Eesti sõduritund. Täna 80 aastat tagasi algas Eesti vabadussõda. Neil minuteil viibivad ehk veel Narva garnisoni kalmistul pärjapanijad vabadussõjas langenute mälestussambale. Homme kell 16 30 kordub sama Tallinnas reaalkooli õppursõduri monumendi juures. Vabaduse sõja algusele pühendatakse pidulikud kontserdid täna õhtul kell kuus Narvas energeetiku kultuuripalees. Homme samal ajal kell kuus Estonia kontserdisaalis. Sõduritunni toimetusse saadetud kutsele märgitud korraldajatena, Vana-Narva selts, Narva linnavalitsus, akadeemiline sõjaajaloo selts Aasta-aastalt on jäänud vähemaks vabadussõjasõdureid. Nad on lahkunud vaikselt, avalikkuse tähelepanuta. Ja milline on riigi suhe veel elavate toimetuleku muredesse, on nagu mitme tundmatuga võrrand selles Eestis, kus komsomolijuhid korraldava töö klubides oma aastapäeva kokkutulekuid kus riigiametnikud sooritavad küsitava kasuteguriga kulukaid õppereis Uus-Meremaale ja Lõuna-Aafrikasse. Selles Eestis, kus pakutakse leheruumi nende meeste mustamiseks, kes võitlesid Narva jõel ja sinimägedel meie teises ellujäämis heitluses. Kuid vähemalt viimastele ei ole Laidoneri soodsi, Kuperjanovi Hirve-Põdra Tõnissoni sõdurid olnud kunagi unustatud. Jaa. Jäämeestele. Või eesti keele. Jäämees mehele või? Või? Ei? Ei. Ei. Ei saa. Me oleme Temaga väga. Kui me nüüd vaatame ja Ega Eesti. Korjata. Narva. Haigla kaela kangemad jaganud. Aga? Paututel. Jaapani saun. Oli. Veel pool aastat läheb aega, sai, surma, ei karda, Eesti. Admiral Johan Pitka kirjutab oma mälestustes vabadussõja algusest. Mul on veel selgesti meeles, kui ajutise valitsuse sõjaminister kindral Larka teatas, et Narva piiril meie seisukord väga hädaohtlikuks muutub, sest sakslased teatasid, et nemad varsti sealt lahkuvad ja oma kodumaale sõita tahavad. Meil aga sõjaväge asemele saata ei ole. Palus nii palju kui võimalik kaitseliitlasi Tallinnast Narva Kaitseliidule toetuseks saada. Minul läks korda salk koguda, millest kõige rohkem kooliõpilased osa võtsid, kes valmis olid Narva piirile sõitma. Nii läks ühel pimedal novembriööl Brookus mäelt esimene Eesti vabaduse kaitsesalk Tallinnast püsside ja mõne kuulipildujaga välja, keda noored sõjaaegsed, ohvitserid, lipnikud Johannes, diilman ja teised juhtisid ja teel Narva kuulipildujatega töötama õpetasid. Ootame ootame seif, rivistati meid ülesse ohvitseride saatel, siis seal oli lipnik Raudsep ja lipnik Johannes. Ja ees oli Eesti rahvuslipp ja kõige ees oli Tallinna tuletõrjeorkester. Ja siis käies marss ja ja siis marssisime pagari tänavalt marsihelide saatel balti jaama küsiteedis. Et Kuu lähti on Kuulat, Narva, mis sinna, igatahes mitte naljapärast. Inimesed jäid vaatama, kui me marssisime, kaubanduskoolipoisid olid, olid vorm oli mustad, mustad, pallitud. Gümnaasiumile olid allid valitud. Balti jaamas oli kaubarong, milles olid ehitatud puitnarid ja muud valguses ei olnudki, ainult latan küünlaga. Asusime siis sinna vagunitesse ja algasime sõitu Narva poole, siis suuremates jaamades toodi rahvuslipp, toodi välja. Orkester mängis isamaalaule, peeti kõnesi ja kutsuti kõik Eesti vabariiki kaitsma. Ühes jaamas kutsuti kuulipildujavagunisse nagu nimetati poisse. Seal oli kaks rasket kuulipilduja ja lipnik Johannes Lipp ning Raudsep siis küünlavalgusel, kui rõngaga sõitma õpetasid siis poistele raskekuulipilduja, Maksimi, materiaalosa põhimõtted, mismoodi laadida ja mismoodi üldse käsitada ja vaat niisugust õppus. Järgmisel peatselt jälle vahetati grupid ära. Nii et siis, kui me Narva jõudsime, siis oli suurem osa poisse kõik pealiskaudselt raskekuulipilduja Maxim, iga enam-vähem tuttavad. Vabadusristiga kavaler Paul Purre rääkis raadiosaates Eesti vabadussõjast suvel 1989. Tol suvel võis veel tänaval kokku põrgata vene ohvitseriga. Võõras vägi istus Tondi, kasarmute ja Kloogal ja Paldiskis ja Võrumaal ja mujal Eestis ja istus veel viis aastat, sest nii pikk aeg oli jäänud viimase vene sõduri lahkumiseni Eestist. Siniste barrettidega. Dessantväelased jalutasid ringiga Viljandis. Ajal, mil viljanslane Theodor Andresson avas Eesti raadios Vabadussõjasaadete sarja. Me olime koolis Ja kajas oli esimene niisugune teade, inimesed ootasid, kangesti oli jutt, et innused tulevad, sõjaväelaevastik tuleb meile appi kuidagiviisi. No ja siis üks põnevamaid asju oli see, venelased tulid Narva peale, siis oli öeldud. Seda ma mäletan väga hästi, et läksid veriste peadega tagasi. Aga siis tuli detsembrikuus tuli teade, venelased on halvad olnud ja nendel on vastu seatud ainult õpilased. No ja siis see sütitas meid ka. Ja minul oli Peegiana naaberGeorg, kütt. Vasakul pool istus minust ja tema ütles, et jaa, et nüüd hakatakse formeerima formeerima skauti rügementi. Tema onu on ka üks nendest, leitnant Allik ütles, tema. Ja mina sain ja, ja seal see pinge naaber saime nii kaunis vaimustatud, sellest oli esimesed, kohe läksime, kohe andsime end vabatahtlikult ülesse Scout rügementi loomisel, kus kohal see oli Viljandis seal üks karskuse teemaja ja sinna olid esimesed nii-öelda Marit tehtud siis. Ja seal oli see üks, kes registreeris ka. Ja ma mäletan seda, et see oli koolikool oli lahti, jõuluvaheaeg tuli ja siis läksime nüüd. Sinna panite nimed kirja, nimed kirja ja, ja siis hakkasite kodustele, sellest rääkisite. Asi oli nii, et naer kunagi ei rääkinud sellest. Ja siis jõulu laupäeval, 24. detsembril, mina läksin kodust ära. Võtsingi kaasreisijad, mis mul olid ja läksin sinna kogumiskohta ei saa, ma mäletan täpselt. Ema oli trepi peal ja muidugi nuttis, aga ei, ei keela ka. Ja siis see-eest ei oleks ka midagist abi on, sest ma olin nii kindel eneses, et aeg on nisu, kui, et peab minema ja tuli minna ja läksin. Ja siis see skautide organiseerimine käis edasi. Esimesel või teisel jõulupühal, esimesel pühal olid, olid pust tehti, seal neid palju ei olnud, kümmekond meest oli, teisel pühal tõime hammast hobustega relvi, automaatpüsse, harilikke püssi, need olid need vene vene püssid Inglismaal valmistatud ja ja siis need kergekuulipilduja Madsen ja Liis. Ja siis sain püssi. Järgmisel päeval käisin juba proovimas, tulin oma oma kodu ja proovisin, kuidas, kuidas piss võtab, lasin märke seal Kösti järve peal, vastaspool umbes 200 meetri peale panin väikse kuju, lai sinna viis või 10 lasku. Mis sai edasi? Ja peeti ka sõjaväest õppust kuidagiviisi. Ja nii hull palju vajadust ei olnud, sest neoon enne esimese maailmasõja ajal koolis Ta ei tee nisust eel brigatoveitsiline kurssi, öeldi, kes, kus võeti läbise sõduri algõpetus, see taktika, EASi välisõppus, koik need aheliku tegevus ja kui tal sõnas, varjata ja ja niisugune asi oli mulle selge. Ja see oli nüüd suureks tuluks ka. Ja siis organiseeriti edasi. Kolmandal jaanuaril tuli käsk frondile ja front Sist olla, seal oli nii, et enamlased olid juba väga kaugel. Viljandi lähedal, siin õõnsus käidi juba ära. Karksi-Nuia. Ja need olid juba firma lähenemised tarvast tulla ja fant oli väga-väga kriitiline moment oli ja siis tuli see üldine pealetung ja skaudid. Kautidel andis äriülesanne ja meie ma mäletan me täitmisele väga edukalt. Korterikorterid. Oota. Oota. Olen sündinud 1000 902. aastal Rõngus 24. veebruaril ja koolis käisin seal kõrgemas rahvakoolis. Ja koolivennaga oli siis niisugune jutt, et kosmosenüüd Lääne sõjaväkke temadesse minale ainult punaste pooli möllanud valget Pauli. Ega siis ei räägitud mingisugust kommunistist ega ka mitte Eestist, vaid ainult punastest. Pallima sõitsite, ei, ma olin veebruarikuul, oli mul sünnipäev ja too jutt sai olema jaanuarikuu lõpus, nii et massolevilt täis. Ja siis tema ütles minule nii. Mina olen punaste pooli, mina ütlesin, et mina olen valgete poole ja ma olin siis Eesti kaitseliidul, mitte koosseisuline maa, kuulevad kaitseliidumaakuulaja nagu kandis toda andmeid siis salaja sinna Elva raudtee silla juurde kos silda parandati, sild hoiti Heleri vutterna mõisakohalt suurtükitule all, mitte toda silda remonti saaks. Samal ajal siis läksin mina Hellenurme mõisa mõisast, siis viisin sõnad sinna Tigase metsavahi kummuti Tom Päidla koolimaja lähedal ja säält viidi sisse mõrtsuka järve äärde. Sinna. Häält laid siis hobustega siga, Elva soomusrong lastele, kes seda silda parandasid vase, et niisugune olukord, et seal on sõjaväe, aga mis seal näha oli ka? Mõisa oli sõjaväge otsani täis ja oli suur kivihaid ja seal kiviaia nukamann oli siis kuulipilduja üleval. Seal oli siis neli viis meest, tule, kuulipildujad. Kuulipilduja oli, oli sihitud Helenurme mõisas sinna. Tuli äkki sealt lõugu tagas kaks dollakuda või idioot maatid, sinna tulen ja sinna lähen ja akus Tepparitele madin todamas mõista, salata, ütlesin, et ma olin Rõngust. Aga mis te siin teedi? Näe, midagi teete, Shalasin maha. Ja mina olles surma läinud, mina ei oles oma saladust mitte nalja avanud, onu aga kus ma oma avalduse avaldasin, toda ma räägin natukene hiljem. Ja seal soldati kinni ja viisivassisse telenormi mõiste Pärbanis härban oli Šoltatisi otsani täis ja pandi üksikute tuppaminušinjušinna kinni toakanud järve pooli, kitsas tuba, ühe aknaga tuba välja ei saalset aknast olles saanud küll, aga kui sa lähed Kerboliin ja tõi täissaalitäis ja neid punaseid ja ja siis pärast märkige nimi endale nimi oli turbaaias nüüd nakatele. Nurme mõisa noormad Kessi. Aldur Saar Rõngu vallast on, mis tahtsin, õiendab jutt, läks mõisarahvas laiali ja, aga näed, koolivend sai toda, kuuldakse jaam ja tyhja küll, et on minu koolivend turbas valgete poole minna. Pääle tolle siis tuli komissar sinna ja minu tuppa ja küssa siis seal õhti täis asja, ma lasin kõik maha, mitte üht sõna. Ma ei räägi. Ja süsteti seal surma ootus ja surmaotsus oli kirjutatud pruuni paberi pääle. Boun pakkimise paber oli tolle rebitud ääred, mitte harilikku nagu harilikult dokument ja sinna oli siis tindiga kirjutatud viletsa käekirjaga minu surmavõtus. Tatu surmaotsus pandi siis härrastemaja seal suures toas laua peal ja laste minul nimi seal alla kirjutada ja ma tundsin, et mul käsi natukene värises, kumas esimese surma suse kirjutasin alla Hellenurme mõisas. Ja nüüd siis soldatite nõu Bogoolidelnu, seal surmaotsused maha, laske mihkel kuuse kaebuse peale, jutu peale. Aga komissar Eslase otsust täide viia seal Elenurm mõisel Saatse mind Valka linna ja viidi siis sinna Valga raudteejaamu jaguma, raudteejaama sisse läksin, siis oli seal ooteruumi suur tuba ja seal suurel toal Isseva kolm, neli niisult vana suurt meest oli suure ilusa kasuka sall on ja siis mitu jäljendavat protokoll seal käen ja siis tuleb võltskomissar, sa saad sealt üles ja tuleb nõuete võtab sinna Khaniga siis Leisis Mullennokaaniga pähe süüa. Siin ampluaa on praegu alal ja siis siis näksi veri niimudu alla, Juuska mööda nägu jooksis veri alla, spantitš paber, chia Allast veriti, kus siia paberi peale, mis ta revolvriga lei siis tüki aja pärast tuli lüüdi mees, määrisseiad, mingisugust Paksu salvi mulle pähe ja siis sai veri kinni. Siis Shay, too paber ära, võetus käed jalaga, siis lasti hõõrumildu veri põrma tubajalt ära, mis mul siis mööda nagu allakuusk. KuMul paberites oli Ženjat pilliveokis paberi peal. Too komissar, kes mulle revolvriga pähe lõi, ütles niimoodi govori, govori Braavilnud, aga mina arvan, mis kurat kiirtooli govori leiab vene murrak, mis rahvusestallide govori, govori praadil midagi ja ma ootasin aladit naiskonna maha, katas laskma. Ja seal siis võeti minu ja viidi rohkem midagi ja nüüd Valga vangimaja norin seal. Riia tänav seitsi oli vangimaja Camorkat sövad, tribunal oli seal sama, lähikesin üle tee, kahekordne kivimaja, tud tribunali maja on praegust alles, aga vangimajade asemele on kõik huvi, et majad ehitatud. Ja mulle soli ootašekitada mahalaskmist ja kuna siis viidi sinna minu tribunali sõjaväetribunali Valgan ja seal siis ka kirjutati, seal oli jällegi pruun paber, mis Hellenurmelt kaasand tooli seal kaia aktina näide ta sinna, seal oli üks lasterahvastel ka ja too seal midagi, kirjutas, ütles oli kui nad kuri mees põrutas rusikaga vastu lauda ja et tõlgu läbilisasimas ainult esika, nii palju aru, et mina kiritanteid maha laske, seal seal lasti siis tolle protokollile teenie kord alla kirjutada minu surma ootlusel Riia tänavas Valga. Ja nüüd toodi säält minu sinna jäljega markasega mark oli number üks parimat kätt seal neliga nurka kõika, Morkat oli inimesi täis. Midagi teete, lakkasid surmaotsust ootama ja kes midagi salasin, kõik maa ja siis kutsevangimaja ülem Polli eestlane tagan disohvitseri riiet, Fay sinelid, Tugutsesisconturitegi ajutised Tehitumatuste Mahalaski. Kas teil sugulasi Valgašemmade tollile seletasin mina õiglaselt välja, kes ma olen ja mis otstarbeks ma seal Elenurm? Ainukene isik, tolle pandimaja üle medali eestlane ja palusin toda jumala keelised, laseme laht mõtles tükk aega ja siis mõtlesin, et mis ma saan teha teil sugulasi ei ole, et mina kirjutan protokoli, et te olete ära põgenenud. Käti saadas siia tagasi tuua siis lastasteid kindlasti maha, aga katsuge õnn, et te olite noormees. Pollard läheb teil õnnes ja tõepoolest on, nii ka läks. Ja siis laskis mind säält lahti kella poole Nellaigu, Stalini jaanuarikuu lõpp ehk veebruari algus, nii ta oli. Ja nüüd siis mina tulin frondist läbi. Tõeline päimal ju üks ööpäev seal kommunistide puhul frondi taga nuteni, majan korteris Filmassaiici fondist läbi tulla, sellepärast seal tõkse jõgi tuleb. Valgas süüad Tõlliste silla manu ja sealt Tõlliste silla tagant oliva kõik punaväelase pikali lumepall maal seal jõeperve pääl niin, kui harilikus ahelikus on ja kui ma sealt läbi olles hakanud siis marsisse kukul, mina tulingi, pikut pädi, läksin alla sinna sooja levi pooli seal sooja alevit ei tee. Nii palju jagasin natukene noorel poisil ja siis kui ma sain sealt ära tulla nüüdismõõdvast kolmveerand killu mõtet, tulid piibel seal metsa vahel vastamine kaks venelast, noil oli püssi, säljen. Stiku oli otsani Amiaanitiidnele, lätsime hobusetee, talvine tee oli ainult idee ja nemad läksid ka nii väga Mulledi ja saime teineteisest mööda siis umbes tüki maad, aga mina kuuliga väega selgiste, kui ta ütles stoi teeni nende suhtes, mina esimese küsimuse Pääle ei jäänud mitte saysnabaid, sammusin edasi ja nemad teinekord teenap stoi ess, ütle Janeelain, mina viimane kord punaväelasi säält tulin siis allapoole, tulin risti üle Emajõe, ta tulin Prei palju alevisse välja. Ilus läheb jutt natuke nii tollega kokku, kui te olete raamatust leidnud, salaluure tungib läbi rind ja mina olin üks nountest. Ondi. Enne käis kindral Põder meid õige sageli on nii palju, kui tema Viljandis käis rivistati meid ülesse, see Reili meenik, see oli silmapilgu töö, tema tuli, anti muidugi valve käiczani, käis aegamööda ja vahtis igal sõlmist sisse. Silmist sisse. Paavsti Halkule Challitab, aga ei. Tema uuris norrald. Ja viimane poiss oli Tseedor sirkel. Tema boss olid eemal. Aga reetseerimine püssikülgi kinnitusrihm oli pääl natuke kõrgemad. Tema ei saanudki rihmal hoida püssituli nii liike. Sealjuures peate seda kõige-kõige kauemini. Ta kunagi talle ei ütelda, kui ta viimast korda käis, siis ütles, et kuule, et me moodustame kolmanda roodu ka veel ja et kuule sind, me teeme siin ülesse, poiss ei tahtnud, keegi ei olnud nõus tema ravimisega, aga tema ei hakanud vaidlema. No vaadake, teil on lahing silma ees, tema ei suuda selle poisiga, Männa. Kuhu sa lähed selle poisiga, ta on nii palju sinust tekkinud, aga kolmas, Roo tuleb nüüd selline, kui häda viimane on, siis pead sa, siis võid sa minna? Eks kohe samal päeval viidi üle ja kolmas kolme Shatiga hoia meid riigi sisse. Kolmanda diviisi kiirreageerimise lüüsi on tiim nüüdne nimedes kiirreageerimisväeosa. Siis nimetati käsunduse osa või kus ta oli, ta oli kogu aeg kolmanda kreisi läheduses ja kui oli see läbimurd siis oleks meil paisatud sinna läbimurre auku. Esimese suutäie Võnnu all, kui see Läti, Läti polgus seal puruks löödi, Landes fermoonsulis sealt läbi. Sinna paisati teisi väeosi ka, aga meie olime kõige lihtsam ja kõige kiiremini saadaval, siis ta öösel ja tuli käsk koguneda kiiresti, käige varustusega koolimajja kiimane küks õigel ajal kohunidki. Siis rong tuli võhma jaamas, sealt Põltsamaapoisi poolt ka tõrvast olid ka tõrva keskkoolist ja läks esimese hooga kuni Valgani ja säält tuli ümber istuda ja seal andis Isama sepp viimase juhise möllad. Et Koidu hüppate maha, et lahing võib käia, kuid kel teid pannakse maha kohe lahingu käiku lähete, ärge hoidke püssi nii säilas õlal kui surnu matmise puhul. Tagumine hüppab Pekuvatuse, pidage meeles, tagumenüütatifikud, vaid hoidki tekk juba löögivalmis, EDP pole. Tuligi nii, et rood jäi ühe tonni võrra, jäi hiljaks. Suured mehed, vanemad mehed olid juba kõige verisemad kaotustega olid Lancisvery juba purustanud ja marssisid Võnnu linna sisse.