Tere päevast, head klassikaraadio kuulajad sallide alla ja on jõudnud oma esimese sünnipäeva tähistamiseni, nimelt eelmise aasta detsembris alustasime ja nüüd ongi aastaring täis. Mina, Berk Vaher täna selles saates vaata, on 2012.-le aastale Tartus ja ka Eesti kultuurielus tagasi ja minuga koos stuudios on PÖFFi Tartu projektijuht ja nooruse galerii galeristi eneri Luts, tere. Tere. Ning Eesti Kirjanduse Seltsi esimees, Karlova seltsi juhatuse liige Toomas Liivamägi. Tere. Tere. On meeldiv olla sünnipäeva külaline. Ja Toomas on ka teinud fotograafina pilte paljudel Tartu kultuurisündmustel. Ja pean ka sissejuhatuseks eha ütlema, et kuigi läheme eetris 27. detsembril, on saade salvestatud nädal vähem, nii et EMi 1909 mälu, et rei rännakut maailma lõppu ja teisi avaliku huvi pakkuda võivaid kultuurisündmusi, mis päris aasta lõppu jäävad, siin kajastatud veel ei ole. Aga kindlasti on suurem osakultuuri aastast juba möödas ja alustuseks ma paluksin teil nimetada kolm sõna, millega võtta 2012. aasta kokku just Tartu vaatepunktist. Kui just Tartu vaatepunktist siis läheb natuke keerulisemaks, mõtlesin üldisemalt üldisemalt üldisemalt minu meelest aasta 2012 on olnud väga meeleavalduste rohke aasta nii Tartus kui ka mujal Eestis, et selles suhtes see aasta jääb meelde kindlasti meeleavalduste poolest. Ja võib-olla teine sõna või sõnapaar on Eesti film selle, see on ka üks asi, mis kindlasti 2012 meeldejäävaks teeb. Jah, ma arvan, et see, see esimene märkus oli täiesti õige ja kui, kui ma vahepeal mõtlesin, kuidas seda sõnastada, siis see võiks olla sõnastatud niimoodi, et et see oli teatud ärkamine nõidusunest. Et see iseloomustab 10 aastat 2012 Kui vaadata kas või seda, kes tähta meeleavaldusel kohal olid, siis mis mind ühelt poolt positiivselt üllatas, teiselt poolt ka natukene kultuuri koheldajana mõtlema pani, oli see, et seal oli tegelikult väga palju kultuuriinimesi, neid inimesi, kes kaugeltki mitte igale kultuurisündmusele enam ei jõua. Aga seal olid silmade särades kohal, et mida see siis tähendab, et kas see tähendab, et Tartu kultuurielu on ka kultuuriinimestele endile hakanud oma atraktiivsust minetama, nad ootavad ümbritsevat elult hoopis midagi muud. No pigem lihtsalt kaval lihtsalt see, et kultuuriinimesed tunnetavad, et nende häält on võib-olla natuke liiga vähe kuulatud poliitilises kontekstis. Ja mina tegelikult mõtlesin selle selle asja teise poole peale, et äkki äkki see meeleavaldus ise on ju ka tuuri sündmus või õigemini tegelikult on, on ju hästi, kui kui mingit vapustused või või naised ühiskonnas annavad, annavad mingi kultuurilise resonantsi. Ma mõtlesin tegelikult veebruari peale, kui, kui suhteliselt arrogantne valitsusjuht, et. Oma iseloomustuseks kasutus noh, ta kasutab kujundeid suhteliselt vabalt, kasutas seemnete söömise ja fooliummütside kujundit ja järgmisel päeval päeval ma, ma lähen ja ma näen, et, et ongi isal ja pojal seal küüni tänav Avalon fooliummütsid peas, et noh, et see, selles mõttes on see noh kui ühiskonnasündmused keeruvad või ühiskond kuidagi resoneerub kultuuris, siis vot just niimoodi ta teeb. Kusjuures ma arvan, et see on pigem vist noh, tartu fenomen. Ma arvan, et siin ei ole midagi imeks panna, et kultuuriinimesed just meelt avaldavad, kui poliitikas lähevad asjad hapuks, sest et eks see ärkamisaeg on varem ka Eestis olnud just eelkõige alguse saanud kultuuriinimeste kirjanike poolt, et nii see ongi. Vaimselt tundlikumalt sotsiaalselt tundlikumad, et selles mõttes see on hea ja noh, minu arust ka pikka aega kunst ei ole olnud heas mõttes sotsiaalne või sotsiaalne kunst on olnud kuidagi põlu all. Et, et kui see nüüd ka mingisuguse ärgatuse ärgituse toob, siis see on päris hea. Jah, on läinud ka ju seda jälgida aasta jooksul, kuidas sotsiaalvõrgustikud reageerivad väga kiiresti kõiksugu poliitikute väljaütlemisele, tekivad pildid, tekivad naljad, tekivad luuletused, vahel minuteid peale, aga kui üks või teine väljaütlemine on tehtud, nii et võib tõesti rääkida sellest, et et kogu see ühiskondlik olukord on kultuurile mingis mõttes üllatavalt viljastavat mõju avaldanud. Aga kui nüüd rääkida enne kõik kunstidega seotud kultuurisündmustest, siis mis teie jaoks on olnud aastasündmus? Võite öelda seda täiesti katmata ennast kuidagi subjektiivselt siduda või võite mainida midagi, mis on toimunud teie osalusel? Kuidas teile on tundunud mina mainiks üldse Tartu kultuurisündmusena Tartuffil juba 2006.-st aastast toimunud, aga ta on üks tähelepanuväärsemaid suurimaid sündmusi, mis on hästi suure publikuga tasuta joint sündmus. Väga tore, fantastiline üritus. Sel aastal oli ju taga veel seotud mitme teise festivaliga Prima Vista programm oli seal Tartu muusikanädala esimest korda. See on üldse üks minu meelest väga meeldiv tendents, et mitmed rahvusvahelise taustaga Tallinna kultuuri kohelda. Ta on hakanud Tartu vastu huvi tundma ja tahavad siin üha rohkem oma programmi teha. Just Tartu on natukene sellest provintsi mainest võib-olla välja tulemas. Jah, et see on ka kahe otsaga asi, aga jah, et Tartu on, kindlasti on alati natukene promintslikum natukene mainstream-ist kõrval, aga natukene alati ka vastalisem ja, ja noh, natukene underground rohkem ja ja selle tõttu ka alati natukene rohkem kodukootud. Aga heas mõttes suured kultuurisündmused lähevad sellest välja noh, kasvõi seesama Prima Vista, mis on, on pikka aega juba tuurinud ja mida Eesti Kirjanduse selts on oma nõu ja jõuga alati teinud. Et, et igal aastal on see tunne, et ega vist paremat või suuremat noh, nüüd on lagi käes, Umberto Eco käis no mida veel? Ei, aga ikka järgmine aasta on, on omamoodi kehv ja, ja, ja, ja tundub, et on kihvtim kui, kui eelmisel aastal. Ka selles mõttes ma selle noh kui on vaja head näidet une pealt öelda, siis tartu fon tõesti just nimelt see näide. Et, et selle tõttu ma võtaksin mõne üksiksündmuse, mis on minu jaoks kihvt ja millel on ka mitmed kaasnevad tähendused. Ma nimetaksin siin kohapeal Raadi lennuväljal valminud muusikalist lavastust, naised valitsevad maailma. Mis oli tõesti kihvt. Jah, kogu see kogu kohaspetsiifika tunnetamine ja selle ärakasutamine, et see soovitus väga orgaaniliselt Ja, ja, ja see positiivne, mis, mis minu jaoks sellega kaasneb, on vot noh, siin on juttu olnud mitmet puhku, et Tartu on väike ja ei kannata suurt festivali välja või mitut suurt festivali välja. Ja, ja publiku rahast ei ela ära, eks ole, ja et seeder et tegelikult on, on ja kui kui mingi sellise sündmusega on, on seotud ka mingi suurem suurem kultuuriasutus, mis oma inertsiga nagu, nagu viib selle või toob selle sündmuse läbi või ürituse läbi ma siin praegu ma tahan nimetada Eesti Rahva Muuseumi, see oli koostööpartner selle lavastuse tegemisel ja, ja tegelikult on neid asutusi veel, ma arvan, et seesama eelnimetatud Prima Vista ei oleks läinud nii kiiresti ja kõvasti käima, kui tookord ei oleks olnud ülikooli raamatukogu taga. Kes lihtsalt andis vajalikul hetkel projektori, lihtsalt võimaldas mingid ruumid. Ma arvan, et kui seda kõike nii oleks näiteks ülikooli juhtkonnale tookord raporteeritud, siis siis oleks sellest olnud ikkagi nagu pigem pahandus. Aga, aga selline suure organisatsiooni märts on teinekord kasulik, oli see uitmõte, mis mul tuli praegu sellega seoses. Jah, ja tänu sellele, et, et ülikooli raamatukogus ju tudengid nagunii liiguvad, on see festivali keskmena tegelikult see kriitiline punkt, mis ühele või teisele sündmusele vajaliku hulga publikut kohale toob. Selliseid juhuslikult läbiastujaid on parasjagu niivõrd palju istumajääjaid, et, et kuskil kaugemas nurgas tehes võib-olla seda koguliku publikut kätte ei saaks. Aga ma hakkan kinni sellest, mida sa mõni hetk tagasi Sa ütlesid selle kohta, et et selle Tatu provintsi staatusega on kaksipidised lood ja ja see aasta on ju ka selles mõttes heitlikuks kujunenud, et ühelt poolt on olnud mitmeid tagasilööke kas või Tartu lennuvälja osas või või ka aasta alguse Esmi tagasilöögid ja teiselt poolt on näha, et, et kuidas seal inimesi just kuidagi rohkem mõtlema pannud või rohkem tegutsema pannud, et kuidagi sellele marginaliseerunud selle vastu seista. Olete minuga nõus, selles osas? Ja see on minu jaoks tõepoolest, kui sa nüüd ütled teistpidi üle, siis ma saan aru, et see minu kõhutunne, et on toimunud mingi ärkamine nõidusunest, et, et see on nagu mitmes plaanis nagu õige isegi. Aga kui nüüd rääkida veel konkreetsetest figuuridest, et kas te oskate nimetada, aga ka enda jaoks aasta kultuuritegijat? Noh, tegelikult võib seega olla nii trupp kui nähtus kui konkreetne inimene, et kui ühele sellisele konkreetsele vedu Kelle nimetada? Mina arvan, et kultuuritegijate hulgast on ka see hääletus, mis praegu veel vist käimas on, kus valitakse kultuuri tähtsamaid sündmusi ja inimesi, et sealt on välja jäänud uue teatriinimesed, et seal on küll see näidend sees. Naised valitsevad maailma, aga, aga üldse see, et tegelikult ju pidi jaanuarist see uue teatrimaja minema sulgemisele ja aga õnnestus siiski jätkata ja nad on seal tegutsenud nüüd juba aasta aega ja see on täiesti fantastiline ja kusjuures siin on kolinud ka Ateena kinost ära Tartu elektriteater, nii et see on tähelepanu väärne sündmus minu meelest. Viljakas pinnas just, et see viljakas pinnas, see, mis võib peenemadki kingad ära määrida ja, ja noh, võib-olla ei lõhna alati kõige paremini, aga see viljakas pinnas ongi see, mis mis nagu Tartut võib-olla iseloomustab selle õige. Aga su küsimusele otse vastates tooks ma nüüd siis teise tüübi siia, kes habe ajab oma asja ja, ja kõik ülejäänud ümberringi hoiavad peast kinni. Aga ma siiski nimetatakse ta siinkohal. Jaan Malin on tema kes oma hullunud Tartu juba kolmandat aastat hullunud Tartu festivali korraldab. On tülikas, täidab ruumi, räägib ikkagi, räägib raha välja ja, ja, ja teebki ära ja suudab veenda mitte ainult inimesi siin tema korraldustele kaasa aitamas. Aga, aga suudab veenda ka inimesi mujal maailmas Tartusse tulemas. Et ütleme, sellesama selle aasta festival, mis toimus alapealkirja all, klišee Tartu trükimuuseumis ja paberimuuseumis paberimuuseumi, sest siis. Ma pole tükk aega nii huvitavaid ülesastumisi, piiritaguseid, ülesastumisi Eestis kohad. Et, et see prantsuse poiss oli, mul ei tule see nimi meelde, aga aga oli, oli hästi võrratu. Nautisin kogu seda programmi ja need inimesed, kelle ta siia oli toonud, olid tähelepanuväärsed. Hullemad Tartu puhul ju toimib ka see fenomen, et aastast aastasse võetakse kasutusele selliseid toimumispaiku, mis ehk igapäevasel kultuurikaardil ei ole või püütakse seda paigavaimu panna kaasa mängima selle festivali auhinnaga ja kindlasti see, see paneb linna kultuuriliselt rohkem elama. Jah, kaks aastat tagasi oli selleks Tartu vana vaimuhaigla staadioni tänaval ja ja, ja pisut põleva pilguga Jaan Malin seletamas, et ei, seda ongi seal vaja teha. No see kõik sobis väga hästi, kukkuja. Jah, ja aasta tagasi anatoomikum puha järjest sellised majad, kus publik, kes sinna kohale tuleb, võib-olla näeb seda keskkonda viimast korda sellisena. Ja võib-olla ta tehakse edaspidi kohta millekski muuks, aga see ei ole enam päris see. Tohutu tähendusliku märgiga kohad Tartu jaoks tegelikult. Ja nagu ka nüüd see kaifi kompleks seal kastani tänavust. Aga läheme peagi edasi nende kõikvõimalike aasta tegude ja kultuurikandjate nimistutega aga teeme vahepeal ka ühe muusikapausi tagasivaatega. Mööduval aastale. Tartu Popi ja Rokiinstituudilt üks instrumentaalpala klaaskupliga kaetud maastikud, mille haputades hakkab sadama lund. Seda võib ka võtta metafoorina kultuurielule. Kes olid alla ja Sallide alla ja jätkab aasta kokkuvõtetega, stuudios on ene luts ja Toomas Liivamägi. Ja me juba jõudsime sinna otsapidi mainida neid nimekirju või nominente, mis igal aastal kogutakse ühelt poolt siis Postimehe ja Tartu linnaleheküljel aasta tegudest osas ja teiselt poolt siis Tartu linna poolt. Aasta kultuurikandjate osas alustame nendest aasta teo kandidaatidest, mis pilguga te seda nimekirja vaatate või, või mis tundeid see teis tekitab? Kas on midagi silmanähtavalt puudu, nagu siin juba juttu oli, uuest teatest, kas on midagi silmanähtavalt üle, mis teile rohkem korda läheb, mis teid ausalt öeldes külmaks jätab? No ma vaatasin üle just täna hommikul, et kes seda edetabelit seal küsitluses Postimehes juhib, siis pika puuga pani ära see vaksalihoone valmimine, et mind tegelikult natuke üllatab, kui palju siin listis on selliseid mingisuguseid hoonetekomplekside valmimisi ja sellist majanduslikku arhitektuurilist? Esile toodust. Jah, et ma nagu päris kultuurikontekstis seda nimekirja ei saagi nagu vaadata, eks ole, ega ta ei ole ka sõnastatud niimoodi, et on aasta tegu ja ja noh võib-olla aitaks nüüd kategooriat, mine. Ja siis noh, mingi Grand Prix võib ju selle nime pealt ka olla. Et jah, niimoodi ei ole nagu. Noh, see nimekiri nägu? Ei ei. See on sihuke juhuslik. Jah, see on selles mõttes hea hea idee, et edaspidi võiks rääkida aasta tegudest mitmuses igal aastal muidugi kümmekond enim hääli pannud kutsutakse ka tseremooniale kohale, aga kindlasti see on paljuski väga ebavõrdne nimekiri. Ja ja ka valdkondlikult vägagi ese või siin on tõepoolest spordivõistlusi ehitisi. Sel aastal võiks öelda, et tähelepanuga väärselt palju kihandus, kirjandusteoseid või siis ka linnaraamatukogu koostatud andmebaas Tartu ilukirjanduses on siin sees, nii et võib ju teiselt poolt pyha ühe valada, et need kirjanduse hääled jagunevad nende vahel. Et ükski lõppnimekirja ei saagi, aga teiselt poolt jällegi on hea, et et seoses Tartuga kirjandustegusid on siiski märgatavalt palju ja nad on siin ka leidnud äramärkimist. Nõus nominendina nimekirjas olemine on, on tegelikult ju mingisugune promo ja see linnaraamatukogu andmebaas on suurepärane. Nad ei ole seda ise tutvustanud nii palju, aga, aga kui, kui on tehtud midagi nagu töömahukat ja head kultuuri vallas, siis see on see. Ja, ja samamoodi on, loomulikult on on see Sven Vabari, mitte Tartuga kogumiku ilmumine, mis on mitmeti tähenduslik. Ma isegi korra mõtlesin, et huvitav, miks varem ei ole ilmunud, sellepärast et see, see tuleb ühe noh, see peegeldab ühte Tartu fenomeni väga, väga hästi ja sügavamaks. Just see on ka see, mille poolt mina oma hääle andsin seal Postimehe küsitluses, et mitte Tartu kogumik. Väga positiivne, et sa seal listis on. Jah, peab tunnistama, et mina ka sellepärast, et et enda jaoks ma tajun, et minu aasta kultuurisündmuseks olid need kaks, mitte Tartu linna hetk Tartu perifeersete aladele, mis nii autojuhid kui kui lugejaid. Kaasakäijaid pani Tartu linna aega mitmeti hoopis teise pilguga vaatama ja ma olen tähele pannud, et need inimesed, kes seal käisid on üleüldse hakanud vaatama tähelepanelikum malt Tartu linnaruumi teisi linnaruume, millega nad kokku puutuvad selle ajalugu, selle võimalusi, selle vajatud alaseid, nii et sellel sündmusel oli mõnes mõttes üle-elusuurune mõju. Ongi või mitu dimensiooni juurde ja nimetada tuleb siis ka kirjandusteadlaste nipli suvekoolis sellesama teema veelkordset üles, mis ta tegelikult ikkagi nagu üritati seda mõtestada, et seal ja kui ma nüüd ütlen mina seal klikimis hääle andsin ka sellele kogumikule. Jah, aga näide ka sellest, kuidas kultuurisündmuse kvaliteet või see kogemuse kvaliteet tuleneb ennekõike osalejate kvaliteedist, kui nii võib öelda, mitte kvantiteedist jõus. Inimhinge oli suhteliselt väike, kes seal osales, aga ma arvan, et sellel on pikaajalisem mõju. Aga need sündmused, mida teie siin esile tõite, siin ei figureerinud, et ühelt poolt nähtavasti aru saada, et et igal aastal neid põhilisi festivale üles loetleda võib-olla lähekski tiinseks on näha, et üht või teist asja kohaldatakse tuntud tasemel või ka iga aasta paremini ja aga siis nad võib-olla täidaksid selle nimekirja niimoodi teha, et uued asjad peale vahukski. Aga teiselt poolt võiks ju üks, kui teine asi sind ikkagi olla, kas pole nii? Eriti kui ta tõepoolest on senisest mahukamat õues kvaliteedist tehtud kas või seda tühjust, millest siin juttu. Jah, ühest küljest küll, et kuna ta sel aastal mitme teise festivaliga ennast sidus, siis võib-olla oleks võinud see olla mainimisväärt, aga samas ma tõesti ei näe mõtet, Tartuffi, ma arvan ei janune otseselt selle tunnustuse järgi, et olla aasta tegu, sest et ta on juba nii traditsiooniline ja piisavalt pädev. Jah, et ühest küljest on see küll aasta teonimekiri, aga, aga teisest küljest ta kindlasti ei ole esinduslik. Et ta on üks nimekiri paljudest, aga väga hea, et tal olemas. Siin juba tuli jutuks toetu raudteejaama ootesaal. Olen minagi seal käinud. Tõepoolest ilusti on tehtud, aga kas ei ole siiski natukene kurioosne, et aasta teoks on saamas miski, mis 10 aastat oli tegemata, nüüd siis viimaks eha tehti ja nüüd tõstetakse seda esile kui saavutust. Seda mõtlesin mina ka, et see, see küsitlus Postimehes on üsna, kaldub sellisel populistlikus suunas, et inimesed lihtsalt vaatavad. Ohoo, seal on see vaksalihoone nimekirjas, ma panen kliikidest. No lõpuks ometi. Et see fiiling, mis inimestel on, et kaua võis oodata jamada sellega. No ma olen kaugel mingitest salanõudest ja, ja nii edasi, aga ma arvan, et, et siin on selline tugev huvigrupp taga, kes kutsub üles klikkima ja klikib, et see Noh ma tõesti ei ole Selliste salanõude. Uskuja ja samuti aga, aga mulle praegu tundub, et see, see pigem on see, mis muide rõhutab seda, et, et see nimekiri ei ole esinduslik ja see tiitel ei ole esinduslik. Ma arvan, et kui Tartu linn seda korraldab, siis ta võiks selgelt öelda, et see on pigem kultuuri ja maine sündmus või kultuuri ja maineüritus, mida ta tahab siit ja siis saaks nagu nagu selgemalt noh, selle õige tulemuse kätte. Et siis oleks kõigil nagu parem. Koha pealt on ju pigem vaksalihoone ikkagi häbiväärne, et see nii kaua üldse seisis. No ta muutub iseenese vastandiks, mulle tundub, et kui seda nüüd välja hõigatakse, siis siis tekib siit jälle järjekordne mingi ärkamine Jah, noh, rõõmustame selle üle, et nüüd meil see Vaksel olemas on, homme lastakse, ongi ikka sisse. Aga, aga võib-olla ei lasta ka, et selles mõttes ja vaadata seda, et kuidas on kahanemas ongi liiklusveega seda, kuidas on kahanemas lennuliiklust, siis võib niimoodi väikse torkega öelda, võib-olla üle aasta hakkavadki tiitlit jagama rongijaama taasavamine ja lennujaama taasavamine? Aasta tegudena. Õige potentsiaali on. Aga kui me vaatame nüüd seda jõelaevaliiklusjõelaevaliiklus, jah, ka see on niimoodi aasta teo potentsiaali veel. Veel samas, aga kui me vaatame Kuhni kandja kategooriaid, siis me oleme natukene sündmustest ja tegijatest rääkinud. Kõiki neid kategooriaid me siin nähtavasti enam ehitada ei jõua. Aga oskate te sellest nimekirjast veel mõnele tiitlile nime juurde panna? Sel aastal tuleb ka osundada seda, et on kaks uut kategooriat, aasta uustulnuk, mida enne ei ole olnud ja aasta kultuurisõbralik ettevõte, mida küll miskipärast ainult organisatsioonid saavad esitada. Aga meie siin võime ikkagi spekuleerida ka selles liinis või kas ka selle üle, kas see kategooria on oluline või vajalik või millekski oluline. Uustulnuka. Noh kõigil nendel tekib teatud selline tohutut konnotatsioon seal kuskil, et, et kes siis selle kollanoka tiitli nüüd? No ma saan aru, et kõik ei mõtle niimoodi, aga, aga jooksin sinna mõttesse kinni. Mitte et ma tahaks kritiseerida, tegelikult see on vajalik kategooria, ma lihtsalt viitan sellele, et nende kategooriate tekitamine on ääretult keeruline. Aga see esimene või teine asi, ettevõte. Ja ma arvan, et sellel oleks, oleks nagu mõtet ma korraga nimetasin, eks ole, Eesti Rahva muuseum millel on tõesti tohutu potentsiaal noh, Tartu kultuurielu muuta palju võimsamaks kui ta, kui ta siiamaani, nii et selles mõttes on Lukasel absoluutselt õigus, kui ta ütleb, et ta ei Ei, ta ei loe Õlle kappaside käpikuid üle praegu, et ta tegeleb ikka hoopis millegagi. Kuulge seal. Ja selles mõttes mina usun tema sisse, aga, aga noh, sai nimetatud ka ülikooli raamatukogu ja kindlasti kirjandusmuuseum on üks selline admiselt singel, mõeldakse, ettevõtted vat ma siia tahtsingi jõuda. Et tegelikult võiks olla seal organisatsioon, mida võivad nimetada ka ettevõtted. Organisatsioonina siis loomemajanduskeskuse rahvast kindlasti, et Antoniuse õu on sel aastal väga mõnusalt käima lükatud. Tasuks mainida, seal oligi, elu, oli suvel oli lugeja. Jah, ja kui siin on, kui viidata tagasi sellele aasta teonime kihele, siis ja sellele, et siin oli ka puhtad selliseid ehitustiitleid, siis Kalevi 17 ja, ja kogu selle loomemajanduskompleksi valmimine on siin sees justkui selle ehitus- või renoveerimiskülje pealt, aga märksa olulisem on pigem see, et ta on suudetud omate keskkonnana tööle panna ja ta ei ole selline suletud vihmade kogum, vaid ta tegelikult on hakanud omamoodi kogukonnakeskusena toimima ja ka linnaosapäevad olid, kasvas selle ümber koondunud. Just nimelt võõrustas Karlova päevi sellel aastal, et selles mõttes on Raul Orežkin ikkagi väga-väga tundlikult ja õieti neid samme seadnud. See ei ole sugugi mitte lihtne seal ikkagi mingil määral nööri mööda käimine, aga ta on heas mõttes keskkond, sellepärast et loomemajandus võib-olla ka puhtalt käsitletav majandusharu kontekstis, mida ta ju ka suuresti on. Nii et, et selles mõttes ma arvan, et ta teeb head tööd ja. Tundus ka, et kui siin nimekirjas on see loomemajanduskeskuse kolmanda maja valmimine, et see on kuidagi nii kuiv ja mul tekib küsimus, et kes selle auhinna siis lõpuks saab, kas ehitusfirma või, või kuidas nüüd käib siis? Aga jah, et palju olulisem on ju see sisu, mis seal. Jah, aga kuidas sa ütled, et see keskkond, mille loomemajanduskeskuse või kompleksi valmimine lõpuks on loonud? Ja keeruline, keeruline. Ometi see on kõige olulisem. Jah, ja kui tulla tagasi nüüd nende kultuuri kandja kategooriate juurde toomas, juba mainisid, et teinekord on väga raske neid kategooriaid lahti mõtestada. Eks ju, oled Tartu suuruses linnas pidevalt see küsimus, et mis kooslused on siis need kutselised kooslused seal hajastuslikult kooslused arvestades seda, et need festivali tiimid on, on ühelt poolt kindlasti omandanud professionaalsuse teiselt poolt enamasti teevad seda märkimisväärse tasuta, siis kuhu, kuhu need seltskonnad kategaliseeruvad või, või ka seda, et aasta kultuurikorraldaja puhul eeldatakse näpuga näitamist ühele inimesele, kuid üha enam need suuremad sündmused on ikka väga suuresti meeskondade tulemused. Jah, ma olen ka täiesti nõus, ma olen väga kimpus sellega, et et kui ma peaksin valima ühe inimese, kes on kultuurikandja, et võimatu Just nimelt, kes on noh, mina viitaks Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretärile Marja Undile, kelle rublukestel õlgadel on on kantud suur hulk Tartu Tartu kultuuri aastal 2012. Aga on just see taustajõud, kes on tasandanud, silunud, kirjutanud ja loonud selle raami, kus, kus siis noh, ükskõik kasvõi Jaan Malin õitseb, eks. Me teeme nüüd järgmise tagasivaate aasta muusikale. Tõnis Mägi ja Kärt Johanson andsid päris aasta lõpul uue albumi välja ja, ja siit kuuleme Spegnieffetti tekstile tehtud pala, kui maailm jääb seisma ka omamoodi temaatiline aasta lõppu ja maailmalõpumeeleoludes. Seda juudid väga maadel jääb kriisides seisma. Siis pead kõik tormilaevad ja orgudes karjatavad. Kes olid alla ja Sallidele jätkab ja kui laulutekste kuulasid, saite aru ka, et ega see maailm seisma jää, kõik läheb edasi. Nagu te saate eetrisse minnes ka omal nahal võite veenduda. Aga Eneli luts, Toomas Liivamägi ei oleks aasta kokkuvõte ilmselt siiski päris täielik. Kuime ei räägiks ka pettumus pettumustest või, või sellest, mis meie jaoks on aasta jooksul kultuuri piduriteks osutunud. Oskate siin oma kogemusi jagada? No ma ei taha kindlasti nimetada otseselt nimesid või inst institutsioone, aga noh, kui me üldse vaatama ja 2018 aasta on olnud meeleavalduste aasta ja ärkamisaeg on käimas, siis lihtsalt võib mainida tõdeda, et teatud suurtel institutsioonidel, kes praegu suures osas enamasti sõltuvad riigi toetusest, siis neil on ärkamisega veel natukene tegeleda vaja. Et see on selline paratamatus, aga, aga küllap see jõuab ka kuhugi. Mõtlesid selle küsimuse mulle ette ka ja, ja ja mulle kohe ei meeldinud, et noh, ma, ma arvan, et päris seda liiki nimekirja ma ei tahaks teha, aga, aga siiski Noh, et, et kui ma nüüd endast läbi lasen, siis siis võib-olla tõesti noh, ma räägiksin oma isiklikest pettumustest, mis ei tarvitse olla üldised, aga aga, ja ma kohe olen hoidunud näiteks viimasel ajal teatris sõnalavastusi vaatamas siis mul on see noh, talun, halvasti, piinlikkustunnet. Jaa, jaa. Ja ja noh, ühesõnaga seda liiki probleeme mul on olnud. Ja, ja selle tõttu näiteks minu puhtalt minu isiklik, kõige kõige suurem suvel kultuurielamus oli hoopis mitte Tartust ja mitte Tallinnast vaid Rakverest ja see oli üks päev Baltoscandali kus ja mitte eesti keeles või inglise keeles suurepärases lihtsas inglise keeles. Ja mõne lavastuse puhul, mida kandis üks mees või ainult kaks tükki, ma nägin neid kolme millest kõige tuntum vist oli Rodimtsevi ühe mehe tükete. Et need olid siiralt nauditavad, nad olid esitatud sõnalavastuse kontekstis, aga nad olid samal ajal nii tantsulavastused kui, kui kui ka muusikalavastused, nii et et on põhimõtteliselt võimalik teha head teatrit küll. See on nüüd see koht. Jaa jaa. Noh, ma vist vastasin Jah, et kui selline raha võim sunnib suuremaid ettevõtjaid ja mitte ettevõtjaid, vaid ka kultuuriasutusi olema nii-öelda sisse toovad ja tulutoovad, siis minul on ka kõige suuremad positiivsemad kogemused sel suvel näiteks hoopiski Kilingi-Nõmmes sillinga muusikafestivalilt ja sellised väikesed ettevõtmised, kus tehakse asja naudinguga ja üldsegi mitte suure tulu eesmärgil, et on, on rõõm, et need asjad järjest ärkavad Eestis igal pool. Jah, ja et oluliselt näiteks higilõhna ei oleks juures ja, ja noh, sellised asjad ei nõus ma siis nüüd kolmandat korda tule nende suurte organisatsioonide juurde, mille esmane ülesanne ei ole kultuuritagada või kultuuri teha. Aga, aga mis võivad olla selleks suureks inertsiks, mille mille inertsi kasutada, skulptuur võiks sündida või, või nad võiksid olla organisatsioonina ka nagu keskkonnaks, kus kultuur tekib ja, ja selle koha peal ma tuleks. Ma nimetaks Tartu Ülikooli. Et, et ma kujutan ette, et ülikooli potentsiaal Maal on, on suures osas nagu rakendamata või, või ülikool ei tunneta nagu seda, kui kui suur sünergia seal tegelikult peitub. Ja, ja kuidas seda vabastada. Seda ei saa lihtsalt, et noh, mainekujundusspetsialisti tööks jätta või, või see potentsiaal on seal olemas, aga, aga, aga ta on kuidagi nagu kinni. Sest inimesed, kes tulevad, no see on üks kõrvaline näide. Inimesed, kes tulevad Tartusse õppima ülikooli. Ja, ja siis noh, tugev vaimne pingutus vabastab nendes ka teatud sellised loomingulised deemonid, eks ole, ja see nii sinienergiline seltskond, see seltskond kirjutab mittetart. Aga sellel ei ole ma tagantjärgi aru, et need on inimesed, kes on tulnud Tartu Ülikooli õppima, aga ülikond nagu ei, ei kasuta ära, seda tähendab me ei mõtle ülikooli siin taga, tegelikult on see ülikool, mis selle teose nagu sünnitas Ja seal oli talle saates on sellest ikka ja jälle tänavu juttu olnud, et et mis seal salata. Kuigi võib ju öelda, et näiteks ülikooli raamatupoodi ja ei mingil kujul alles ta ei ole enam ülikooli raamatupood. Et ka see on üks selle aasta märke kahtlemata? Jaa, jaa, ja on ka juttu olnud mitmeid kordi sellest, et et see funktsioon, mis tegelikult peaks. Ma näiteks sõbra all on ammuilma genialistidesse kolinud see selline mõnus kooskäimise koht, kus saab ka võib-olla pidusid ja bände teha, aga ka kõikvõimalikke muid tegevusi. No kui see suund on ülikoolis juba võetud, et on olemas mingisugused nii-öelda põhitegevus ja nii-öelda kõrvaltegevused ja, ja peamine on õppe- ja teadussiis, tundub, et see kogukondlik funktsioon on natukene meelest ära läinud. Aga lõppude lõpuks ülikool on ju värav Tartusse paljudele inimestele, kes siia õppima tulevad juba vähjal Euroopasse, kes väljast siia tulevad väljastpoolt Euroopat ja, ja nii nagu see vähe nende talentidesse suhtub, nii nad tajuvad ka seda linna menukas jäävad siia või ei jää. Jah, et lihtsalt mulle tundubki, et asi on natukene võib-olla hirmus kinni, et poliitiliselt korrektne peab olema ja, ja noh, see ei ole neil võimalik alati olla ühiskonnas ühiskonna valupunktidele vajutada, kui, kui sa ei saa. Kui sellest sõltub sinu rahastus. Paremat arusaamist mööda kasutades üle-eelmise rektori väljendit on sõltu sellest, ülikool on, on väga autonoomne oma rahade kasutamisel ja k ja üldine rahastus ei, ei sõltu tema kriitilisusest ühiskonna suhtes. Ma ei tea, kas see on ka suurem ajalookoorem, mis, mis rõhub ja ei lase teinekord, või noh, ma nimetaksin siin osaliselt kultuuri alla liigituvad ülikool tõepoolest vabaneb mittevajalikust kinnisvarast noh, sealhulgas ka näiteks toome tennise väljakutest, mis ühest küljest muidugi ei ole ülikooli põhitegevusega seotud, aga samal ajal kui me võtame emotsioon reaalselt mingit klassikalist ülikooli, siis, siis noh, võib seda defineerida, aga nii, et ühel klassikalisel ülikoolil on alati oma botaanikaaed ja oma tenniseväljakut, mis ei ole otseselt seotud tema põhitegevusega, aga ta loob just selle, selle keskkonna, mis, Jah, teinekord läheb kinnistada ühest vabaneminega õnnelikult nagu läks uue teatriga mis leidis endale hea ja õige omaniku ja nägu läks ka tenniseväljak ninadega, kes, mis leidsid endale uue ja õigeomanikud, aga kõik need protsessid võiksid toimuda kuidagi sines eetilisemalt ülikooli aktiivsemal osalemisel, seda kahtlemata just nimelt. Aga kui nüüd tahta lootusrikas vähemalt lõpetada, siis mida te järgmiselt aastalt ootate? Nii Tartus nii kultuurielus kui ka mõlemas mõttes laiemalt? No ma ootan natuke rohkem veel selliste uute ja värskete, väikeste festivalide peale tulekut, ma tean ise, et on tulemas paar või noh, vähemalt üks kindel väike muusikafestival Tartus ja ja seda on põnev jälgida, kuidas kasvab peale ise algatusel tekkinud üritusi. Ja mina võtaks siis aste üldisemalt, et ma loodan, et see 12 Kümnenda aasta ärkamine annab huvitavaid tulemusi järgmisel aastal, et inimesed on, on nagu rohkem äratatud ärksamad ja, ja võib-olla siis soovin ka seda, et organisatsioonid ja otsustajad ei oleks nii krampis, nagu nad on olnud siiamaani. Kui vaadata kas või Tatu kultuuripubliku käitumist, siis see käib ju mõnes mõttes lainetena, et ühel hetkel tekib mingisugune selline käegalöömine distantseerumine noh, seda võib ka rääkida koheldajate kohta, et ühel hetkel tekib jälle see emigratsiooni naine, et minnakse kas Tallinnasse või veel kuhugi kaugemalegi ja, ja siis võib tekkida täielik tühik mingisuguseks hetkeks, aga siis me näeme jälle, et kuidas, kas tulevad uued inimesed peale, hakkavad inimesed tagasi tulema või hakkavad seni Tallinnas tegutsenud inimesed siia tulema või kuskilt mujalt hakkavad inimesed siia tulema, et tundub, et mingisugune tõmme Tartul selle loomingulise keskkonnana ikkagi on. Jah, ma loodan ka, et see vaibub aga et nii loominguline kui intellektuaalne keskkond, mõlemad on olulised. Aga kuidas te seda sõnastaksite, et mis see, mis see fenomen siis on, mis, mis inimesi ikkagi siia toob, kõige kiuste teinekord? See ongi see keeruline küsimus, miks mõni koht läheb kuumaks ja teine jahtub maha. Miks Genialistide klubi läks kuumaks ja ja mingil määral jahtus maha või noh, suubus kuhugi, kus, kus tahan lihtsalt öelda, et see kõik on suhteliselt ettearvamatu, aga seda, seda potentsiaal Taali paistab Tartul olevat ja just seesama avatud ja, ja kas või esimesel pilgul rumalatest ideedest kinni hakkav keskkond peaks olema. Noh, kus igasugune taim kasvab, selle keskkonnategemine on oluline. Jah, viljakas pinnas, mis seal muud midagi teistmoodi sõnastada on väga keeruline. Ja mõlemad, olles nende inimestega palju suhelnud, palju koostööd teinud, kes kes siin midagi korraldada tahavad. Mida nemad ütlevad, miks nad tahavad, sime midagi teha. Publikut on ilmselt. Jah, publikut on, ei ole väga spetsiifiliste festivalide jaoks aga Tartuse tugev külg ongi, et ta integreerib kasvõi sedasama Malini hullunud Tartu, kus on nii muusika, sõna kui, kui kujutav kunst koos, et see on muidugi Tartu. Mina lähen ja võimalus. Ja mingi sisemine väginid sunnidega. Nii. Lõpetame aasta lootusekalt, aitäh. Eneli, aitäh, Toomas ja head uut kultuuriaastat teile. Aitäh kutsumast aitäh kutsumast ja samad sõnad kõigile. Ja lõpetama jäävad Juhansonid siin-seal. Ja meie teiega kohtume ka jälle jaanuaris uuest aastast. Kui veab ja ja ja vahepeal ja mull kuhja teha. Kõigil no siinse ja kõigis on hea kamina vahel hea, kõik hea, seegi saab vea. EAS peab siis hea saab peale ja kui hull seob mõtet.