Kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtet laupäeva, viienda jaanuari olulisematest päeva sündmustest, stuudios on Uku toomlennufirma. Estonian Air ja lendurite esindajad saavutasid kollektiivlepingu asjus kokkuleppe ja on ka ettevõtte nõukogu heakskiitu. Nii kaua on streigiähvardus õhus. Tallinna lennujaamale tehti aga täna pommiähvardus. Pommi küll ei olnud. Pärnu linn on nõus alustama haridus- ja teadusministeeriumiga vaikimisi riigigümnaasiumi loomiseks Pärnusse. Linn nõustub riigikooli loomisega teatud tingimustel. Haridus ja teadusministeerium pole siiski kõigega pärit. Kultuuriministeerium Mõmmi projekt lõimuva Eesti 2020 püüab leida kitsaskohti integratsioonis ja pakkuda lahendusi. Tartu tudengisatelliit ESTCube üks läbi viimaseid teste, mille käigus veendutakse selle töökindluses. Jaanuari keskel ootavad satelliiti viimased katsed Hollandis. Seejärel viib tee prantsuse vanasse Euroopa Kosmoseagentuuri kosmodroomile. Haapsalus oli täna vene laat, mis tõi talvel inimtühje vanalinnarahvast. Täislaadast võib saada tulevikus linna üks peamisi talviseid tippsündmusi. Alpides Tour de Ski finišipaiga lähedal hukkus täna kuus vene puhkajad. Mootorsaan mäeküljelt alla kukkus, kaks turisti pääses vigastustega. Jalgpallikoondislane Joel Lindpere siirdub New Yorgi meeskonnas Chicagosse. Kadri Lehtla sai Otepääl alanud laskesuusatamise IBU karikavõistluste avadistantsil neljanda koha. Ilm on vahelduva pilvisusega ja kerge lumega. Külma on öösel kolm kuni 10, Home päeval üks kuni viis kraadi. Alustame sellest, et lennufirma Estonian Air ja Eesti liinilendurite assotsiatsiooni esindajad saavutasid kokkuleppe kollektiivlepingu asjus. Kai Vare räägib lähemalt. Lendurid on esmaspäevaks välja kuulutanud streigi ja viimastel päevadel on peetud tundide kaupa kõnelused streiki vältida. Liinilendurite assotsiatsiooni juht Rauno Menning ütles, et ka tänaste kõneluste tulemusel ei saa streigiplaanidest veel siiski päriselt loobuda. Me oleme saanud põhimõttelisele kokkuleppele, aga hetkel allkirjastada meie poolt ei ole lepingut võimalik, kuna me vajame selgelt nõukogu ees doonorinõukogu heakskiitu sellele. Lendurite üheks suuremaks mureks on olnud niinimetatud vanemusjärjestuse säilimine. See tähendaks näiteks, et koondamise korral vabastatakse kõigepealt uuemad töötajad. Rauno Menning ei öelnud, kas see mure sai lahendatud. Me ei tahaks täna midagi nii-öelda detailsemalt rääkida, enne kui nõukogu on oma heakskiidu andnud, ei ole veel täna lõplikult kindel, et nõukogu seda ettepanekud tagasi lükanud, ehk et siis võivad need tingimused ka nagu puutuda, lükkaksime kõik seal rohkem detailsema ülevaateandmise nagu ikkagi sellesse etappi, kui leping on allkirjastatud ja jõustunud, et noh, siis on rääkida, milles täpsemalt on muutused tehtud. Menning loodab küll nõukogu toetusele, aga varasematele kogemustele tuginedes ta enneaegu rõõmustada ei julge. Ja natuke, nagu neile kahtlusi tekitab, on see, et me oleme 2011 üritanud samamoodi sarnaste kokkulepet teha ja nõukogu heakskiitu ei tulnud veel tegelikult leping ei jõustunud, et ega me oleme seekord hästi ettevaatlikud. Streigimõtetest niisiis igaks juhuks veel ei loobuta ja homme tuleb streigikomitee uuesti kokku. Otsime lahendusi, et me ei kaotaks streigiõigust, et oodata ära nõukogule heaks. Estonian Airi nõukogu peaks kogunema esmaspäeval kell kaks. Tallinna lennujaamale tehti täna pommiähvardus, politsei, päästeamet pommi ei leidnud ja ähvardaja suhtes alustati menetlust. Häirekeskusest helistas kella ühe paiku mees, kes väitis, et kell kolm väljuvale lennukile mineva naise kotis on pomm. Sündmuskohale sõitsid politseinikud ja demineerijad, kuid naise pagasist pommi ei leitud. Ähvardaja on politseile teada ja tema suhtes alustati menetlust avaliku korra raske rikkumise paragrahvi alusel. Politsei ei pidanud lennujaama evakueerima veerimist vajalikuks. Ka lennujaam kinnitas, et nende töös olulisi häireid polnud, ülejäänud lennud toimusid tõrgeteta. Terminal töötas tavapärases rütmis. Eesti tudengisatelliit ESTCube üks on sama hästi kui valmis. Satelliidil tuleb läbida veel mõned testid. Tegijad veenduksid selle töökindluses. 18. jaanuaril asub, saad, oli teel Hollandisse, sealt edasi prantsuse kojanasse ja siis aprilli alguses kosmosesse Pireteerium reisilugu. Eesti tudengisatelliidiehitajad on väga lähedal sellele, et alanud aasta võiks minna ajalukku Eesti esimese kosmosesatelliidi orbiidile saatmisega. Tudengite rahvusvahelises koostöös välja töötatud satelliit ESTCube üks on nüüdseks kokku pandud ning läbib enne orbiidile saatmist viimaseid teste, ütles satelliiditarkvara arendusega tegelev insener Henrik uste. Tudengisatelliit on hetkel kokku pandud ja on testimisel, Tallinnas testitakse vibratsiooni vastupidavust. Edasi toimuvad meil siin tartus, mõned testid veel enne üleandmist. Kvalifikatsiooni testisime vastama kõigile nõuetele, ta kanderakettide, Eesti saab minna edasi saadetakse ta nüüd jaanuaris Hollandisse, kus toimuvad edasised testid. Et nemad, nende pool oleks kindel, et kõik kõik töötab ja saab vastu võtta. Kosmoses testitakse satelliidiga uudsete elektrilise päikesepurjetehnoloogiat. Satelliidil on ka väike kaamera, mis võimaldab teha pilte nii maapinnast kui päikesepurje õnnestunud väljageerimisest. Elektrilise päikesepurje edukas kasutusele võtavaks Kuuste sõnul kosmoseteaduses uusi avarusi. Peamine tulevikuperspektiiv on ikkagi tähtedevaheline ja planeetidevaheline liikumine, suuremad kosmoselaevad Iisraeli projekti, kus piss valmiks täismõõdus selline päiksepurjega kosmoselaev, see on ütleme siis suurim inimeste ehitatud objekt kosmosesõnadega ja see päikesepurje annaks meile siis võimaluse liikuda kiiremini ja kaugemale kui senini ühegi teise tehnoloogiaga. 18. jaanuaril saadetakse satelliit teele edasistele testidele Hollandisse, veebruari alguseks peaks aga eest kipub olema juba prantsuse kuajanas, ütles tudengisatelliidi programmi üks juhendajaid Mart Noorma. Prantsuse kuajanas asub Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesadam ja sealt siis aprilli esimesel või teisel nädalal. See ei ole veel kindel, stardib Euroopa kosmoseagentuuri uus kanderakett Vega, mis viib üles ühe suurema Euroopa Augser emissiooni satelliidi, kuid kaasreisijaks on seal kaasas siis Eesti au ja uhkus, ESTCube1 satelliit. Viimast korda pääseb Eesti meeskondadest klubile ligi just prantsuse aianas, kus pannakse satelliidile peale uuendatud tarkvara, mille arendamisega tegeletakse siin kuni viimase hetkeni. Noorma sõnul on tudengisatelliidiprogramm olnud suurepärane võimalus võimaldada Eesti üliõpilastele praktilist kogemust kosmosetehnoloogia arendamisel. Piret Preis Tartu stuudio. Pärnu linn on nõus alustama haridus- ja teadusministeeriumiga läbirääkimisi riigigümnaasiumi loomiseks Pärnusse. Linn nõustub riigikooli loomisega teatud tingimustel. Haridus ja teadusministeerium pole siiski kõigega päri sellest kõigest. Ester Vilgats. Veel nädalapäevad enne aasta lõppu valitses Pärnu koalitsioonis veendumus, et Koidula koolist saab puhas gümnaasium. Rahahoone kordategemiseks taotletakse gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmest ja omafinantseeringu paneb linn, aga ministeerium oli just pakkunud varianti, et omafinantseeringu tasub riik, kui tegemist saab olema riigigümnaasiumiga. Nüüd otsustati alustada riigiga läbirääkimisi riigigümnaasiumi loomiseks Koidula gümnaasiumi baasil, aga teatud eeldustel linnapea Toomas Kivimägi. Kuna Koidula gümnaasiumi juures on ju olemas ka nii spordisaal, võimla kui ujula ja tegemist on ühe tervikliku kompleksiga, et siis üks esimene selline eeldus on meie poolt see, et riik võtaks üle ikkagi kogu kompleksi mitte ainult nii-öelda need õppeklassid, aulad ja koridorid sööklad, vaid ka nii spordisaali kui ujula, et neil ei ole võimalik nagu sellest kompleksist lahutada. See ei tähenda seda, et Pärnu linn ei ole valmis omakorda nüüd Riiga seejärel läbi rääkima ja kokkuleppima. Võtame näiteks ujula kasutamise osas, kuivõrd ujumise algõpetuse andmine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Linna teine tingimus on, et riigilt tuleks rahaga ühisgümnaasiumi ümberehitamiseks, sest sinna kolib Koidula kooli põhikooli osa. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsler, tere. Kalle Küttis ütles, et raha osas saadakse tõenäoliselt kokale peale, aga võib juhtuda, et see jääb järgmise rahastamisperioodi. Veel on linatingimused, riik Koidula kooli õpetajaskonna samuti üle võtab ja ka sellega on küttis nõus, sest muud võimalust õieti polegi. Uut kooli ju ei looda, küll aga ei soovi riik Koidula kooli spordikompleksi ujulat. Kalle Küttis. Ja me arutasime seda asja siin aselinnapea ja fraktsioonide esimeestega ja vähemalt esialgu oli ministeerium seekord selline, et me ei tahaks ülevõtt, oli seal spordikompleksi, meil ei ole vaja suurt selle jaoks ehk mõte oleks see, et see maja nagu ära poolitada Toomas Kivimägi ütleb, et kui riik nende tingimustega nõus ei ole, siis riigikooli Pärnusse ei tule. Sellisel juhul me oleme nagu valmistada riigigümnaasiumiteed minema. Kui riik nende eeldustega ei ole päri, siis see ei tähenda seda, et me seda protsessi jätkasime. Ikkagi jätkame, aga jätkame, kui munitsipaalgümnaasiumina. Ester Vilgats, Pärnu. Projekti lõimuv Eesti 2020 kallal on töö käinud juba möödunud aasta suvest. Oktoobris jõudis esialgne variant valitsus ette, kuid töö käib edasi. Projekt toob välja integratsiooniprobleemid ja üritab leida lahendusi. Siim Jõgis jätkab sel teemal. Kogu protsess peaks lõppema käesoleva aasta detsembris, kui uus lõimumisvaldkonna arengukava esitatakse valitsusele. Kultuuriministeeriumi asekantsler Annely Reimaa ütles, et projekti tuleb kaasata arvamusliidreid erakondi kui ministeeriume. Reimo tunnistas, et lõimumine on pikaajaline protsess, kuid lisas, et häid tulemusi on juba saavutatud õnnestumiseks lugeda. Näiteks seda, et venekeelsest keskkonnast pärit noored on peale kõrgkooli lõpetamist läinud tööle riigiametisse. Me oleme su autot kaasa mõtlema panna üheksa erinevad testi, ministeeriumid, kes mingil määral puutumus sellele teemale, on, et meie põhipartnereid loomulikult on ministeeriume, Haridus-Teadusministeerium, aga ka sotsiaalministeerium, välisministeerium, ka Majandus-Kommunikatsiooniministeerium, kes tegelikult tegeleb just töökohtade planeerimisega. Ja kõige sellega Riigikantselei sisaldus tööhõiveamet mitmed uurimisinstituudid. Reimo sõnul on projekti eesmärk, et lõimumine oleks kahepoolne protsess ning et Eestis elavad inimesed tunneksid end hästi. Võrdleva poliitika professor Raivo Vetik ütles, et tema uurimusgrupi võrdleva integratsiooniuuringud tõid välja mitu probleemi. Üks on sotsiaalmajanduslike lõhede süvenemine. Teiseks probleemiks on uuringu kohaselt eestivenelaste suhtumine Eesti riiki. Usaldus riigi institutsioonide vastu on äärmiselt madal, sellest tulenevalt ka Eesti venelastel on nõrk selline Eesti riigi identiteet kuuluvustunne eesti ühiskonda. Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin pidas oluliseks teemaks kodakondsuse andmist lastele, kelle vanemad elavad küll Eestis, kuid kellel ei ole Eesti kodakondsust. Kui ikkagi vanemad on alalised Eesti elanikud ja soovivad sündinud lapsele Eesti kodakondsust, kas siis seda võiks võimaldada, mitte see minu meelest selle, selle probleemi arutamine võiks olla ka üks selle uue programmi raames tekkivaid küsimusi. Teise olulise punktina tõi ta välja vene noorte olukorra Eestis peale põhikooli lõpetamist. Minu meelest üks väga tõsine küsimus on ikkagi vene koolinoored ja teema, mismoodi saavutada seda, et need noored, kes Eestis põhikooli lõpetavad vene venekeelsetes põhikoolides need tahaksid siis ka saada Eesti kodanikeks, tunneksid ennast Eesti ühiskonna täisväärtuslike liikmetena. Kas see tähendab, et teie hinnangul tuleks selles programmis pigem keskenduda noorematele inimestele? On küll jah, et see peaks keskenduma väga paljus noorematele inimestele noorte inimeste nii-öelda positiivsele seosele Eestiga Eesti ühiskonnaga ja nende rakendamisele siin. Haapsalus korraldati täna esimest korda slaavi toitude ja kultuuriprogrammiga vene laat. Ivar Soopan käis kohal. Talvist identiteeti otsiv Haapsalu leidis selleks talveks ühe ettevõtmise, mis tõi linnatänavaile vähemalt pool 1000 inimest. Esimest korda peetud vene laadal sai maitsta ja osta slaavi toitu ning kuulata vene muusikat. Kui veel kuu aja eest arutasid Haapsalu ettevõtjad ja linna esindajad, millega talvel kohalikke inimesi ja turiste vanalinna meelitada, siis tundub, et vähemalt üks ettevõtmine on leitud. Kõige minevam kaup oli laadal kodus valmistatud pelmeenid. Hiljuti oli mehe, teete, mina teen veiseliha, kanaliha, sealiha, sibul, küüslauk, pipar, sool ja taigna sisse panen hapukoort ja silmamunad, siis on pehmeks. Leidus ka kohapeal valmistatavat magusat. See on keerusai niuke pärmisaia läheb pärastele kaneeli ja suhkru segu sisse veel kodune. Laadal hoolitses meelelahutuse eest slaavi kultuuriühing, bõliina. Mittetulundusühingu bõliina juhatuse liige Jaan polskaja sõnul on kultuuriühing kohalikud slaavlased seesuguse laada üle väga õnnelikud ja imestas keskel. Sellise hea idee peale tuli. Käia sõnul lugesin ajalehest, et Vene laada idee tuli ilmselt ettevõtjate ja linnavalitsuse ümarlaualt, kus linnapea Urmas Sukles ütles, et talvel on linn tühi. Meie ärimehed ja naised otsustasid teha imet, said hakkama seesuguse peoga, ütles jampolskaja Haapsalus. Spaades on praegu üle 300 vene puhkaja. Nende kohalolek kui ka kohalike elanike kaasalöömine muutis vanalinnapeaaegu sama rahvarohkeks kui augustis valge daami ajal. Võimalik, et venelaadast saabki haapsalu üks talvise suursündmusi jätkab laada korraldaja Pekuta Kevvai. Miks vene laat, vene laat lihtsalt sellepärast, et see oli kuidagi nagu õhus, et teeks midagi talvel siin Haapsalu vanalinna, sest seda elu siin elavdada tekkis Vene laada mõte, kuna turiste on ka nüüd jõulude ajal ja uuel aastal palju. No tore on, kui on valge daami päevadega, aga ma arvan, et ta kordub, siis mul on selline tunne, et ta hakkab vis korduma. Ivar Soopan, Haapsalu. Itaalia Alpides paiskus täna mööda mäekülge alla turistide mootorsaan kaheksast inimesest kuus hukkus, kaks sai viga stada. Puhkajad olid pärit Venemaalt ja liikusid parajasti mootorkelguga mööda mäekülge, kui sõiduk ümber läks ja alla kukkus. Reisijad lendasid saanist välja ja mõned neist langesid otse kaljudele. Õnnetuse põhjused ei ole veel teada. Küll aga on teada see, et see õnnetus juhtus vaid 600 meetri kaugusel paigast, kus Soome finišeeris tüdruk, tänavune Tour de Ski. Võistluse korraldajad on juba teatanud, et võistlus viiakse läbi plaanitud mahus, kuid samas mitte nii suurejooneliselt kui varasemalt plaanitud. Ja austusest Venemaa koondise vastu korraldatakse stardi eel ka minutiline leinaseisak, nüüd aga päriselt spordisündmustest ja Joosep Susi. 31 aastane Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Joel Lindpere vahetab Põhja-Ameerika profiliigas meeskonda. Lindpere siirdub New Yorgist koduse konkurendi Chicago ridadesse. Otepääl tehti algust laskesuusatamise IBU karikavõistluste etapiga. Naiste 15 kilomeetri distantsil sai kolm möödalasku teinud Kadri Lehtla. Neljanda koha. Võitis venelanna Jekaterina Jurlova, kellele lehtla kaotas minuti ja 54 sekundiga. Uue sisse tulla ja tundub, et venelasele olin alguses natukene nagu mures selle invapärast, aga ma suutsin selle ära kasutada, oma kasuks pöörata ja ma tulin toime sellega. Praegu haigus enam võib-olla nii väga tunda ei anna, aga tänalüüsi üldine raske minek, eks see ilm mängis rolli, ma arvan, see on ikkagi poodiumikoht ja RMK seda ei suuda veel saavutada, siis siit on see alati meeldivana. Meeste 20 kilomeetri pikkuse sõidu võitis venelane Viktor Vassiljev, meie parimana sai Roland Lessing 13. koha. Daniil Step tšenkoli 14. 34 aastane Lessing viitas pärast võistlust loobumismõtetele. Mitte midagi ei ole öelda, et läksin rajale, jõudsin finišisse. Ikka liigutasin, hingasin raevu, ajas ikka hingeldama küll vahepeal jah. Tundub, et vanad ohustada magama, vana, läbiaetud rahaliselt pannakse, käigi, magavad. Eks see ongi selline magamapanekut eelne tunne, niuke. Laskesuusatamise maailmakarika etapp toimub Aga Oberhofis. Naiste sprindidistantsi võitis sakslanna Miriam Köstner Tora Berger Norrast kaotas vaid kahe sekundiga. Puhtalt lasknud Grete Kaim oli 46., Johanna Talihärm 51.. Suusatuuril sõideti eelviimased etapid ühisstardis klassikatehnikasõidud. Teist päeva järjest võitis meestest kasahh Aleksei Poltoranin, kes grupifinišis edestas kanadalast. Teine oli Len väljas kolmas Alex Arvi, Aivar Rehemaa, Ta oli 39., Algo Kärp 51., Karel Tammjärv 56.. Enne homset lõputõusu on liider šveitslane Dario kolonia, venelane Aleksandr lehkov kaotab 6,5 ja norralane Petter Northug 11,5 sekundiga. Aivar Rehemaa on kokkuvõttes 33.. Vahe liidriga on ligemale seitse minutit. Naiste 10 kilomeetri võistluse võitis taas Justyna Kowalczyk Poolast, järgnesid norralanna Kristin Steira kaotas 23 sekundiga. Kolmas oli soomlanna Krista lähtan mägi neljas norralanna Therese Johaug. Kokkuvõttes on Kovaltšuk kindel liider Johaug ja kaotavad pisut üle kahe minuti. Tatjana Mannima kaotas täna kaks ja pool minutit oli 34. kokkuvõttes on ta kolmeteistminutilise kaotusega 50.. Ennem ilmateadet ka üks kurb sõnum ööl vastu vanast suri omaaegne rahvarinde aktivist, Eesti kongressi riigikogu koosseisu liige Vello Salo. Palu 1935. aastal sündinud Saatpalu oli Eesti demokraatliku Tööerakonna asutajaliige ja esimees. Aastatel 1990 kuni 95 kuulus ta Eesti Sotsiaaldemokraatlikusse parteisse ja 92 kuni 95 Riigikokku Mõõdukate fraktsiooni kuulunud saatov. Saatpalu juhtis Parlamendi väliskomisjoni ja ta on kuulunud ka Tallinna volikokku ja linnade liidu juhatusse. Nüüd aga homsest ilmast ja Eva-Maria Sula. Kõrgrõhkkonna meelevalda jääme ka eeloleval ööl ja homme päeval. Siin-seal võib veidi lund tulla, saju tõenäosus on suurem lõuna- ja Ida-Eestis põhjakaare tuul nõrgeneb, kuid kannab meieni külmemat õhku ning õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni miinus 10. Homme päeval miinus üks kuni miinus viis kraadi. See oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.