Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab nüüd kokku nelja päeva kolmanda jaanuari sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Tallinnas Vabaduse väljakul peeti mälestustseremoonia tähistamaks relvarahu aastapäeva. Langenute auks asetati pärjad ja peeti vaikuseminut. Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on vabadussõja võit andnud õiguse rahvana püsima jääda ning praegustele ja tulevastele põlvkondadele vabaduse ennast teostada. Eesti liinilendurite assotsiatsiooni esindajad jätkavad praegu Estonian Airi juhtkonnaga kõnelusi uue kollektiivlepingu sõlmimise üle. Poolte arvates on kokkuleppe saavutamine ning seega ka esmaspäev Revala algama pidanud pilootide streigi jäämine võimalik. Briti peaminister David Cameron lükkas tagasi Argentiina presidendi Cristina Kirchner nõude tagastada vaidlusalused Falklandi saared märtsis toimuv Falklandi poliitilise staatuse üle rahvahääletus Ida-Saksamaal. Tšehhis kahtlustatakse arste toonud organite ootejärjekorraga manipuleerimises ja asja uuriv prokuratuur. Ettevõtja Heiti Hääl koondab temaga seotud energia, metalli ja kinnisvarafirmad haldusettevõte Alexela Group alla ning kontserni üheks suuremaks osanikuks a- Kasahstani kodanik Igor pidilov. Alkosõltlaste rehabilitatsioonis panustab Eesti peamiselt meditsiinilise ravila. Rahaliste vahendite nappust aitab korvata koostöö suuremate haiglatega. Samas on Eesti endiselt Euroopa liidus esikohal narkosurmade arvu poolest, mille on põhjustanud keemiliste narkootikumide üledoosid Pärnus. Sport Artur kahekeskuses saab tänasest vaadata näitust rehemaja taastamisest ja ajaloolisest hoone tüübist inspireeritud nüüdisaegset eramuarhitektuuri spordist. Ka suusatuuril olid täna kavas viitstardist uisudistantsid. Aivar Rehemaa langes 24.-lt kohalt 37.-ks. Meestest tõusis liidriks norralane Petter Northug. Naistest juhib poolatar Justyna Kowalczyk. Ilm on öösel ja homme päeval pilves, sajab lörtsi ja vihma, Ida-Eestis ka lund. Tuul on muutliku suunaga ning õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kaks kraadi, homme päeval null kuni pluss neli kraadi. Täna on Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise relvarahu aastapäev. Vabadussõjas langenute auks peeti Vabaduse väljakul mälestustseremoonia. Mihkel Tamm käis kohal. Täna peeti Vabaduse väljakul mälestustseremoonia vabadussõjas langenute auks ning tähistati relvarahu 90 kolmandat aastapäeva. 1920. aasta kolmandal jaanuaril hakkas Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima relvarahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu vabadussõjas. Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on vabadussõja võit andnud eestlastele õiguse rahvana püsima jääda ning praegustele ja tulevastele põlvkondadele vabaduse ennast teostada. Urmas Reinsalu. Kui tahame olla vabadussõjas võidelnud põlvkondade vääriliselt ja nende ohvrit õigustada, siis peame täna ütlema, et Eesti ei ole mitte äriprojekt ega kaubamaja, kus pakutakse teenuseid, vaid Eesti vabariik on meie südameasi Meie truuduse asi, me oleme valmis kaitsma Eestit. Ja me teame, et Eesti on kaitstav, me joosta kunagi vabadussõjaohvrite panust. Mälestustseremoonial pidas kõne ka Tallinna reaalkooli õpilane Karl-Erik Lillo. Tema sõnul leidub ka tänasel päeval palju noori, kes oleksid valmis kodumaa eest sõdima. Ometigi peate tähtsaks, et koolides oleks rohkem tähtsustatud riigikaitsetunnid ning noored oleksid valmis läbima sõjaväeteenistust. Karl-Erik Lillo. Kui suudame olla sama vaatelised sama vaprad, sama sihikindlalt kui vabadussõtta läinud noored on Eesti riigil tulevikku. Mitte üksnes hüvesid läbides, vaid neid luues saame olla oma esiisade väärilised ja ainult 93 aasta eest toodud ohvritele. Uue mõtte ja uue sisu. Eesti lipu seltsi juhatuse esimehe Trivimi Velliste sõnul oli vabadussõjal suur mõju Eesti arengusuundade kujunemisel, mis muutsid eestlased peremeheks omal maal. Velliste tunneb rõõmu, et Eesti noorsugu on suhteliselt kaitsetahteline. Me peame meeles pidama vabaduste julatata kunagi hõbekandikule vaid selle nimel tuleb alati pingutada, kas siis relv käes või muul viisil ja see kehtib ka tänase kohta, kehtib ka tuleviku kohta. Tänasel mälestustseremoonial asetati Vabadussamba jalamile pärjad ning peeti vaikuseminut austamaks. Vabadussõjas võidelnud. Eesti liinilendurite assotsiatsiooni esindajad jätkavad täna Estonian Airi juhtkonnaga kõnelusi uue kollektiivlepingu sõlmimise üle. Enne kõnelusi on pooled seisukohal, et kokkuleppe saavutamine on võimalik, jätkab Janek Salme. Eesti liinilendurite assotsiatsiooni esimees Rauno Menning ütles, et eile toimunud kõnelustel said lepingu teemad läbi vaadatud ning täna töö nende teemadega jätkub. Lahendust ei ole veel lõplikult leitud meie jaoks olulistes küsimustes vanemusjärjestus ja koondamiskompensatsioonide teemal, aga nende kohta otsima siis lahendusi, kuidas seda hetkeks nagu säilitada. Menningu sõnul on oluline see, et kokkuleppele on jõutud sammu võrra lähemale. Ta on ka optimistlik selles suhtes, et kokkulepe saavutatakse. Ja eeldus on siis raamlepingu tekst nagu kokku leppida, ma ei saa lubada, võib-olla küll, allkirjaga olen valmistatud hilisõhtuni välja, et eesmärk ei ole ju mingit aktsiooni korraldajaid, eesmärk on ju kokku leppida. Kui see liigub pooli rahuldava kokkuleppe suunas, siis on ju kõige parem. Ka Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér on ajakirjanduses öelnud, et kõnelused on kulgenud konstruktiivselt ning kokkuleppe saavutamine on võimalik. Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelineni sõnul loodab ettevõte jõuda tänastel kõnelustel olulistes küsimustes kokkuleppele lähemale. Estonian Air oli ja on jätkuvalt sellisel seisukohal, et uus kollektiivleping peab arvestama tänast tulu olukorda ja andma võimaluse Estonian Airil tegutseda võimalikult paindlikult ja olla ka edaspidi konkurentsivõimeline. Eesti liinilendurite assotsiatsioon on varem lubanud alustada esmaspäeva hommikul tööseisakut kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér on öelnud, et pilootide streik on ettevõttele väga kulukas ja ei saa välistada, et need kulud viivad ettevõtte pankrotti. Peaminister Andrus Ansipi sõnul sõltub Estonian Airi tulevik eelkõige sellest, kas ettevõte koostab äriplaani, mis viiks rahavood tasakaalu enne, kui rääkida riigiabisummadest. Ja missugune see summa on, mida Estonian Air vajab selleks, et pankrotist pääseda, see on pigem ettevõtte enda öelda riigiabi eelduseks on kindlasti see, et ettevõttel on olemas äriplaan, mille täitmisel on võimalik ettevõttel tegutseda ilma igasuguse kõrvalise abita. Praeguseks sellist äriplaani ei ole valitsusele esitatud. Ka see summa on läbirääkimiste objekt. Sõltub töötajaskonnast, nendest, kes on lennukeid liisinud, neid muuta ja ta on väga palju. Ja ega Estonian Air saatus ei ole ainuüksi valitsuse käes, eelkõige ta on ettevõte oma töötajate käest ja Euroopa Komisjoni käes. Valitsus kinnitas täna põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate palga alammäära. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles usutluses Tõnu Karjatse, et palk tõuseb kõigil õpetajatel. Päris kindlasti jah, seaduse järgi langedes ei saa jaguna, kohalikel omavalitsustel on keskmiselt 11,6 protsenti rohkem raha, siis kuidas nad täpselt selle jagavad, on nüüd omaette küsimus. Aga keskmiselt tõuseb siis 11,6 protsenti ja, ja miinimumpalk on 715, nii et kellelgi ei saa vähem, on nagu 715 ja kui sinna lisada veel klassijuhataja tasu, siis 780 eurot. Nii et see on siiski klassijuhatamisega õpetaja, absoluutne miinimum, aga keskmine palk ulatub ikkagi 900 euroni. Kui kõik see raha ja ma väga loodan, et kõik see rahaga kooli jõua. Kui nüüd mõned omavalitsused otsustavad siiski, et sellest õpetajate palgarahast tuleb ka muid koolikulusid katta, kas selleks on vaja ministeeriumiga eraldi läbirääkimisi? Loo ette valmistada valitsuse määrus saab olema üsna range õpetajate palgaraha peaks jõudma õpetajateni, et minu arvates see on silmakirjalik, kui me korraldame streike ja toetame streike ja seisame õpetajate eest ja siis, kui Tuleks õpetajatele palgana välja maksta, mis on riigi poolt eraldatud, siis me kulutame ta kuskile mujale. Et niisugune silmakirjalikkus on minu jaoks täiesti vastuvõtmatu, aga no kindlasti kohalikel omavalitsustel võib-olla oma probleeme ja määruse raamides niisuguseid variante võib kaaluda, aga veel kord ma arvan, et peaksime olema ausad, et kui me oleme otsustanud õpetajate palka tõsta, siis tõstame õpetaja palka, aga ärme petame õpetajaid käikudega, mis, mis ei tee kellelegi au, ma arvan. Edasi välissõnumeid ja Kristi Sobak, palun. Briti pea. David Cameron lükkas tagasi Argentiina presidendi Cristina Kirchner nõude tagastada vaidlusalused Falklandi saared. Cameroni pressiesindaja ütles, et Atlandi ookeani lõunaosas asuva saare Ristiku 3000 elanikku soovivad selgelt Brittideks jääda ja neil avaneb võimalus väljendada oma seisukohta referendumile Falklandi poliitilise staatuse üle. Rahvahääletus toimub märtsis. Folklendi parlamendi liige Pärvi L. Spin lükkas Kirchner nõude samuti tagasi, öeldes, et nad ei ole koloonia, vaid on valinud suhted Ühendkuningriigiga. Edaspidi lisas, et erinevalt Argentiina valitsusest austab Ühendkuningriik nende rahva õigust ise oma asju otsustada. Argentiina president Cristina Kirchner avaldas täna Suurbritannia meedias avaliku kirja, nõudes Suurbritannial Falklandi saarte tagastamist. Saksamaal. Leipzigis kahtlustatakse arste doonororganite ootel korraga manipuleerimises ning asja uurib prokuratuur. Saksamaa meedia teatel pandi 38 maksaprobleemide patsienti alusetult kirja. Selliste juhtumite enamis vajavad doonororganit lühemaks ajaga, vahendas BBC. Leipzigi Ülikooli kliiniku juhatuse esimehe Wolfgang slaidi sõnul ei saa välistada, et Leipzigis võis selliste muudatuste eest raha käest kätte liikuda. Kolm arsti on kahtlustuste tõttu töölt kõrvaldatud. Kõik skandaali keskmesse tunud juhtumid on seotud maksahaigustega patsientidega ning peaaegu kõik juhtumid leidsid aset aastatel 2010 kuni 2011. Itaalia keskpank peatas Vatikanis kaardimaksed, kuna Vatikan ei ole täielikult rakendanud kõiki rahapesu tõkestavaid seadusi, teatas Itaalia meedia. Itaalia panka tegi teisipäeval Vatikani territooriumil kaardimakseid korraldavale Deutsche Banki Itaaliale ülesandeks peatada kõigi terminalide tegevus. See puudutab ka Vatikani muuseumi, mida eelmisel aastal külastas viis miljonit inimest ja kus kõik peavad nüüd sissepääsu eest maksma sularahas. Vatikani pressiesindaja Federico Lombardia ütles, et kõnelused käivad ja et kaardimaksed on peatatud ajutiselt. Ja uuesti koju ettevõtja Heiti Hääl koondab temaga seotud energia, metalli ja kinnisvarafirmad valdusettevõte Alexela Grupp alla ning kontserni üheks suuremaks osanikuks saab Kasahstani kodanik Igor pidilo, jätkab Janek Salme. Igor pidiilo saab Alexela grupis juhul kui konkurentsiamet koondumisloa annab 36,42 protsendise osaluse kontserni suurimaks osanikuks saanud pärast koondumist Heiti Hääl 36,9 protsendiga. Ülejäänud aktsiate omanikeks on mitmed grupi ettevõtete juhtidest eraisikud. Hääle sõnul põhjustas grupi ettevõttete koondumise soov suurendada finantsvõimekust strateegiliste arenguplaanide elluviimiseks ja kaasata osanike ringigrupi seisukohalt vajalikke inimesi. Ja selle tulemuseks on siis Alexela sup kokku saanud, mis algatuseks nii-öelda osaliste vanus on 60 miljonit eurot. Omakapitali ehk nii raha kui aktivate näol ja sellele lisaks hetkel veel 33 miljonit eurot omanike laenu. Pidilo tausta vastu on ajakirjanduse andmetel varem huvi tundnud ka kaitsepolitsei. Hääle sõnul on Eesti elamisloaga pidilo naftaproduktidega kaupleja ja Alexela ammune äripartner, kelle osaühing Baltic International Trading osutus ülemöödunud aastal 1,34 miljardi euroga käibelt suurimaks Eesti ettevõtteks. Tegemist on meie väga ammu see koostööpartneriga, kes alates 2002.-st aastast on olnud meie Paldiski terminali oluline klient on alates 2008.-st aastast Sillamäe terminali suurim klient. Ja 2009 omandas partnere esimese meie ühise osaluse Alexela oilis, paigutades sinna oluliselt täiendavat kapitali. Mullu kasvas kütuse logistikafirma Alexela Logistics käive koguni 28 protsenti 100 miljoni euroni ja ettevõtte ärikasum oli 36 miljonit eurot. Kasvu loodetakse ka sel aastal. Ling hääle sõnul on terminaliäri heas käekäigus võtmetähtsusega just pidilo tegevus. Igori nii-öelda ärikese on ufod olnud pidevalt valdav osa Basnefti nii-öelda tumedate produktide ekspordist, mis on liikunud läbi Eesti liigub täna läbi Klaipeda sadama, aga samas on jahikor asendanud selle veel suurema hulga teiste tehaste kaubaga, mistõttu kokkuvõttes Igaljuhul tähtsus selles terminalide heas käekäigus on vaieldamatult võtmetegija. Kogu Alexela grupi eelmise aasta käive oli 319 miljonit eurot ning ärikasum 61 miljonit eurot. Grupis töötab üle 1700 inimese. Eesti on endiselt Euroopa liidus esikohal narkosurmade poolest, nii kirjutab tänane Helsingin Sanomat ja Tõnu Karjatse viib teemat edasi. Soome maineka Päevalehe esilugu räägib vooruvatest häguse pilguga narkomaanide, kes kujundavad juba Tallinna iga taevas tänavapilti. Peamiselt on tegemist sünteetilisi narkootikume süstivate haigetega, kelle arv on Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest tuleva toodangu toel kasvanud. Selles osas erineb Eesti näiteks Soomest, kus sünteetilised narkootikumid sedavõrd levinud pole. Päev sõpradega kokku puutuva Nelli Kalikova sõnul on olukord Eestis jätkuvalt halb. Me kaotame noori inimesi üledoosidega, see on, see on niisugune kuritegu meie riigi poolt, et me siia Nonii ei saa hakkama selle probleemiga, mille lahendus on väga lihtne, ainult et oodata ei tohi. Ja meie istume ja lämmutame, et millal me ükskord muudame seadust ja millal me ükskord teeme pilootprojekti sele Naluksooniga, mis päästab elusid väga kiiresti tuleb panna maha kõik meetmed, mis on üledooside profülaktika ja ravi. Ja teine asi. Narkosõltlaste rehabilitatsioon on praegu väga puudulik. Narkosõltlaste rehabilitatsiooni ja ravi koordineeriv tervise arengu instituut kaalika oma kriitikaga nõus pole. Aljona Kurbatova nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonnast ütles, et võimalusi narkosõltlaste raviks on. Rehabilitatsioonis on Eestis panustatud peamiselt meditsiinilise ravile. Rahaliste vahendite nappust aitab korvata koostöö suuremate haiglatega. Aljona Kurbatova. Kui me vaatame uimastipoliitikat nagu tervikuna, siis erinevate abivõimaluste arendamine, sealhulgas siis replikatsiooni teenuste arendamine ning ka uue suunana pile doosides tingitud surmade ennetamise spetsiaalsete programmide arendamine, mida Eestis siiani tõesti ei ole nagu olnud. Et need on prioriteedid. Keskkriminaalpolitsei politseimajor Risto Kasemäe tõdeb, et narkootikumid tootjate kättesaamine võtab aega kauem ja nõuab rahvusvahelist koostööd, mida Ukraina ja Valgevene politseiga on seni tehtud ainult projektipõhiselt. Küll aga on politsei olnud edukas siinsete narkoärikate tabamisel. On kätte saadud ka aasta lõpus mitmeid suuremaid narkokäitlejaid, Pepe on kätte saadud nii päris suuri kogusid narkoaineid kui ka kuritegeliku tulu muuhulgas ka näiteks päris kalleid autosid. See näitab seda, et narkopolitsei ei otsi ainult siis nüüd nii-öelda narkootikume ja nende käitlejaid, vaid vaatab asja natuke laiemalt. Ehk siis uurime kurjategijad vaeseks, et selles osas me oleme olnud möödunud aastal üsna edukad. Konkreetseid numbreid on praegu kolmandal jaanuaril natuke vara öelda, aga nii-öelda jooksvate numbrite jälgimisega võime öelda, et me oleme oma asjadega enam-vähem hakkama saanud. Ahhaa keskuse Tallinna filiaal lõpetab tegevuse. Siim Jõgi jätkab. Tallinnas Vabaduse väljakul asuv Teaduskeskus Ahhaa filiaal suletakse 2013. aasta aprilli lõpus. Ahhaa juhatuse liige Andres Juur toob välja põhjused, miks. Põhjuseid on siis kolm, üks asi on ruumide enda ehituslik eripära ehk siis nad ei ole ehitatud näituseruumideks, vaid nad on ehitatud siukseks universaalsete ruumideks ja ja sõidutan sinna näitusi väga raske sisse viia ja väga paljude näitusi, näiteks meie enda kosmosenäitus, mis meil on praegu Tartus, seda näiteks ei saagi sinna panna, sest ruum pole piisavalt kõrge. Teine pool asjast on see, et Tallinna linn ei leidnud võimalust, kuidas teha meiega selline koostööleping, mis oleks pikem kui aasta. Näitusi broneeritakse siis ette kaks, kolm aastat. Raske on broneerida näitust, kui ei ole teada või ei ole seda kindlust, kas ruumid ka järgmisel või ülejärgmisel aastal meie poolt on. Ahhaa keskus on pidanud läbirääkimisi Tallinna linnaga septembri keskpaigast. Lisaks sellele otsisid nad ka muid võimalusi, kuhu kolida, jätkab Andres Juur. Proovisime leida alternatiive, see tähendab siis seda, et suhtlesime paari kaubanduskeskusega ühega lausa sellisega, mida ei ole veel esitatud, mida plaanitakse ehitada ning üritasime leida sellist head lahendust, et tahaks ikkagi teaduskeskus kvaliteetsel kujul Tallinnasse jääda, kuid, kuid kahjuks need otsingud läksid vett vedama. Juur lisas, et Tallinna filiaal ei ole mõtet Tartu arvelt või kunstlike pingutustega elus hoida. Tema hinnangul tingib see kehva kvaliteedi mõlemas kohas. Pigem olgu üks ja kvaliteetne kui, kui, kui mitu ja mittekvaliteetset üle Eesti, et Eesti on ikkagi niivõrd väike riik, et siin leiab vast iga eestlane korra või kaks aasta jooksul võimaluse tulla ka meile külla, selle asemel, et sõita näiteks Tallinnasse. Pärnus Port Artur kahekeskuses avati täna rehemaja taastamisest ja ajaloolisest hoone tüübist inspireeritud nüüdisaegse eramuarhitektuurinäitus. Moodne rehemaja, arhailise ruumi uuestisünd Silvia sool käis kohal. Näituse moodne rehemaja arhailise ruumi uuestisünd kutsus ellu Eesti vabaõhumuuseumi all tegutsev maaarhitektuuri keskus, mis igapäevaselt tegeleb nende inimeste nõustamise harimisega, kellele kuuluvad vanad majad ja kes soovivad neid taastada. Koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti arhitektuurimuuseumiga valminud näitus tõstatab olulise küsimuse, kuidas muutunud kombed ja tavad ning elustandardid ja stiilid saaks kohandada rehemaja kui sajanditevanuse hoonetüübiga. Näituse kuraator, Eesti arhitektuurimuuseumi teadur Karen Jagodin. Kasvõi kevadel, arhitektide liit kuulutas välja siis näituseprojektide leidmiseks konkurssi, siis kõik talud, mis näitusele on valitud, ongi taastatud Sisearhitektide projekti järgi. Et arhitekti poole pöördumine on kõiki osapooli nii-öelda võidule viiv lahendus. Näitusele on valitud 11 taastatud rehemaja ja viis rekonstrueerimisprojekti. Jagodini sõnul on tegemist väga erinevate hoonetega, on neid, mis tehti valmis väga kiiresti ja suure eelarvega, kuid tema sõnul võib hoone väga korralikult taastada ja mugavaks elupaigaks muuta ka etapikaupa. Oluline on see, et peab olema kindel teadmine, milline on lõppeesmärk. Saab teha ka nii, et sa ühtepidi hoiad alles seda vana ja väärtusliku, ent samas sa võid seda ehitada niimoodi ringi, et sa seal siiski saad Tänapäevase nüüdisaegse inimesena mõnusalt elada ja olla, kuidas ta soojaks saada, kuidas, kuidas seda kütta, kuidas tehnilisi asju lahendada, ent samas ka, kuidas see Moja funktsionaalselt tööle panna. See annab kindla teadmise, et ka madalate ja suitsuste lagedega ning väikeste akendega hoone saab teadmiste korral muuta igati kaasaegseks valgus külaseks elamuks. Näitus moodne rehemaja arhailise ruumi uuestisünd jääb Pärnu Port Artur kahe keskuse kolmandal korrusel avatuks kuni 16. veebruarini. Silvia soolt Pärnu. Ja Joosep Susi on valmis nüüd spordisõnumitega. Pallikoondise 31 aastane keskkaitsja Taavi rähn on viimased kaks hooaega veetnud Hiina esiliigas. Praegu treenib pärnakas Eestis Flora meeskonnaga ja loodab peagi välismaale naasta, vahendab Flora TV. Ja kui mul huvi on, nagu sina peaks minema veebruari alguses, jaanuar lõppedes vormistanud detsembrikuus, siis üksinda metsas jooksmas ja jõusaalis käinud ei ole päris nagu vaja parandada. Tour de Ski'l olid täna kavas viitstardist vabatehnika distantsid meestele 35 ja naistel läheb 15 kilomeetrit. 24.-lt kohalt startinud Aivar Rehemaa lõpetas 37.-na. Vahe täna võitnud norralase Petter Northug iga on nüüd neli minutit ja 37 sekundit. Northug edestas lõpuspurdiga venelast Aleksander lehkkovi, šveitslaste aaria koloniad ja Maksim kollektsiooni neid samuti Venemaalt. Esinelik mahub kokkuvõttes seitsmeteistkümne sekundi sisse. Algo kärp on 62. Karel Tammjärve 71.. Naistest hoidis liidrikohta poolatar Justyna Kowalczyk, seitsmendal kohal tõusis teiseks rootslanna Charlotte Kalla. Kolmandana lõpetas norralanna Therese Johaug. Nende vahe liidriga on kolm etappi enne tuuri lõppu vastavalt 23 ja 28 sekundit. Tatjana Mannima langes 40.-lt kohalt 55.-ks. Homme on kavas lühikesed eraldistardis klassikatehnikasõidud meestele viis naistele kolm kilomeetrit. Nelja hüppemäe turnee kolmandal osavõistlusel Innsbruckis sai Kaarel Nurmsalu eelvõistlusel 58. koha, põhivõistlusele pääses 50 paremat. Eesti parim sulgpallur Raul Must läbis sügisel kümnenädalase sõduri baaskursuse, mis jättis jälje ka hooaja ettevalmistusele. Praegu kogub must vormi treeninglaagris Taanis. Tegelikult, ega siis selline mängureketi tunnetus, see asi tuleb kiiresti, aga pigem võtab aega, et üldse nagu jaksas uss trenni teha, et kõik need spetsiifilised liigutused ja, ja mis, mis nagu on supel jaoks vaja, on, on nagu natukene ununenud ja mitte vigastada saada ja ära liiga ära ei väsiks, tuleb lihtsalt targalt tegutseda ja, ja üle ei tohi treenida. Aga üldiselt taania nagu hea koht selleks häid mängijaid, kellega igapäevaselt hästi trenni teha, nii et valik oli õige ja ma loodan, et peaks kiiresti tagasi tulema. Vorm. Ja ongi jäänud rääkida veel lähiaja ilmast, sünoptik, maile Meius, tere õhtust. Tere õhtust. Läänemere ääres valitsev läänevool pöördub loodesse ja ilm muutub nädalavahetusel külmemaks. Esialgu püsib ilm veel suhteliselt soe. Taanis Läänemere kohale jõudnud madalrõhulohus tekib uus osatsüklon, mis suundub öösel edasi üle Läti kagusse. Homme Päeval jõuab aga teine tsüklon üle Skandinaavia keskuse Soome kohale. See liigub edasi üle Eesti samuti kagusse ja muudab meie ilmapildi talvisemaks. Eeloleval ööl tuleb Eestis pilves ilm, Lääne-Eestis sajab lörtsi ja vihma, Ida-Eestis kohati vähest lörtsi ja lund. Paiguti on udu ja jäidet. Tuul on muutliku suunaga üks kuni kuus meetrit sekundis, Lääne-Eesti saartel pöördub hommikuks loodesse neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval sajab Lääne-Eestis lörtsi ja vihma, Ida-Eestis lörtsi ja lund, paiguti on udu ja jäidet. Mandril on tuul muutliku suunaga üks kuni kuus meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhub põhjakaare tuul viis kuni 10, õhtupoolikul puhanguti 13 kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Nädalavahetusel on oodata tihedamad lumesadu eelkõige pühapäeva päeval. Tuul pöördub pühapäevaks põhjakaarest kagusse ja nõrgeneb. Õhutemperatuur langeb kõikjal miinusesse, aga juba laupäeval. Selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja, Margitta, otsmaa, kena õhtut.