Tere algab saade, laste lood MINA, OLEN Kadri kiisel. Oleme Tallinna prantsuse lütseumi kolmanda klassi lastega külas Kaarli kirikus, kus meid võtavad vastu koguduse lastetöö juht Signe Aus ja organist Piret Aidule. Eelmine kord saime, kantsel on kirikus see koht, kus kirikuõpetaja rahvale jutte räägib ja piiblit tõlgendab. Aga kas on ka tõsi? See, et jõuluvana esiisa on üks pühak Püha Nikolaus Jah, jõuluvana legendi kohaselt on alguse saanud siis sellisest ikkagi pühakust nagu Püha Nikolaus ja tema kohta on paar erinevat legende, aga see kõige kõige tuntum legend oli siis selline, et et oli üks väga hea mees, kes nähes ühe perekonna, kolme õe suurt vaesust ja viletsust ja häda tegi neile salaja kingituse, mis neid väga palju aitas ja ta tegi seda salaja. Ta ei öelnud, et too, näete, mina aitan teid vaid vaid ta lihtsalt tahtis aidata. Ja sellisest suurest armastuse teost on siis selline legend, nähtavasti alguses talud, kes nende legendide kulgemisi päris täpselt teab, ja eks nad erinevates maades on ka natukene erinevad. Aga nojah, niimoodi loetakse, et meie jõuluvana, Püha Nikolause on tema esiisa siis nii-öelda kuigi jõuluvana mõte tänapäeval on ikkagi on ikkagi väga palju muutunud. Selleks, et kirikus toimuvat paremini mõista, toimuvad kirikus ka ju lastele sellised pühapäevakoolitunnid ja hiljem täiskasvanud inimesed saavad ka leeritundides käia, mis seal siis täpsemalt tehakse? Kirikus jah, toimub tegelikult väga erinevaid selliseid põnevaid asju, mis ongi mõeldud erinevatele vanustele ja tõepoolest juba päris pisikesed lapsed koos pühapäevakoolides ja see nimi muidugi tulenebki eelkõige sellest, et need tunnid enamasti toimuvad pühapäevasel päeval aga sisu on siis selles, et seal räägitaksegi kirikust, piiblilugudest, nende tähendusest, aga Need ei ole sugugi sellised koolitunnid, vaid et tegelikult need pühapäevakoolitunnid enamasti on niimoodi, et seal palju ka mängitakse ja tehakse rühmatöid ja käiakse suvel laagris ja, ja talvel laagris ja ja lisaks on erinevad pereüritused, kus siis koos emade-isadega käiakse, nii et et selliste kasvamise ja uurimise võimalust on palju. Aga leerikool on jah, mõeldud siis juba tegelikult nendele inimestele, kes tahaksid hakata oma elus siis mingeid valikuid tegema ja teada saada, et mis on ikkagi siis täpselt selle konkreetse kiriku õpetus ja, ja millised kombed seal on. Ja leerikooli saab siis tulla alates 15.-st eluaastast traditsiooni kohaselt siin luteri kirikus, mõnes teises kirikus on need vanused natuke erinevad ja kui vanasti oligi nii, et enamasti kui lapsed vanusesse jõudsid, siis nad ka leeris käisid ja Põhjamaades on see Nonii suures osas, niisiis meil tegelikult käivad leeris väga erinevas vanuses inimesed, et tulevad leeri ka 70 aastased ja selles ei ole mitte midagi imelikku, et selleks ongi need täiskasvanute leeritunnid, kus siis kord nädalas kolme kuu jooksul käiakse koos ja ja samamoodi küsitakse ja saadakse vastuseid ja mis esis lõpeb sellega, et inimene valib, et kas ta tahab saada selle koguduse ja kiriku liikmeks misjärel nad saavad siis selle sellise vastava õnnistusega, ehk siis on leeripüha. Aga kas lähme siis nüüd oreli juurde, jah? Et me lähme tagasi siia kiriku sissepääsu juurde. Esimene kuidas läheb ülestrendi? Jõuamegi siia üles rõdule. Mis siin on mitmed pingid ja üks klahvidega pill? See orel on niimoodi pealtnäha üsna klaverimoodi klahvid jooksevad samamoodi, valged klahvid, mustad klahvid, aga neid ridasid on siin kolm ja lisaks on meil mõlemal pool tohutul hulgal nuppe, punaseid valgeid nuppe vaheldumisi, mine saab sisse, välja vist tõmmata on ja neid saab siis välja tõmmata ja nende all veel tohutu hulk kirjadega nuppu vajutada ja siis jälle tagasi vajutada ja siis on meil selline kaval, noppis, vajutab kõik tagasi. Aga milleks tarvis kolm rida klahve? Vaat see on juba selline luksusasi tegelikult, eks ju, võiks mängida ühel manuaalil ka kõiki neid ridasid, nimetatakse manuaalid, eks sellepärast, et neid mängitakse kätega ehk manuaalselt ja peale ja on olemas veel üks rida siin all, seal on täpselt samamoodi olemas mustad ja valged klahvid, ainuke erinevus värvi ei ole, eksju, nad on lihtsalt ühed on kõrgemad ja teised madalamad. Aga nad moodi nagu klaveriklahvid või siin oreleid, labidad, ülemused ja neid mängitakse jalgadega ja, ja neid ülemisi mängitakse siin kätega ja kuna see pill on lihtsalt nii suur, et muidugi võiks alati väiksema pilli peal mängida, aga kuna kirik on ka hästi suur, siis ehitati omal ajal selline hästi suur orel siia. Kas kõikidel orelitel ühepalju nuppe ei ole, ei ole, see on Eesti kõige suurem orel ja siin on praegu siis 84 registrit. Register tähendab seda, et iga registerdad natuke erinevat häält tähendab näiteks trompeti häält, mõnide flöödi häält, mõni püüab teha niisugust viiuli häält, ega nad päris sama ei ole, aga sinnapoole. Ja siis need erinevaid tämbrid erinevaid registris. Neid kõiki, neid saab omavahel kombineerida ja siis lõppkokkuvõttes kõiki niimoodi koos mängida. Sest tegelikult ju, eks ole, see siin on ainult kõige väiksem osa korralist kõige tähtsam küll peaaegu vist. Aga tegelikult nad Piret ütles, et see on kõige suurem pill Eestis siis tegelikult kõik see sein, mis te siin taga näete, on orel. Siit näete, need hallid on siin orelivilede, tegelikult orel ei ole ainult see osa siin, vaid terve see suur sein. Kui kõrged need oreliviled meetrised, no kõige kõrgemad Ma arvan, et ta enam-vähem niuksed, autopikkused või isegi natuke pikemad. Olen vana pilti näinud nendest kõige kõrgematest viledest, mis on praegu sinna oreli sisse peidetud ja see oli niimoodi, et see alumine ots oli seal maas, ülemine oli peaaegu üle ääre näha. Ja seal sees, no kujuta endale ette, et seal on üks niisugune keskmise korteri täis, vilesid üle 5000 vile ja mõned on sellised väikesed viled nagu pliiatsid. See on nagu, kas plokkflööt te olete näinud, mõni on niisugune lühike flööti Läheb natuke pikemalt kaheks. No vot siin on samamoodi, et mida lühem see flööt on, või see toru seal siis seda peenema hääl ja mõned on jõle hästi suured ja jämedad torud, need teevad hästi jämedaid hääli. Nii et samamoodi need siin on vaat siin ees ka näha hallist metallist, sellised viled teevad ka kõik häält, mõned viled on metallist ja mõned on puidust. Ja need kõik siis teevad erinevaid hääli. Äkki proovime ka mõnda häält, näiteks selline flöödi moodi hääl, näiteks. See on selline flöödihääl, aga siis on näiteks trompetihääl. Süntesaatori moodi vill siis, no on küll jaa, aga ainuke vahe on selles, et kõik need erinevad värvi või erinevate tämbritega erinevad viled. See kõik sõltub sellest vileehitusest. Nii et on, olen olnud osavad meistrid, et ta on teinud erineva kujuga viled. Mõned on sellised, kus on väike metall, keelekene veel sees, mõned on sellised puidust suured neljakandilised, mõned on sellised peenikesed torud ja vot see meistrimeeste osavus arvabki, et kui yhe abil meil on. Aga milline see päris õige oreli hääl siis on? Päris õige, oreli hääl on tavaliselt see, kui on palju erinevaid vilesid, mängib koos. Mis te arvate, mis on kõige kuulsam orelilugu, mida kõik mängivad Serena armanni pulmamarss ja. Riiale kostab veel vähe, aga kui te oleksite seal all sisse, kostaks palju kõvemini, mis on kõige madalam ja kõige kõrgem hääl, mis siit orelist tuleb. Kõige madalam on näiteks selline, ma lähen järjest madalamaks, siis vaata, kas sa juba kuulad. Jah, see on nagu teine aga kõige peenem, vaatame, kas siin läheb üha kõrgemaks. Hiire piiksud ja kõige kõrgemad polegi väga hästi kuulda. Aga mission, kõige tuntumad orelilood veel selle pulmamarsi kõrval, mida mängitakse üle maailma. Laanuks, Bachi lugu, natuke algus mängida, seda kõike. Niimoodi hakkab peale, oled kuulnud, eks ju. Mis need pedaalid sel ajal need, vaata see niimoodi, et sa teada, et mis muusikas tähendab b-täht ja emme Piano bee piano vaikselt metsofort poolvaljult eff on valjult ja Fortissima siis hästi tugevasti. See on niimoodi, et sinna on nagu sinna alla pandud üks selline registrite kombinatsioon, et kui ma sinna vajutan, siis on näiteks mängib vaikselt, kui ma tahan siit mängida, ruttu otsida ühe sellise variandi, et ma tean neid registreid siin vajutama, et läheb hästi ruttu. Selline võimalus, aga sihukest asja enam praegu ei ehitada. See oli omal ajal niisugune ehitus, muud niukses tuti sellel. See tähendab seda, et kui ma siia vajutan ja hakkan siis mängima, siis kõik oreli registrid tulevad sisse, et ma ei pea neid ükshaaval siit vajutama, vaid nad on kõik sees. Päris kõvasti mängiseni, saab tuge säält, kui õhkemaks vaatas, saab mitut moodi, näiteks siin sina sellised vaiksed registrid. Kui ma panen registreid juurde Ja läks kõvemaks ja kogu aeg panen natuke registrit juurde, siis lähebki kogu aeg natuke kõvemaks, aga need punased valged nupud, milleks need on mälunupud, see on ka niimoodi, et kui ma panen siit, tõmban teatavate nende kirjade juurest need nupud välja. Ja missuguseid registreid ma tahan kasutada, näiteks mängin ühe loo ära, hästi, kiiresti vahetama need registrid ära, aga vaata, kui palju neid siin on, eks ju, ja ma ei jõua nii ruttu üksinda ja siis Lähme sinna mälusse valmis, kõik juba lapse teadmisena, arvuti mälu otsida ka uue koha ja kõik on seal teistmoodi. Vaat see on niisugune nagu 100 aastat tagasi arvuti mälu siis arvuteid ei olnud ja tehti selline asi, et sai panna valmis need järgmised registris. Ta oli, need registrid on siin nummerdatud ka 96 on siin viimane ja need numbrid, et oleks lihtsam üles leida ja see 96 ütleme, et neid nuppe on küll 96, aga mõnede nuppude all on sellised nagu abistavad registreid või abistavad nupud, et näiteks, mis liidavad mingeid asju kokku ja selliseid niimoodi, et Need ise ei mängi, kui ma mõnda sinna vajutan, 1923 on siis oreli ehitatud. Aga siin klahvide kohal on rohelised nupud ka veel. See on sama asi, need on Maali jaoks, mis jalgadega mängitakse ka panna mälusse valmis, teatavad niisugused kombinatsioonid ja siis ruttu vajutada sisse, vajutamine toimub siin, siin on üks niisugune roheline nupp, piano pedaal siia vajutan ja siis ta täpselt niimodi mängib. Ta teab, vilede, need ühendused seab ringisid. Egas hõrelil on raske mente orelit õpitakse väga kaua aega, Köbeke klaverimängu hästi ära õppima. Laste muusikakoolist vastad, siis lähed näiteks kasva otsa kooli või muusikakeskus oli, see on kokku on 12 aastat, eks ole. Ja siis õpitakse veel muusikaakadeemias kolm aastat õppide bakalaureus, siis lähedal magistratuuri seal üks või kaks aastat ja sise praegu valmis. Aga siis läheb veel umbes 15 aastat, enne kui hakkad aru saama, mis sa siin teed. Aga kuidas kodus orelite ei ole, kuidas siis harjutada saab? No kuna mina saan siin Kaarli kirikus harjutada, siis mulle ma ei ole omale koju orelit muretsenud, aga tänapäeval on juba võimalik osta selliseid digitaalseid elektroonilisi oreleid või ka mõne väikese oreli, mõnikord oleneb välja nagu riidekapp ei peagi suurem olema ja siis saab kodus harjutada. Kaarli kirikut tutvustas koguduse lastetöö juht Signe amust orelist rääkis Piret Aidule. Kaarli kirikus käisid külas Tallinna prantsuse lütseumi kolmanda klassi lapsed ja toimetaja Kadri kiisel. Lastelugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma.