Lõpp heaks külaliseks on meil seekord tervelt perekond Jaan-Eik Tulve ja Helena Tulve muusikud mõlemad ja mõlemal oma tee käia ja samas on nad ka siis mõeldes 2012.-le aastale piisavalt silma paistnud saatejuhid on Meelis Süld. Kõguda tere ja tõesti perekond põlved on sel aastal olnud väga tegusad. Näiteks Helena Tulve-l oli sel aastal vähemalt viis esiettekannet ja tema teos Sailens valiti tihti ka, mis on tegelikult juba mõnevõrra varasem teos on aastast 2006 aga see valiti sel aastal väga mainekale World Music teisfestivalile, mis on üks kuulsamaid nüüdismuusikafestivale kogu maailmas. Ja et Helena Tulve ja Jaan-Eik Tulve mõlemad pälvisid 2012. aasta jaanuarikuus ka prantsuse suursaadikult prantsuse vabariigi kunstide ja kirjanduse ordenit, siis on on seegi põhjus neist rääkida ja loomulikult Jaan-Eik Tulve kogu oma loomingulise tegevusega Vox Clamantis juures, kes sel aastal jõudis panistlikud Prantsusmaale kui ka väga paljudesse teistesse kohtadesse väljaspool Eestit ja kellele on kirjutanud muusikat ka helilooja Arvo Pärt. Mis olekski väga õige, et kuulata just seda ühtelugu, mille Arvo Pärt on Vaksklemantisele kirjutanud ja mis on pühendatud ka jõuluajale, segane nime. Halleluuja, tropp puus ja selleni Vox Clamantis sümfonietta riigaga kohe esitabki ja siis vestleme Tulvede endiga. Head vikerraadio kuulajad. Alanud tundi oleme Vikerraadiosse palunud külla nende perekonna. Perekond tulled Jaan-Eik ja Helena Tulve tere tulemast siia Vikerraadiosse. Tervist. Tere. Mida see möödunud aasta teile tõi ja mis on kõige enam meelde jäänud? Nojah, see on olnud väga selline tegus aasta minu jaoks, see on toonud kaasa päris palju tööd, muusikat, muusika, kirjutamist ja palju reisimist, väga palju reisimist. Mida ma oskan siia juurde lisada? Kõigepealt seda, et meile koos on see nagu kõikidele lapsevanematele on kaasa toonud lapsed on kasvanud ja lähenevad juba sellele eale, mida nimetatakse täis heaks, et väga huvitavad huvitavad muutused, et oleme püüdnud tasa ja targu nende muutustega kaasa liikuda ja seda maailma avastada, aga siis nüüd erialaliselt jah, samamoodi üle nagu ütles, et ka mina olen väga palju reisinud koos Vox Clamantisega ilma ja siin mõni päev tagasi, tegelikult ma rääkisin ühe sõbraga ja tuleb välja selline asi tegelikult see muusikaelu või, või Eesti muusikainimesed, et ega nad nendest tegelikult siin kodumaal võib olla või on tegemist, sest väga palju ei teatagi, sellepärast et noh, kui me võrdleme näiteks teater, kirjandus, kunst, no eelkõige, see on siin meie enda silmade ees ja, ja kõik teavad ja kõik toimub siin, aga muusikud annavad oma ühe kontserdi siin Eestis ära, aga tegelikult suurem osa väljendist on, on igal pool mujal. Nii et jah, me oleme töö tõttu juba sunnitud väga palju ringi liikuma. Nonii, see möödunud aasta ongi läinud. See reisiv elustiil on teie puhul omaseks saanud juba mitte ainult sellest aastast, vaid see on juba olnud tükk aega teie elustiil. Et kuidas te sellega hakkama saate, kas ei väsita ja kui palju ikkagi jääb teie sellisesse mõttemaailma, see eestlus ja, ja see kodu siin. No mina võib-olla heliloojana iseenesest reisin vähem, interpreedid peavad tõesti rohkem reisima, eks ta ikka on väsitav ja katkestab neid protsesse, millega sa tegeled parajasti siin kodus ja tegelikult ju võib-olla interpredil on, on see niimoodi, et muusikule, kes esitab, kes annab kontserdi, et see ongi nagu tema, no üks selline ikkagi nagu keskne fookustegevuseta. Ta teeb siin proove ja siis annab siin kontserdi, tähendab seal kontserte, et see nagu võib-olla katkestab natukene vähem, aga helilooja jaoks see tõesti nagu katkestab, et kui ma kui ma olen midagi kirjutamas, siis reisides on ikkagi väga raske seda nagu jätkata, mõtlemist võib alati jätkata ja see ongi niimoodi, et see jätkub. Aga konkreetselt neid kirjutamistingimusi alati nagu võtta ja sellist toetavat keskkonda võib-olla ka vaikust ja, ja kõike sellist reisides ei ole hea seda stabiilsust, et siis vahel on natuke nagu raske ka, et tagasi tulla ja siis selle teise liini peale lülitatud ta, aga ma mõtlen ka, et tõepoolest noh, helilooja töö ongi nagu kahte suunda, et üks on selline nagu süvenemine sisepoole vaatlusi, siis teine etapp või, või mingi etapp on see nagu väljapoole minev osa, kus on, mis on suhtlemine muusikutega, proovid selles protsessis nagu osalemine ja noh, nendega peabki nagu kuidagi õppima hakkama saama ja vahel on needsamad protsessid samas päevas mitu erinevat suunda, et siis see ei ole alati kõige lihtsam, mis on üsna väsitav. Vahetevahel. Teil on väga põnev muusikute perekond, et abikaasa Helena Tulve on helilooja. Jaan-Eik Tulve on Vox Clamantis ja kunstiline juht ja dirigent. Ja nagu siin tuli välja, et mõlemad reisite väga palju ringi mööda maailma. Ja kui Annika küsisin esimese asjana seda, et mis teile lõppevast aastast meelde jääb, siis Jaan-Eik mainis perekonda. Aga kuidas teie perekond toime tuleb? Sellega, et ema-isa on tegelikult kogu aeg pidanud väga palju reisima. Ja see on olnud ka, muutub, et kui lapsed väiksed olid, siis muidugi reisimine oli nagu komplitseeritum ja täna nii palju või reisinud ja samas need reisid mõnikord olid väga pikad. See pikkus on just see, mis ei ole kõige meeldivam, et ikkagi tekib selline sideme puudus. Aga mis on sihtkohad, kuhu te olete enamasti jõudnud? Sihtkohad on küll absoluutselt igal pool olnud, aga nüüd noh, ma lihtsalt veel öelda, et et nüüd, kui lapsed on suured, siis, siis nemad juba isegi ootavad, et saaks, saaks üksi olla, et praegu keegi enam ei tule isegi valvama ja ja neil on, eks ole, samad omad võimalused ja kutsuda sõpru ja, ja loodame, et seal väga-väga hulluks asi ei lähe. Aga, aga ikkagi teatud selline avanemine on hetk, kui me oleme, oleme reisidel. Ja muidugi reisimise kohta veel nii palju, et kui nüüd inimesele üldse reisida ei meeldi, siis kindlasti on väga talumatu selline eluga. Ma arvan, et meile mõlemale siiski meeldinud, noh, mina enda kohta võin küll öelda, et mulle üldiselt ikka väga meeldib reisida, et kui me noored olime väga noored, siis ei olnud probleemi koos kuskil kuu aega veeta paari sendiga mööda Euroopat, et üldiselt meeldis, meeldis väga väga reisida ja muidugi praegu suurem osa oma reisidest teeme küll tööasjus, aga mõnikord kui on võimalus, siis oleme lasteaiaga käinud ja see on ka jällegi hoopis selline teistsugune elamus ja teistsugune lasteaiaga, et sa lähed kodust välja, sul ei ole neid tavalisi argimuresid, tähendab mingis mõttes nagu see suhtlemine on hoopis teisel tasandil reisiseltskonda, nagu kõik on samasugused, seal ei ole enam vanemaid ja lapsi, vaid kõik samades tingimustes. Kui vanad lapsed praegu on? Meie kõige vanem laps Me kõige vanem laps saab mõne nädala pärast 18 siis on 16 meil üks laps, jah, 16, ja siis on kohe 15. Poisid-tüdrukud esimesed kaks poiss sassi üks tüdruk, viimane tüdruk. Ja kas muusika kõlab ka kodus kogu aeg, et kui ema, isa, mõlemad muusikud või helilooja ja siis dirigent, et kas muusikaga. Kodus kogu aeg, no mingis mõttes küll, aga see on nüüd laste puhul on see natuke teistsugune muusika, et see on nagu nende huvi ja eks need huvid ju muutuvad. Tegelikult see muusikaline maitse kogu aeg neil rikastub ja eks nad ise avastavad, lähvad. Me tavaliselt, eks see on ikka niimoodi, et nad kõigepealt on see selline esmatasandi, selline kerge muusika või selline igapäeva popmuusika, millest me pole alustatakse, aga siis tekivad sellised suunade tagasi vaatajatega juba ka ütleme, rokkmuusikas ja erinevates stiilides. Et avastavad enda jaoks, eks ole, biitlid või siis Led Zeppelini või midagi, pink Floydi. Nad on muusikaga kogu aeg ka koolis koos laulavad, tantsivad. Aga kui palju nad teie enda tegemistele kaasa elavad, kui palju nad käivad näiteks Vox Clamantis ja kontserdil või mõne uue teose esiettekandel? Vahetevahel käivad. Mõningaid rohkem ja mõni vähem, et vanem poiss on nagu talle kohe meeldib näiteks Elena muusika, ta käib suure huviga ja mitte ainult Elena. Ühesõnaga noh, igasugusel kontserdil ta nagu naudib seda ja poksi kontserditel käia. Teise tuppa natuke vähem. Aga eks nad on tegelikult ju lapsest saadik olnud olnud ikkagi kaasas väga palju ja ja mingil hetkel on täiesti loomulik ka selline vastureaktsioon on selline, see on teie asi ja me ei ole teie ja, ja meil on omad asjad ja peakski kogu aeg nagu olema selle sees, mida teie teete, vaid me tahame oma asju teha, et see on täiesti normaalne. Aga siis mingil hetkel nad hakkavad seda rohkem väärtustama. Praegu juba see pendel hakkab nagu teisele poole liikuma tasapisi. Need rollid nagu hakkavad niimoodi natukene hägustuma, et ei ole nii palju, et vanemate vastu on selline tohutu protestijad, siis siis kõik, mis vanemad teevad, et see on nagu noh, ikka väga-väga suure küsimärgi all. Et see hakkab kaduma. Kas võib öelda, et teid tõi kokku muusika? Võib küll öelda kool, muusika ja see huvi muusika vastu kindlasti, ja kuidas see päris algus oli, kus te jäite silma? Päris alguses tähendab tegelikult seal väga tabavalt öeldud, jäime silma sellepärast, et Helenal kukkusid prillid eest ära ja siis ma aitasin seal prilliklaasi üles korjata, et see oli vist esimene, esimene. Kui jah, niimoodi noh, jah, eks me teadsime ennem ka. Mina teadsin küll vähemalt Janek ennem ka niimoodi. Jah, ikka ikka inimesed, väike kool ja, ja inimesed näevad 11, isegi kui ei tea, kes need on. Aga kes keda näiteks gregooriuse laulu juurde juhatas sest mõlemad tegeleda selle valdkonnaga rohkem või vähem? No ikka see on ikka ei olnud Jaanegi pärusmaa, et mina, mul oli küll nagu väga suur huvi juba enne selle vastu, ennem kui ma jaamegi, kui üldse istusin. Ja mul oli selline tunne, et mul avaneb, võib olla võimalus sellega tegeleda, kui ma esimest korda seda kuulsin. Tõesti, ma olin, ma ei tea, 15 võib-olla või siis koolis muusikaajaloo loengus. Me kuulasime seda ja see avaldas mulle väga-väga suurt muljet. Toomas Siitan sellest rääkis väga asjatundlikult ja huvitavalt, aga see oli minu jaoks on midagi sellist, mida ma poleks osanud üldse ette kujutada, et midagi sellist on olemas, selline nagu tõeline ahhaa-elamus selles mõttes, et see on ühe reaalne, see on väga lihtne see muusika, aga see oli veel nõukogude aeg ja, ja mul ei olnud küll nagu kõige vähematki aimu, et midagi sellist üldse on olemas ja noh, loomulikult 15 sealt on väga palju asju, mis mida sa ei ole kuulnud ja mille kohta sul ei ole ettekujutust, aga see oli tõesti selline nagu kogemus, mis ei nagu hinge ja tekkis selline tunne, et see on üks selline noh, tugipunkt või selline punkt mille juurde ma tulen tagasi. Ja siis ei oleks osanud nähagi, et tugipunkt saab olema nii pidev ja edaspidises elus kindlasti mitte. Aga hea neid, kuidas teiega oli, et miks sellise Gregoriaan, see, mis sundis teid Prantsusmaale seda lausa õppima minema? Osa sellest küsimusest loeksin juba vastatakse lääne poolt tõesti sama moodi, et kui ma esimest korda kuulsin gregooriuse laulu, siis täpselt just nii, et et tundub nagu isegi uskumatu, et midagi sellist võib olemas olla ajal nõukogude ajal ju me ju väga palju või ei teadnud, mis ikkagi toimub ja millist muusikat on, kus midagi esitatakse, et ma mäletan, kui ma kuulsin prantsuse kloostri plaati või sel kassetid tol ajal vist, et seal ikkagi paras selline šokk väga-väga paljudes mõtetes. Aga noh, ma ei tea, kas nüüd õnneks või õnnetuseks, et ma olen ise selline, kui ma nüüd tagasi vaatan tegemiste peale, siis tihtipeale selline võib-olla liialt optimistlik ja liialt mõtlematu selliste imelike ideedega mõnikord, et võtan ette midagi sellist, mida, mis ei ole päris lõpuni ikkagi läbimõeldud. Ja eks see Prantsusmaale minek oligi täpselt selline, et endise nõukogude aja lõpus esimest korda ma läksin sinna häälega ja käisime kooriga Saksamaal esinemas ja, ja noh, minu jaoks ainuke idee oli, et lähen teie peale ja sinna Prantsusmaa poole, nagu, et enam-vähem tõstan käe püsti, et noh, mis seal saab nagu rohkem enam raskemat olla ja kui ma praegu tagasi mõtlen, et kas ma nüüd praegu kõike teades, kuidas elu käib ja mis igasugused keerdkäigud võivad tulla vahepeal ette, et et kas ma läheksin, võtaksin seda, et ma sugugi ei ole nii kindel, aga noh, kuna ma seda ei teadnud. Ja uskusin lihtsalt, et kõik läheb hästi ja, ja tõepoolest seal toimus imesid nagu mitte üks kord, vaid mitu korda päevas. Kohale jõudsin täitsa juhuslikult. Pariisi südalinnas tänava peal sain kokku ühe inimesega, hakkasime rääkima maast ja ilmast ja pärast tuli välja, et see on Pariisi kontsert, tooriumi Gregoriaani professor ja hakkasid asjad arenema, kutsus mind enda juurde õppima, selliseid. Praegu on vanematel on võimalik oma lapsi toetada ja ikka sellised materiaalsed võimalused natuke erinevad, aga ka siis ju esiteks oli see uks niivõrd tugevalt suletud, aga teisest küljest noh, kasvõi sellised igapäevased asjad, et lähed sinna kohale, aga et kuidas sa seal hakkama saad või kuidas oma kõhtu täidab Laden juhised selle peale ma üldse ei mõelnud, et lihtsalt lihtsalt läksin ja, ja tõesti asi kujunes, paistab, et ei olnudki vaja muretseda. Panite nagu plehku, lihtsalt plehku ei pannud, ma. Ma läksin nagu esimest korda Pariisi suvevaheajal. Enne konservatoorium viimast kursust läksingi pinda skandeerima ja olin mina olin siis kolm kuud seal tõesti kõik kõik kulges. Ei olnud raha, absoluutselt raha ei olnud, oleksin, mis mul taskus oli, mingi 50 saksa marka alg algkapitali, aga noh, kõik kuidagi liuglesime eriti nagu ei muretsenud ka ja siis ma tulin tagasi, lõpetasin konservatooriumi ära ja siis järgmine aasta siis ma läksin juba, siis oli juba teada, et mind võetakse vastu seal. Gregooriuse laul on ju puhtalt vaimulik muusika ja need sellised väiksed imed või suured nimed peaks ütlema, et kas need seostuvad ka kuidagi teie tõekspidamiste ja ja usuga. No ma arvan, et imed sünnivad ilma tõekspidamist, et igale inimesele aga, aga jah minu jaoks kõrgkoolis laulja ja igasugune muusika või igasugune väljund on väga tugevalt intiimne, väga selge sõnumiga alati ja, ja kui ma midagi teen noh, kas muusikas või midagi ette võtan, siis mind eelkõige just ikkagi huvitab see sõnum, mis seal, mis seal sees on. Noh, ma arvan, et ega ju väga palju sellist asja ei olegi, et kuskil on lihtsalt ilus muusika ikkagi. Helilooja ka mõtleb selle peale, et mida ta sinna sisse paneb. Selleks, et laulda hästi gregooriuse laulu, peab teadma ka, mis selle laulu sõnum on, mis siis, et laulise on, mis ta siis on ladina keeles näiteks. Jah, no ma arvan küll, et ma ütleksin, et üldse igasugust muusikat laulda, sest me peame ikkagi teadma, mida tähendab ükstapuha, kuidas me siis kuidas keegi sinna asjasse suhtub, aga tead, nad oleks küll, et see ei ole mitte lihtsalt nootide jada. Nojah, ei, ma usun ka seda, et need inimesed, kes ei tea, mida see tähendab või mis see sõnum on, aga ma mõtlen kuulajad näiteks esitaja puhul loomulikult on selge, et ta tunneb seda sõnumit teksti ja, ja aga et nii esitaja kui kuulaja jaoks on muusika ise ka kannab väga palju seda sõnumit. Gregooriuse laulu kohta on ka öeldud, et ta on nagu selline kehastunud nagu see sõnum ladina keelelaul ja ma arvan, et see on iga, iga muusika puhul niimoodi ta ta mingil moel kehastab või muudab nähtavaks kuuldavaks siis või tunnetatavaks mingisuguse energia, mida, mida alati ei saagi nagu sõnadesse panna ja ei peagi panema. Sest et sõnadel on ka väga palju selliseid lisatähendusi sageli ja, ja inimestel vahel tekivad probleemid või, või segadused seoses mingite sõnadega, inimesed saavad sõnadest erinevalt aru, mõtlevad erinevalt, aga muusika puhul see nagu muutub teisejärguliseks vaid muusika muusika ei ole nagu sellist ühte õiget arusaamist ja igaüks võib seda niimoodi vastu võtta nagu ta nagu ta seda tunnetab. Ja seal on väga palju erinevaid tasandid, aga et alati on seal, mida vastu võtta ja mida tunnetada ja mingisugune selline sõnum, kui selline väga laialt mõistetav termin, siis sõnum on seal alati olemas. Lähme mõelda, et mis see muusika üldse on, et kui vaadata gregooriuse laulu ka vanamuusikat või igasugust traditsioonilist muusikat, siis tegelikult minu arust on tihtipeale olukord selline, et muusik või laulja traditsioonis ühiskonnas väljendab seda, mis on, sõnulseletamatu ta küll kasutab, eks ole, tihtipeale teksti mõnikord ei kasuta seda teksti, aga see on veel sammukene edasi, mida me suudame sõnades väljendada. Ja kui nüüd vaadata erinevaid traditsioone erinevaid religioone, siis kõik selline sakraalne toimub absoluutselt igal pool üle maailma alati läbi muusikat. Noh, ütleme, et 20. sajand on võib-olla tõesti, muutun selliseks hästi ratsionalistlikuks hästi selliseks teadmispõhiseks kõik ennem seletatakse ära ennem me saame aru, enne kui midagi ette võetakse ja ja samuti on liturgia muutunud väga sõnakeskseks, eks ole, lauldakse palju vähem räägitakse palju rohkem. Et see kunagi pole niiviisi olnud, et on alati palju laulda. No üldse mille pärast see laulmine või laulutraditsioon on ära kadunud, seda ka on ju, väga raske seletada, võib-olla tänu sellele, et meie siin raadioeetris olema, et raadiole plaatidele kõik see, mis vajutame nupule ja tuleb muusikat. Vanades ühiskondades kindlasti selline igapäevane musitseerimine, laulmine oli palju olulisem, ma mäletan, et kui minu vanaema oli, meil oli kodus mingisugused sünnipäevad või koos olemast, siis vanaema alati ütles, et hakkame nüüd laulma. Räägite ära selle, sööd järele, hakkame nüüd laulma, et noh, mulle tundus nagu imelik, noh, et mis asja me laulame siin, aga tähendab tema jaoks oli täitsa loomulik, et inimesed saavad kokku ja hakkavad laulma. Ja mõni aasta tagasi ma rääkisin ühe suure sünagoogi kantoriga, kes on pärit Marokost elav Iisraelis praegu ja tema ütles, et kui tema oli väike poiss, siis täpselt samuti tavaline oli see, et naised, kui nad koos tööd tegid, pesid pesu või tegid süüa, siis kutsuti lapsi sinna laulma. Raadiot ei olnud aga siis viisi taustaks, lapsed laulsid kogu aeg ja, ja noh, see tähendab seda, et kui inimene kasvab niiviisi üles, tal on juba tohutu, no muidugi mitte kõik ikkagi seal need lapsed, kes olid võib-olla natuke andekamad, aga nad, kas niiviisi üles pagas on juba kaasas ja, ja sellelt pinnalt sa ütleme, muusikaline tunnetus, igasugune tundlikkus on hoopis teisel tasandil, et tänapäeval. Me kohtame inimesi, kes astuvad ellu, nad pole nad ei teagi üldse, mis häält neil välja tuleb suust, et sellist asja pole kunagi varem olnud. Aga me oleme pikalt vestelnud Jaan-Eik Tulve ja Helena Tulve, aga kuulame vahepeal ka veidi seda muusikat, mida teinud Vox Clamantis viimaselt plaadilt. Me jätkame stuudios vestluste helilooja Helena Tulve ka ja Vox Clamantis dirigendi ja koorijuhi Jaan-Eik Tulve, ka praegu on jõuluaeg. Mismoodi teie jõule tähistate, olles reisinud väga palju maailmas, tutvunud väga paljude teiste riikide jõulutraditsioonidega. Missugused on teie jõulud? Meie jõulud on olnud läbi aastate üsna sarnased selles mõttes, et meil on tavaliselt jõululaupäeval üks selline suurem perekondlik kokkusaamine, kust tulevad kokku meie mõlema nagu pered ja, ja käib jõuluvana. Lapsed saavad oma kingitused ja lauldakse ja süüakse. Ja siis hilisõhtul me siis läheme kirikusse. See on olnud nagu läbi aastate selline. Sest noh, Eestis on see niimoodi kombeks, et jõuluvana käib jõululaupäeval näiteks Prantsusmaal on see niimoodi, et need kingitused ja, ja ma arvan ka, võib-olla Inglismaal täpselt ei tea, mul on selline tunne, et Ameerikas, et see jõululaupäev veedetakse lihtsalt koos ja siis jõulu päeval siis on kingitused kuuse all või hommikul hakatakse või on jäetud soki sisse või. Aga kui siin mõelda veel mõnele teisele riigile, siis näiteks Hollandis käib nende sinder, klaas käib hoopis advendiaja alguses, nii et nendel on hoopis Püha Nikolaus käib oma oma taeval detsembri all. Jah, et see on paljudes maades selline traditsioon. Ja neil on omad täitsa protsessioonid toimuvad ja seal on tohutu senine selle püha Nikolaus saabumise lugu. Mängitakse maha mingite nukkudega ja seal on hoopis teistsugused traditsioonid, mida, mida meil ei ole. Paar aastat tagasi meil oli selline väga tore juhus või võimalus laulda Itaaliasse baaris, kus ongi Püha Nikolause säilmed ja seal laulsime esiettekandes Arvo Pärdi halleluuja troopust, mis ongi kirjutatud peale Nicola selleni, et see sellises väga õiges kohas ja, ja väga võimas aeg oli see sellepärast, et me olime juba mitu päeva seal. Vahepeal tegime proove Hollandi tšello ansambliga ja, ja tõesti see paarilinn ongi noh, see püha Nikolause nagu keskus seal linna keskel ja tohutud palverändurite hulgad, kes sinna kõik kokku voolavad ja nii et alati, kui ma nüüd selle püha Nikolai seepeale mõtlen, siis paari pilt tuleb silmadeta. Siin oli juttu ka natuke prantsuse jõuludest ja, ja sellega seonduvalt te mõlemad olete nii lähedal seotud Prantsusmaaga ja Prantsusmaa kultuuriga, et mulle tundub, et see on teile midagi, mis on väga omaseks saanud. Ja kindlasti need aastad, mis me õppisime Prantsusmaale ja veel noh, nii-öelda elasime seal. Need olid sellised ka noorusaastad ja see, kus me tegelikult endale seda nagu kogemust kasvatasime seda pagasit, mille pealt nagu edasi minna. Ja minu jaoks küll see see prantsuse kultuur on nagu selline teine taustskulptuur ja teine keel milles ma tunnen ennast päris hästi ja millest ma loen palju ja ma armastan prantsuse kirjandust prantsuse muusikat ka ja kino või noh, nii-öelda filme, et selles on mingisugune teine hingamine ütleme meie siin sellises rohkem nagu siis sellises anglosaksi areaalis või saksa kultuuritaustaga ja praeguses sellises üldises globaliseeruvas inglise keelekesksuses noh, mis on ka selline nii-öelda selline Euroopa nimetatakse juba Euroopa keeleks, seda et see, see ei ole nagu ka see päris briti inglise keel või traditsiooniline keel. Et siis selle kõrval selline romaani või selline prantsuse ja kalja kalja vaim ka on siin natuke teistsugune millel on omaealised iseärasused, omad veidrused ka, aga kuna me oleme seal nagu päris palju aega olnud, siis see nagu alati, teeb südame soojaks ka ka need veidrused ja ka need sellised iseärasused, mis sellele kultuurile on nagu omased, et need on kuidagi teevad südame soojaks. Kas te olete võtnud ka mõned jõulutraditsioonid üle, näiteks Prantsusmaal? Võib-olla nii palju, et mis puudutab eriti toite, võib-olla me saime vähem sellist hapukapsast ja verivorsti ja, ja, ja pigem nagu püüame midagi. Püüame 15 sugusel Kurmeele rõhuda. See on võib-olla selline üks asi, mis meiega nagu Prantsusmaalt kaasa tuli. Aga küll prantslast üldse veel rääkida, siis teine selline suurem shokk gregooriuse laulu kõrval ongi oleks olnud Prantsusmaa prantsuse kultuuri avastamine eriti nõukogude ajal. See oli ikka midagi täiesti teistsugust. Aeg-ajalt võis Soome televisioonis ja muud moodi näha, noh ikkagi siin soomerootsis Ameerikaga. Prantsuse ma mäletan, et kui ma käisin kinos, siis noh, aeg-ajalt prantsuse filmid siin jooksid, et siis täitsa lummatult ma ikka vaatasin. Sõitis Pariisis ringi. Prantsuse keelt ei kuulnud, kõik filmid olid dubleeritud vene keelde, aga ja see selline ühel hetkel täiesti suvaliselt mingit erilist tihti nagu ju ei saanudki olla sellel sellel ajal aga hakkasin prantsuse keelt õppima ja Prantsusmaad nagu avastama ja nagu Elena ütles, kerget võib-olla mitte veidrustega tähendab prantsuse kultuur natukene ikkagi teistsugune, üleüldine kui selline normaalsed inimesed. Arma armastavad olla, et julgevad teistsugused olla ja, ja on uhked selle üle ja see on väga võimas kõik ja ja nii me sinna sattusime ja väga tihti mina, eriti kui on väga tihti Hoxiga, me teeme kuskil kolm-neli korda aastas Prantsusmaal ja, ja siis ma ise veel paar korda, nii et see on nagu teine kodumaa ja ja kui ma kuskilt mujalt tulen mingist ingliskeelsest keskkonnast ja siis satun Prantsusmaale, siis just täpselt selline tunne ongi, et nagu nagu tuleks koju jaguma, kuulan prantsuse keelt, siis see on ka alati selline kergendus, et noh, et oma keelt nagu rääkida, kuulda ja paremini aru, ja noh, meil kaks last on syndinud Prantsusmaal ja, ja tõesti, need sidemed on, sidemed on väga-väga tugevad, ma käin väga tihti Prantsusmaal ka õpetamas. Mul on väga tihedad sidemed väga paljude Prantsusmaa kloostritega, kus ma õpetan ja, ja see tugi, mida meie Prantsusmaalt saame tänu tänu prantsuse prantsuse inimestele, prantsuse kultuurile, see on ikka väga-väga suur. See kõlab uskumatult, et te läksite Prantsusmaale õppima gregooriuse laulu ja nüüd omakorda eestist käitleja sinna Prantsusmaale õpetama. Gregooriuse laul. Nojah, nagu öeldakse, et kordan piibeleht peal ja kordan vestma. Oleks need asjad vahel on niimoodi, et noh, jälgides nüüd ütleme ka lähimuusika ajalugu ja võib-olla ka kaugematega tähele pannes seda, kuidas näiteks heliloojad on suhtunud oma sellisega kultuuripärandisse siis on väga palju heliloojaid, kes on Aasia päritoluga, näiteks Jaapani Korea heliloojad, kes on ikka püüelnud Euroopasse püüelnud sellise euroopaliku keele poole, tulnud ka sageli Euroopasse õppima ja siis koopasse öeldakse neile, aga sul on ju sinu pärand. Et miks sa ei pööra selle poole, et sa oled väga rikas, sul on oma kultuur oma traditsiooni siis nad tänu sellele, et see nii-öelda selline väline pilk on neid suunanud selle poole, siis nad tõepoolest on hakanud sellele tähelepanu pööranud, oskavad seda nagu teistmoodi väärtustada, sest et siin oma kultuur on see, millest sa nagu elad ja mis on sinule nagu mingis mõttes harjumuspärane võla, mille vastus, aga mingis mõttes protestid, kui seda on väga palju või kui see on nagu midagi, mis on nii tavaline, sa tahad midagi teistsugust, otsid midagi eksootilist või erilist või uut. Noh, inimesed on uudishimulikud ja, ja see on üks väga selline positiivne omadus, kui ta selline positiivne uudishimu ja soov teada saada ja avastada ja, ja näha, kuidas teised on. Ja, ja ma arvan, et noh, see on ka ka teistpidi noh, meil täpselt samamoodi, et meie avastame nagu oma eesti kultuur ja väärtustame läbi selle prantsuse kogemuse. Ja noh, niimoodi on ka, et Jaanikkon sattunud õpetama prantslasi ja mitte ainult muidugi selles vallas kus võib-olla prantslased ise ei ole noh, väga palju neil on oma selline taakia ja omad omad seosed ja asjad sellega, et nad võib-olla seostavad seda erinevalt, et selliste kogemustega 14 ajalugu seoses ka gregooriuse lauluga, et, et siis on neile ka nagu heaukseline värske pilk väljaspoolt, kes sellest ei hooli ja kes ei ole sellest nii palju mõjutatud sellest sellest, nende enda sisemisest mingisugustest ettekujutusest, et mis see on ja mis see olema peab, kas siis ma arvan, et see on sageli väga hea Tegelikult siin tasuks meenutada, et prantsuskultuur ja, ja Eesti on ju olnud väga tugevalt seotud palju rohkem kui tavaline inimene oskaks arvata, et noh, me oleme siin mõtleme, et Eesti on väga tugevalt seotud saksa kultuuriga. Kristlus ja kristlik kultuur on ju väga palju just tulnud Eestimaale Prantsusmaalt, et esimesed tsistertslaste kloostri tsistertslaste mungad tulid Prantsusmaalt. Esimene eesti piiskop folko tuli Prantsusmaalt 12. sajandil metslaste kloostrit, niiet. Ja räägitakse ka, et prantsuse kuningas Kloovise naine olevat olnud eestlane. Eesti päritolu jah, et pyha klotild on üks prantsuse ajalooline, kes on jõudnud sellisele järeldusele, et püha klotild Kloovise naine oli Norra Eesti päritolu, nii et tegelikult need sidemed varasemast ajaloost on Prantsusmaaga ja ehk siis tollel aegse maailmakultuuriga väga tugevad. Sidemed Prantsusmaaga on kindlasti, noh, kui siin oli kahepoolsest sellisest mõjutusest juttu, et siis Helena loomingus ka kindlasti ilmnevad, et kui palju sa tunned, see šokk nii-öelda prantsuse kultuur kajastub ka sinu muusikas mulle tundub, et mul oli võib-olla ka ennem mingisugune soodumus sellisele nendele värvidele võib-olla ja nendele noh, ise sellest teadlik olemata, enne kui ma üldse Prantsusmaale sattusin. Ja seetõttu see prantsuse muusika oli ka minu jaoks nagu hästi lähedane ja kuidagi arusaadav või see kõnetas mind ja, ja praegu. Et noh, nagu see see ikka on, et sa koged midagi ja võtad vastu erinevaid impulsse ja siis kuidagi sinu sees muutuvad mingiks tervikuks ja nii need erinevad osaduse, eesti taust ja, ja meie selline loodus ja, ja põhjamaine olemine ja siis selline prantsuse vaim, et kindlasti nad on segunenud kuidagi mingil moel ja kajastuvad ka selles muusikas, mida ma kirjutan, sest ma arvan, et mida ma kirjutan ikkagi ma püüan, et see tuleks võimalikult minu seest ja oleks võimalikult aus ja otsene selles suhtes, et kindlasti võib ka välisel analüüsil midagi leida ja öelda, et see on nüüd. Ma kindlasti hästi palju lähtun nagu mingist külast ja see on nagu prantsuse muusikale nagu nagu omane. Kindlasti võib selliseid väliseid tunnuseid leida, aga, aga ma arvan, et jah, et see mingisugune selline mõtlemine on mind sügaval väga palju mõjutanud. Aga aitäh tulemast siia saatesse, ma usun, et siia lõppu. Me võiksime kuulata nüüd ka muusikanäidet, Helena tollelt. Ma ei tea, kas selle naise soovitab või abikaasa Jaan-Eik ütleb, et mis on parim tema abikaasa loomingust just jõululaupäeva. Ma ei tea, Janeksin soovitas, et tõepoolest on üks selline lugu, mis, kus laulab ka Vox Clamantis ja mängib Hortus Muusikus mille pealkiri on rehas Hadossa la ehk siis eesti keeles tõuseb mürdi aroomi ja selles on võib-olla mingit sellist ootust, mis tegelikult on see jõulu jõululaupäeva, nagu selline põhi. Et eks ta keskaegse juudi müstiku Seal on seal seitsmeteistkümnendast sajandist, tegelikult aitäh siia stuudiosse tulemast ja ilusaid jõulupühi teile. Kauneid pühi kõigile.