Tere päevast, head raadiokuulajad reaalselt kohal. Sammu tagasi kaader kujutab. Sõja sellega rahul sellega. Tere päevast, räägivad, on eetris. On reede, 14. detsember aasta 2012. Ilmselt tunneb demonstratsioonil või piketil osaleja ettevõtmisest ikka rahulolu meeliülendavat ja enesetunnet tõstvat Katarsist. Milleks siis muidu osaleda? Ilmselt on see tema jaoks ehk isegi mingisugune selginemise hetk ja mõne jaoks ka lunastus, sest enda meelest sooritatakse ju õilsat ja vajaliku tegu. End küsiks ka nii. Kas neis, kes viimastel kuudel tulid Tartu Tallinna või Viljandi tänavatele meelt avaldama valitses hingerahu jama tegu kavandades seda läbi viies kui hiljem tehtule? Tagantjärele mõeldes. Kuid mille poolest erinevad meie igav päevased otsustused, ettevõtmised ja nende tagajärgedele mõtlemine ja nende eest vastustamine eelpool nimetatud aktsioonides osalejate tunde ja mõttemaailmast neis valitsevast hingemustrist ja kas sellel kõigel on mingit pistmist hingerahuga? Täna räägime hingerahust ja ärkamisest stuudios nagu ikka kolmekesi muusik Siiri Sisask, tere. Tere. Poeet Indrek Hirv, tere. Tere. Tere. Saatejuhina. Ehk alustakski selle hingerahuga. Kui ma ise püüdsin leida mingit seletust, millal ja miks olen mina tundnud või olen olnud õnnistatud hingerahuga, siis avastasin, et üht sellist kindlat seisundit või olekud või tegevust oma hingerahu saavutamiseks ma ei oska öelda. Mis tähendab teie jaoks hingerahu. Ei, ma võin öelda küll, sest ma olen palju mõelnud selle peale oma elus. Järelikult ma olen otsinud hingerahu, sest kui kui hingerahu on olemas, ega sa siis nagu aimata isegi võib-olla selle peale nii väga. Aga mina arvan, et hingerahu annab elamine kooskõlas oma tõekspidamistega. Et sa saad elada väärikalt oma elu, nii nagu sa arvad, et õige ja aus on. Ja ühesõnaga sa saad hommikuti omale peeglis peeglisse niimoodi vaadata endale otsa ja sul on hea tunne, et sa oled, sa oled teinud, öelnud, rääkinud teos mõttes ja sõnas õigust. Minu meelest, millest see nagu annab mingi teatud baasi, aga noh, sealt edasi muidugi elu on ju midagi sellist, mis kohaga alati üllatusi toogasin, proovile paneb, aga, aga see baas peaks olema minu meelest kusagil sealmail. Ma mõtlen ka umbes nii. Ma mõtlen, et kui ma olen teinud endaga rõhu, ma olen mõelnud läbi oma minevikku, mul kõigepealt aega peab olema selleks hingerahu saavutada, peab olema aega ja tahtmist üksi olla tahtmist loobuda sekeldamisest ja panna telekas ja raadio ja internet kinni. Ja mõelda oma elu läbi. Kas sa oled enam-vähem kõigega silmitsi seisnud, mida sa elus oled teinud selle hinnangu andnud või mõnda asja kahetsenud saanud endaga rahusse siis ei ärrita sind enam see ka, mis ümberringi toimub. Tuleta midagi meelde, midagi valusat või vastikut minevikust. Siis hingerahu, seda nooruses väga raske saavutada. Seda on minu eas pärast saavutada just mõtiskleda ja, ja endaga tasakaalu jõuda. Kui ma nüüd tahaks küsida teie käest, et on seda lihtne saavutada, siis lähtudes sellest siiri öeldust, et see peaks olema elu, mis on elatud vastavalt tõekspidamistele siis ei peaks olema põrgulikult lihtne oma tõde järgida kõige raskem ja mitte eksida, kui nüüd minna Indreku jutule, sest sina ju nagu lähtusid mingisugusest olekust pärast seda elu või või kunagi hiljem ütlesid isegi, et tõesti nooruses on seda raske saavutada. Aga minu kujutluses võiks olla hingerahuga sinu kaaslane, kogu elu ikkagi laps, kes mängib nelja-viie-kuue aastane laps saabulla. Temas valitseb täielik harmoonia, täielik rahu, milleks ta peab ootama, kuni ta saab sajaaastaseks mitte nagu meie. Ja siis mõelda tehtule ja öelda, et ja nüüd ma oskan juba endas hingerahu leida, just just lapseks tuleb tagasi saada, siis sa oled saanud ning rõhu kahekümnesed on hirmus keeruline olla tasakaalus. No sest sa oled juba õppinud valetama, manipuleerima ja kuidagi elus hakkama saama, riisi ära kasutama ja sul on kired ja ihad ja igasugused tahtmised, aga laps on aus lapsonovskama manipulatsioonides lapseelaps ei mõtle läbi ega ei hakka kavandama. Võib-olla noh, oleneb muidugi lapsest seda, et ei hakka avaldama, on tõesti palju praegu öeldud, eks laps on ka kaval. Aga ta on aus. Vaata seda oma asja ja teeb, eks ju, ja lapselaps võib-olla ei ei, ei, eksle seal miinuste ja plusside poole peal võib-olla nii palju, ta lihtsalt püsib sellesama, selles hetke olekus. Võib-olla sellepärast on ka laps lihtsam olla, aga seda sa ütlesid küll, et on et on ka lihtsam elada, sa vist ütlesid, eks ole, et lihtsam elada, kui sa elad kooskõlas tõekspidamistega väga raske elada kooskõlas tõekspidamiste, kes on kõige raskem minu arvates. Sest sa pead olema julge, sa pead olema valmis ütlema tõde ja elama tõe järgi ja see tõde ei puuduta ju mitte ainult teisi sinu ümber, vaid käsin sind ennast. Hinnangud sinu sinule enesele ja need ei pruugi alati mitte mugavad olla. Et põhimõtteliselt see selline tõekspidamistega koos elamine tähendab minu meelest esiteks korda eneses. Jah, aga kui seekord on kord olemas, siis on ta ju lihtne. Kui on julguse kord. Ilmselt on see see hingerahuga seonduv ikka inimesiti erinev ja ma isegi julgeks öelda, et see sõna hingerahu on väga petlik. Mõne jaoks ei ole seal rahuga ju mingit pistmist ja minu jaoks on kujundiks väga heaks kujundiks orav rattas. Ma kujutan ette, et kui ta juba ketrab ja ketrab sisse, Ta on selles matoorses liikumises leidnud mingisuguse ülima seletuse oma olemisele. Ja paljud meist. Me rabeleme täpselt samamoodi nagu oravad rattas. Ja kui sa küsid ta käest, miks sa tapad ennast, miks sa teed seda siis sulle vastav vaatab vastu rahu ise. Ta on leidnud ennast selles liikumises, selles olemises. Nii et see Hingerahu ei pea tähendama lesimist televiisori ees või mõtisklemist oma tõdede üle oma naabrite üle, vaid see võib olla lihtsalt, et sa oled unustanud seda kõike endalt küsida. On petlik, võib olla, aga see on ka hingerahu, see võib olla rahu, see tähendab, kui sa oled, elad endaga rahus. Ja ütleme siis tuleb juba see, ärka ärkamise modi sisse. Kui sa oled saanud jõu suurema jõu sellest oma hingerahust siis võibki olla, et sa suudad väga palju pead jälgima, muidu, kas üle pinguta, aga, aga endaga rahus inimene võib teha väga palju tööd. Orav rattas õige väljend sel puhul ta teeb mõtestatud asja. Aga ta võiks suuta väga palju. Jah, sest tal on tõekspidamised, on tal paika pandud, eksida liigub nende järgi ja tegelikult noh, mina mõtlen täpselt sama moodi, et orav rattas võib tegelikult see oli õige, ütles minu meelest, et, et vana rahu vaatab ise sulle vastu. Et selle kõige juures, mis ta korda saadab, ta tegelikult on leidnud omale sellise kuldse kesktee kus ta ennast hästi tunneb ja teab, et ta on oma eesmärgi suunas liigub. Ja ega eriti ülejäänud asjadest võib-olla ta vaatab läbi, mis teda häiriks, eks ta lihtsalt vaatab neist läbi neutraažist asjadest ei võta enesesse. Aga muidugi igapäevane sekeldamine, võib-olla nagu sõltuvus või narkootikum, et sa ei saa sellest välja ja see nõuab järjest juurde ja juurde ja juurde ja, ja tempovi tõusta järjest. Oleneb eesmärgist oleneb sihist, eks ju? Või noh, istujalt kaudu on juba sihi, kui sa, kui sa rabeled nagu orav rattas, siis siis ei ole siht siht. No lähme siit siis edasi. Ühelt poolt mõnele meeldib see protsess ise või noh, ma tõin esile selle kujundi oravarattaga, et et ta naudib seda, ta ei saa sellest välja, võib-olla ta ei mõtestagi seda, aga Ta on sellisena just see kellena ta ennast kõige paremini tunneb. Ehk tedagi tunnistatakse seeläbi heaks või aktsepteeritavamaks. Aga mõnedele meeldib sellest enam kuidagi öelda, nautida vilju või tagajärgi sellest tegutsemisest, kuigi see on sageli väga-väga valulik võib-olla, sest igal teol on tagajärjed. Ja kui sa lähed nii-öelda õhinaga mingisse mingisse Teku, siis võib juhtuda, et, et emotsioonidest jätad midagi kahe silma vahele, sai arvestada kõiki ette, sa võid vigu teha ja siis sageli on need, kes teevad, need eksivad ja tagantjärgi sa siis hakkad südamevalu tundma piinu tundma. Tagajärgede pärast sa pead vastutama. Kas neid üldse on, kes saavad hingerahu tunda oma tegudest kas ei tunneta seda või on nii, nagu sa indrek algul ütlesid, et elad, elad ja mõtled ja vaagitseda omatehtud ja mõtled, kas see oli hästi, siis ehk leiad endaga küll ka ükskord rahu ja ütlevad, et ikkagi oli hästi parimisega teha. Mina olen leidnud väljapääsu selles, et ma suhtun endasse vahel huumoriga. Tahan kuule midagi Norriste, siis ma ütlen endale, et näe, mis on nüüd kokku keerasid, eks ole. Nii kaua nagu mul oleks veel tema või seal on jälle kokku keerasid. Ja naeran enda üle. Ja sellega ma ei saa endale raskust juurde, võib mingit probleemi hinge sisse. Magan ikka käest. See on parem, kui pihilemine seal midagi sarnast. Andestust endale andestamine. Ma digiendale väga raskeid ülesandeid. Ma teen pool rehkendust, aga kasti. Ja siis ma olen Louise. Siidise tõid esile selle seotuse hingerahu ja, ja tõekspidamiste vahel ja ütlesid, et seda on paganama raske alati teha, et elada nende tõekspidamiste järgist inimene alati ju neid ei oskagi defineerida, neid tõekspidamisi võisid võib-olla seda seda tõest ja tõde alles elus otsitakse. Aga tagantjärgi, kui sa vahel ikkagi leiad, et sa oled eksinud millegi vastu kas see võtab sult hingerahu või, või sa lihtsalt samamoodi nagu Indrek ütleb, ütled endale, ah siidi läks kuidas? Ehk läks, aga, aga järgmine kord teen paremini ja lähed edasi. Kui püüan parandada, eks ole jah aga tegelikult kõike seda juttu kuulates ja nüüd nüüd juba tagantjärgi mõeldes nendele vestlustele, mida me siin nüüd natuke aega oleme pidanud, siis tegelikult ma mõtlesin, et hea küll, me tegelikult räägime ju kõik iseendast oma kogemustest, ega me ei saa millestki muust, millele me ikka toetuda, millele me toetume, eks ju, siis ma mõtlesin, et mina ütlen küll siin, eks ole, et oma tõekspidamistele vastavalt ja, ja, ja, ja noh, mina ise tean, mis minu tõekspidamised on, et noh, ma püüan vähemasti asju ajada kuidagi nii otse ja et võimalikult vähe aega raisata, eks ole, nendele teemadele, mis nagu noh, segaksid seda minu sihile jõudmist võimalikult vähe aega nendele asjadele ja oma omale siis võimalikult rohkem aega, et ma saan oma asja aetud. Aga samas mitte kõik inimesed ju mitte kõikide inimeste tõekspidamised ei ole alati heasoovlikult võib-olla. Et inimesi on igasuguseid ja siis kuule, aga äkki ma tajusin, et ma ikka näen väga väikeselt neid asju, et rääkida tegelikult hingerahust, et siis sa peaks nagu nagu saame üldse aru, eks ole, mis on see rahu ja ise see hing, eks ju. Kui me räägime üldse hingest, et mis see, mis see on, siis, siis see on tõesti igalühel ju vägagi erinev, eks ju, see on ju mingid mingite mingid mingid neljade inimeses, mingisugune kogemuste laviin, eks ole, mis seal sees on kuskil või isegi mitte laviin, aga kuhi või mingisugune koorem, mida ta endas kannab ja vot seal siis tekivad need 90 kas ma olen selline või ma ei ole selline. Teod sil hing võib olla erinev, aga rahu natuke sarnane rõhuga käib kaasas alati mingi heasoovlikkus või natuke rõõmu ja natukene heasoovlikkus kogu kõige ümbritseva suhtes. Mõni inimene pole kunagi millegagi rahul ja ta saab oma asja selle ratta korraks võib-olla tunned mingit naudingut hetkeks, eks ole, aga see rahu ei ole tal süsteem, eks, aga inimene, kes tegelikult püüab nagu inimeseks jääda, aga häda selle tänapäeva ühiskonna ja võib-olla ka kõikide eelnevate ühiskondade kestel on püüdnud inimeseks jääda ja väärikaks ja ja, ja teisi inimesi austada. Ja noh, et sellel inimesel peaks olema ikkagi mingi mingi süsteem, mis temas stabiilselt toimiku, kuhu alati nagu tagasi pöörduda nendel hetkedel, kui hakkab kuskilt kiiva kiskuma, eks ole. Ja et selleks on noh, meditatsioonid ja muidugi erinevad igasugused võimalused, aga ma arvan ikka, igal inimesel on ikka oma oma mingi tee, eksju, keegi räägib, et temale meeldib seenel käia, vaat siis ta tunneb rahu ja keegi räägib, et talle meeldib suvel mere ääres olla, siis on rahul. Ja kuidas kedagi miski Ta võiks ju ka ikka rahu hakkab inimese mõttemaailmast ja sellest, mis ta endale kujutelmad endale loonud on. See, mis aitab, võib olla ajutine. Ma mõtlen rahulik muusika, eks ole, või, või vein või üksinda korraks rahulikuks. Aga sa tuled samasse hullemasse olukorda tagasi. Aga mis tõesti aitab, on loodus, see, kui sa tunned ennast ennast loodusega üks olevat või vaata mõne linnu linnukesega silma. Ta märkab sind, eks ole, Tallinna inimene trollis sind ei märka, aga linnukene või orav märkab. Ja aga siis, järelikult oled sina kah seda märganud. Ja vot see on see küsimus, et kuidas sa saad oma mõttemaailmast oma mõttemallides, oma rägastikus sellel hetkel niimoodi välja, et sa hakkad äkki nägema ja kuulma ja, ja tuult kuulma tuule vingumist näiteks ja, ja, või linnulaulu eks ole, sest me elame ju kogu aeg sellise müra keskel, et me tegelikult kas me oskame üldse välja lülitada. Ei oskagi ja tulebki minna. Tähendab, tulebki lülitada välja raadio, televiisor ja internet ja ja olla üksi. Ja saada oma rahu kätes, on see, on üks ülesanne kätte võtmine. Kas ma tohin, mida siin arvel sellisest isiklikust salvest võib-olla kellelegi, kes praegu seda saadet kuuleb ja mõtlen, et hea küll, et jahute seal rahust ja kõigest, aga tegelikult minul on selline situatsioon siin praegu, et vaat katsu seda rahu leida, eks siis mina kunagi meil oli üks selline pikem periood, kus mul oli üsna sellised noh, vastuolulised mõtted peas, et nüüd kuidas edasi ja mis ma tegema peaksin ja ja selles situatsioonis sellel hetkel praegu siin, et ja, ja needsamad et kummitasid tükk tükk aega ja ja nagu ma ütlesin, pika perioodi vältel ja ja siis lõpuks ma sain aru, et nonii, nüüd tuleb püsti tõusta ja tuleb kuidagi endasse maha raputades jäängi sellesse ringi. Ja siis ma tegin omale sellise kavala süsteemi, et nii hull ikka siin nagu läksin sellesse mõttemustrisse tagasi, kus ma hakkasin seal ketrama mingisuguseid omi, haiget, saamisi asju. Siis ma mõtlesin nii, kui ma sellele mõtlen, nii ma kohe mõtlen paralleelselt kohe tuleb mul meelde, et ma mõtlen oma tulpide peale, mis kevadel mullast välja vups avad, eks ole. Soojaga ja õnnestusse, tähendab ma panin omale sellesse mure mõttesse mingi lingi juurde nii-öelda tänapäevases keeles ja nii kui ma sinna mõtte peale nägin, nii ma nägin seda linki ja nii ma läksin kohe edasi tulpide peale. Ja muidugi need tulbid ka, et see võib ka siis muutuda mustriks, et noh, et mõtled, aga tegelikult see aitab, et sa pead ise suutma endas mõtteid tegelikult korrastada ja jahutada ja ja leidma sealt mingi väljapääsu, kui sa oled kuhugi liiga kinnistunud, nii headest kui halbadest asjadest peab ikka olema valmis nagu kogema uusi. Ja ka, ja siis kevadel oli kogu põld tulpe täis. Aga üks, viis kuidas selle kõige kõrval, millest te räägite ja te räägite kuidagi liiga targalt, mis ei ole etteheide, aga, aga see hingerahu on ju kuidagi ikkagi pigem enese otsimine, eneseleidmine. Ma isegi ei, ei ei kiida või ei tunnista, et see hingerahu leidmine on see, kui sa märkad lindu või loodust või, või võib-olla teie jaoks on, mõne jaoks on, pigem on see, et sa unustad selle linnu ja looduse, sa unustad ka iseenda. Sa hakkad taga ajama mingisugust teadmata seda, et sa teed mingisugust ühte sellist olemist või olekut endas mis juhib sind sellest kõigest kõrvale. No kui nüüd me oleme kokku leppinud, et me räägime iseendast, siis ma hõigened, kirkamad, sellised hingerahuhetked on see, kui ma olen leidnud ennast kuskil seal üks pool, kaks kell kaks öösel. See oli muidugi natuke varem laua taga projekteerimas midagi leidmas avastamas ja aeg lendab, et ma ei märkagi teda. Ma ei pea nägema ühtegi lindu, ei mõtle enda peale, vaid see kõik voolab minust välja, mis minus on. Ja see on ülim hingerahu, mis loome. Ja mulle tuli meelde kohe spurdi rõdu pealt ja see seisund, kui sa lood, sa ei mõtle midagi, võid lood. Nojah, aga, aga kui sa mediteerida, eksju, sa võid ka siis luua. Alati tungi võrdlemisi sarnase seisundit meditatsiooniruumina üldiselt õnnelikul seisund, kui hingerahu saavutada, siis teesi ja meditatsiooni kõrvale ma ütleks, unistamine, te olete kõik teinud õhtul magama, kuid olite lapsed ja kuni tundistel mõtlesite imelisi mõtteid. No praegu mina olen täitsa laps selle koha pealt ja. No midagi sedalaadi nagu noh, tuleb mõtet kostaks põrsa kasvataks suureks põrsapojad, need kasvanud suureks ja kõigil tulevad jälle pojad ja mul on varsti juba 99 põrsast, olgu see võib olla muidugi, aga tead, kui väike poiss hakkab unistama, kuidas bussijuhiks saada, siis võib ta hirmutada, et ta ei jää. Aga kui eesmärk kindel, tähendab, kui sa unistad tuleviku suunas mingi eesmärgi suunas siis võiks olla väga erutav. Jah, või näiteks 99 põrsast, aga nad kõik surevad loomulikku surma, siis tekib mure, et kus ma neid hoidma hakkan, eks ole. Aga minu meelest on üks. Selle hingerahu on ka, nagu öeldakse, kuidas öelda. Selle murendaja või, või selle hävitaja või selle hauakaevaja edevus kas te olete tajunud seda, kuidas vahel mingisugusel emotsioonil või tahtel silma paista või nähtav olla või midagi saavutada ilma enne, kui te seda hakati tegema, nii et see kõik on alles mingisuguse noh, mingisuguses kripeldamisest teil. Et see hakkab hävitavate hingerahu, muutute kärsituks, närviliseks? Ma kuskilt mäletan ühte juttu šopäänist, kui ta oli parasjagu seda oma nii-öelda šopäeniliku elik keelt otsimas ja leidmas, et see viimane aasta-poolteist enne seda ta oli, on nagu mingi haige laps või nagu, nagu paratamatult melanhoolne ja depressiivne, sest ta oma muusikat tegi, aga ta tajus, et see ei ole see, mis ta, mis on tema, ta lähtus mingisugusest noh, nii-öelda eeskujudest või mingisugusest, mis ei olnud temale ja, ja see läbida ta oli noh, nagu põrgutules. Ta oli siis juba saanud publikumenu osaliseks dantali publiku kokku puutunud see, see teema, luise kiusatus meeldida rahvahulkadele. See oli talle omane. Aga ta tajus, et see, mis ta pakkusi on tema või see on see õige seasha pääl. Rahvusrikub ära, publikumenu rikub ära, kus kunstniku, nii et selles mõttes on õige tõesti metsa minna, seal ei olnud teada, sellest peab saama lahti. Ei, no sa pead ikka mõtlema, et mis need rõhuasetused on, eksju? Elus tegelikult üks väga hea saade oli, oli, ma olen seda arhiivist järgi kuulanud klassikaraadiosse traditsiooni tarkus. Mulle väga meeldib, see saade on seal, keegi rääkis sellest, et, et noh, et tänapäeva ühiskonnas nagu mõeldakse või, või noh, eesmärgiks on võetud siis umbes ütleme haigla puhul see haigla teenima kasumit, eks ole. Et haigla nagu kasumit tootev ettevõte peab olema, see on nüüd eesmärk sihtpandud ja see on nagu see, kuhu poole liigume, terveid ravim, eks ju, see ei ole eesmärk, tegelikult peaks olema just vastupidi, järelikult rõhuasetused inimeses endas ka kuhu ta tahab liikuda. Jah, nagu kus kõigest sa võid, sa võid laiendasid, võiks kõigile. Seal on praegu, mina olen kirjutanud luuletusi, nii et, kas ma kirjutan ainult seda, mis sees tuleb või siis ma kirjutan ühele inimesele. Ma kujutan ette, mis tema võiks öelda või elan sisse tema kingades, jah, jah, jah. Aga mitte kunagi 10-sse või, või 1000-sse. Jah, selles mõttes selles mõttes see, et edevus või et sa tahad publikule meeldida, siis on rõhuasetus täiesti vale. Aga muidugi on ju selliseid elutsentrifuuge olukordi, eksju, kus sa lihtsalt pead minema selle hetkeolukorraga kaasa ja sa ei suuda nagu endale nagu, nagu ennast analüüsida sellel hetkel, et mis seal nüüd täpselt on, eks ju, kõik on nii palju ja segadus ja kõik laviinina sul peal kuskil Kuki sa pead need asjad ära tegema ja kõik, vot, aga siis ongi just see süsteem see, et mis on see koht, kus on see koht minus, kus ma nüüd leian jälle enda üles ja mida vanem on inimene nagu siin on minu meelest ütlesid, et just praeguses eas, eks ju, sull on rahu kergem leida, minul samamoodi? Ma tunnen, et mul on hakanud tekkima juba see oskus, kuidas lülitun ümber enesesse Ja kui kunstnikul lööb publikumenu korraks üle pea siis selles ei ole midagi halba, see on väga loomulik ja see on juhtunud enam-vähem kõigega. Ja sellest saab ometi välja. Ja aga publik ei tohi, eksju ega publik ei hakka ruulima seda, mis sa teed, sina pead olema see, kes, kes tõstab publikut või annab talle midagi, eks ole, uuri pingil olemas, eks ju. Enesest tuleb maanduda. Väga tihti ei maandu nendes väga tihti raiskavad sellel aastal kaks ära, aga rohkem kohvit? Nojah, eks siis kunstnikud on üldse täiesti omamoodi elukat ja selles mõttes noh, selles mõttes, et nagu te ütlete, et teate, et silma paistmine ja, ja selline poisiklik seal ta endad eksponeerimine ja, ja ta nagu karjas ikka, keegi tahab olla rohkem nähtav või et olla siis juht või ja, ja sellisena on isegi usutav, et kunstnikud ei pea seda olema, sest nendelt on see käivitaja nende sisemine, see loomingulisus või see kunstianne või talent või ainukordsus või erakordsus, mis iganes. Aga siis on ju veel üks suur hulk inimesi, kes, kelle tegutsemine paratamatult läbi edevuse ja silma paistmise saabki üldse olla resultatiivne ma mõtlen siin poliitikuid, kunstnik vaadati neid elukaid siis, kes on poliitikaelukate elukad kuidas siis need, need on, need, kelle, kelle nii-öelda sellesse CVsse peab kuuluma pidev enesetäiustamine, edevuse paradigmale, tahvel keerukamalt öelda, et, et ilma selle edevus, et ta pole ka poliitikut, ta peab ju nii-öelda valimispäevaks, ta peab olema enda hinna üles lööma. Nähtamatuna ei saa seda teha metsa minnes, seda ei saa teha. Nii et seeläbi võiks siis öelda, et kui sa oled selles nii-öelda edevuse pantvang, siis sai saavutage hingerahu. Ma mäletan poliitikuna, see oli tõesti, sa oled pidevalt nii-öelda mingisuguse joone taga. Näed, et see joon on kuskil seal ja selle taga hakkab see õnnistatud hetk, õnnistatud aeg, õnnistatud olek sai, pääsesime kunagi ligi. Kuidas? Vaata, mida sa õnnistatud olekus, selles mõttes sinu, seda. Et sa valimistel saad 100000 häält ja, või et Lähen minema pildis. Jõuline. See muutub iseenesest noh, omaette. Nad ei, ei, aga tagantjärgi mõeldes see on täiesti ei, aga kui sa oled tegelikult, kui sa teed seda poliitikugi tööd, eks ole, selle eesmärgiga, et see tõesti sellest rahvast hoolid, et sa tõesti neid püüad, vähemalt püüad omalt poolt, selleks sa oled sinna valitud, eks ju, et see esindajad seda, seda rahvast nii. Ja kui sa, kui sa püüad siis tõesti need parimad otseselt teha, mis on nagu suuremale grupile rahvale pidades silmas mitte ainult mingisuguseid ärilisi ringkondi või mingisuguseid muid eraldi ringkondi, eks ju. Et pidades silmas kogu rahva heaolu, kui tõesti seda südamest teed, siis ei ole probleemi tegelikult siis ka see pildis olemine ei ole nagu selline higistamine nagu, nagu seda vägagi tunda on. Henrik, Sal asutajad kui, kui sa ikka oled edev sisu, aju on blokeeritud, seal on küll jah ja ei olegi. Edevus on vale sõnaga, aga just see soov ja vajadus pildis olla, ma isegi mäletan neid hetki, kus ma, ma üldiselt selle peale vähe mõtlesin, aga, aga paar hetke oli juba mäletan mind kutsuti kahvlis mõttesse ja teemaks oli raudtee erastamine ja seal tehti sohki ja maalin vastu nii oma fraktsioon toolile erakonnale ja järjest manid Erastamisagentuuri nõukogus seal enamusele ja ühesõnaga. Ja ma mäletan, et ma pidin selle sõnumi edasi ütlema. Ja selleks ma mõtlesin igast igasuguseid võimalusi, kuidas seda teha, et see sõnum pärale jõuaks. Tähendab, ma pidin selle sõnumi edasi ütlema ja selleks Ping enda või erakonna Enn endus endale. Kõigi vastu, et, et selleks ma pingutasingi, et kui sa ei ole nähtav ja kuuldav, Siska sind keegi, kuule, sa võid tahta head asja, nagu sa Siiri ütlesid, aga kui sind ei nähta, siis sõnumit pole olemas. Ma olen täpselt sama asja läbi teinud, eks sa oled seal istunud ja mina olen seal ka olnud. Ja mina mina lihtsalt lülitasin selles mõttes välja, et et mina võtsin enda jaoks, et mina siin fraktsioonis räägin seda, mida mina arvan nendest asjadest, eks ju, nii palju kui ma oskan arvata ja nii palju, kui mina. Ausalt arvan, seda ma seal ütlesin, kas see sealt välja läks või ei läinud seda ma arvasin, et see on pikem perspektiiv. Lõppkokkuvõttes, kui sa ikkagi ausalt oma asja ajada, siis kas sa nüüd oled seal veel kuskil mujal, aga et sa lõpuks jõuad oma tõega nagu selle oma, vot, ja siis tekib hingerahu. Lõpuks ja selle erineva külje eest võiks keegi teine muretseda. Kas lipsu sätile ütleb sulle mõne efektse lauset? No selline tühi edevus, ega see kaua ei kesta, ta vajub kosti kokku ühes nurgas seal ja sealt ei jää mitte midagi sealt ei ühte mõttetera ka alles. Et seal peab olema ikka vaimsus, peab olema see asja sisu ja mõte ja tuum. Head raadiokuulajad pisukese sissejuhatuse tahaks ja ka tema jaoks on sammu tagasi astuda. Me oleme praegu üks eetris siiski tühjaks natukene seda konteksti avardada. Ma tahtsin öelda humoristliku vaherepliigi kuulajate tähelepanu juhtida sellele. Need on siis luuletajaid ja minu jaoks on poliitika psühholoogiline probleem, võib-olla täpsustaksime. Võib-olla kõik ei saanud aru, mis sa selle all mõtlesid ja muidugi on olemas veel üks vaatepunkti eestlase vaate, kas siis selle maa keel laulu reetsed. Et mul on väike saladus vabandamise tiriaadleks pikale, kas see oli küll väga asjalik materjalid on väga huvitavad. Aitäh sõnaõiguse eest. Hüva räägivad, jätkab täna räägime hinge rahusti ärkamisest stuudios nagu ikka kolmekesi Indrek Hirv, Siiri Sisask, saatejuhina, Ignar Fjuk. Aga eks selle hingerahuga ka on, nii et mõne jaoks saavutab ta siis, kui ta järsku, et naabril läheb halvasti. Või mõni haub kättemaksu. Ilmselt tal polegi söakust seda kunagi teoks teha, aga just selle, see mõtlemine, sellest see kättemaksu magusseline tundmine või et kas see hingerahu peabki siis alati või kas ta, õigemini küsiks nii on alati seotud selliste positiivsete olekutega positiivse seisundiga. Ma arvan, et sõjakad sellid ja, ja taplejad ja, ja saavutavad hingerahu just kurjust tehes eiei hinge rõhun alati positiivne. Kergelt rõõmus ja heatahtlik, on päris rahu, see kättemaksuks saadud rahuldus võib-olla ainult hetkeline. See keerab kohe tagasi hoopis hullemini. Ei tea, mina ütleks selle peale niimoodi, nagu mina tegelikult mõtlen, eks sina, Ignar hakkasid seda asja rääkima siis minul tekkis kohe minu isiklik reaktsioon ja see oli see. Kuule, ärme nüüd siin saates nüüd sellele Aegraska lasime tõsisemate teemadega ja asjaliku jutuga, eks ole. Aga tegelikult mina arvan, et sellel nagu headuse ja, ja kurjusel on üks selline omadus, mina olen selline nulli usku, ehk siis selle uus kogus kohas, nagu mingisugune pöördepunkt on need, kus, kus hakkab otsima tasakaal oma väljapääsu ja teed inimeses ja, ja kõiges, mis ta loob ja mis ta teeb. Et siis kurjus on täpselt samamoodi, et ta on juba nii kuri, et ta enam ei saa, et peab hakkama minema, jaks. Ja hea, võib-olla nii hea, et lõpuks on sellest tõesti süda paha juba. Et need asjad on ka niimoodi, et noh, et kurjus võib ennast nautida. Aga elu tasakaal toob talle kätte selle hetke, kus, kus temal peab tekkima vot seesama ärkamine, milles ta ütlesid meie üks saate selline hüüdlause või kuidas sul oli, et hingerahu ja ärkamine, eks ole, kus me hakkame, ärkamine ärkamine võib toimuda aga headuses, tegelikult. Ja ärkamine toimubki rahus teadvusest. Kurjus ärkas minagi. Ei, ta on nii kuri, ta on ennast nii tan ennast nii nurka mänginud igas mõttes, et ta ei saa mitte midagi muud, kui ta peab hakkama tõusma või hävima. Siis on kriis, mis on pikk ja tõsine kriis. Ja aga sealt hakkab ärkamine, aga sealt võib hakata ärkamine väga oluline ärkamine. Jah, aga no okei, nüüd jõudsite selle ärkamise juurde ja? Olgu peale, aga aga nüüd, mis see siis nüüd on, kui siin juba mitu kuud on, on, rahvas tuleb tänavatele ja ja On see mingi kompensatsioon varasemale, tunnevad nad ennast tänaval hästi. Ma telerist nägin seda inimesi seal ühelt poolt tõi neid mure sinna teiselt poolt nad olid järsku kuidagi nii värsked, nii usutavad veendunud, nii heatahtlikud. Tõesti, heatahtlikud, et kas, kas see seisund, et nad tänavale läksid, annab neile ja andis neile siis selle hingerahu. Inimene tahab olemas olla ja kui ta näeb, et temaga arvestatakse, kui ta näeb, et ta on olemas siis rahustab teda. Jah, ja ta on saanud vastavalt oma õigluse tundele välja öelda asjad, mis temal on olulised ja see minu meelest see, see liikumine või see selline on kuidas öeldagi line. Ja ei saa nagu tsunamiga nimetada, see on nagu mingisugune selline oluline lainetus, mis on meil siin ikkagi olnud minu meelest, et seal seal seda on olnud ilus vaadata kõrvalt ja ise ka natukene seal sees olles, et et sa, sa ikka usud, sa ikka tahad oma rahvast ja oma riigist seda head ja paremat poolt ja, ja oled valmis selle nimel ütlema, mis siis, et pool maailma võib-olla vaatab sulle ülejäänud kõik seltskond? Me teame, omavalitsused, kes on siin, kõik, on ära politiseeritud kohad ja see võib-olla kaotad oma tööga või võib-olla lähed Pauks, kellega sa teed, seda tuled välja, ütled, tead, minu meelest seal taga ongi hingerahu otsing ja seal ongi see rahu. Et sa oled midagi teinud oma ühiskonna jaoks midagi head. Öelnud välja ausalt, et vot on olnud riivagaid asju, mis on sinu väärikust ja õigluse tunnet riivanud ja sa ei ole sellega nõus. Ei nüüd ega edaspidi. Väga ilusas on, sa räägid. Ja vaadake nüüd, kuidas see jutt, mida me räägime, mis algas hingerahust just nagu miski, mis on sinus eneses või kui sa oled üksi või kui sa suudad keskenduda millegile olulisele. Et me nüüd näeme, et see hingerahu võib tekkida ka läbi sellise õlg õlatundmise, et sa oled mingisuguses grupis, kes koos sinuga ärkab, kes koos taotleb seda hingerahu, kes väljub sellest kookonist ja, ja olla teistsugune, nõuda teistelt ka teistsugust olemist. Et see hingerahu ei olegi selline väga intiimne värk, see on ikkagi selline sotsiooni värk, aga see ongi nii ja teisel naa. Kes elab sissepoole, kes väljapoole minule intiimne, ma ei saa seda grupis rahu. Jaa, aga ütleme, eks, juhataja Indrek ja, ja Einar istutame autodesse. Aga siis ma tulin ka jala, paned käigu sisse, sõidad ja siis mõtled, miks, miks niimoodi? Vaat nüüd ma kuulsin raadiost praegu, vat uudistes näed seda, mina arvan tegelikult nii ja mina mõtlen, mul oleks vaja välja öelda, näed, kui hea, et tema ütles välja, vat ma ütlen ka. Ja sealt hakkab ikka ikka isiklik kogemus, on see, see õigluse tunne ja? Kui see, et see otsimine nagu ilmselt see hingerahu otsing, on ka seletus väga paljudele maailmaparandajatele, neil ongi see miski, mis neid tegutsema paneb, mitte leppimine sellega, mis on, mis on neilt hingerahu röövinud. Nii et võib-olla see ongi üks selline kindlasti mitte väga täpne seletus, aga ka mingisugune õigustus näiteks Silver Meikari üles tunnistuselegi teda sai rohu piinas see mida ta oli teinud, milles osalenud ja selle väljaütlemisega ta sõlmis endaga oma tõega rahu, ausa inimese asi. Just nii see ongi kooskõlas just selle Siiri sinu jutuga alguses. Et me ei pruugi alati tõe järgi tegutseda või oma tõekspidamise järgi, aga seda tagantjärele ümber järele mõeldes me fikseerime selle korrigeerima oma käitumist ja edaspidi proovime enamik eksida. Ei, no see võib ollagi niimoodi ka, et sa lihtsalt 10 aastat oled elanud või rohkem aastaid elanud selle, selle teadmisega, eks ole, et vot sa ütlesid kunagi kellelegi midagi halvasti ja, ja, ja näed seda inimest iga päev, aga ei ole seda mingit hetke või momendi või ei ole valmisolekut, eks ju minna öelda. Kuule, ma vabandan, kui sa oled selle teinud lihtsalt kasvõi 20 aasta pärast ära. Cramol rahu tagasi, eks. Et selles mõttes Silver Meikar või noh, ükskõik kes me niimoodi teeme, et see on lihtsalt minu meelest on ilus ka tunnistada. Ja tegelikult Silver Meikari käitumine ma ei taha küll nüüd selles saates, ausalt öeldes, ma ei tea, kas siin on võib-olla eesmärk on poliitikast väga palju nüüd rääkida, eks ole, aga samas see on julgustuseks ka teistele inimestele samamoodi käituma, sellepärast on ilus, just, tullakse välja, öeldakse avalikkuse ees ja lisaks kõigele muudab tuisk avaldus ja aga vaata siis ongi minu meelest ka nii. Muidugi ma räägin õudselt palju praegu, andke andeks seda minule väga armas teema, et ma mõtlen, et lihtsalt, et inimesed nagu peaks oma isiklikus elus ka püüdma rääkida tõde sest need muudavad ka oma isikliku maailma ja selle võrra ongi sul on lihtsalt parem elada, kui sa oled aus inimene, aus oma lähedaste vastu ja ja, ja oledki üksi ja kui, kui ongi nii, et sul on seal selline pagas kaasas, mis tõesti on täis taaka otsast kuni lõpuni ja sa pead seda tunnistama oma lähedastele, eks ole. Ära tunnista, et võib-olla sa ise muutud paremaks inimeseks, saad lahti oma sellisest valust ja ja saad elada edasi, elada. Kas ärgata võib-olla, oli see teine, ärgake, Mer. Tähendab, kui inimene endaga rahu sõlminud, siis tal on see loominguline jõud võib äkki ärgata. Ta hakkabki tegema midagi hoopis uut ja, ja paremini edasi minna ja hoopis ühest teisest kohast teisest kohast. Aga kas ei ole imelik, et kuidagi läks jutt selle poliitika ja poliitikute peale, et mõnede jaoks on noh, iseenesest just nagu hingerahuallikaks nende staatus kuidas siis muidu seletada neid, kes teevad suurt poliitilist tööd, lähevad sinna Toompeale ja seal kohtuvad nad lakkavad olemast. Yldiselt tavaliselt ei märka ise ka, et nad seal on minister, kes lihtsalt ei kuule, mis nende ümber toimub, vaid ta lihtsalt naudib teda, et ta on. Vähene lugemus selleni varvas. Lasevad vale sisse endale ei hakka kohe vastu ja, ja oletavad mõnes väikses asjas kaasa. Ja sellega neil läinud lahti lahtine olek, tähendab, on kadunud vabaja lahtine aus olek. Aga öelge nüüd lõpuks, et mis on siis selle hingerahu vastat? Mis see kõik, võib-olla ise ei ole hingerahu ja kas see on siis nii halb, et sellest pääseda, kas tõesti ainult hingerahu on see, mis, mida me peaksime teisele soovima, selle asemel, et soovime. Soovin sulle õnne. Soovin sulle hingerahu, peaks mõtlema ja rõõmu ja rahu soovitakse. See on kõige parem. Need on kaks asja, mis käivad koos. Ilmaind raudtee ei ole rõõmu. Võib-olla eufooria, aga mitte rõõm. Sa vaatad mulle otsa, ma tegin sellise pika-pika tiiru juba oma mõtetes seal hinge hingerahuväljadel. Aga sa küsid, vastandit vastand ongi vale. Vastandab minu meelest võltsing pidevalt otsid, sa otsid, inimene on ikka pandud alati olukordadesse, kus ta peab otsima peab otsima, omandama enda enda mõtet olemiseks, rääkimiseks kaasamõtlemiseks ja siis see leid, kui sa selle leiad, see hetk päris leidmine. Et sa adunud, vot see looming, eks ju, otsides ka lood kogu aeg ja kui sa selle leiad, see leidmise hetk on minu meelest leidmine jube tähtis. Ja otsimist võib soovida sest suurem osa inimesi ei otsi. Aga otsimine hingerahu vastand. Ei ole, tee sellele aga ta võib-olla vastanud, aga ta on nagu sa ütlesid, et vale seda ja, ja väga sageli on hingerahu vastanud see, kui sa oled mingisuguse ülekohtuse, laimu või, või süüdistuste või oma tõe väljaütlemiste eest kättemaksuobjektiks sattunud. Et see olekus sa püüad endale mingisugust kalestunud kihti ümber ehitada. Et mitte nii palju valu tunda ja see võib olla ka üks hingerahu vastand. Madodendus need probleemid ära ei räägi, neid välja. Sõira läbi ei, tähendab ei mõtle läbi. Ja mõelda tuleb aga minu meelest rääkimisega näiteks mina ei räägi oma muredest ega probleem seda kellelegi. Ei ütle ühtegi raha selle koha pealt ka. Aga rääkimisega on jah, nii et tuleb. Tähendab, mõtlemisega on ikka enda jaoks minu meelest tuleb läbi mõelda, tuleb leida, leida see oma päris olemine, aus olemine, hammas hamba vastu, iseendaga. Kõigepealt läbi mõelda ja siis väga heale sõbrale rääkida ka. Siis on raud. Aga räägiks veel korra sellest ärkamisest, kas siis see nii-öelda ärkamisel eelnev seisund mõnede jaoks ongi olnud see ainus, kui ta On olnud nii-öelda hingerahumaal, ühesõnaga, ta on ennast kõigest välja lülitanud ja öelda see kamine kui selline metafoor on kujund. Ta on osanud elada erakuna oma eebenipuust torni otsast, ta ei ole pidanud nägema kuulma midagi, mis teda ründaks. Taine näed, mis tema ümber toimub, ta ei näe seda sotsiaalset või moraalset laostumist misiganes. Kas ärkamine alati tähendab ärkamist hingerahule või vastupidi, see tähendab hingerahu kaotamist, tähendada kaotamist, aga ärkamine sünnib hingerahust. Värvilisest olekust askeldamisest ei sünniärkamist. Hingele igatseda, vabadust ärkamisvabadust üles, rabelemine rabelemiseks ja sa pead olevat heas tasakaalus, rahulik. Võiks ärkamine tulla või mitte tulla? Korraga läheb lahti, eks ole, see on uskumatult mõnus kogemus või suur kogemus. Tähelepanelikult tegelikult. Ja see, see on ikka nagu keskendumise küsimus, ma mõtlen näiteks üks hea raamat või ütleme kasvõi Indrek, eks ju, sina kirjutad ka sellistest eksistentsi reaalsetest asjadest, oma oma luuletustes, et lihtsalt üks rida võib äratada, aga sa pead seal tähele panema. See tähendab seda, sa pead elama ikkagi nagu, nagu sellist elu, et sa märkad, lihtsalt märkad, inimesed räägivad, et sul on see keskendumisvõime süvenemis võime, et sa hakkad, näen sõnade taga mõtet. Aeg on väga oluline, et meil oleks seda aega. Aga igale poole, kus sa lähed, kõik inimesed räägivad ümber, nii ei ole aega. Aga üks koht, kus ma aastat tagasi nüüd ka vahel kui kuskile aega minna, aga nüüd just nagu pole enam aega, oli siis, kui sai kogu klubis käidud ja erinevalt paljudest Ma armastasin istuda kuskil eraldi oma lauda või kui sellist tühja kohta on siis kuskile olla oma mõtetega omaette ja mõelda oma oma kas töö või mingeid loomingu mõtteid. Ja see keskkond, mis seal oli, see pulbitses vahel ka liiga ülemeelik, emotsioonidest kantud, see lõi mingisuguse kummalise Nonii, see oli nagu mingisugune maastikust mutid. Tuhanded mutid pistavad üheaegselt nina välja, seda mulda kuhjates ja sellel pinnal võis kõndida meetri kõrgusel ja olla oma maailmas ja oma mõtetega, et see andis mingisuguse täiesti. Veel parem, kui olla üksinda mere ääres sellise eneseleidmise otsimise ja hingerahu olek olemise või tuleb tuttav ette. Ja see ei olnud mitte selles, mida nad seal rääkisid või mõtlesid. Või lihtsalt selles, et see vaimne olek oli konsulteeritud. Et sa pidid siis kontsentreeruma, et olla sellest mingisugusest foonist kõrval või üle või või mis iganes, Heino, lihtsalt lärmist kaob, püüda üle olla. Seega toitis Sa oled seal, tekkis mingi vaimne keskkond, mis toitis. Huvitav ja. Ja teil on, teil on see kuku klubi minu kuku, klubi mets, mina tunnen, et see, see nagu toidab mind, et ma sellises suures seltskonnas kõik vaimudega ei ole, seal on ikka alati kellelgi mingid ambitsioonid, keegi tahab midagi välja, vedevust natukene ka ja nii edasi, et noh seal ja kas saavutatakse rahu, et ma lähen Viljandini haigusesse. Aga võib-olla see ei ole ikkagi see indrek, mitte vaimne keskkond, vaid ta on ikkagi mingisugune teistmoodi ruum teistsuguste osalejatega, sest sedasama ma olen tundnud ka näiteks lennukis kuhugile lennates ja seal need on kõige viljakamad tunnid seal oma märkmikku ka või paberilehega ja pliiatsiga istuda või bussis või, või et tegelikult on see täiesti arusaamatu, kuidas hingerahu justnagu ei eeldagi ikkagi üksindust, vaid see eeldab, et, et Saalekt tajuda, et sa oled mingisuguses koosluses kuule voolus, see ei ole päris rõhu sund jälle mingi aseaine või. Sööme massipsühhoosi. Ei, aga võib-olla tekib meditatiivne moment, näiteks ütleme, Ignar sõidab bussiga kõrval seisab inimene, eks ole, sall on viltu kaelas, müts viltu peas. Kummikud on jalas praegusel külmal ajal ja lihtsalt vot jää Ignar vaatama ja ei, isegi mitte hindamata, vaid lihtsalt vaatama. Et aga see ongi see, et sa märkad teisi asju ja tekib meditatiivne moment see mehitatiivsused tekkida tegelikult tõesti igal pool. Ütleme, et kogu seekord vool kukkus ja igatahes võtame talt ära selle müstilise külje kukku õhkkonnal, aga kas ta nüüd saade hakkab tõenäoliselt lõppema, ema küsiksin sellise viimase küsimuse, kus teil on lahkelt võimalus vastata lühidalt, aga võib olla ka pikalt. Et kas seda nii-öelda esmalt, kas seda hingerahuseisundit, kui sellist on võimalik esile kutsuda? Hingerahu on võimalik sättida, see nõuab keskendumist ja rahu ja aega. Aga aga seda valgustatud Mardo seal taga ärkamist ei ole võimalik esile kutsuda see suid sättida selle olukorra, kus ta võib tulla. Aga võib ka mitte tulla. Seda inspiratsioon, ütleme kolmanda sõnaga seda võib oodata, aga ta ei pruugi tulla. Mul ei ole küll midagi midagi siin lisada, et hingerahu on, ma arvan, ikkagi selle süsteemi küsimus, kuidas sa oled leidnud enda jaoks paika pannud, on võimalik kohe momendi pealt minna oma maailma ja ära ja kõik, aga olgu, mitte sulguda, aga lihtsalt leida see, sa tead. Töökohta on sul, kuivõrd te vastasite, et see on nii-öelda tahtest ka nagu kinni või, või te olete juba nii targad, et te oskate seda sättida, et, et see tuleb? Kindlasti tuleb. Aga kujutame nüüd ette, et ta ei tule, ei tule midagi, juhtub sellist, et te olete elu lõpuni nüüd ilma hingerahud millisteks, siis muutud, milline on see inimene, kellele pole antud seda võimalust, õigust või võimet saavutada hingerahu? Seda ma nüüd küsiski edasi, et ja kui seda põeb suurem hulk inimesi ehk ühiskond tervikuna kus me siis elame, kes me siis oleme? Maapealne põrgu? Tähendab, inimestel läheb järjest halvemini, sest nad vanades, kui sa rahutused, mille sisse nad muutuvad järjest abitumaks. See vananeb, inimene, kes ei jõua hingerahusse see hakkab ennast halvasti tundma vägalast. Vabadusega käib kaasas hingerahu. Kui seda ei tule siis on see maapealne põrgu. Jah, ma tahtsin öelda Hiiobi kannatused. Tegelikult sa pead ikka mõtlema siis ka, kui on hingerahu MINA, MINA ISE mõtleksin nii ja ma mõtlengi, nii kui mul on sellised olukorrad ja situatsioonid, et on aeg nüüd ümber õppida on aeg jälle otsida. Leida. Ja, ja kui see aeg leida, siis see tähendab ka otsimist. Olgu, vähemalt saatest ma sain nii palju ehk kuulegi teadet selleks, et hingerahu saavutada. Selleks peab tahtma, selleks pead natuke pingutama, selleks ei pea ikkagi alati ja eelkõige üksindusse minema, vaid et seda saab ka grupist või sellest mingisugust kooslusest siis kui meid rohkem rahu ei ole topelt, kui seda tunnevad üheaegselt mitu. Kui on sama sama sooviga inimesed ja ümberringi, kes tahavad rahus olla, tahavad rahu leida. No eeldame, et me seda kõik soovime. Seal oli nüüd tänane, räägivad, saadi, rääkisime hinge, rahusti ärkamisest. Stuudiost kolmekesi. Siiri Sisaski, Indrek Hirv, saatejuhina, Ignar Fjuk uus saade on eetris uuel nädalal. Kõigehad kõõma, rohu.