Tere algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel. Täna oleme Tallinna prantsuse lütseumi kolmanda klassi lastega Tallinna kesklinnas asuva Kaarli kiriku ees. Meid võtab vastu Kaarli koguduse lastetöö juht Signe Aus. Keset Tallinna linna on päris mitu kirikuteks, mis kirikud on meil Tallinna linnas? Et umbes 12 kirikut on Tallinnas, Niguliste kirik, Oleviste kirik, toomkirik sai 12, ma arvan, on kirikuhoonena kindlasti natuke väikesest, et kirikud on hästi erinevaid, et on suuri kirikuid, mis kohe silma paistavad ja siis on selliseid väikseid, mis jäävad majade vahele. Nii et ja siin kesklinnas on neid hästi palju koos siin ja leida, aga tegelikult on kirikuid ka muudes linnaosades, nii et, et neid, ma arvan, et on päris mitukümmend. Aga võib-olla läheme sisse. Ma vaatan, teil aga vist jahe ka seal on niisugune hämar kohta, meil ei ole siin tuled põlema pandud. Eeskoda, et siin ei ole palju midagi vaadata. Aga me lähme sellest trepist üles, sinna, oreli juurde, orelirõdule või koori rõdule, aga praegu lähme kõigepealt siia kirikuruumi. No siin on õnneks natuke soojem kuigi ega kirikus ei tohi ka kunagi temperatuur väga kõrgeks minna, et vahel. Maakirikutes on vahest liiga külm, eks ole, seal on talvel näiteks ei köeta, sest ega vanasti ei olnud selliseid küttesüsteeme. Linna kirikud on tavaliselt soojemad, aga siin ei tohi ka tegelikult väga soojaks lasta õhul minna. Arvake ära, miks? Võib-olla läheb midagi katki või soojusega, mis kõige tähtsam ja võib-olla ka kõige kallim siin kirikus on orel ja torel peab olema väga täpse temperatuuri ja niiskusega hoitud, nii et see on sellepärast ka oluline. Et siin liiga palavaks ei läheks. See kirikut palju on, on hea, sest et igas kirikus tehakse palju, kasvõi näiteks palvetada, ostetakse palju selle eest, et meie maal ja meie rahval ja meie inimestel läheks hästi. Ja need kirikud on nagu väikesed, sellised valguse kolded ja mida rohkem neid on, seda suurem on ka see jõud, mis need inimesed, kes seal koos käivad, saavad maailmale anda. Aga sellepärast neid ongi palju, et inimesi on palju. Aga lisaks nendele Kristlikutele, kirikutele on ju ka väga palju teiste religioonide pühakodasid, nii et see, et igal inimesel oleks võimalik minna nii-öelda jumalale külla ehk siis minna jumalakotta, selleks peab olema Ma kirikuid palju, et kui see oleks meil 100 kilomeetri kaugusel, siis me jõuaksime sinna väga harva, ma arvan Aga kui palju teie kirikust üldse teate, mis Need kirikud on, milleks neid tarvis on? Leinamist, kohade, pulmade, Ridames, ka ÕISis palvetamise, et jumalale näidata, et me tunneme temale uhkuskohad, et saaks jumalaga rääkida. Või siis ma arvan, et mingi selline koht, kus, nagu on sellised jumalikud, sellisel lood Ja värgid, kõik on õige. Kirik. Hoonena on tegelikult üks väga eriline koht, kus tehaksegi erilisi asju ja te mainisite siin väga palju sellest ära ka kirikut võrreldakse jumala koduga, olete võib-olla vahest kuskil kuulnud, et, et see on nagu jumala eluase. Et see on ka selline võrdpilt ehk siis kujundit päris niigi ju keegi ei arva, et tuleb kiriku uksest sisse ja, ja miskisugune olu siis näiteks tuleb ukse pealt vastaks jumal. Aga see on tõepoolest koht, kus me oleme oma vaimus kallale väga lähedal. Ja siin tehakse selliseid erilisi toiminguid ka, nagu te mainisite, et siin on jumalateenistused ja muud tähtsad talitused, kas siis ristimised või leeritamised, matused, laulatused ka. Nagu te enne ütlesite, kirikuid. Erinevaid, mõned on suuremad ja mõned on väiksemad, mis seal majas peavad olema, et sellest saaks kirik oral minu meelest ja siis peaks Ma peeglid ja võiks olla jumala teed. Kindlasti peaks kirikus olema kantsel eelselt siis nagu need suured torni hästi kõrge tipul, et nagu jumalale lähemal kirikukellad. Jällegi tegelikult on need kõik tõepoolest väga tähtsad, osad kirikust aga ei juhtu midagi, kui mõnda nendest kirikus ka ei ole. Et päris esimesed kirikud olid väga lihtsad, kivist või, või puust hooned ja enne seda oli lihtsalt altar keset tuulist välja. Näiteks kõige tähtsam selle hoone juures on see, et siia tullakse jumalat teenima jumalaga koos olema. Et siin, Tallinnas on ka kirikuid, millel ei ole torne. On kirikuid näiteks millel on palju pilte, aga näiteks meie kirikus on väga vähe pilte. On ka selliseid väikseid hooneid, mida nimetagi kirikuks nimetatakse, näiteks kabeliks võivad olla väliselt väga erinevad, aga mõte on neil üks ja ka teistes kultuurides, eks ole. On väga erinevaid neid jumala teenimise kohti ja nad näevad erinevad välja, aga absoluutselt kõigil on see üks ja sama mõte olla jumalale lähedal ja üheskoos jumalat teenida. Kuidagi siit jutust jäi mulje, et kõige olulisem on ehk altar siin majas. Jah, altar on kiriku keskpunkt mitte siis ruumi mõttes, vaid tegevuse mõttes. Altarit nimetatakse ka kõige pühamaks paigaks ja meil on ka ikkagi kirikutes, nii et altar on nii palju tähtis koht, et sinna inimene ise niimoodi näpuga juurde ei lähe, et see on koht, kus siis vaimulikud toimetavad tähtsaid asju. Ta on nagu kõigi nende jumalateenistuste ja talituste selline keskpunkt, kus me natuke lähemale võime minna, absoluutselt, lähme natuke lähemal. No tegelikult altar on see, ütleme siis selline laua moodi koht ja altari peal siis hoitakse kõige tähtsamaid asju näiteks sedasama pühakirja, mida te praegu seal näete, ehk siis piiblit jumalateenistuse ajal on seal armulauavahendid ja, ja kindlasti on seal küünlad siis kas Ristwi krutsifiksi on siit ka näha ja teine koordid kaunistuseks siis ka lilli või midagi sellist, et on altareid, mis on väga lihtsad ja siis on mõnes kirikus võib näha, et seal on väga palju uhket ja kaunist ümber, et see sõltub juba sellest kultuurist, tõmbest, mis mingis kirikus on miks sinna sinna sisse minna. Mõned asjad on hästi pühad selleks, et seal altaris õigesti käituda ja, ja õigesti neid asju ka kohelda, selleks peab olema natuke eelteadmisi ja sellepärast on kirikus selline traditsioon, et altaris käib ainult vaimulik ja siis ka kirikumees, kes siis sätib valmis asju seal natukene ka selline inimlik kokkulepe, et need asjad seal altaris oleksid ilusti korras. Miks seal altari juures nii suur, et küünlad on? No see ei ole. Otseselt oluline, et nad just nii suured on või natukene väiksemad, et inimesed on tahtnud altarit esile tuua ja sellepärast teha need küünlad natukene suuremaks, aga küünal ise kui valguse sümbol on altari peal väga oluline, sest et nüüd jõuluajal ka, eks ole, me räägime ju sellest, et aasta kõige pimedamal ajal, Me ootame suurt valgust ja kristlased nimetavadki Jeesust, kes siia maailma sünnib teise sõnaga, nagu ta ise on ka piiblis öelnud maailma valguseks ja selle sümboliks on siis need küünlad seal iga asi kirikus. Tegelikult sümboliseerib midagi. Täitsa õigesti pakute, kirikus on sellepärast pilte üldse piiblilugudest ja piiblitegelastest, et inimestel oleks silme ees need lood, millest piiblis räägitakse, millest kirikus räägitakse. Aga vot selline on ka kiriku traditsioon, et jumalat, iseennast siis kunagi pildi peale ei panda, sest keegi pole jumalat kunagi näinud. Aga selle eest võib pildile panna Jeesuse, kes siis on jumala poeg, nagu te nimetasite, ehk siis. Meie inimeste jaoks täpselt samamoodi jumal ja kuna tema on siin maa peal kunagi reaalselt olnud, siis teda on võimalik ka ka pildile panna. Ja need täpsemad pildid seal all kujutavadki siis selliseid väga tähtsaid hetki tema elust. Kas seal vasakul pool, kas te tunnete ära, mis sündmus seal võiks olla? Jeesus sündis? Jah, see on jõulusündmus seal ja siis, eks ole, Maarja süles Jeesus keskel on nüüd, kuidas on Jeesus enda jüngritega selle pildi peal on jah, Jeesus ühe viimase korrana kõigi oma jüngritega koos ja seal nad üheskoos jagavad siis leiba ja veini, millest siis hiljem on tulnud kirikus üks kõige tähtsam sakramente ehk siis armulaud, mida igal missal ka inimestele jagatakse, nii et see on selle pärast väga tähtsal kohal. Ma olen kuulnud, et, et see ei olegi vein, vaid ta ütles, et see on tema veri. Jah, see on samamoodi. Tee üks selline kiriku väga tähtsatest sümbolitest seda tõlgendavad natukene erinevad kirikud erinevalt, aga kõige tähtsam on see, et see on kõige otsesem selline püha toiming, millest inimene saab osa. See sündmus on tegelikult ka erinevates religioonides väga erinevalt kajastatud, et ristiusk ehk siis kristlus ongi saanud alguse just nimelt sellest sündmusest, et jumal saatis siia maailma oma ja selleks nii nagu piiblis mõeldud, et ta on inimesi nii palju armastanud, et teha neile võimalus jumalaga koos olla. Lihtsamaks Jeesus tuli siia maailma selleks, et meie inimestena võiksime ükskord taas jumala juurde saada ja saada jälle seda, mis siin elus on tähtis ja, ja mis võiks olla meie elu eesmärk ja ja kõiki selliseid tähtsaid asju. Ta õpetas oma jüngritele ja tolleaegsetele inimestele väga palju, millest me oleme saanud endale juhiseid ja selleks, et inimese elu ei lõpeks ainult selle maailmaga, et me ei näeks oma eesmärgina ainult siis ilusat kalmuküngast kuskil, et meil oleks lootus ja mingi vaimne eesmärk. Selleks oli vaja inimestele natukene juhatust anda ja anda ka osadust. Aga veel tähtsam muidugi selle asja juures on seesama asi, et nõnda on jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja on andnud. Kes siis meie eest suri, meie patud, see andis meile võimaluse edaspidi samamoodi jumalaga koos olla. See on tähtis küsimus ja see on ka keeruline küsimus. Ütleme siis lihtsalt niimoodi, et see, et kui te näete seal ees altari peal ka seda risti koos risti löödud kristlusega on kristluse kõige tähtsam sümbol ja see näitab mitte midagi hirmsat, vaid vastupidi, tuletab meelde seda armastust. Et jumal saatis oma poja siia maailma kannatama meie eest, selleks, et meil oleks võimalus saada tema lasteks. Ja tegelikult rohkem isegi kui sedasama risti löödud Kristusega risti ehk siis krutsifiksi kasutatakse tühje risti, mis on just sellel rõõmsama poole sümbol. Tühi rist näitab seda, et Jeesus ei jäänud surnuks vaid ta tõusis surnuist üles. Ma arvan, et Jeesus löödi risti sellepärast ta rääkis kõigile, et jumal on tema isa ja siis teised võtsid seda. Ei meeldinud. Nende meelest oli see nagu solvamine Ka selles on tõde, et inimene ju tegelikult lõi Jeesuse risti, mitte jumal ise ja inimene oma siis mõistmatuses ja väikluses tahtes mitte näha seda, mida Jeesus õpetas ja näitas ja see oli aja ühiskonnas ka nendele rikastele ja tähtsatele natuke ohtlik, nad oleks kaotanud oma võimu, eksju sellega. Et ega see on jälle sümbol inimkonnast üldiselt, et meie hulgas on alati olnud nii neid, kes võtavad head sõna kuulda ja proovivad selle järgi ka oma elu elada. Ja on alati ka neid, kes võib-olla oma kõrvad ja silmad tulevad ja ei taha seda poolt kuulda ja see on võib-olla neile ebamugav ja raske. Vot selliste tegudega me nii-öelda sümboolselt ka tänapäeval lööme Jeesust risti. Homme samal ajal jalutame Kaarli koguduse lastetööjuhi Signe ausiga veel kirikus ringi. Uurime, mis on kantsel ja mida tähendab sakramente. Kaarli kirikus käisid külas Tallinna prantsuse lütseumi kolmanda klassi lapsed ja toimetaja Kadri kiisel. Kuule laste lugude saatel internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma tee.