Kõige säästus viljakuse jumal minipühamusse vaara siis tema naine, kuninglik perekond ja kuninga õukond. Kaasa annetusi Asuitsevateerukit. 22 preestrit tõstsid seisva miinikuju kilbile. Selle eest kanti templist välja kaks väikest istuvat ümara kuju. Pika tantsijate ja preestrite rongkäiku juhtis vaara, tema kõrval astus valge sõnn. Kuldne päikeseketas sarvede vahel säravas. Minni pidustuste rituaalid olid igivanad pärit veel dünastia eelsest Egiptusest. Viljakuse jumala austamist, pidustusi peeti alati suve viimasel kuul ja vaarao Ramses teise ajal oli see üks oodatud ja hinnatud pidu. Ramses, teine Ramses. Suur oli 19. dünastia kolmas vaara ning täiesti suuremaid maid Muinas-Egiptuse rikkas ajaloos. Mõnede allikate põhjal elanud 99 aastat vanaks ning valitsenud Egiptust ligi 67 aastat ja suure hulga naistega saanute, ligikaudu 100 melast. Pidanud piki sõdurit tiitide kuningaga ning kirjutanud alla esimesele rahulepingule maailmas ehitanud Egiptusse hulga linnu ja templeid ja lasknud need kõigo oma kujudega ehtida. Uhkeim tema rajatud linn oli tema nimega kandev pealinn piiramses millest hilisemate aegade arheoloogide jaoks paras mõistatus kujunes. Aga see ei olnud Ramses teise asi. Ilusat teha päeva siis taaskord üks tunnike salapärases iidses Egiptuses, nüüd vahelduseks. Mina olen Helgi Erilaid, vikerraadios jõudis juba alata. Vana-Egiptuse ajalugu on uskumatult pikk ja keeruline. Niiluse orust on leitud asustuse märke juba 10000 aasta tagusest ajast ja ajaloolased on paika pannud 31 valitsejate dünastiat alates ajast umbes 3000 aastat enne Kristust kuni aastani 332 enne Kristust. Sellesse aega mahuvad vana keskmine ja uus Egiptuse riik ning hilisEgiptus. Lugematu hulk valitsejaid tähtsaimate nimed on ajalukku alles jäänud aga enamus igaveseks unustada. Vaarao seti esimese ja tema kuninganna Tuija poeg Ramses teine kuulub tähtsate väära Nende hulka, kelle pikast valitsemisajast veel umbes 3000 aastat hiljem siin maa peal jälgi võib leida. Tema elu ja tema tegusid on uuritud niipalju kui ajamärgid selleks võimalusi on jätnud. Umbkaudu 1303 enne Kristust sündis Ramses teine siia maailma. Arvatakse, et Egiptuse troonile asustavarsti pärast 20 aastaseks saamist ja valitses riiki oli aastatel 1279 kuni 1213 enne Kristust mis teeks siis 66 aastat ja kaks kuud Ramses teise suure kuninganna tiitlit jõudis tema elu jooksul kanda tervelt kaheksa naist. Meelde jää vaimaks. Nendest kaheksast peab ajalugu nihvertaarit, kes Kleopatra nihvertiibi Adžebsuti kõrvale. Egiptuse ajaloo tuntuimad kuninganna Tereas. Nihvertari oli 13, kui ta 15 aastasena Ramsese naiseks sai. Ja vaarao pidas teda eriti kalliks Eleskis, umbes aastal 1250 enne Kristust surnud kuningat rannale uhke hauakambri ehitada. Imekaunite seinamaalingute kõrval oli ruumis, kus seisis kuninganna punasest graniidist sarkofaag seinale kirjutatud garamsest, teise pühendus imelisele armastatule, kes oli kauneim naine selles maailmas. Ta kõndis minust mööda ja varastas mu südame. Aga edasi kõige muu suure ja tähtsa kõrval, mida vaara Ramses teine oma pika elu jooksul teha jõudis kattis ta kogu maa Niiluse, deltas kuni Noobiani välja ehitistega, milliseid ükski Egiptuse kuningas seni polnud suutnud luua võimust rikkustest ja ettevõtmiste haardest on jäänud jutustama vägev kaljusse raiutud Abu Simbeli tempel mille tohutu 31 meetri kõrgune fassaad maad alles aastaks 1907 aastatuhandete liivast puhastatud sai ja nähtavale ilmus siis neli 20 meetri kõrgus troonil istuvat Ramsese kuju koos väiksemate figuuridega, mis kujutasid vaarao lemmik naistnefertaarit ja teisi kuningliku perekonna Nalikmeid. Templi sees on reljeefse, mis kujutavad Ramsest sõjavankrit juhtimas oma vaenlasi hävitamas jumalatele ohvreid toomas. Templi tagaosas kõige pühamas paigas on veel neli hiigelsuurt Ramses kuju koosnema jumalike kaaslastega. Kuid Abu Simbeli on nii tähtis ja kuulus mälestusmärk Egiptuses, et sellest lihtsalt ei ole ilus ühe teise teema kõrval niimoodi üle libiseda. See tempel väärib hoopis suuremat tähelepanu, aga seda ehk eks scart hiljem. Seda teist teemat loevad aga asjatundjad taas kord iidse egiptuse imede hulka. Nii et üks loendamatutest imedest sellel imedemaal ja tõepoolest päris imeline Niiluse delta kirdeosas seisis keskmise Egiptuse riigi aegadel Süüriast sissetunginud üksus lastest pärinevate 15. ja 16. dünastia kuningate rajal avariisse linn, mis oli ehitatud veelgi varasema linna varemetele ajaloo ürikutes ja kirjutati siis 1700 kuni 1500 aastat enne Kristust. Üksuslased muutsid paarilise tugevaks kindluseks ja tõi iidsesse Egiptusse midagi, mis ajaloolaste arvates sealt seni puudunud Ali sõja kaarikud. Kuid osaste võimu selles piirkonnas murdis Kaheksateistkümnenda dünastia ja vara Ahmas esimene, kes vallutas Cavarise kindluse. Linn tehti lahingutes maatasa. Samasse paika rajati kuninglik palee, milles elas väära Amenhotep, kolmas ja 19. dünastia kuulsaim vara. Kogu Egiptuse ajaloo kuulsamate vaaraode hulka kuuluv Ramses. Teine rajas siia oma muinasjutuliselt õhke pealinna, mis hakkas kandma ka tema nime piiramises. Piiramses nakk do, mis tähendas suure võitja Ramsese valdusse. Miks rajas Ramses teine iidse Egiptuse pealinna üles Niiluse deltas mitte tuntud linnade karnakiia, Luxury lähedale Niiluse keskjooksul ega ka mitte põhja poole Memphises, kus seisid suured püramiidid. Mõnede ürikute tekstides on öeldud, viramses rajati Niiluse idaharu kaldale arvatavad põhjused. Vaara oli noil rohelistel aladel üles kasvanud. Aga ta püüdis ka eemale pääseda Teeba võimukate, preestrite mõjupiirkonnast ja vaenulikust hittiitide impeeriumist. Siia jõudsid ka hoopis kiiremini sõnumid põhja poolt Türgist ja Süüriast ja hädaohu korral sai vaara Omar armee kiiremini võitlusvalmis seada. Vägev ja uhke oli võimsa vaara pealinn Niiluse jõeharu ääres rikkalikult rohelises deltas. Iidsete üürikute põhjal oli piiramsest kirjeldatud muinasjutuliselt kauni lumivalge ja suur sinise linnana milles seisis vaarao tohutute nööridega. Palee templeid ehtisid kõrgete tornidega väravad, büloonid ja kõikjal paistsid silma väära Ramses teise valged hiigelkujud, õitsev sädema linn. Piramses oli tollase maailma keskpunkt, kus oma paleed elasid muinasjutuliselt rikkade ülikud Jaama onnides, vaesed käsitöölised ja orjad. Turgudel kees elu ja kõikjale line sõdureid, kelle päid katsid valged rätikud, taolised riidetükid, selliseid on ju iidset Egiptust kirjeldavatel piltidel nähtud kes kandsid põlvini ulatuvaid nahkseid, miniseelikuid tõepoolest jalas nahkribadest sandaale. Linna keskele oli vaara sõjameeste jaoks kasarmuid ehitatud. Siinsamas elasid ka sõjakaarikute juhid ja saajad. Sõja äratsud. On teada, et oma kõige võidukamatesse lahingutesse suundus Ramses teine just siit oma pealinnast, mida ta ka pidevalt edasi ehitas. Ja muidugi pandi püsti üha enam kujusid. Piramses oli kuningalinn, siin seisis tema troon ja sellin pidi igavesti kestma. Umbes 3000 aastat tagasi oli Ramses teine tõenäoliselt kindel, et nii see on ja nii see ka jääb. Kuid igavene ja halastamatu otsustaja aeg oli hoopis teised plaanid teinud. Ajaga pole meil mingit pistmist, ajaga tegeleb Kell, nii väljendunud kunagi keegi originaalse mõtlemisega ta Kell siis tegeles ajaga lausa aastatuhandeid. Meie aja 20. sajandi alguses olid ajaloolased, arheoloogid, teadlased ja niisama huvilised avastanud enamuse iidse Egiptuse linnadest Edemplitest. Ainult Ramses suure uhke pealinn, millest vanad ürikud nii palju jutustasid jäljetult kadunud, nagu väljendus egüptoloog aidanud Otson. Seda linna otsiti kui püha Graali, kuid seda lihtsalt ei suudetud leida. Ja tuli välja, et kõik on Niiluse süü. Nii ilus oli egiptlaste jaoks elusoon. Selle jõe kallastele ehitasid nad oma linnad ja asulad. See oli oaas keset tulikuuma viljatud kõrbe kuid Niiluse harujõed selle suurest deltas jooksul oma sängi muutnud Ramses teise aegne idaharu, mille kaldal piiramses kunagi see siis on juba ammu kuivanud. Nii ammu, et on raske kindlaks teha, kus ta kunagi voolas. Kõige arheoloogid Egiptoloogid teadsid, mida otsida vanadest ürikutes leitud kirjelduste põhjal. Nad teadsid, et siin oli sõjaväegarnison. Tagamistöödel tuli otsida sellele viitavaid märke ja kindlasti pidi seal leiduma hulganisti Ramses teise kujusid ja mälestusmärke. Oli ju teada, et neid kujusid ehitati sadade kaupa. Mõned ligi 30 meetrit kõrged ja nende lamitele olid lõigatud Ramses teise märgid. Tema ovaalsel kartuši istus kotkapeaga olend päikesejumal Ra kujutis. Ja selle all seisid kindlad hieroglüüfid, mis viitasid vaid Ramses teisele linnas, mida piiramseseks võiks pidada. Ta pidi leiduma jälgi suurtest haarate õuedega, paleedest, mille põrandad ja seinad kaunite maalingutega olid kaetud. Ja iseenesest mõista pidid kõik need leiud ka Ramses teise ajast pärit olema. 1920.-teks aastateks oli üle Euroopa tõeline idamaise eksootika vaimustus levinud Egiptuse kuumades kõrbetes otsiti Iidsete vaaraode aardeid nii hauakambritest kui liiva alla mattunud linnadest. Niiluse delta idasaali suur väheasustatud piirkond. Kuid arheoloogid teadsid just siit, tuleb otsida Ramses suure, kunagi nii hiilgavad pealinna piiramsest prantsuse egüptoloog peal maanteekuulised, kaugel kõrvalises Niiluse deltas on avastatud iidne asula mis seni veel täiesti uurimata. Selle nimi oli Taanis ja see Elaiustel ta kirdeosas. Kui vanu filme uskuda, jäid Euroopast pärit arheoloogid kaugetel 1900 kahekümnendatel oma uurimisretkedel tõelisteks härrasmeesteks. Heledates ülikondades valgetesse vaikides mustad lipsud ees ja kaabud peas rändasid nad koos egiptlastest teejuhtide ja kandjatega kuiva liivakõrbekuumaastikul ning lootsid iidseid imelisi väärtuslikke ja unustamatuid leide avastada. Jaanis ületas mon tee julgeimat. Kelootused. Siin seisis nii ridades kui segi paisata tuna tohutuid kiviplokke sammaste ja hiigelkujude tükke. Hieroglüüfid peal. Kõikjal üle kogu suure leiuala võis näha poolenisti liiva alla vajunud Ramses suure mälestussambaid. Ainult Niilus ei voolanud siin kõrval. Kunagine haru oli ammu kuivanud ja kõrbeliiva alla mattunud. Ette oli Montee kindel, et ta on leidnud Ramsese kadunud pealinna piiramsese sest miks muidu oli kogu piirkond Ramsese kujusid täis. Mõned neist olid uskumatult suured, kaalusid rohkem kui 1000 tonni välja raiutud kraanid viidist igaveseks ajaks. Berman tee nägi vaimusilmas siinsemastanises seisvat Ramses teise kadunud pealinna. Ta oli ju leidnud Ramses teise kujud, mälestust, märgid, vaara märke kandvate ehitiste osad. Kuid midagi siin ei klappinud. Midagi oli valesti, Berman teega, kaaslased ja abilised tajusid seda, kuid ei suutnud oma bossi veenda, sest keegi ei osanud õieti seletada, mis siin siis valesti on. Berman tee suri 1966 ikkagi kindlas veendumuses. Ta oli avastanud vaara Ramses teise tuhandete aastate eest kadunud pealinna Piramsele. Tegelikult oli ta jätnud järgmiste põlvede arheoloogidele jäägrüptoloogidele mõistatuse, mille lahendamiseks kulus 60 aastat. Ta pärast Monthy surma alustas Austria arheoloog Manfred viitak oma uurimistööd, mis maantee avastused pealaele pööras. Peitak lahendas lõpuks kadunud piiramsesse mõistatuse ja see lahendus oli üllatav ja kummaline. Viitak kõndis Montee leitud varemete vahel, uuris neid põhjalikult ja väitis, et need ongi tõepoolest piiramsese varemed. Aga nad seisavad vales kohas. Ja kõik on ikka ja jälle nii ilus asi. Nii ilus see egiptlaste elujõgi on, tuleb välja oma tohutut viljakat delta, et aegade jooksul mitu korda nutnud. Praegu on deltas vaid kaks jõeharu, kuid pika ajaloo hetkel on jõgi delta aladel õige mitmete harude kaudu vett mere poole saatnud. Aastasadade jooksul on mitmed neist kuivanud ja kadunud veega koos neist läbi voolanud. Mul on sadestunud ja jõeharud pikapeale ummistanud, misjärel vesi mereni uue tee on leidnud. Ja uus jõeharu on teinekord vanast üpris kaugele tekkinud. Manfred Tiit uuris põhjalikult Niiluse harusid vanu ja uuemaid harujõgede sängi ning valmistas kaardi, millele olid kantud kõik jõeharud. Nii need, mis aegade jooksul kuivanud või ka praegused harujõgesid sai ilmatu palju ja mingil ajal igavikku kadunud. 5000 aasta jooksul on igas jõeharus ka vesi voolanud. Vanade üürikute tekstide järgi on teada, et piiramise linn rajati Niiluse kõige idapoolsema harujõe äärde. Neid tuli selgeks teha, kus kulges Ramses Suure ajal Niiluse kõige idapoolsem. Egiptuse külad ja linnad ajate ikka Niiluse äärde. Inimeste elust jääb aga ju alati jälgi sellise pealinna, nagu oli seda piiramses tänavatele ja turuplatsidele. Peri sellist kultuurkihti küll tonnide kaupa kogunema. Enamus sellest kihist muutub aegade jooksul tolmuks. Kui savinõude ja keraamiliste esemete vastu ei saa isegi aega. Siit siis arheoloogide põhilised leiud potikillud võiksid tühistena tunduda, aga on ometi väärtuslikud, sest savinõudes ja keraamika son asjatundjate jaoks alati teatutsiooni, mis leitud eseme eame määramisel abiks savitüüp näiteks valmistamise põletamise ning suurimise viisid. Sääraseid asju uurides suudavad teadlased isegi 30 kuni 50 aasta täpsusega kindlaks teha, mis ajast leid päriton. Manfred viitakil õnnestus sääraste leidude abil kindlaks teha, kus ilus mingil ajajärgul voolas ja kui suur asundus seal seisnud oli. Üks jõe harudest oli voolanud otse taanise kõrval just seal, kus permanteegindla usu järgi kunagi piiranud ja mis see selline pidi olema seisnud. Manfred tiitak uuris siit leidud ikka kilde. Leiukohti oli lõpmata palju, kuid need leiud ei kuulunud Ramses teise aega vaid paarsada aastat hilisemasse aega. Mida siis nüüd järeldada sai, seda Ramses teise ajal taani sääres jõesängis vett ei olnud mistõttu Taanis ei saanud olla Ramses suure pealinn piiramises. Sest sel ajal, kui Ramses teine Egiptust valitses, ei voolanud Taanis äärses Niiluse haru jões vett. Ja Taanist polnudki sel ajal veel olemas. Ameti on siitsamast leitud ehitised, mälestusmärgid ja kujud ilma ühegi kahtluseta Ramses teise ajast pärit. Kuidas siis saab leiduda üks linn paigast uurida iial ehitatud ei ole. Tundub, et teadlased, nende seas ka arheoloogid, armastavad mõistatusi. Neid tuleb uurida ja lahendada ja see on väljakutse. Manfred tiitak väitis taas, et tema Niiluse delta kaardi ja asus keraamikaleide jõeharude rese avastatud asulate kohale paigutama vastavalt ajastule, kust nad pärit olid. Hulk kunagiste asunduste paiku leidus nüüdseks juba kadunud ja kuivanud jõeharude äärest. Üks selline oli Peloosja jõeharu. Selle äärest avastatud leiud kuulusid kindlalt Ramses teise ajastusse. See oli 180 kilomeetrit pikk ning Ramses teise ajal voolas siin roheliste viljakate kallaste vahel elustav vesi. Viidakile jäi silma ka siin seisev kantiiri asula, mis oli Taani, sest ligi 30 kilomeetrit lõuna pool. Siin ümbrus on egiptuse viljaka maid alasid asula ümber laiuvad põllud, mida juba vahest et aastasadu haritud on. Ja mitte mingeid muinsusi, mitte mingeid märke sellest, et siin tuhandete aastate eest üks oma aja suurimaid linn oleks võinud seista. Niisiis ei mingeid muinsuste märke konteeris ja ameti uskusid arheoloogide grupijuhid Manfred piitak ja talle appi tulnud saksa kolleeg Edgar Push. Et just kusagil siin pidi olema paik, mida nüüd juba aastakümneid otsitud oli. Vaara Ramses teise kadunud pealinn piiramses. Otse keset põldu alustati kaevamist ja kolm päeva hiljem leiti vaid 10 sentimeetri sügavusest maapõuest kummalisi väikesi kaarjaks lihvitud kividega. Keegi ei osanud Te peate, mis need olid, kas kivikannude või pistada peade killud. Aga neid tuli maapõuest üha enam välja. Ja siis äkki pronksist hobuste suurauad nii heas seisus, nagu oleksid need eile valmistatud. Maapinnast ilmus välja iitsite ruumide kivipõrandaid nendes kummalised augud ning kivimoodustised, mille külge oleks ehk kunagi hobuseid seatud tallid tallid tõepoolest. Kuues baas ja 10 kaupa siia pidi olema paigutatud oma 460 hobust. Sõjaratsut olid juba haarava armee põhijõud ja kivipõrandad olid päris kindlasti Ramses teise ajast pärit. Nii läheneska väikestega kaarjategivi kildude saladus. Need olid osakesed kivinuppudest, mille külgevaraga rikute rakmed seotud olid. Ja vanad tekstid pajatavad Ramses teise pealinnas piiramseses seisnud tohututes sõjaväe kasarmutest. Kõige selle väljauurimine oli aastaid aega võtnud tillukesed detailid, kivikillud uurimine ja võrdlemine. Samas tempos edasi liikudes oleks vahest sadu on aastaid kuulunud, tõestamaks, et piidad ja Push tõepoolest piiramsesse linna leidnud on. Kui 1900 seitsmekümnendatel aastatel oli teadlastel arheoloogiliste kaevamiste kõrval ka juba teisi võimalusi Uued rütmid uus tehnika iidsel teaduse alal, et teada saada, mis maapõues peidus, polegi enam suurt pindala põhjalikult läbi kaevata. Iidseid, sügavale maa sisse mattunud asulaid on võimalik magnetomeetri abil kaardistada Kuitsid ja kui sügaval ka poleks nad kunagised ehitised, nende seinad ja vundamendid on igal juhul maapõuejäljed jätnud. Magnetomeetri elektromagnetilised lained suudavad neid märke lugeda ja nii tulevad vanad müürid ja ehitised kaardil esile ilma välja kaevamisteta. Piiramses tuligi esile. Tuhandeid aastaid maapinnas ning juba sajandeid põldude all peidus olnud Ramsese linna põhiplaan oli äkki arheoloogide ees rõõmupisarad tõepoolest. Skeemi keskosas oli näha üksainus tohutu ehitis, mille pindala oli rohkem kui 41000 ruutmeetrit. Keskosas on võimalik eraldada suure hulga sümmeetriliselt paiknevate sammastega ruumide rida. Küllap oli siin kunagi tempel egiptuse päevade aegse elu keskus, mille hiigelruumid, maalitud seinad, kujudeni, kõrged sambad, inimestest, austust ja hirmu pidid äratama. Skeemile jäädvustanud piirkonna lääneosas. Ruumikas palee, teie villade ala pikad sirget, täisnurkselt ristuvad tänavad. Ehitise ümbritsevad valged jooned, müürid, lõunaosas eraldatum, rannajoon. Sirgete tänavate ääres seisnud rikaste majade uksed avanesid Niiluse poole. Linnaplaani idaosas on pilt hoopis teine. Siin on väga tihedalt asustatud piirkond kõverad, kitsad tänavad olevat tihedalt üksteise kõrval seisvaid väikesi maju. Kõigest võib järeldada, et siin oli alamate klasside, käsitööliste, tööliste ja orjade eluase. Praegune kantiir on tavaline egiptuse väike linn seisab kaardistatud ala keskel arvatavasti täpselt seal, kus kunagi kõrgus vaarao Ramses teise palee iidsete ürikute põhjal tohutu kõrge maalitud valgete kiviseinte ning monumentide kaunistatud hoone. Paleed templid, hooned, kasarmud, laod ja hauakambrid. Kõik olemas vaid piiramsese põhiplaanil, mille järgi saadi kindlaks teha, et linn laius ligi 18 ruutkilomeetri suurusel maa-alal ning oli iidse egiptuse suurimaid metroppale. Uurimine paljastas veel ühevaara pealinna saladusliku eripära. Paikades, kus polnud ehitisi, laiusid, järved ning linna läbi suur hulk kanaleid, mille täidis Niiluse vesi Piramses oli otsekui oma ajastu Veneetsia. Objektid viitak ja Bush olid niisiis kuulsa vaarao pikalt kadunud pealinna piiransesse kontiirist leidnud. Kuidas aga oli võimalik, et linn, kuna ehitised ja kujud taanises seisid, sest sealsed leiud olid kindlasti piiramisest pärit, oli see mingi kummaline nali või olid siin lausa tulnukad mängus? Kuidas sai üks linn kahes kohas asuda? Alusmüürid, kantiirjal, ehitised ja kujud Taanis? Nii ilus oli kõiges, süüdivaara oli oma õitsva pealinna Niiluse kallastele ehitanud. Linn elas jõe armust ja jõgi hävitas ta. Saatuslik aeg koitis umbes 150 aastat pärast Ramses teise surma Niiluse Belluusi aru mõistus ja kuivas pikapeale päriselt. Suur õitsev viramses jäi ilma veeta, aega veeta pole ju eluvesi, leidis endale uue taanise sängi. Siia tekkis nüüd jõe peamine liiklussoon. Viranses jaoks oli see teadagi katastroof, mis eraldas haaval kuivale kõrbealale jääva linna muust maailmast. Kas tuli kaunis pealinn siis lõplikult hüljata? Ramses teise järglased, tegite ise otsuse? Täiesti ebatavalise. Elanikud lahkusid ja võtsid oma linna lahkudes kaasa kuivõrd võimalik oli ja võib uskuda, et noil kaugetel aegadel oli see kohutavalt raske aga võtte ja keeruline ettevõtmine, templid ja muud hooned, mida oli võimalik lammutada viidi ära osade kaupa. Suurimad Ramses teise kujud võisid aga kaaluda kuni tuhandeid tonne. Need asetati jalastega Puublat vormidele ning tõmmati sadade meeste jõul köitega edasi. Keegi ei tea, kui kaua see uskumatu teekond kestis kuid päästsid inimesed ühe muinasajaloo uhkeimatest linnadest. Ramses teise vägev pealinn toimetati osade kaupa Niiluse uue jõeharu äärde. Ehitati seal uuesti üles. Piramses ärkastanises uuesti ellu. Vaarao Ramses teise hiigelkujud templid ja Pälliskid ehtisid taanisesse tõusnud trooni linna uute vaaraode pealinna. Nädala jooksul kadus ka see imeline linn maa pealt kõrbeliivade alla. Ununes pikapeale ka inimeste mälust, nagu linnade ja tervete kultuuridega aastatuhandete vältel juhtunud on. Osa neist võib kadunuks jäädagi, teistel on rohkem õnne neil, mis sadade või tuhandete aastate pärast avastatakse ja otsekui uuesti ellu äratatakse. Nagu mõistatuslik piiramses. Kummalise tagasituleku tegi ka kuulsa vaarao Ramses teise muumia. Kuningas maeti Egiptusse kuningate orgu nagu kord ja kohus. 1881 kaevati tema haud lahti. Muumia viidi Kairosse Egiptuse muuseumi. 1900 seitsmekümnendatel hakkasid Kairo muuseumi Egiptoloogid ET Ramses teise muumia seisund halveneb väga kiiresti ja otsustasid, et see tuleb Pariisi uuringutele ja kuidas öelda, ravile saata. Selleks kirjutati umbes 3000 aasta vanusele Ramsesele välja egiptuse pass ning lahtrisse amet pandi kirja kuningas sulgudes surnud vaara lennutatud Pariisi kõigi kuningale kohaste auavalduste saatel. Pariisis tehti uuringud, pandi, teaks nuus, jämera tiravi manialevastati seenenakkus, mis raviti välja misjärel passiga varustatud Egiptuse kodanik taas ka eramuuseumiklaaskirstu tagasi toimetati. Ja 20. sajandi algusest pärinev veel üks lugu Ramses teisest muumia toimetatud millegipärast muuseumikülastajatele vaatamiseks teise ruumi kus oli tema tavalise asupaigaga võrreldes hoopis erinev tempel armatuur mistõttu kogu külaliskonnegi ehmatuse ja paanikaga, kuidas tuhandeid aastaid vana muumia äkki oma kätt liigutes. Põhjuseks oli vaid temperatuuri muutuse tekitatud kokkutõmme, aga paanikas hulgale polnud mõtet seda just sel hetkel seletama hakata. Sest just siis noil aegadel liikusid ringi õuduslood, muumia needusest ja kättemaksust. Ning mõned muuseumis viibinud inimesed hüpanud hirmuga isegi aknast välja. Raske kujutleda, mida me ise säärast pilti nähes teinud oleksime, eks ole. Kuid elus on igatahes asju, millega naljatada ei tohiks.