Tund. Eilses suurid nüüd ühesõnaga iseloomustada on muidugi väga raske. Sõjaväes oli väga palju väeliike, igas väeliigis olid omad välja arenenud kombed ja traditsioonid, omad harjumused. Minuga on niisugune sidemehel, mida peetide, tehniliseks või incineliseks väeosaks ja ühtlasi eliitväeosa. Jah, võib-olla isegi seda, võib-olla kui me paraadmarss oli ikka nagu sidepataljon marsist sõjakooli järel. Sõjakool oli see, kes siis avas, ütleme, pidulikult marsid vanad sõbrad marsihelide saatel. Muide, see on huvitav, et tänapäeval nagu ei ole veel välja kujunenud kindlat marsiviisi, vaat üks traditsioon oli ka see, et neil paraadidel mängiti alati ühte ja kindlat, marsis oli üle vabariigi. Nüüd suri, iseloom jaguneb ka vastavalt sellele geenses ajajärkudel esialgu tulid, olid noorsõdurit, pärast olid juba reamehed ja siis need, kes päriselt bana kutse juba, kes hakkas juba ootama öelda nagu nad oma keeles rääkisid, kes siis lugesid, kui palju on jäänud veel, kuid nädalaid päevi ja tunde, millal lahti saab? Muidugi peale selle ajateenijad on sõdurite oli meil ju ka kaari allohvitserid, nad erinesid tunduvalt ohvitser Kunnas, kus oli valge vaheohvitseri allohvitseri vahel. Ja siis need olid oma traditsioonid oma tütrel ja peab ütlema, et just need allohvitseri juures, kes olid teeninud juba eilse sõjaväkke, võib-olla seal juba paarkümmend aastat vabadust, kas te olete isegi oli selline vabadussõjast alates ja neil olid juba kindlad välja kujunenud tõekspidamised, harjumused, ütelused ja suhtlemine üldse sõduritega. Nemad kujundasid, võime ütelda Eesti sõjaväge või tänabas, muuseas, Eesti kaitseväele Nemad kujundasid Tohvi, seal seisis kaugel tema isand üldised juhtnöörid ja ei olnud ei meeskonnaga ega allohvitseridega isiklikult sõu. Aga nemad olid ja vahetult tegelesid. Ja peale siis nende all lobised olid muga ajateenijad, all lobises seersandi vanema kutse sõdurid, nendel oli ikka rohkem sõdurit, harjumusi, kuivõrd nüüd kaadri kaadriharjumus. Kas sõjaväkke kutsutu noore elu tähendas suurt pööret igapäevaharjumustes ja vaat see oleneb jällegi väeliigist. Kui me võtame jalavägi, siis siin vist tõesti võib-olla väga suuri erinevusi, sest see kaader seal oli natukene jõhkram, kui ütleme kusagil tehnilises väeosas. Aga mis puutub sideväkke, siis meil oli väga nii-öelda südameid, need on niisugune tunne, et jätkat kooli kooli oli Sisetunne siseloengud mis vaheldusid nii-öelda välisõppustega ja maastikuõppustega ja tõesti, et loengud olid, meid harivad, läksid tehnilise valda, lektorid olid väga hästi koolitatud mehed, nagu meil raadioklassis oli leidnud nõmme ots, väga erudeeritud inimene. Kahjuks ei tea, tema saatusest annab edaspidi midagi. Ja ka pataljoni ülem kolonelleitnant Carrell liigubki, et seda eeskuju võtta. Ja nendel oligi Allovi tulid niiskuse üteldud tenor, jälgige, kuidas käituvad vanemad, vot katsuge nendest eeskuju võtta, siis on seal palju Kerni missugune pidi olema eesti sõdur. Kõigepealt naudi valju häälega kõnelemist, seal julget esinemist ei saa aru nii et need natuke sosistas seal kuidagi ja juba kes oli seal jaoülem või tal pidi olema ka vastav häälematerjal, et ta suudisega seal komandosid anda. Selles suhtes on jälle väga suur erinevus tänapäevade ja ma vaatan, seal käib üks pisikene, sosistan, antakse parempoolne vasak pool ja see nagu ei muutu just nagu lähenetakse kõnelejaga või anda komandot eesti keeles. Seda asja niisugust asja vanasti ei olnud, seal käib julgelt, tuli juba ülemus sisse, tuli julgelt ja rääkisid ka sõdurid julgelt. Muidugi kui küsimus, mis tekkis arusaamatus, kui hõigati seal välja tavaliselt eraldi, jah, aga sa pead ütlema mina. Ja kui ma Narvas noorsõdurina võeti seal kasarm peal meid kokku ja öeldi, katad, ütleme mina, aga mõni jälle seal pikad juhtmed ei saa tarvitada. Jah, ja sõidad ju kasvõi kolm-neli korda, kas on ikka jah, jah, nii kaua kui mina kuni taipas, kui palju peab nii ütlema, sa oled kohal ja Narzan harjumuse küsimus. Sellised erinevused, noh, nii on, meie kutsusime nii jalaväesõdurid, kes kandsid sääresidemeid edasi, spindi villemid, tähendab, vaadati ülevalt alla, sisekuigi meil olid ka ette nähtud sääresideme, tähendab aga iga mees muretsevad oma isiklikult. Säärikud, need me käisime nii nagu juba nii teistsuguse välimusega linna vahel. Aga mis puutub nüüd võib-olla jalaväest ja tundra nöögide, mõned ikka kurtsid, et jah, et see asi ikka päris päris hea ei ole. Artur Rinne on kirjutatud mälestustes, kuidas seal pandi sõduris röökima kusagil Hermanni kindluse müüride peale ja aga-sid härrasniisukust. Vähemalt sellist. Assa küll ei olnud. Vastu õhtu sügavikku visati õlale jälle püssid, topiti vee vahet täis käsigranaate ja asuti regedele jääk trotsida külma ja surma ja elada pikale teadmatusele. Seda sünnist sündi kantud eestlase hingeomadusega. Kui on sõda, peab sõdima ja andma valu vaenlasele ja kui vaja, siis ka surra. Sõjas on eestlane halastamatu enda jaga vaenlase vastu. Jüri Remmelgas. Sõjakirjasaatja. Mind määrates sinnak staabi julgustus oli seal, kui midagi juhtub, mina organiseerin siis need mehed kokku seal toitlustajad ja värgid kõik, ja jah ja olis rebasaga ühes siis jah, ja nii me olime seal nii, kui tuli käsk minna kolpina korvpallilahingusse ja hispaanlastel meil vasakul ja ja siis 180, siis olid need numbrid 181 on meie 100 grafrosoodva pataljon, need olid siis paremal suur lage väli peale siis pass üks mõisahoone kolpa, mõisahoone, päiksepäästev säras seal ja kõva kolinat ja mürinat oli seal luuride kindlasti koondakse vägesid, et suurrünnak tuleb sinna. Nonii oligi mina käisin veel õhtu, ilus, selge ilm oli, päike oli veel kõrgel, käisin hispaanlaste pool seal. Maadiga oli õlut või seda veini oli ka seal ja sakslane varustuses omakorda Hispaania saadi, paraku said omakorda kõva varustus oli, võitsime seal veenia, jõime veel ja rääkisime asjad, nüüd tuleb ikka ühes luubis lahingat nooti, mürinat ja kolinat seal kõik on ja mina läksin siis tagasi sinna punkrisse ja panime kõik hakkama, need värgid seal ja tüvesse ja läks küljest lahti. Parajões Storm tuli, tuli peale, seal ja hispaanlast lasevad, jätsid lahti sealt vasakult ja sealt murdis läbi ja hispaanlast ajama, lihtsalt kohe mõtlesin, nende ma ei ole ja nagu Võrmal sõdi admistalt, eks ole, meil eest panid ajama, siis olidki, muutis neile siis mina sain sealt haavata. Ja, ja Tartu mehel läks käsi otsast ära, lõi kild, minul läks põlve, jalg piltsisse siia, nii palju oli siis veel tassitandid haavatud, meil punkrisse sinna ja aga meie velgulisin natukene tahapoole, siis Punarris tuli panni peale viisist raha pole, hispaanlaste laatsaret tuli seal rinde taga, kohe seal lõigati, sime käed ära, kyll seda ripendast veel ja niisugust noh, eeltööd tehti ja siis kes kannatas, pandi, siis pidi tahapoole, taksost uid vastu juba siis, kui me tulime. Noh, mitte ei tuld, vaid Tubiale olime, nägime, saastus, läksime, laulsime laule veel seal ja Saklaskeeroste ümber, suured ahelikud läksid seal vasturünnakule, kuid pärast jah, ja et laulad ise haavatuid ja tulevad sealt liini pealt ja laulad jäigad seisu, vahtis kõik seal, meie tulime ja meel sai tulema sealt, kelle hing sees oli veel. Kaugel, kaugel, kus on minuga kaugelt r? Kuulge, ta siin, Eestimaa pojad. Ta siia ootame teid. Verejaama ja sealt ja ja siis privas ossa ja, ja grivašee pidama sinna lahingut pidama iganes oli seal ja jäime rõngas, aga seal hõlma rõngas solil rebasega, siis olime ühes punkris seal ja, ja olime juba kolm päeva söömata, seal lennukid saaks alla küll mitmel korral juba, aga kõik läks venelastele madalale salt. Laske Alt lasti, siis noh, kõrgelt asi, selle tuul, mis omakorda veel ja kõik venelastel üldse saab, ma ütlesin, nüüd peame küll midagi tegema, surnud hobused, Ta on suurtükkide seal ja tõmbasime siis singis sealt ära, pehmelt panin Padile ja ühe tüki juba või ühepannide saime ära söödud, juba hakkasin teist tegema poisi tuba Kablutavad seal kiires seal seal maa sees, punkt, seal oli tehtud okstega, see suva, seda siis seisad kaevuda. Aga siis okstega oli tehtud kõik niisugused variandid. Jah, jaa. Siis tulijad juba lähevad ja neil on juba hakkab siis hävitava meediat, suured kitlid seljas valged moodons riided ja tuleb peale, no mina ütlesin, kuskile ei lähe. Ja käskivalt läksid välja, taha poolne aru välja tuua sealt ja algus hakkas taganema ja noh, nii paljudel korraga peale ja midagi olnud kuskil lähe tuleb vasturünnak ka nii poisi tolku kanna pealt seisus ja kohe minemas oligi niisugune asi, et pidasin selle ära, hävitasin selle ära selle rünnaku sealt veenel soo jumal, kus oli seal mitu sadaneid maas juba pikali, aga noh, kõikjal surm. Las poisid keerasid ringi ja pilgutas silmi, nad tegid ning teeseldes surnud on, kas hiljem saad põgenema või lihtsalt ei, tahad selle kuulidel surma, saadad saadangi anda või? Ja, ja siis korjasime kokku kõik ja ja, ja noh, pangi sõnad korretena taga, vangid ära ja seal oli niisugune asi, et seal mina esimese klassi raudristi saingi rinda seal kri rõivas ja teine klasse seal koltinaal aga siis esimene klass tuli siis grivasoos, see pandi seal teine päev seal rindel kõik ajutise lahingute vahele sinna ritta ja ja siis saksa major pidas seal kõne ja see pani mulle ründas leiuks, ras. Ma tahaksin kodus olla kui kallima viiluga ja üheskoos, sina ja mina võiks uus viibida. Praegu tundub kummaline, kui räägitakse niimoodi, et Nõukogude liidus oliter saavad mingisugune elad noorte meeste pilkamisi, Nende mõnitamine, Narva pataljoni algusest peale, kuni lõpuni ei olnud ühtegi konflikti ühegi sõduri vahel konfliktidele ainult sakslastega solvamata see, mis ta sellepärast, et Poola tüdrukutel eelistasid eesti sõdurit teid ennem õlut kätte ja siis tekkis konflikt, löödi näod sisse, aknad agad omavahel oleks olnud, öeldi saarede B-s või öödel, aga et oleks mingisugust mõnitamist või oleks mingi pilk, amet, ala absoluut, mida see oli tõeline? Sõdurite ühine vaim, mis sidus inimesi, kukkusid või põhimõte, kõik olid vabatahtlikud ja vabadusi põhimõtteliselt seda, et me tahame saavutada ühist sihti ja nagu öeldakse, igaüks isegi relva menda sõber ära ja igaüks püüdis aidata teist nii õppustel, kui hiljem manöövrit järgult käiks. Vot see oli, see, kõneldud on ja ta on niimoodi, et väga mööda, kui palju mehi siinsamas on olemas, hommikul tuleb Meriste siia, on siin mees olemas, kes Meriste, kes jalgadel kandis griva sos sillas välja, kusjuures tal olid mõlemad jalad oma läbilastud ta ise invaliid. Ja niimoodi palju Isama Mägedi poiss toodi lüps välja teed ja meie poolt haavatud, need tõid teise haavatu mehe välja. Vaat see on harvaesinev asi, tabas nimetatud kurrat minu pihta, mis see minu asi on? Male minema seda tunnetele ja meil oli nagu öeldakse, meie banneloni ühtlased hõbe ja kõik olid sel ajal see, vaatamata rahvusele vaatamata kupule kõigis ja mitte sellele ka, et keegi oleks kuskilt eri kompasin, mida kõikus võrdses. Siht oli ühine. Võidelda ei, vene rahvuse vastane võitlus, kommunismivastase Meile rahvus ei, tähed olid nad usbekid ja tadžikid Ukrainas. Venelased Me võitlesime kommunismi. Vasta mis meie maal oli niivõrd palju pahandust teinud ära, aga rappus meile mingit rolli. Ja kui ajaloos praegu võtavad sedasama sulesepp, kes praegult Ameerikas, sina tead teda, eks ole nii? Ma olen sellega nõus, et et Meie tüdrukuid taheti kõige Saksamaale tööle ja seal tohutu ruumis, kus tema vööbita perenaisesse niimodi palusid. Et härra Soldooted, kas te saaks aidata, tütar tahetakse küüditatud Saksamaale, et kaikad Maido viimaselt laga temas, milles asi on öösel 1000, sakslased võtavad tüdrukud gaase, viivad Saksamaale tööteenistusse mõni ja nemad tegid niimoodi, härra Sulev 100 küll, et tulge siia, Peeda märadega, siit keegi puudud. Siis tuli see samatalu tütar, peretütar ja veel 10 tüdrukut, tulin tuppa, need pantis põrandale keldrisse ja Sulev heitis sinna peale automaatili rinna pealt hakatud lahti. Kas vene tüdrukult, mis kola? Me oleme siin, pane uks sellest kinni. Nii. Üks nendest tüdrukutest oli rajoonikomitee komsomolisekretär. Nii, ja tema ütles, tule veel tol korral niimoodi, et kuidas ma ei saa sellest aru. Teie kaitsete meid selleks, et mitte küüditatud ja võitlete meie vasta. Tähendab, need mõistus ei võtnud seda kinni, et eesti võideldes kommuni. Võisid inimlikud hotetist kaitsta inimesi, kes olid määratud küüdistamisele. Kamber on süda seal mugallim roomee, ann mul. Ja kui veel keegi mees tahab olla, salsa ei vasta, tõi keegi teine. Härra Makarov, mulle on jäänud selline mulje, et kui me rivistasime kõik need endised sõjamehed, kes teie jutul on käinud ja kelle paberid on teie käes, siis me saaksime paraja pataljoni jagu raamatupidamist ja, või ehk isegi mitme meiega käest on läbi käinud vist küll umbes 1000 pensionitaotlus Saksamaalt ja ütleme nendest 1000-st 600 ringis on lahenenud positiivselt. Kuidas see töö algas, kuidas endised rindemehed teid leidsid, kuidas nad leidsid välisõigusabi advokaadibüroo? On neid pensionitaotlusi on olnud tegelikult mõni üksik ka enne seda, kui meie 90. aastal sellega tegelema hakkasime. Need olid siis paar, sellist inimest võib sõjainvaliidi, kes vaid üksikud inimesed, kellel kaotada ei olnud, enam mitte midagi, sugulasi ei olnud, lapselapsed ülikoolis ei õppinud ja kes selle Saksamaale pöördumisega mitte millegagi riskinud ja oma taotlused esitasid ja pensioni saidki paar inimest. Meie noh, hakkasime sellega tegelema 90. aastal, kui see ka see raha kättesaamine vabamaks muutus. Ja selle pensioni taotlemine taotlejatele ja nende perekondadele enam mingisuguseid probleeme ei tekitanud. Nii et praeguseks oleme sellega tegelenud umbes seitse aastat. Ehk oleks mõtet siiski korrata, et kes on põhikategooriad, kellel on suurimad šansid saada Saksamaalt sõja fil pensioni? Kõige rohkem on meile meie poole pöördunud lesed kelle abikaasa kas siis langes Saksa sõjaväes või siis sai haavata, suri hiljem haavadesse või langes Saksa sõjaväest vangi ning haigestus või suri hiljem Siberi vangilaagrites, see on kõige suurem kategooria. Väiksem kategooria on nüüd need sõjamehed ise, kes haavata said või pihta said, viga said sõja ajal või siis järgnevas vangilaagris ning selle tõttu praegu raskelt haiged on, ainult kordan veelkord ainult teenimise ja haavata saamise eest, kui see mingeid tagajärgi endaga kaasa ei toonud, nad ei maksa meie poole pöördub veel praegugi iga kuu pensionitaotlejaid, osalt selle tõttu, et pole info kohale jõudnud. Sellisest õigusest aga, aga teisest küljest ka selle tõttu, et see õigus võib tekkida alles praegu või tulevikus. Näiteks kui langes esimene abikaasa ja, ja mingil põhjusel lõpeb nüüd teine, hilisem abielu ka siis abikaasa sureb või see teine abi lahutab, siis tekib jällegi õigus esimese abi Kaseralt tood selle nii, et neid pöördeid on, meie pole kogu aeg. Aga taotlemine on läinud raskemaks objektiivsetel põhjustel oletan. Lihtsalt selle tõttu, et Saksamaal vist tundub, ei ole enam neid materiaalseid võimalusi, mis oli seitse aastat tagasi. Milline mulje on teil jäänud endistest rindemeestest inimesele? Ma ütleksin, et kõik inimesed eranditult on väga huvitava elusaatusega, nii et selles mõttes on see töö olnud, aga põnev minuga pärast sõjas inimese jaoks, eriti ajaloohuvilise inimese jaoks. Nad on elus kindlasti palju näinud ja ka palju kannatanud. Aga nad on, ma ütleksin, oma saatusest üle olnud. Kõige Eva. Ja halli? Korda olin ma õnnelik siis, kui kohtasin Oli Leila sõeli. Ja sa meeldisid mulle. Kaugelt närvi? Millal tulen, ei tea ju? Võitlus veel hinda Uta kallimaga tasa. Kaugelt värvitan. Millal tule neid? Kui kord vajasin hiiliva Ja kui me eile jääb või saabub seis helge Me kuulsime raadiost pidevalt, et rinne laguneb ja venelast juba tublit sõnast kohanimed nagu Kingissepa ja, ja, ja need tuttavad meile ja tekkis sarnane õiendamine saksa juhtkonnaga, et kas kavatsete meid see kätte, kui ära viia Eestimaa mahedas. Me lähme siit ise rindele eestimaale, nüüd pidevalt seal olles kuulasime ka noh, vaenlast kuulma kuulasime Leningradi jaamas sellel propagandasaadet, surm, fašistid ja nii edasi vene keeles eesti keeles. Ja, ja mäletan hästi jõululaupäev 1943 juba punkris koolsest kütada. Jõulupuud, eks ole, kõik toidud ja värgid olid valmistatud, vahva punker oli suur ja ajaviiteks. Me kuulasime kellegi aset, kuulamisvaenlane räägib ja teate, mis saade oli, saade oli siis eesti ohvitserid, korpuses tervitasid nyyd ohvitser, kes saksa 100-st lugesid ette seal terve rea ka muide selle Soodla nime ja terve rida neid nimesid, keda nad teadsid, eks ole, ja me kuulsime siis, et elavad niisugused mehed nagu Tom veel, eks ole, ja, ja, ja raja mõtlesin dünamo külmaks tehtud, eks ole. Pärnamäe ei olnud kuulnud ega teadnud, niuksed asjad. Kaukaasiasse Kaukaasia siis on hea ja terve rida veel eesti vanemad ohvitserid, kes olid korpulis, kes tervitasid oma tuttavaid Saksa sõjaväes. See oli üks niisugune huvitav, siit me kuulsime siis Eesti ohvitser on saabul küljes, ise me mõtlesime, et ei tea, kas see õige on, et võib-olla on niisama jutt. Ja aga siis meil oli Narva all, me teadsime juba raudselt vastus. Õhtuti rinne käis meil seal, eesrinne oli meie propaganda kompanis seal siis ta laulis sageli Artur Rinne, Artur Rinne ja, ja ütles, näe, kuradid, nende pool ka minu plaadid, õhtu lauldi sealt saabunud vaibunud õhtuks rahutu meri, eks ole, ja peale ehavihaga nii et kutsuti meid muidugi ülejal pakuti seal naised valgete linadega ootavad ja ja kõik niukseid, ilusaid muinasjutte, ilusalt meelitused ja jojo ja. Ma kandsin patarei ülemale ette, et vot niisugust eestlased on siia tulnud 16 meest ja ja määrati süüa. Patarei üleval üks kena mees pärast tuli välja Ober leitnant ja ütles, et tervitas meid, ütlesin, et teenistus on karm, aga õiglane ja Welt veebel, hakake tegutsema nende meestega edasinuia, teate, see viltu tuli välja ja see oli siis nii. Veldeeveeberson Rose, ütleme meil uitas piisa venelase Starsi naabrist tuli välja siis ütleb, et teate saksa keeles, et kuidas keegi kirjutada oskab, siis kirjutage oma lollid nimed, vot selle paberitüki peale. Kui oskabki, haara tööd, Austraalias sai surma. Estravel, mis keeles te tahate? Ta pani muidu keeli juurde, tead, et kas ladina, prantsuse, inglise ja kurat teab mis keeletage EDU poolide oskas ka haritud poiss ja niimoodi ja siis muidugi kirjutasima ja pärast me saime teada, miks ta nii sandisti meie käest küsis, sellepärast et seal oli üks kuraatid, et need olid musta töögal ja Reidundise kraatia ja malelaud oli punane, valge, punane, valge, kes mõngu sõjalennukitel neil ka. Ja vot need poisid tegid, abitöösid seal ja noored poisid on need pooled ei osanud kirjutada see devalveeris neid noh, selle kohaliku mehe silmis ja siis on niisugune asi, see oli üks või kaks päeva enne uut aastat ja, ja siis öeldi, et kasiinos on vastuvõtt, melu ühte barakki lükati meid sisse, teenistus meil ei antud nii edasi ja nii edasi ja seal oli siis niimoodi, et üks laud oli sakslasi, siis oli Polymaadi eestlastega ja siis tagaotsa 70 hobuseraua moodi asi oli seal ja kohalike daame kohaliku ülikoolist tüdrukud sinna kutsutud, no kuidas need istuksid sakslast, eks seal oli kirju rida ja tulevad sinna sisse ja muidugi me tulime ilma sinelid siiski kahin läbi, sest nemad olid säimat, patarei kodumaa pataljoni rindel. Lendur, hõbe, märkige Occinoika vasaku pooleli kool ja mida oli vaadata ja nii tulime sinna sisse, noored mehed, kõik tegime siksakki ka nagu meil visa lennu koolistel korraga ta tuuli taha seisma vasakult poolt istusime maha, tead nii krohvi eskaadris kui kapten lõua otsas kõik, siis müüdi seal kolm marka, niuke, klaasikene, likööri ja nüüd natukene rahas ka, aga meie tol ajal saime niimoodi, et ma väga täpselt ei oska ütelda, aga ühe niukseid kehvema auto vist oleks võinud kuupalga eest osta. Kusjuures niimoodi, et me ilusaid liiget suulage ja Fonsulage lendamise eest ja kurat, väikesed asjad. Ja siis oli see põhipalk ja nii edasi ja pool maksti pihku ja pool maksti siia Raekoja platsi palgakassa või hoiukassa oli siin vahepeal. Ja kui me hakkasime instrist läksime ära, siis meil oli pangaraamat tšekiraamat võtsime selle rahaga välja, nii et poisid ikka mõnel oli kohver rahaga ja siis korraga ütleb seal biopeoperemees, seal see patarei üle või, või seal keegi ütlevad. Nüüd härrased, loositakse välja Punase Risti heaks Saksa Punase Risti heaks, meie haavatud heaks kolm pudelit head prantsuse konjakit mäletataks ka müüdud, mis seal võis olla? Napoli oli siis kena halastajaõde, aidati sinna tooli peale niisugune Dio säärejooksuga nagu soldatid ütlevad ja, ja siis ta ütles, palun aktiivselt osa võtta ja teate, poisid ütlevad omavalit, teate, poisid, nad pätid küsisid meie käest, kas te kirjutate oskused, tead, võtame need kolm pudelid ära. Joome ise endale, teeme, võiks Eestiga enampakkumine, Marek Luts ja kusjuures loterii oli, kuulge, see loterii oli vat, ma ei ole ennem ja pärast kuskil kohanud. Nii et see pidi olema Ameerika loterii, et mitte 60 marka esimeste teiste 70 harga, esimest ja teist kaheksandat esimest teist kolmat korda seal, nii nagu sa häält tegid, üks 60 maksid 60 ära röövel, päris hari groteriinid, ilus, esimese pudeli saime niuhti kätte. Ja kas teate, seal oli niimoodi, et no Hoppelgapiteerimis tagusime küll kinni selle ühe auto auto, hinnavahepeal käis üks mees veel kohvriga raha toomas, barakist, lähedased raatlik kokku. Järgmine päev rääkisite sakslased, et me olime, kuna palk oli just olnud asjatagusele patarei kassa kinni, Patarei kasvada kinni, saksa tädi siis tegime, lõpetasime, pani i-le täpid peal, mitte selle esimese pudeli ja mitte ka selle viimase vastupanu oli murtud, selle viimase saime täitsa lihtsalt kätte. Vaat selle keskmise üks mark oli kõik, vot seal keskmise viisi mina siis läksi sinna kuraatoriteedistusid kaheksa x mustad mehed olnud üks pisikesel käpukil ja panin neile sinna kurat laua peale selle auto rahasvat puder ja surusid vendadel kätt. Et oh, rüütlikes looja ja sedasi panime selle asja ära siis üks nädalake hiljem teatas, et nemad olid kurat, Berliiser küsinud, mis mehed need eestlased üldse on, mis tuli välja, et me õnnitleme teid, seolidaaria tõugu vaatrismi, saime teada. Tüdrukud kõik meie ümber pärast, kõik jätsid oma robus õied maha ja siis tulime rida, Miisid oli küllakutseid perekondadesse, perekonda sureksime ladusalt saksa keelt, muidugi perekondades sinna ja, ja, ja siis ühesõnaga meie elasime seal, tähendab, tõstsime eesti prestiiži vajaliku kõrgusele. Eesti sõdurist rääkisid Egon odar Albert traks Mihhail pen, Ivo Mašova, Leo sipelgas, Kaljo Alaküla ja saate toimetaja Lembit Lauri. Jaa.