22. detsembri heligajas tuleb lähemalt juttu järgmistel teemadel eesti muusikaõpikutest kõneleva muusikaõpikute autoriga Karsnek Kirjastus Avita toimetaja Malle Värk ning Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpetaja Koidu Ilmjärv. ERSO 19. detsembri kontserdist Mil soleeriste Fandoor, maestro Neeme Järvi, kavas hoid, Haydni, Mozarti ja Beethoveni teosed. Kõnelevad Eesti muusika ja teatriakadeemia, professor Matti Reimann ja muusikakriitik Igor Karsnek. Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester andsid kontserdi, mille kavas olid Haydni ja Mozarti teose terrigeerist Daniel Rossija soleerisid Kädi plaas, Iris Oja, Mati Turi ja Uku Joller. Kontserti analüüsib muusikateadlane Kristel Pappel ning muusika. Ka uudiseid maailmast vahendab nelevastenfel kaja. Muusikaga seotud inimeste jaoks on muusikavaldkond äärmiselt oluline teema ja oluline on ka see, millisel positsioonil see valdkond on ühiskonnas ja loomulikult kujunevad vähemalt osaliselt vaated välja inimestel juba koolipõlves ning kindlasti on oluline see, kuidas muusikat tavakoolides õpetatakse. Muusika õpetamisel on kindlasti vajalik ka õpik ja see, milline näeb välja õpik või milline on selle õpiku sisu. On ka läbi aegade arenenud. Klassikaraadio stuudios kõnevad muusikaõpikute teemal. Õpiku autor Igor Karsnek, Kirjastus Avita, toimetaja Malle Värk ning õpetaja Koidu Ilmjärv. Kui suur roll nende õpikute lõplikul kujul valmimisel selles, millised on õppekavad, et kui palju õppekavad? Tavad õpikute kirjutamist, no alustame sellest, et õppekava on meile seaduseks, et õpik peab vastama õppekavale ja üldse esimene asi, mida koolis vaadatakse, on see õpikus, peab olema sees selline lause, et väljaandja kinnitab, õpik vastab riiklikule õppekavale ja diaharidus ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele ja õppekava järgi meie oma õpikuid teeme ja eks siin ole meil neid probleeme küll lihtsalt, et hakkame peale juba sellest, et ühe õpiku tegemine ideaalvariandis peaksid tööprotsess, ütleme sellest hetkest, kui autor hakkab kirjutama, kuni siis valmis õpiku kooli jõudmiseni. See peaks olema kaks aastat, et aasta peaks olema tööd autorile ja siis aasta oleme aega kirjastusel seda omalt poolt vormistada, aga meil kipub olema niimoodi, et, et vist hästi siiski ei kujutate ette, mida see kirjastamine endast kujutab või kui töömahukas see on, vähemalt need inimesed, kes meil õppekavasid vastava võtavad ja nendega seotud määrusi ja mida iganes, sest et need 2010 võeti meil vastu uus õppekava. Ja see oli siis ettenähtud jõustuma juba aastal 2011, mis tähendab seda, et 2011. aasta sügiseks ootasid koolid kirjastustelt uue õppekava järgi õpikuid mis jättis siis autoritele ja kirjastusele nagu tööd ainult ühe aasta jagu ja mitte ainult see, et oleks tegemist siis selle ühe õpikuga, sest et õppekava jõustub 2011.-st aastast jõustus siis iga kooliastme esimeses klassis, see tähendab, et selleks sügiseks pidid olema valmis õpikud esimeseks neljandaks ja seitsmendaks klassis. Ja niimoodi aasta järjest, et järgmisel aastal siis teine klass, viies klass ja kaheksas klass. Ja nüüd, kui me kujutame ette, et iga kooliastme, mis koosneb siis kolmest klassist iga kooliastme, õpikute autorite kollektiiv on seesama, mis täiesti loogiliselt võetud, et nii ta on. Ja see tähendab, et see maraton oli siis ette nähtud kestma kolm aastat, kolm õpikut pidid siis ilmuma kolme aasta jooksul, mis on täiesti ilmvõimatu, et jõuda need õpikud valmis kõik õigeks ajaks. Ma võin omalt poolt öelda, et, et meie kirjastuses kolm viimast aastat suvepuhkusi ei ole olnud siin viimased näited on sellest, et inimesed isegi elavad ja magad kirjastuses selleks, et saada õigeks ajaks õpikuid, trüki. Et noh, need tingimused, mis meile on nagu esitatud selleks, et, et õpikud nagu kooli jõuaksid ja millised need tähtajad on, et need tegelikult ei ole nagu reaalsed, üldsegi mitte. Ja siit nagu ka tulevad kaebused, et õpikud jäävad hiljaks ja nad jäävadki hiljaks. Sellepärast et lihtsalt see ei ole päris konveieril töö. Igor, kuidas sina kommenteeriksid seda omalt poolt autoripositsioonilt? Noh, ega mul ei jää muud võimalust kui absoluutselt kinnitada Malle äsja öeldud sõnu kirjutamise tempude kohta, sellepärast et isegi kui teha sellist padu haltuurat, kirjutada muusikaõpik kokku sõna-sõnalt teiste mingite raamatute põhjal võtab aega, sest et ka maha kirjutatud lõikude vahel peab olema seos. Ma selline arengusuundi ja visioon, et et kõigepealt tuleb selgeks teha autoril, mida ta tegelikult peab nagu prioriteetseks vastavalt õppekavale, küll aga, aga millise teosed nõuavad rohkem läbikirjutamist ja kui ta, millest saab vähemalt üle minna. See eeldab muidugi ka seda, et autor teab, mis mundrid või stiilid olid, ütleme, 19. sajandi alguse ja keskpaiga lõpu poole olid olulised. Ja millised olid majapikud nagu vähem olulised see on põhimõtteliselt selline uurimisprotsessiga võrreldav töö, sest et jah, loomulikult meil siin on kõigil, kes räägivad konservatooriumi haridus, see selleks. Aga, aga üks asi on teada midagi ja teine asi on seda oma teadmist teha õpilaste arusaadavaks. Tähendab, see ei saa olla padumuusikateaduslik tekst, tähendab siin tuleb arvestada mitut loogilisi soovitusi inimeste poolt. On koli, gümnaasime, õpetamise praktika ja, ja see võtab kõik muidugi aega. Seda heakohasest tuleb nagu pidevalt jälgida ja selleks näiteks gümnaasiumi selle sarja juures me seda paika pannes otsustasimegi niimoodi, et igal kursusel saab olema siis oma eriala spetsialist, kes siis valdavat ajastut kõige paremini valdab ja siis saab olema kõikidel kolmel õpikul nagu üks õpetajana toodik, kes vaatab üle just sellest seisukohast, see materjal oleks esitatud hea kohaselt ja vot see ja kohasuse küsimus, see ei ole mitte ainult autorite töö jälgida väidet, näiteks. Ma arvan, et pigem heakohases, ma lähen juba oma jutuga integratsiooni juurde, et kui näiteks meile jõuab käsikiri siis näiteks muusik, kas ma võin lugeda kohe, et need valdkonnad, mida näiteks muusikaõpikutes serviti puudutatakse, on kirjandusajalugu, geograafia, füüsika ja alati, kui tulevad sisse mingisugused uued mõisted, mitte muusika valdkonnast, siis meil on omavahel toimet. Vaata ka väga tihe koostöö. Et me alati siis läheme ja küsime, et millal nad seda või teist asja selles teises aines siis nagu õppima hakkavad. Et kui tuleb mingisugune selline mujalt pärit väljend, et kas ma pean seda lahti kirjutama või ma võin seda lihtsalt mainida, et sõna on ka selline koostöö, toimub nagu kogu aeg ja see noh, põhimõtteliselt otsapidi käib ka selle heakohasuse juurde, et sa pead kogu aeg arvestama sellega, millised on õpilase eelteadmised, seda konkreetset õpikut kirjutades ja seda peab vaatama siis ka muidugi autor, kes siis on kursis ka nüüd nende õpikutega, mis on eelnenud sellele, mida tema parasjagu kirjutab. See kõlab üsna keerulise mõistatuse lahendama. Siis see ongi väga keeruline ja neid asju, mida tuleb ühe õpiku kirjutamise juures jälgida, on tohutult palju. Ja üks probleem veel, et miks see kirjutamine nii palju aega võtab, on, et meil ei ole ju nii-öelda selliseid inimesi, kes ongi spetsialiseerunud õpiku kirjutamisele, et see lihtsalt ei oleks nagu võimalik, et enamik meie autoreid on ikkagi üldhariduskooli õppejõud ja siis gümnaasiumiastmes üks autor on siis joodik ja teine on siis vastava eriala spetsialist. Aga mõlemal pool oma koolitööd sa ju ei saa rajada, Ta tunnid peavad kulgema ja sa pead kusagilt leidma selle aja, et kirjutada valmis õpik. Ja tavaliselt jääb see siis nagu suvekuudele, sellepärast et õpikut ei ole võimalik teha ühe vaba tunni ajal kahe muusikatunni vahel näiteks, sest see nõuab nagu sisseelamist ja süvenemist. Küllap selle kohta on Igor-il nii mõndagi öelda. Ja, ja sama lugu on näiteks ka kõrgkooli jõududega, kellel tegelikult ettenähtud oma teaduspublikatsioonide arv, mida nad lisaks oma igapäevasele pedagoogitööle veel peavad ka välja andma. Ja õpik kusagil maailmas nende hulka ei kuulu ja mingil määral on jälle samas õpiku kirjutamine tunduvalt keerulisem kui ühe teadusartikli kirjutamine, sest et teadusartikli ma kujutan ette, spetsialist valib selle teema ja lahendab nii, nagu ta peab otstarbekaks. Aga õpiku tegemisel on nii palju neid piiranguid ja neid klausleid, millest tuleb kinni pidada, mida peab kogu aeg jälgima ja mahud, mahud, mahud, et meil on siiski ainult 35 tundi õppeaastas ja esimesest kuni neljanda klassini on meil kaks tundi nädalas. Edasi on meil nädalas ainult 45 minutit ja selle jooksul peab jõudma nii laulda kui muusikat kuulata, kui pilli mängida, kui, siis ka vastav teema õpikus omandada, nii et noh, see on päris keeruline. Kõneles Malle värki ja siinkohal kommentaar ka Tallinna Õismäe Gümnaasiumi muusikaõpetajalt Koidu In-Järvelt. Küsisin, kas tema meelest on oluline muusikaõpetus oleks õppeprogrammides kohustuslik aine. Ma arvan, et on muusika nii paljude asjadega seotud. Praegune õppekava, kus integratsioon ainete vahel, et väga armas on kogeda seda, kui õpilane tuleb kuskilt mujalt tunnist, ütleb, et me rääkisime sealt sellest, aga ma kuulsin seda muusikatunnis ja ma oskasin seda kaasa rääkida, et et see oli põhikoolis ja on olnud ka gümnaasiumis selliseid hetki. Räägime heliloojast, siis on sissejuhatuses ikka see üld taust ja inimesest, et kui täiesti uus, siis ikkagi lähtuksin sellest muusikapalast, sest sealt tulevad välja ka muud asjad. Me analüüsime ka, aga ma pean oluliseks emotsiooni ja, ja tore on kogeda jälle seda või näha kui lapside peale muusikatundi, et ma sain siit muusikat kuulates muusikaelamuse, et me oleme mitmekümnekesi, siis mängib võib-olla mitte kõige parematest kõlaritest muusika, aga ta on sealt leidnud, oma kaasa mõtelda, ütelnud ja see on tore. Kirjastus Avita poolt trükitud uues õpikus on kasutatud ka kujunduslikult uusi lahendusi ja see raamat pigem meenutab meile arvutiekraani lähemalt, selgitab Igor Karsnek. Tegelikult see kujunduslikku moment oli planeeritud, selle raamatu kujundas juba enne seda Moosese raamatut kirjutama hakkasin, et idee on väga lihtne. Kui õpilane avab selle raamatu, siis tänu sellele, et need leheküljed natukene laiemad kui tavalisel raamatul siis avatud raamat tekitab monitori efekti. Momenti toonitavad sellised omata kõrval tekstide sellised blokid. See ei ole küll natuke hüperlingid, aga see on seesama tuttav kujundus, mida koodi õpilane näeb arvutiekraanil ja lisab visuaalsuse lisab tähenduslikkust. Ja mis on kõige olulisem? Kogu see materjal on tänu sellisele kujunduslikku ideele hästi lugejasõbralik ja, ja kergesti hoomatav haaratav, ülevaatlik. Siin kõneles Igor Karsnek ja kuuldud vestlusringi, pikemalt on võimalik kuulata klassikaraadio koduleheküljel. Neljapäeva õhtul esinesid Estonia kontserdisaalis Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester ja soleerisid Kädi plaas Iris Oja, Mati Turi ning Uku Joller. Dirigendipuldis oli Daniel Ross ja kavas olid Mozarti ja Haydni teosed ja milliseid muljeid võib siis jagada pärast kontserti siin klassikaraadio stuudios muusikateadlane Kristel Pappel. Mul oli väga hea meel kuulata filharmoonia kammerkoori ja Tallinna kammerorkestri viimast ühiskontsert sel aastal ja muide viimast kontserti Eestis sel aastal, sellepärast et just nimelt täna annab filharmoonia kammerkoor oma selle aastanumbri viimase kontserti, aga sugugi mitte Eestis, vaid piski Belgias ja prüges ja väga huvitava vaimuliku muusika kavaga, vaimulik muusika eri maadest. Aga siukse professionaalse ja eduka ja kõrgetasemelise koorielu on, et neljapäeval siis hoopis Hayden ja Mozart ja Tallinnas. Kõigepealt ma ütleksin, et filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester tunnetavad teineteist väga hästi ja sobivad kõla ja musitseerimis laadi poolest väga hästi kokku. Võib-olla muljeid alustadagi kohe kõlast, sellepärast et vahel juhtub nii, ma arvan, me oleme kõik seda tähele pannud. Me kuuleme, kuidas esimest Te akorgidega või isegi terve esimese osa jooksul interpreedid otsivad saalis kõla. Ja siis ütleme näiteks alates kui mitmeosalise teosega tegemist teisest osast, dance kõla leitud aga siin kohe algusest peale ja see esimene teos oli Joseph Haydni Tedeum. Algusest peale oli leitud just nimelt haignlik, väga selge, ergas kõla nii koorilt kui ka orkestrilt. Ja mõlemal tahaksin eriti esile tõsta fraseerimist ja väga viimistletud artikulatsiooni. Ehk lihtsamini öeldes oli peenelt paika pandud see, kuidas muusika kõneleb ja see kõnelemine muusikas oli ülimalt väljendusrikas ja Hayden, mis kõlas, olingi Petruva kerge, paindlik, selge, kõlaga ja tegelikult selline kõla ja iseloomustama kogu kontserti. Ja see on kindlasti ka dirigent, Daniel-Royce'i suur saavutus just niisugune 18. sajandi teise poole kõlamaailm leida ja see muusikute abil esile manada taas ja tema plusside hulka kahtlemata kuulub ka faktuuri elama, paneks helikude tõesti elab, me kuuleme erinevaid liine arenemas ja selles mõttes oli suuremad kraane Haydni Teumi lõpetab topelt huuga, mis on väga nõudlik ja kuur esitas seda meisterlikult. Teises pooles filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester esitasid koos ka noore Mozarti missa C-duur ehk missa lõnga ja ka siin võib just samu asju rõhutada, pluss veel ka just samas stiilis väljapeetud ja erksad soolopartiid Kädi plaasilt iirisojalt Matti turilt ja Uku Jollerilt. Jaa, võib-olla vahel kägi plaasi natukene ei kõla, kvaliteet oli ebaühtlane, aga põhimõtteliselt kõik kokku kõlas väga hästi. Aga niisugune rosin oli kahe vokaalsuurvormi lahe peal. Haydni sümfoonia, Es-duur, Timpari põrin, aga see on Haydni sümfooniat järjestuses 103. hästi tuntud sümfoonia. Ja siingi oli nii, et sümfoonia aeglane algus, aeglane sissejuhatus, mis on talle tegelikult väga riskantne ühelt poolt noot on ju vähe mängida, seal mängivadki tšellod ja kontrabassid, aga seda salapäraselt ja tõesti koos väga täpselt kuus mängides koos intoneerides kõlama panna pole sugugi mitte lihtne, aga Tallinna kammerorkestri solistid ja kontrabassimängijad, et kus siis dirigendi Tanja Rossiga saavutasid niisukese nagu veidi isegi romantiliselt tuhmi ja kõika klassitsismi piirides põneva kõla ja üldse ma tõstaksin siin keelpille esile ka viiulit, mängisid just väga viimistletult ja kõnelevalt ning samuti oli siin vajalike Sis kogu orkestri poolt ja dirigendi poolt vajalik kontrast sihukest Haindliku huumorit. Ja kui võib-olla mingi etteheide kontsertidel teha ja siis nagu kõik oli väga ilus, väljapeetud ja ju sama ajastu muusika võib olla kava jäi natuke ühetaoliseks. Kas see Mozarti missa, noore Mozarti missa, kus ei olnud veel hilisemate noh, iga tema keskperioodi, teoste karakterite mängu ja teemade arendamist et siin võib-olla oleks võinud nagu olla veidi kama mõttes avaram väljendusskaala ja päris lõbuks just Haydni sümfooniat kuulates ma mõtlesin, et siin aastalõpuhelikajas võiks kõikidele nii muusika sõpradele kui ka muusikutele ja muusikateadlastele soovida seda, miks mitte neid sümfooniaid, Haydni sümfooniat näiteks taas nagu 19. ja 20. sajandil sageli kodudes kombeks mängida neljal käel. Mul tulid kohe meelde bassipartii käigud, olen seda sümfooniat mänginud, ma ei tea, mitmeid mitmeid kordi kodus olles just nimelt siis bassiosa mängija passi võtmemängija ja jahimehed, kes mängis siis neid tooteid, keelpillide ja kõrgete puhkpillide käike ja niisugust rõõmu ma sooviksin küll kõikidel uueks aastaks. Soovis Kristel Pappel. Eesti riikliku sümfooniaorkestri 19. detsembril toimunud kontserdist, mil kavas olid kaks metsasarvekontserti soleeris Stefan toorning Haydni ja Beethoveni loomingut kõrvuti Mozarti teostega, dirigeeris orkestri peadirigent maestro Neeme Järvi analüüsivad tänases saates Eesti muusika ja teatriakadeemia professor Matti Reimann ning muusikakriitik Igor Karsnek. Siinkohal vaatab ERSO tänavusele aastale tagasi või ka edasi Eesti muusika ja teatriakadeemia professor Matti Reimann. Noh, aasta hakkab lõppema, võib teha nagu väikeseid kokkuvõtteid sellest ajast peale, kui imelik öeldu Neeme Järvi jälle peadirigent on. Neid on peadirigent on, ei oska nagu hästi kokkugi lugeda. Kui ERSO-st rääkida praegu ütleme antud hetkeni, siis hooaeg siin ei olegi mõtet hakata arutama, et kuidas oli mõni kontsert, kas nii või kas mõni solist, dirigent oleks võinud kutsumata jätta või midagi taolist. Tähendab fakt on see, et ERSO on hakanud jälle mängima, tähendab, pillirühmad omavaheline kontakt ja asjad, mis nõuavad jälle uuesti tööd ja aega. Ja kindel on see, et Neeme Järvi salajasem mõte, kui ta Haydni sümfoonia Mozarti teoseid mängib, see korrastab orkestrit, et seda on ta ennegi teinud. Siin niimoodi tasakesi liikudes hakkavad mängijate võimed üha paremini välja tulema. Selleks on vajaduse kollektiivi tunne jälle kätte saada ja kindlasti on siin ka suur tähtsus orkestri kontsertmeistril, kes on oma rahuliku ja tasakaaluka iseloomuga. Arvo Leibur on selleks kindlasti palju teinud. Nii, aga mida edasi? Mina vaataks nagu poole, et ERSO on eliitkollektiiv, eks ole, ta on seda eliit kollektiivil tähendab niisugusel kollektiivid nagu ERSO, selle potentsiaal on ikka väga võimas. Kui me hakkame vaatame. Me analoogilisi orkestreid või Rootsi nisugune sümfooniaorkester võib olla täiesti riigipapp. Näitena võiks tuua, kuidas Stockholmi raadio sümfooniaorkester sinnapoole on pingutanud. Nii mõned kümned aastad tagasi kutsuti sinna juhatama, tõotas seal päris palju, ma ei mäletagi, kas ta oli seal kohapeal või see ei loe, need lindistused olemas. See lipi tahe, kes oli ju tol ajal niisugune dirigent üks kaks maailmas kriteeriumite juures, mida võib kõige kõrgemalt võtta. Ja see raadio orkester saavutas. Ühesõnaga need lindid lausa ajaloolised, eks ole, ja need ei kao kuhugi. Me võime siis minna Oslos maris, Jansons oli, sellest ei maksa rääkidagi, eks ole, Berliini või Viini, kui sa ütled selle riigi nime, siis kuidas intelligentsel inimesel tuleb ka selle riigiorkester meelde ja muuseumid, mis seal on ja kui on elitaarne, siis see sõna kultuur, see on nii ära leierdatud, aga, aga siiski kasutama seda, kui on elitaarne skulptuur tõuseb iseenesest, see viib asja edasi elitaarses ja kõigis valdkondades, mis siis, et saali mahub ainult ma ei tea, 900 inimest, aga need viivad kuidagi laiali selle asja. Nii mida võiks veel, kui mõelda, et see Kadri Tali ütles, et Neeme Järvi laia selja taha mahub palju ja, ja tõepoolest sinna mahub kontakt maailmaga ja orkester maailmas omaks, Kaale on vaja kolm esimest asja, oleks need, oleks vaja orkestrit, tead siis dirigenti, kes on siis ka Paavo Järvi, on siin Need kaks juba ise ja kolmandaks heliloojaid, kes on meil ka olemas, niisugused, et väga paljudes maades niukseid nimesid, nagu meil siin mõned on, ei ole ja need kolm komponenti korraga on juba midagi, mida tuleks targalt kasutada ja terve see taustajõud võiksid siis minu arvates ma ütlen nüüd tõesti minu arvates katsuda nii asja arutada, et plaanide tegemisel ei hakkaks mängima niisugused kriteeriumid, et barokk on parem kui romantika või vastupidi, romantika on parem, kui barokk või kaasaeg on jälle inetu ja romantika on jälle ilus ja Luubryson igav ja Kasar muuseumis on jälle huvitav ja ühesõnaga tuleb nagu avaralt seda asja vaadata. Ja ikka veel see, et iga heliloojad ei tule tingimata iga päev mängida. Anett, kes otsustavad need päevad asjadega kursis olla ja siis veel, et niisugune kipub segama? On minema nagu meelelahutuskriteeriumite alusel võib olla väga hea meelelahutusselles midagi halba hakata, tõsiseid asju otsustama siis ikka läheb rappa küll, eks ole, läheb segamini ja need asjad ei segune, kui kunsti tasemel kõrgel tasemel, vaat siis asjad kuidagi eraldavad, üks on üks ja teine teine ja mida igatseda, et ma ei saa, sest nimestik mööde praegugi toimub Helsingis suur kahenädalane partubki festivalil. Androšiš mängib kolm partoki kontsert, Bachi veel ka juurde. Bach ja Pac. Vot see kava valik juba ise äratab lugupidamist ja enne tõsiseks, kui sa lähed kontserdile, kontserte, võid olla veel tõsisem, aga väsimus läheb minema. Ja kui meelde tuletaks veel niisuguseid noori isiksusi, suuri isiksusi, kes siin on Miroslav kulutas niux, kellel need omadused olemas. Et see oli üks nats, ühesõnaga niisuguseid noori tuleb nagu välja peilida, neid õigel ajal siia saada, kuni nende kontserte maksan veel 20000 dollarit, võib olla. Ütles Matti Reimann. Ning ERSO 19. detsembril toimunud kontserti analüüsib ka muusikakriitik Igor Karsnek. Võib-olla aastalõpu selline minupoolne sisse juhatas, oleks nagu see, et, et ERSO on hakanud mängima järjest järjest paremini. Ja Ma usun, et kindlasti on maestro Neeme Järvi tööpanus see, mis meie esindusorkestri kõlakvaliteeti, ansamblit, tunnetust, partnerlusse solistidega on vints sellisel tasemel, et praegu sõna otseses mõttes üle uhkust tunda. Aga rääkides nüüd selles kontserdis oli täiesti ebatavaline väga mitmes mõttes. Kaks Mozarti metsasarvekontserti number kolm ja number neli ja kaks sümfooniat. Haydni 83 alapealkirjaga kana ja Beethoveni kuulus viies sümfoonia ja kontserdi pealkirjaks oli märgitud saatuslik. Ilmselt Peeti silmas Beethoveni viiendat sümfooniat, mis on tuntud kui saatusesümfoonia, aga maestro Järvi poolt kokku pandud kava oli täiesti sügavuti minev, sellepärast kontserdi alguses kõlanud Haydni sümfoonia number 83 on üks kuuest Pariisi sümfooniast ja ainuke, mis on tegelikult, et ka minu arses helistikus ja üks vähestest fondides, kus tegelikult tunda sellist. Ma julgen öelda, et Beethoven, liku dramatismi kolm korda käikudel sellised roilised motiivid, kuigi organisatsioon muidugi teine, aga maestro Järvi mängis selle kose erzoga selles traumat turgilisse Haini puhul natuke võõralt, võib-olla esmapilgul tunduvasse sellisesse arendusvoolu. Et see oli väga mõjuv esitus. Nüüd Ühe kontserdi jooksul kaks Mozarti metsasarvekontserti kuulata, see on muidugi omaette täiesti elamus. Samas Stefan toorkes on Berliini Filharmoonikute metsasarvede esinumber juba 20 aastat. See on täielik fenomen iial varem ei, isegi mitte plaadi peal, rääkimata kontserdil, kuulnud sellist absoluutselt kristallpuhast Toomani tundliku pianissimat ja samas ka seiskantileenset Fortede, no minu remark, lähen Ants selles veel, et kuidas on võimalik, et Mozarti eluajal mängiti neid kontserte mitte tänapäevastel metsas arvedel, vaid naturaalsarvedega, kus, kus ventiile pannud sest isegi kuulates neid kiirTarpeediast, figulatsioon, ilustusi, kuidas on võimalik seda mängida naturaalne metsasarvega. Mai kujuta. Kunagi õnnestuks mul äkki kuulata, mismoodi Stefan Door mängib neidsamu kolmandat ja neljandat Mozarti metsasarvekontserti naturaalmetsasarvel, no see oleks veel veelgi põrutav elamus. Nüüd Beethoveni viies sümfoonia tekitas minus selle ettekande põhjal täiesti enneolematut elamuse ja kohe selgitan ka, miks. Ma arvan, et iga koolijüts kui talle öelda Beethoven, siis tuleb meelde saatus koputab ukse Tatatada ja aegade aastakümnete jooksul on on tehtud sellest akadeemilises salvestisi ja põhimõtteliselt Pythoni 500 oleks nagu, nagu selline hobuse, kust ei ole mitte midagi avastada. Tegelikult on küll. Beethoveni viies sümfoonia on ainukene Peeduni Shifooniates, kus sisuliselt puudub aeglane osa. Sellepärast et teine osa, mis on märgitud andante, on tegelikult märkaga con, mooto liikuvus ja Neeme Järvi veelgi liikuvamaks. Ja see on selles suhtes väga huvitav kontseptsioon. Et Neeme Järvi esimese osa, mis märga alleuroconbrio Ta oli täpselt selle piiri peal, et see prio ei läinud liiga kiireks, aga see saatus koputab ukse teema Dadada, ta kõlas, tatata. Esmapilgul nagu väike nüanss, aga tegelikult on see toodu sisuline väärtuses panud liikuva kogu seda osa ja tänu sellele kontrass seal lüürise kõrvalpartiiga esimeses osas oli täiesti raba sõi niivõrd väljendusrikas. Nüüd ma arvan, et igale dirigendile on küsimus, kuidas Beethoveni viienda sümfoonia puhul seostada omavahel kolmandat ja neljandat osa kolmandat, mis ei ole Scertso või sellise militaarse karakteriga ja finaal. Et kuidas need tõmbasid nagu doseerida seepärast, et Beethoven endale partneri märgitud. Kolmas osa, allegro Neljas osa allegro, kas tekitada väikest kontrasti või mitte. Ma olen kuulnud plaadi riius, üks plaat nüüd teede Vellasena, kus näiteks Toscaniini on teinud finaali aeglasemaks kui kolmanda osa nime järgi läks teist teed. Tema sidus kolmanda ja neljanda osa atakk auku täpselt ühes tempos, kusjuures need kuulajad, kes võib-olla seda sümfooniat pidasid finaali nagu kolmanda osa jätkuks. Aga mis tulemusel tulemus oli, oli haruldaselt väljendusrikas dramaturgidele tervik? Mina ei olegi jah varem kuulnud sellist esitust, kus finaal pannakse nii Ataga kolmandale osale otsa ja, ja see mõju oli muidugi täiesti pöörane, kui mõelda kolme järjestikust finaali kulminatsiooni, kuidas nad tulid nagu kumuleeruvalt lainetena kuni päris lõpuni välja. Nii et Neeme Järvi puhul on muidugi see hea asi, et oskab alati üllatada ja, ja noh, tema kooste nüüd erzoga paneb mõtlema, et nüüd oskab tegelikult üllatada juba ka ERSO nii partnerlusesse, sellise virtuaalse metsasarvemängijaga nagu Stefan toorja, nii paindliku ansamblitunnetusega Bethany viiendast sümfooniast, kusjuures eriti ma tahaksin välja tõsta Beethoveni viienda sümfoonia puhul mitte eraldi vaskpille, vaid Puhkilise gruppi sektsiooni teiste tervikuna. See artikulatsiooni täpsus oli, oli teesammast. Ütles Igor Karsnek. Helga ja muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Milano La Scala teater tühistas balletihooaja alguseks planeeritud Raumia ja Juulia esi tähenduse sest 19. detsembril asusid esinejad streikima, kuna ballett Romeo ja Julia osutus pinnuks La Scala teatri ooperikoori silmas. Nimelt pidi koor selles lavastuses osalema laval Paleriinide kõrval, ent koori liikmed hakkasid selle eest lisatasu nõudma. Paraku ei näinud tri juhtkond praeguses rahalises seisus võimalust, et kooriliikmete soovidele vastu tulla. Nii astuski koori ametiühing radikaalse sammu ja kolmandana etendus jäi ära. Kooli esindaja Mauro Bekaani sõnul olid nad valmis läbirääkimisi jätkama, aga juhatusse jäik seisukoht ei olevat seda võimaldanud. La Scala ooperiteater on viimastel aastatel nii mõnelgi korral streikivate töötajatega hädas olnud. Paraku La Scala juhtkond Itaalia valitsuse poolt rakendatavate kasinusmeetmete valguses ka võimalust töötajatele nende rahaliste soovide osas vastu tulla. Ala on kaotanud käesoleval hetkel oma eelarvest seitse miljonit eurot. Järgmine ruume Juulia balletietendus peaks toimuma 28. detsembril. Tippdirigent Bernard Haiti ning võttis vastu Madalmaade raadio filharmooniaorkestri pakkumise ja asus orkestri patrooniks. Pärast majandussurutise tõttu Hollandi valitsuse poolt tehtud kärpeid. 2010. aasta sügisel asus Bernard Haiting aktiivselt tegutsema Madalmaade ringhäälingu muusikakeskuse kaitseks. Tema tähelepanu keskenduski eelkõige Madalmaade raadio filharmooniaorkestri päästmisele ja seni pole seda orkestrit Hollandis õnneks suletud. Praegune orkestri peadirigent, kus stants tunneb rõõmu selle üle, et Bernard Haiting asub orkestri patrooni positsioonile. Eriti arvestades seda, et 2014. aastal möödub 60 aastat sellest hetkest mil Bernard Haiting Madalmaade raadio filharmooniaorkestri ees esmakordselt publiku ette astus. Pianistide seast on lahkunud 94 aastaselt vene pianist Victor Meršanov, kes tõusis maailma lavadele 1945. aastal, mil ta jagas esikohta Svjatoslav Kristeriga kolmandal üleliidulisel pianistide konkursil. Näiteks kuulus helilooja Sergei prop kofjev valis just Victor mersanovi seal esitama oma kuuendat klaverisonaati ja konkursi järgselt sai Victor Meršarlow hulgaliselt esinemisja salvestamisvõimalusi, seda nii Nõukogude Liidus kui ka välisriikides. Victor mersanov tegutses pikka aega professorina Moskva konservatooriumis ja samuti Tambovi Rahmaninovi Instituudis. Nii mitmedki õpilased on olnud erinevate rahvusvaheliste konkursside laureaadid ja Viktor mersaalnov on ise oma pianistidel olnud rohkem kui 40 rahvusvahelise konkursi žürii liige sealhulgas näiteks rahvusvahelisel Pjotr Tšaikovski konkursil Moskvas Frederic Chopini nimelisel konkursil Varssavis ja kammerzarnovi enda poolt asutatud Sergei Rahmaninovi nimelisel konkursil. Ja nyyd lühiuudiseid Sydney ooperimaja sõlmis kokkulepe Google'i hallatava veebisaidiga juutiub, et järgneva kahe aasta jooksul tuua veebilehe kasutajateni 20 etendust. Esimene veebis otsepildis Treimitav etendus avalikustatakse juba 2013. aasta alguses. Dirigent mees on olnud aga juba suvest alates hädas silmadega ja nüüd on selgunud, et lootus aasta lõpuks silmad korda saada ei ole siiski heitunud. Sel nädalal pidi Puleesi esinema kahel kontserdil akestade Pariies, kuid pidi sellest kahjuks loobuma ja teda asendas Soome dirigent Mikko Franck. Tuntud päriehitusega tegelev firma Steinway ja Sons plaanib aga lähiajal maha müüa oma New Yorgis asuva hoone, kus asub Steinway firma Legendaarne müügisaal. Steinway hoone on jätnud sügava mulje paljudele inimestele, kes on seal uut klaverit valimas käinud ja praegu pole veel. Kuulge, kas uue omanikuga saavutatakse rendilepingu osas kokkulepe või kolib Steinway lähitulevikus oma müügisaali mujale. New Yorgi Metropolitan Opera teatas, et ooperikompanii jooksev kahjum on jätkuvalt kasvamas ja pärimaja valmistub esmakordselt pärast selle asutamist obligatsioone väljastama. Obligatsioone antakse välja 100 miljoni dollari väärtuses ning 63,2 miljonit sellest läheb Metropolitan Opera varasemaks võlgade tagasimaksmiseks. Reitingufirma muudis leiab, et Metropolitan eelarve sõltub liialt suurel määral annetajatest. Näiteks andis eelarves tugevalt tunda Metropolitan ooperimaja suur toetaja Agnes varises surm, möödunud aastal. Nüüd aga Eesti muusikaeluga seonduvat USA Grammy-võitjast, helilooja ja dirigent Erich vaidleks või tuleb järgmisel aastal Eestisse esinema ja oma loomingut tutvustama. 16. mail juhendab helilooja meistrikursust, dirigentidele ja artisti Eestis viibimise kulminatsiooniks on autorikontsert seitsmeteistkümnendal mail Noblessneri valukojas. Internetis palju populaarsust kogunud virtuaalkoori dirigendi Erik vaid loomingut esitavad kontserdil vokaalansambel Estonian Voices Ran Karalis, Kaljuste projektiks spetsiaalselt komplekteeritud ligemale kaheksakümneliikmeline koor mida Noblessneri valukojas juhatab helilooja Erik vaid isiklikult vaid on pälvinud mitmeid auhindu ja tiitleid. Viimane neist oli talle 2012. aastal omistatud krambid. Lisaks Éric-vaid-le on Eestisse esinema oodata ka maailmakuulsat tipplauljat ehk ühte kolmest terrorist, kelleks on hase Carreras. Teras annab kontserdi tuleva aasta 28. juunil Tallinna lauluväljakul. Klassikalise muusikalegend hose Carreras esitab kontserdil oma kuulsamaid aariaid ja Hispaaniast pärit Carreirose tähelepanu väärne talent avaldus juba kuueaastaselt ning temal lavatee on olnud üks edukamaid muusikamaailmas. Lõpetuseks uudiseid, mis peaks rõõmu valmistama keelpillimängijatele. Viiuli ja vioolamängijad on tihti hädas sellega, et nad ei suuda endale leida sobivat lõuahoidjat. Joodan Hei, Sten verist Ameerika ühendriikidest usub aga, et ta on leidnud lahenduse. Ta on asunud raha koguma Kickstarter programmis, et saada finantseering enda leiutatud lõuahoidja tootmiseks. Kickstarter on selline, programmis toetab uusi algatusi ja ideid. Uut sorti loa hoidja on heisi sõnul väga mugav ja seda saab iga viiuli vioolamängija täpselt enda füüsisele vastavalt paigale seada ja kohendada. Teadlased on taas üritanud lahendada saladust, mis puudutab vanaaegseid tradimarijagavdaniini viiuleid. Need pillid on ju tuntud oma heade kõlaomaduste tõttu ja aega sealt ilmub ikka mõni uus uurimustöö, mis nende pillide saladusi ja kõlalisi tagamaid püüavad selgitada. Doktor Franco Saniini arvab, et on nüüd jõudnud niinimetatud kremona saladuse jälile. Tema uurimustöö kohaselt on soovitud kõlaomaduste taga just nende viiulite ebatäiuslikus ehk asümmeetrilisus. Saniini uuris lähemalt ühte kauda niini 1753.-st aastast pärinevat viiulit ja leidis, et seda pilli on hilisemalt modifitseeritud, nii et suurenenud on pilli asümmeetrilisus. Saniini järeldus on, et säärased muutused võivad mõjutada viiuli kõlapilti sel moel, et sümmeetrilistes pillidest tekivad ebasobivad ülemhelid enam ei või imendu jäät, viiuli kõla on selle võrra kauni Tänasele heligajale tegid kaastööd Matti Reimann, Igor Karsnek, Kristel Pappel nelevast. Eilse saate mängis kokku Katremaadik ja Saadet. Toimetas Mändla. Kaja.