Tere algab saade, laste lood, mina olen Kadri Kiiseli. Oleme Tallinna prantsuse lütseumi kolmanda klassi lastega külas Kaarli kirikus, kus meid võtab vastu koguduse lastetöö juht Signe Aus. Eelmine kord saime teada, et altar on kirikus kõige olulisem koht mis on nii püha, et selle juurde võivad minna vaid vaimulikud. Siin altari kõrval on puidust rõdu, kus samamoodi rohelised kangad ripuvad, seal on ka mikrofon. Ma arvan, et seal kantsel jah, see koht seal seina peal tõepoolest kannab nime kantsel ja need, mis need rohelised kangad, mida te näete nii kantslis kui, kui altaril. Need on siis sellised kirikutekstid, kiilid, mis alati on seda värvi, mis aeg on kirikuaastas, kirikuaasta koosneb erinevatest aegadest, kurvematest, rõõmsamatest ja see roheline, mis praegu on, see on selline ootuse ja kasvamise värv. Ja näiteks jõuluõhtul tulevad sinna hoopiski valged katted. Ja, ja kui näiteks on suur reede või mõni selline kurb püha, siis on mustad katted ja neid värve on veel. Aga kantsel on tõepoolest see koht, kus kirikuõpetaja ja rahvale räägib, ehk siis kasutatakse sellist sõna nagu jutlustab, ehk siis räägib jutte, lugusid ja tõlgendab siis ka piiblit ehk pühakirja ja miks need kohad enamasti on kõrgemal, mis te arvate, et kõik inimesed siis kuulevad ja näevad teda õige sellepärast peab kantsel olema kõrgemale, et inimesed kuuleksid. Et tänapäeval, eks ole, Meil on jälle sellised vahvad tehnikavidinad, et on siin ka viljad nii altaris kui ka siin ees puldis ja üleval kantslis on mikrofonid ja siis ongi igal pool kirikus väikesed kõlarid, et inimesed paremini kuuleksid. Aga rajal selliseid võimalusi ei olnud. Ja siis pidi see hääl kostma ka sinna kõige viimasesse kirikupinki. Ja sellepärast oli hea, kui see inimene räägib natuke kõrgemalt, kirikud on tegelikult ehitatud tihti ka nii et siin üldse hääl kajab väga kaugele. Ja Meie kirik on selles suhtes mõnes mõttes väga, väga, just eesrindlik oma kõla poolest, aga teisest küljest on see ka selline raske kajaga kirik, et meil on väga pikk aja, et kui siin muusikud esinevad, siis nad peavad seda tingimata arvestama, et ma võin korralideks hõigata, pärast võite ise proovida, kuulake, kui kaua see kaja kestab. Päris tükk aega päris mitu sekundit, nii et seda saab teinekord siin võib kuulata mis asi seal kantsli alla mingi selline paberimoodi asi või see on harmoonium ja see on ka natukene jah, klaverimoodi pill ainult töötab nii et seal peab nagu oreliski tallama jalgadega eta häält hakkaks tegema ja eks ta ongi nii-öelda klaveri asemik kunagi siin kirikus olnud, sest et on selliseid üritusi siin kirikus mis alati suurt orelit ja mis on näiteks väiksemad ja, ja mis seal rohkem siin altari ees ja siis on hea kasutada kas siis klaverit või mõnda teist pilli, et näiteks kui meil on lasteaiajumalateenistused või kui nüüd meil tuleb advendikontsert, siis on palju selliseid lastelaule, mida lapsed siin laulavad, mida ei saakski oreliga hästi saata ja siis saab seda nüüd klaveriga saata ja vanasti oli just tonium siis rohkem kasutusel. Aga miks siin kiriku, selle ruumi keskel on selline hästi suur lühter? Kirikus on ka valgust vaja, et praegu me oleme päeval siin ja siis eks ole, päike paistab ja me näeme siin kõike, aga õhtul ja siis ka talvisel ajal, kui, kui Eestis ongi pime, siis ongi rikkuse valgust vaja ja noh, tänapäeval on ju igav vesti, palju vahvaid lampe olemas, mida saab kinnitada kas või põrandasse või kuhu iganes. Kunagi, kui need vanemad kirikud on ehitatud, siis isegi elektrit ei olnud ja selleks, et nii suures kirikus nagu Kaarli kirik valgus kaugele paistaks, pidise küünalde panemise koht olema nii palju suur, et sinna saaks palju küünlaid panna ja siin kõige keskel ongi siis puidust imeilus, selline suur küünlajalg ehk siis lühter ja tänapäeval on seal nüüd juba ikkagi elektrist lambid sees ja siis igal pool mujal on natukene väiksemad lühtrid ka veel, nii et kui on sellised pidulikud jumalateenistused ehk missad, siis pannakse näiteks ka jõuluõhtul kõik kõik, kõik need lambid lühtrid põlema ja siis on väga pidulik tunne. Tahtsin küsida, et selles suuremas üleval on, tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud te olete, mina tahan teile hingamist, et mida sellega öelda tahab? Vaata see pilt juba näitab seda, et selle fresko peal on Jeesus avatud kätega ja kutsub enda juurde, tulge minu juurde ja ta ütleb, et võivad tulla kõik need, kellel on mured ja koormad kanda ja pakub sellele lahendust, et näitab, et elus on küll kannatust, aga elus on ka palju rõõmu ja lootust. Sellepärast inimesed kirikus käivadki, et kinnitada seda enda rõõmu ja lootuse. Orelit on vaja selleks, et inimesed saaksid esiteks paremini koos laulda väga tähtis osa jumalateenistusel ja ka muudel tähtsatel talitustel laulmine. Et kas siis laulab vaimulik, laulab kogudus või lauldakse päris kõik koos ja selleks, et oleks lihtsam laulda, siis orel saadab seda laulmist. Aga lisaks sellele oreliga esitatakse ka eraldi muusikat, mis siis on meeleolu looja või siis ka kontserditel. Nii et orel on just sellise ütleme jumalateenistuse juures väga oluline ja tegelikult ainus otseselt kirikuga seotud pill üldse vist? Tänapäeval küll võib kirikus toimuvatel üritustel ka kõiki teisi pille kasutada, ka orel on see, mis mängib igal jumalateenistusel ja pärast lähme vaatame seda ka natukene. Mistõttu olen siin nii pall niipalju, et sellepärast, et palju inimesi mahuks siia kirikusse istuma, sest et teinekord on jumalateenistus ka nii palju pikk, et inimene ei jaksa kogu aeg püsti seista. Ja siis vahepeal laulude ajal ja jutluse ajal saavad inimesed istuda siia kirikusse mahub istuma umbes 1500 inimest, seda on päris palju. Nii et Kaarli kirik on Eestis noh, ütleme Praegult vast ikka veel kõige suurem, et kunagi on olnud ka teisi suuri kirikuid, mis kahjuks praegult on varemetes, aga siia mahub tõepoolest päris palju rahvast. Enne mainisite sõna sakramente, mis asi, sakramente? Lihtsalt öeldes on sakramente püha, väga püha toiming ja teisest küljest ka saladus, see on siis selline toiming, mida inimene ise ei saa teha kus selliste inimlike traditsioonide kaudu ja kirikuõpetaja vahendusel tegutseb jumal ise. Ja sellepärast on nad kirikutes väga erilisel kohal, need sakramendid aga erinevates kirikutes erinevad kombed, eks, et miks on niimoodi, et ühtedes kirikutes peab käituma ühtmoodi, teises teistmoodi. Eks see, kuidas mingeid toiminguid kirikutes tehakse, sõltub ikkagi eelkõige selle maa või rahvakultuurist ajaloost. Aga kui me räägime kristlikust kirikust, siis selline põhi, skeemia, põhikombestik on igal pool ikkagi sama küsimus on siis iga kiriku või ütleme siis konfessiooni rõhuasetustesse, et milliseid toiminguid jumalateenistusel või mis seal siis eriliselt välja tuuakse ja rõhutatakse ja lohka, kultuuriliselt Slaavi kultuuri kindlasti on palju rohkem välja elavam kui näiteks eestlaste kultuure. Et siit kindlasti ka see meile võib-olla noh, nii-öelda rohkem sobivam luterlik lähenemine asjale. Aga noh, tegelikult on need asjad ikkagi juba päris kiriku algusaegadest paika pandud ja tegelikult üsna muutumatuna tänapäev taevani püsinud, nii et need ei ole sellised asjad, mida kirikus tehakse, et mis siis nüüd iga päev oleksid teistmoodi. Et mõned asjad on, on nii tähtsad, et neid hoitakse sellisena noh, nüüd juba 2000 aastat. Ning siin vaja kirikus käia. Ma arvan, et neid põhjuseid on erinevaid. Miks inimesed kirikusse tulevad? Et see esimene tuleb võib-olla veel eriti erinev, et kes tuleb suure murega näiteks matustega seoses, kes tuleb suure rõõmuga näiteks laulatust soovima kirikus? Aga nii või teisiti, me jõuame lõpuks selleni välja, et kirikusse tullakse selleks, et olla koos jumalaga. Muidugi võib igaüks jumalaga rääkida ju ka ise, eks ole, kodus näiteks palvetades või lauldes või midagi muud tehes. Aga tulles kirikusse kokku, esiteks on meil võimalik kuulata ja teada saada seda väärtust, mida me ise niimoodi välja ei oskaks mõelda ja küsida niimoodi samamoodi küsimusi nagu teie siin ja saada targemaks ja kasvada. Aga teisest küljest ka selline ühine palvetamine, ühine laulmine, see on palju tugevam ja suurema jõuga kui seda üksi tehes. Ja muidugi needsamad sakramendid on siis need, mille pärast kirikusse tullakse, mida ainult kirik saabki pakkuda. Altarialtarit kantslis, sinna me ka ise ei lähe, et need on sellised altar ja kantsel on väga kindlate toimingutega seotud kohad, et küll me võime siin igal pool mujal ringi käia ja üles oreli juurde minna, et kes need inimesed on, kes siin kirikus toimetavad, kes võivad käia, mis inimesed töötavad kirikus, mis kirikus kahtlemas vaata, kõige tähtsam on on vaimulik preester, koguduse õpetaja. Et nendel on täita just see kõige tähtsam roll, et nemad viivad läbi missasid, viivad läbitalitusi, nemad jagavad õpetust. Aga lisaks nendele töötab kirikus ka väga palju teisi inimesi, et noh, selleks, et näiteks seesama jumalateenistus või laulatus või ristimine saaksin kirikus toimuda, selleks on vaja ennem asju valmis sättida ja pärast ära koristada, seda aitavad teha kirikumehed. Siis näiteks, et oleks muusika, torel mängiks, selleks on olemas organist ehk siis orelimängija ja koorijuht. Aga lisaks nendele inimestele, kes tavaliselt siin ütleme, kirikuruumis tegutsevad on igal kirikul koguduse juures tööl hulk teisi inimesi, näiteks noortega tegelevaid inimesi, lastega tegelevaid inimesi, kantseleis inimesed, kes võtavad vastu inimeste küsimusi ja juhatavad edasi, mis teha nii, et tegelikult võib, võib töötegijaid olla päris palju. Aga kuidas saab kirikuõpetajaks? Kirikuõpetaja aga on nii nagu iga teise tähtsa ametiga näiteks arstiga, et et sa ei saa hakata operatsiooni tegema, kui sa ei tea, millised on haiguse sümptomid ja kuidas seda haigust ravida. Et kirikuõpetajaga on sama poodi, et kirikuõpetajad kõigepealt õpivad päris kaua, aga mida nad siis õpivad nad õpivadki seda, et mida räägitakse piiblis, kuidas sellest aru saada, kuidas seda inimestele edasi anda, õpivad kõiki neid kiriklike talitusi, nende sisu ja kuidas neid väliselt läbi viia. Nemad peavad ka ise lisaks teadmistele vaimselt kasvama ja saama ka harjutada, praktiseerida kuskil koguduse juures, sest et tahta ju võib, aga kas see töö sulle ka sobib, see tegelikult selgub ikkagi reaalse elu kaudu. Tõlkisin nõiaisapalvet laetakse, meieisapalve on iga jumalateenistuse osa ja lisaks sellele enamasti loetakse meie isa palvet ka kõigil talitustel ja seda just eelkõige sellepärast, et see on selline palve, mida väga paljud teavad, oskavad kaasa lugeda, aga tegelikult sellepärast see on juba Jeesuse enda poolt inimestele kunagi palvetamiseks antud, kus siis peaks olema kõik tähtsad asjad kokku pandud, et siis ei pea muretsema, et midagi läheb meelest ära. Ja mis need talitused on. Talitusteks nimetataksegi neid teisi tähtsaid asju, mis lisaks jumalateenistusele kirikus toimuvad, ehk siis näiteks ristimine, leeriõnnistamine, siis laulatus, kihlus, matus, ka õnnistamise talitus, seda tehakse ka lisaks kuule siis kasvõi kodus, et inimesed kutsuvad kirikuõpetaja koju oma kodu õnnistama. Et neid talitused on siis need teised tähtsad toimingud lisaks jumalateenistusele Aga homme samal ajal lähme nagu lubatud Reeli juurde, kuule siis jälle Kaarli kirikut, tutvustas koguduse lastetöö juht Signe Aus. Külas käisid Tallinna prantsuse lütseumi kolmanda klassi õpilased, toimetaja Carrygiise. Kuule, laste lugude saategi internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel MEIE OMA poee.