimese luulekogu, kus on siis nii tema tuntud laulutekstid kui ka päris tundmatud luuletused. Ja aasta lõpul tuli veel näiteks matuura luulekogu, mida ma kaalias olen eemalt näinud. Muidugi Peeter Sautori poeem, vaeste kirjanike maja märkmed, mis on väga armas asi. Et igatpidi kirjanduse mõttes elame paremal ajal kui nõukogude liidus. Me elame mitmes mõttes palju paremal ajal, kui see Nõukogude Liidu aeg oli, ega see, kui meil kuskil valitsuses või mõnes parteis keegi valetab või vassib või varastab natuke, see pole ju mitte midagi võrreldes sellise nõukogude aegse sunnitud valetamisega varjamisega hirmuga ja selle Vassimisega, mis seal ühiskonnas oli seal naljamäng. Me oleme sulg kaallased võrreldes tulles sihukese raskekaalu hingelise väärdumusega, mis tollal seda olematut poliitilist õhkkonda valitses. Ja kui me vaatame raamatu laenutusi, siis tegelikult, ega asi pole ka nii hull, tõsisel Barbara kartland, keda millegipärast kõik nii kangesti armastavad ja raamatukogu töötajad mulle tunnistasid, temal laenutatavus kohe tunduvalt kasvas siis kui Rein Lang ning hakkas tema vastu huvi tundma see kartland. Ta ei ole üldse selline Nicole koll, et teda väga kartma peaks. Hullem on see, et mõnikord on tal olnud väga halvasti tõlgitud, et mina neid raamatuid väga ei loe, aga olen lapanud ja siis ma olen märganud, et seal on täiesti nagu ikkagi keelevigu. Keeletempel on nii kõva, et sealt lihtsalt inimesed võivad omandada väga vigase ja viletsa eesti keele, see võib lihtsalt inimestele külge hakata, kuidas ist asju laevad. Aga näiteks vaatasid laenutuses ikkagi Mariininal ja Kristil, Agatha Christie läheb hästi, kes on mõlemad toredad autorid ja nii palju, kui ma näinud, siis enamasti ka täitsa hästi tõlgitud eesti keelde, nii palju, kui ma silma pääl võitnud ja Eesti autoritest on ju seal eespool need, keda arvata võib, eks ikka Kivirähki ikka Eno rauda ikka leelo tungal ja muidugi kuskil seal ka Milvi lembe ja Erik Tohvri, kes kirjutavad mõnusaid jutukaid Eesti inimesele, nii et ei ole ka nii-öelda laenutuse ja ka müügiedetabelites pole häda midagi. Tõsi, olla päris suured tüki seal nii-öelda, et kui vaadata nüüd kirjanduse tabelit päris suure tüki on võtnud minu sarja raamatut ja seal on lihtsalt see, et mõni neist on nagu põnevam ja paremini kirjutatud, mõni on selline nagu vajub rohkem kätte laiali ja on ka keeleliselt kõige nõrgem. See tase on kõikuv, aga, aga ma saan täiesti aru, miks inimesed seda minu sarja niisi ihkavad. Näiteks miga kera, see minu supilinnal on see aasta väga hästi läinud ja ikka veel kestvalt muidugi ka Justin Petrone olen minu Eesti teisel raamatule, et need on sellised asjad, mis inimesi on tõmmanud ja täiesti sama palju peaaegu kui selle jampsi 50 halli varjundit, mis on selline koduperenaistepornograafia nagu mina olen aru saanud, ei ole ise veel lugenud, võib-olla peaks. Aga niiviisi aasta lõpu eel tagasi vaadates sellele aastale see on olnud väga hea aasta kirjandusele ja ma loodan, et et inimesed need raamatut ka üles leiavad siis aasta lõpu eel ilmus loomingut 1000. number ja ma olen sattunud mõne inimesega kokku, kes ajab silmad pungi, vähegi sihukest looming tõesti ilmub veel. Vikerkaar tõesti või? Jah, looming ja vikerkaartest ilmuvad. Kuigi mõni on öelnud, et looming on kuidagi harmooniline või konservatiivne ja nende valik siis tegelikult ega ikka ei ole küll, täitsa täitsa hea pildi saab selt tänasest eesti kirjandusest see tuhandes- number, mis just ilmus, on muidugi selles mõttes heli teinud, siin on palju vanad Loomingu toimetajad ise kirjutanud Joel Sang ja Langemets ja Kalle Kurg ja kes seal kõik olid? Et see on nii-öelda omal toimetajat eri natukene aga tegelikult kui järjepidevalt lugeda loomingut vikerkaartega 100 lehest ju ka kõiki artikleid, ei loe aga looming, vikerkaar ikkagi kokku mingi pildi tänasest eesti kirjandusest annavad küll. D soovitan need mõlemad endale hankida, niiviisi järjepidevalt neil silm peal hoida ja siis saab mingisuguse aimduse ja osaduse eesti kirjanduses küll. Aga et kuidagi see Asta Ots kokku tõmmata. Kirjanduse poole pealt loen ma siitsamast 1000.-st loomingust kõige algusest. Doris Kareva kellelegi Jürgen Rooste kahepeale kokku kirjutatud poeemist, elutants ühe väikse, võtke ju lapsepõlvest peale, meile öeldakse, et nii on seatud, et elureeglid on kindlad kombed teatud, et alul jooksed rabeled ja õpid valmistud ja alles selle järel elamiseks peatud. Nii ütleb meile seadus, ütleb seadmus. Kuid olen vaidlikest tants, kus igaüks peab ise õiged sammud õige rütmi leidma. Et palun lausa anunsesse ringi Teidma, sest kuigi seda maailma vahel kutsutakse surma kuningriigiks, te peate teadma, mäng on seni viigis. Nõnda siis siin peale maailmale, puu on kohe teine ja palju parem tunne. Ja ma usun, et, et järgmine aasta tuleb kirjanduses vähemasti sama põnev. Nii et kui te tahate veebel rajal püsida. Ka olla osalised selles väikses klubis, mida nimetatakse Eestiks või eestlasteks või eesti keeleks, siis tasub lugeda ja mõtlen, see ei võta üldse palju aega selleks, et olla eesti kirjandusega heas mõttes kursist tasu. Eesti oma autorite raamatuid lugeda, ütleme üks, 30 40 tükki aastas, siis olete täitsa juba klubi liige küll ja võite ennast au ja uhkusega eestlaseks nimetada. Nii et ilusat aasta lõppu ja veel paremat uut kirjandusaastat kõigile.