Ja ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Täna siis teenivad rahvast Heidit Kaio Sulev Valner ja Aarne Rannamäe. Tere hommikust, kolleegid. Tere hommikust. Ilusat uut aastat ja, ja kõigepealt paremat uut aastat sullegi alati paremat. Aitäh, aga jah, mina, mina küll ei kurdaks, mina küll ei kurdaks, et kuidagi ei oleks see aasta see eelmine olnud. Nii. Aga loomulikult, mis meister ikka kõigepealt kuulajatele head uut aastat. Et see täna on meil nagu lubatud. Homme on siis kolmekuningapäev ja siis tuleb juba tulla tihelegi eesti rahvavaenlasega, et. Alustame siis sellest väga originaal sellest küsimusest, et kuidas siis uus aasta tuli. Avada sulle hästi tuli, hästi, tuli tagasihoidlikult kõvasti paugutades, aga muidu tagasihoidlikult, et ma saan aru, et selle aasta tulevärgid olid siuksest individuaalelamurajoonides suurimad suuremad kui ei kunagi varem, et kõik olid leidnud oma paugutajad, ütleme siis oma tee paugutajate lettide juurde, et et ma ise olin küll Aegviidu kandis, aga ma saan aru, et Nõmme Nõmme nägi välja nagu selline Velikije Luki all, et, et puud, männid, eks ole, ja siis just täpselt tosse siis sellised tuh, väiksed sähvatused siin-seal, et et jah, niimodi paugutades. No minul vist kolmandat taastati järjest, tuli uus aasta Eesti kõige kõrgema künka otsas ehk suure munamäe tipus noh, mis on tegelikult ju praktiliselt minu koduõuest vähem kui kilomeetri kaugusel. Nii et et seal, jah, on selline ilus kogukonna kokkusaamise. Üritus juba hakanud tekkima, et see oli väga armas, et, et selline koos kogukonnaga seda uut aastat vastu võtta. Mulle tundub, et on, on päris hea mõte ja ja mida rohkem olen ülekandeid nendest tohututes läbudest, mille keskel väga võib-olla ei tahaks? Ei tahaks olla, siis ma mõtlen, et päris hea on olla natuke väiksemas kohas. Ja mina olin just vastupidi, läbu keskel. Ja läbu ei toimunud mitte Eestis, nii et läbu oli ka teistsugune, kui kui me, kui me Eestis oleme, oleme harjunud nägema nii, et nagu need olid siis maalin. No ütleme, meie suurel kodumaal Euroopa liidus ja Viini linnas ja, ja siis sel hetkel vähemalt ja siis oli vahva, 10 sajad tuhanded inimesed, mis kümned, sajad tuhanded kindlasti olid siis Austria pealinna tänavatel ja ikka väga vahva vaatepilt oli see, kui kui uue aasta esimesed sekundid käisid ja järsku üle linna hakkas kostma Straussi viini valssi ja kõik tantsisid selle järgi kujutad ette, sajad tuhanded inimesed tantsivad viini valsi lihtsalt spontaanselt. Aga. Läbuks ma seda väga ei nimetaks, sellepärast et pulss hõõgvein ja õlu voolas ojadena, aga purjus inimesi ei olnud ja keegi ei muutunud agressiivseks. Pauk oli muidugi kõvast. No siis ilmselt ilmselt oli Viinis asi tõesti väga hästi ühtpidi väga hästi korraldatud ja ütleme selline võib-olla tõesti on hiilgav idee ka muusikalise taustaga anda inimestele nagu toon kätte, sest tihtipeale on vaja ju ainult natukese, et eestvedajad annaks kätte tooni, et inimesed hakkaksid käituma natuke teistmoodi, aga ma ei ole päris vaadates seda pilti, mida nüüd kallid kolleegid uudistesaadetest näitasid, mis toimus vahetusel Tallinnas, mis mida raamistasid. Päästeameti ja politsei, sellised nukrad teated, et oli, oli üks hullemaid öid, mis, mis neil viimasel ajal olnud on. Et, et see mulle tekitas selle tunde, et ilmselt ilmselt oli seal midagi, millest, mille puhul oligi tore, et ma seal ei olnud. Just aga tegelikult, pannes kaks juttu kokku, siis võib-olla tõesti Tallinna aastavahetus vajaks ka mingisugust teistsugust tonaalsust ja siit ka siis ütleme, korraldajate poolt seda väikest nisukest või seda väikest tõuget, et see teistsugune tonaalsus sinna sinna anda. Jaa, aga ma mõtlen, et ma ei ole vist varem olnudki aastavahetusel Eestist ära, nii imelikult kui see ka kõlab, et et paljudel eestlastel on see lausa nagu elustiiliks kujunenud, et tingimata, et aastavahetuseks ära, aga mulle see mõte meeldib ja ma arvan, et kui ma mõtlesin selle hetke peale, kuidas, mis kõik Eestis toimub, et lauda paremini täis ja ja lookas ja, ja kõik on juba kergelt söögised ja joonised ja värviline pilt särab toanurgas, kõik vahivad telekat ja, ja, ja see ei ole mingi liialdus, et hea küll, sina Sulev olid seal üleval mitmesaja meetri kõrgusel, aga, aga üldiselt vaatajanumbrit teleka õhtul oli, olid ikka masendavad pool miljonit ja rohkem, et oli, oli seal juba näiteks noh, päris päris õhtul, kui 300000 oli täiesti tavaline, et ju see eestlasteks rahvussport on see eriti vana-aasta õhtul teleka vahtimine. No aga miks mitte, et ma nüüd ei võtaks kui sellist halvustavat hoiakut? Kas ma võtsin halvustava hoiaku, mina natuke Minglagunaalses lugesin siit välja, jah. Ei, ei, ei olnud halvustavad, et igaüks teeb, mis ta tahab ja huvitav muidugi see, et kolleegidega ka olemas. Tänud siis telemajas. Et kõik telejaamad Eestis panustavad ikka meeletult vanaste õhtusse. Et ETV ka muidugi jõulude aega, aga, aga just vana-aasta õhtusse sinna sinna nagu noh, ressursi no kui ei tunta, et vaatajanumbrid näitavad, et tasub panustada jõe ja kuna see on rahvuslik sport, siis, siis loomulikult tasub aga aga just, et ka teised kanalid ja, ja näidatakse noh, ütleme nihukest meelelahutust on, on seinast seina on ikka on ikka väga niisugust süldiga või tordiga näkku ja on natuke peenemat ja on, on päris peent ja mõnda peab nagu noh, kas või näiteks nagu tujurikkujat peab, peab kaks korda vaatama, et kõikidest nagu nüanssidest aru saada, et see vist kuulub nagu siis selle hea huumori valdkonda Heimar, lengi pahanduste parandamisele vaatamata. Aga aga ei, ma pean tegelikult silmas mitte ainult muidugi vana-aasta õhtut, vaid vaid natukene päevi enne ja, ja, ja pärast aastavahetust silmas ka, et et kõik, see on juba niisugune tuleb muidugi irisemisena, aga, aga niisugune noh tuhandeid kordi nähtud. Kui ma näen jälle, vanamees võtab, ta on elus kõike näinud, kui ma näen, ma näen jälle. Peaministrit on statistikat ja numbreid pretsimas ja siis vabariigi president ja järgmine hommik kell siis riigikogu esimees ja nii edasi ja nii edasi siis. Seda nimetatakse turvalisus, eks, et elu läheb edasi. Kõik on endine, eks ole, et selles on omad plussid. Ma varem ei ole muide seda ja kohe-kohe, Sulev, ma ei ole varem kohanud, et seda, et, et sotsiaalvõrgustikus nii aktiivselt on hakatud arutama selle presidendi kõne koha üle õigemini aja üle, et see 10 minutit enne enne aastavahetust, et kas see on nagu ikka õige koht, kui kui, nagu ma ütlesin, lauad ja söögid ja joogid ja, ja, ja kõik muu, eks ole, ja siis siis tuleb surmtõsine president ja, ja paneb meile sellist noh, elu, elu põhitõdesid, nii lõppevast aastast kui ka kui ka tulevast aastast. Mis teie, mis te üldse arvate selle kohta? Sa mõtled selle presidendi kellaaja kohta stendi kõne kellaaja kohta? Pigem on siin see probleem, et inimesed, kes on, kes, lähevad ikkagi vähemasti 10 minutit enne keskööd väga paljud välja, et vaadata tõesti ilutulestiku, ükskõik, on see Tallinnas Lasnamäel. Et nad kipuvad sellest otse üle kanda, silma jääma. Et siin on võib-olla ka üks mõtlemise koht, et suurematel avalikel üritustel isegi võiks ju ekraani peal just nimelt seda seda hetke näidata minusuguse inimese jaoks võib-olla enamik seda rahvast ei tahaks seda. Mul seal, no miks mitte, võiks täitsa olla, üldse ei oleks tehniliselt võimatu, aga samas muidugi minul on olemas nii digitelevisioon, ma saan rahulikult panna ta salvestama ja ja kui ma tulen näiteks ütleme sealtsamast ütleme väljast näiteks kell üks öösel tagasi ja tahan siis ikkagi presidendi kõne üle vaadata, siis, Ta teha, sa saad pärast seda netis ka ja lugeda saad ja, ja see ei ole probleem, aga Sulev ega siis kõik ei ole nii õnnelikud inimesed nagu sina. Et on oma Mägija kilomeetriga hobusel ja võitsin alati otsa ronida. Siin paneelmajade vahel ei ole, meil on küll näe nimelised paneelmaja taga, aga ei ole niisugust kohta, eks ole. Kus, kus ronid, ei, ma lihtsalt. Ma arvan, et ma arvan, et saluuti on seal vägagi palju. Mida rõdudel Ja erinevatel kellaaegadel tund enne, tund pärast ja kes mida, kes mida tähistab, aga ei, lihtsalt. Kui me võtame selle kogumi nagu, et, et kõigepealt peaminister traditsiooniliselt, ma ei tea, mitu aastat juba pikka-pikka intervjuuga ja siis president ja siis riigikogu esimees ja et kas, kas seda riiki nagu vot-vot, kui ma Euroopas seda asja vaatama, ütleme siis kasvõi ütleme, telekas, telekas ei, praktiliselt ühe üheski Euroopa Liidu riigis. No ilmselt erand on siin Läti ja Leedu, aga ma ei ole päris kindel? Ei, ei nagu üldse ei tee sellest päevast välja, pannakse suhteliselt tavalist programmi muusikat ja ja varem salvestatud asju ja nii edasi, et, et keegi ei, ei, ei kuluta selle selle peale eriti palju meil on, meil on see juba juba nõukaajastu sügavast nõukaajast tegelikult ju pärit, et vana-aasta õhtu on see, kus kus ikka, rahakotirauad on lahti ja, ja siis kõik, mis sinna on jäänud, kõlisema kõik, kõik sealt välja ka veeretatakse, milliseid pärast imet näppu ja ja näidatakse paar-kolm päeva ainult ainult kordussaateid. Aga aga ma mõtlen just seda, seda riigiisad esinemisi, et, et kas nagu lihtsalt riiki ei ole palju niukseid riigi manitsemist või sest kokkuvõttes ju ju tegu on ikkagi noh, kas valitud ja ikkagi noh, need kolm ju kõik on nagu valitud ametipostid. Et sellist riigipoolset nagu nagu näpuga näitamist, et et noh, kas see ei ole rohkem nagu ikkagi niisugune nagu lõbuaeg ja aja mahavõtmise aeg ja siis tullakse jälle ja, ja loetakse üles sulle kõik need probleemid ja ja noh, peaministri puhul ka kõik kõik numbrid, mis, mis ta lastejooksul meelde on jäänud. Vaatasin seda kole intervjuud seal Treffneri gümnaasiumis, mis oli siis tehtud peaministriga siis esimese kahe minuti jooksul ma arvan, et 10 arvu tuli nagu kuulipildujast enne kui nii-öelda päris intervjuuks läks. Et ma pidin alguses selle asja nagu tagantjärelevaatamise pooleli jätma ja uuesti noh, kasvõi kollegiaalsusest ja, ja teada tahtmisest, et mida siis peaminister oli see seekord öelda uuesti uuesti üle vaatama, et et, et kas see on nüüd see, see aeg ja koht, et tunneme ennast vabalt rõõmsalt ja me oleme aasta otsa nii-öelda haard koori pannud nii poliitikud kui ka meie, rääkimata siis sellest täiesti spetsiifilisest aastast mida see 2012 oli. Ma olen sinuga nõus, et võib-olla selle aasta lõpp oli selles mõttes eriline, et seda riiki sai tõesti palju ja seda mitte ainult mitte ainult siis nende kõnede tõttu, mis tegelikult on traditsiooniliselt ja mida ma väga ei kõigutama ei asuks, et peaministri intervjuu on oodatud ja tegelikult on ka ka siis presidendi kõne alati aastavahetusel oodatud ja ma arvan, et sellele selle koht on täiesti õige aga huvitaval kombel ka tegelikult muu ajakirjandust näiteks Ekspress tegi neli lehekülge Ansipiga intervjuud, mis, mis läheb üsnagi sellesse samasse konteksti kui, kui ka see, kui, kui Eesti Eesti siis televisioonis Andres Kuuse tehtud intervjuu peaministriga, et tõepoolest sai seda riiki palju ja kusjuures mulle tundus, et seda, seda riiki sai palju, sellepärast et et ajakirjandus ootas, et nüüd aasta lõpus, siis võtame asjad kokku, mis kõik mäsu, mis siin aasta jooksul on toimunud, võtame selle nüüd kokku ja siis nüüd öelge teie nüüd seal riigimehed, et mida te siis nüüd sellest õppisite või mis need siis nüüd targemaks sai saadud. Et On võimalik, et siin oli ka sellist sellist ootust üleval ja, ja tõepoolest, sellel selle aasta lõpus oli riiki rohkem kui võib-olla mõne teise aasta lõpus. No kui nüüd tahta natukese intrigeerida, siis ma väidaks täpselt vastupidist, et kui vaadata seda vana-aasta õhtu programmi vähemasti seda viimast päeva, siis siis presidendi kõne oli üks, 10 minutit. Kogu ülejäänud programm oli ju ikkagi meelelahutus. Et kui selles proportsioonis vaadata, siis seda nüüd küll väga palju ei olnud. Et välja arvatud siis ka see Aarne, sinu enda juhitud aasta kokkuvõte aktuaalses kaameras, mis oli minu meelest väga hea. Et et vastupidi, mina, mina ütleks niiviisi, et et võib-olla nendele riigijuhtide monoloogidele lisaks, sest ega see peaministri intervjuu ka palju muud ei olnud kui suhteliselt selline monoloogiline. Et et endale monoloogidele lisaks ma oleks oodanud võib-olla natukese jälle rikutud, kuna sellise sellisest poliitika gurmaanlasest. Aga ma igatseks mingit sellist Urmas oti aastalõpusaate moodi tõelist aasta ja mitte ainult, aga ütleme siis selle Eesti elu tänase pildi niisugust suurt kokkuvõtet, kus kus oleksid jah, need külalised, kes tõepoolest mitte ainult poliitikas, vaid Eesti ühiskonnaelus, ütleme ka kultuurielus on olulised inimesed ja nad tõepoolest mõtestavad seda elu täna siin ümber võib olla, mis ei tähenda seda, et nad võtavad tingimata kokku just seda lõppevat aastat, aga aga tõepoolest, et mõtestavad ja seda, seda pigem ma oleks veel lisaks tahtnud. Mina ei oleks. Aga võib-olla mitte viimasel õhtul, vaid pigem pigem ütleme siis see, selle õige koht oleks nüüd küll päev-paar enne seda vahetust ilmselt nagu ta ka oti puhul oli, ega ott ei teinud seda ju ka mitte sellel 31. õhtul, vaid ikkagi päev-paar varem, enamasti 30. jah. Minu meelest on see läinud aasta küll olnud nii mõtestamise aastaga, üldse saab olla, kuidas ikkagi nädalast nädalasse ja kuust kuusse püütakse mõtestada seda, mis siin toimub. Et mis on väga lahe olnud, aga mul on tunne, et, et sinna veel nagu ühte veel sellist kokkuvõtvat mõtestamast mõtestavat mõtet, et seda on nagu väga keeruline leida ja seda enam, et, et see protsess ei ole lõppenud. Loodetavasti see mõtestamine läheb veel edasi. See peabki minema ju president oma kõnes seda viitaski tegelikult esmaspäeval, nüüd hakkab alles peale. Nojah, sellest me räägime sellest kavandatavast rahvakogust, aga, aga presidendi kõne oli hea selles mõttes, et tal oli niisugune Krestomaatiline. Mulle mulle kuidagi tundus, et, et Marju Lauristin on kokku selle kirjutanud või ühesõnaga, see, mida siis nii-öelda helgemad pead aasta jooksul on, on, on öelnud, siis need kõik need punktid olid, olid ju tegelikult presidendi aastavahetuse pöördumises sees kõik see, et et Eesti küpsemine ja mida, mida president siis rõhutas korduvalt ja, ja siis noh, kodanikuühiskonna niisugune esiletõus ja poliitikute manitsemine, no kasvõi see, et valimisvõit ei anna õigust, et teile siis neile teistest teerulliga üle sõita ja kõik need muud kohad, mida, mis tuli mulle väga-väga tuttavad ette, aga, aga ilves, iga iga iga lause oli just nagu just nagu üks üks artikkel mingisuguse ühiskonnale olulise inimese varasemast. Kas sellisest pöördumisest või, või mingisugusest aja ajakirjanduslikust väljaastumisest. Mina jagan sedasama mõtet, et Ilvese kõne oli seekord hästi lihtne hästi-hästi selgelt arusaadav ju hästi selgega sõnumiga ja see sõnum oli siis see, et aeg on pöörduda siis nagu Eesti Siseasjade juurde või aeg on tegeleda meie inimestega, et ja see mõte on väga, väga, et hea ja täpne mõte, mis, mis tegelikult on kumanud nagu terve aasta otsa allteksti, nagu kõikide nende debattide taustal. Ja samas samas president võiks öelda isegi, et sekkus ka nagu päevapoliitikasse, kuigi kuigi see, see, see, selle, see, selle päevapoliitika ja nii-öelda põhimõtteliste väga põhimõtteliste asjade piir on, on sageli väga hägune, no kas või seesama tsitaat, et aga riigiasutusi ei pea koondama pealinna ja ja teid ja muud, siis taristu tuleks väljaspool pealinna arendada jõulisemalt ja elekter peaks olema maal taskukohasem ja, ja kõik need, kõik need muud mõtted, millest siis tegelikult ju aasta jooksul on, on väga ja väga palju räägitud. Aga seevastu jälle peaministri intervjuu, sellist sellist sügavust ei kandnud, võiks öelda. Kuna meie online meedia on kogu aeg näljane ja telesaated sealhulgas igasugused intervjuud eriti aasta lõpul toimub, on, on väga hea niisugune toidulaud online-meediale, et kõik korjatakse üles, vaadake kasvõi, kuidas tsiteeritakse kasvõi minu kanalil jutusaateid kohe pärast saate lõppu seda, et meie oma Uudisteportaal seda teeb, see on nii-öelda noh, meie meie saatepikendus. Aga et seda teevad ka ka teised ja, ja kõik korjatakse üles, mis, mis vähegi mis vähegi tsiteerida kõlbab ja kui me vaatame neid, mida siis nagu peaministri intervjuust üles korjati praktiliselt üks lause või, või üks mõte. Mida siis Kristen Michal valesti tegi, see oli kõik sellest. Kusjuures märgiline oli ka see, et Eesti Ekspressis ilmus neljaleheküljeline artikkel, peaministri intervjuu 20 peaministri intervjuu, kus te tsiteeritud mitte midagi. Ja seevastu päev hiljem ilmus Siim Kallase intervjuu, mis praktiliselt lammutati tükkideks, et sealt nagu iga tema hingetõmme oli tsiteerimist väärt, et see on nii huvitav, et peaministri sõnavõtud seekord ei pälvinud nagu mitte mingit tähelepanu. Jah, noh, eks selle lõppenud aasta taustal siis ma kujutan ette, et kolleeg Andres kuusel oli, oli ka tõsine väljakutse, et et mismoodi nii-öelda käsitella siis peaministrit, sest Kuusbani vapralt sealt ja ma ei räägi, kuulsin, ma räägin põhimõtteliselt nagu, nagu kuidas ajakirjandus peaks siis arvestades just seda aega ja kohta ja objekti mida parasjagu nagu siis vaatluse alla võetakse. Et, et kuidas peaks nagu, nagu käsitlema, et ühest küljest on nagu aastalõpuintervjuuga tegevus ei ole mingisugune Haato kust sõidaks iga 20 sekundi tagant küsitletavale sisse ja ajaks ta vihale ja närvi ja vaataks, kuidas ta vastu peab. Teisest küljest jällegi sinisilmselt vaadata otsa, kuidas plaat keerutab seal lõbusalt, eks ole, plaadimasinas noh, ka päris ei saa. Et need on, need on niuksed jah, niuksed, väiksed ajakirjanduslikud, Finessid, mida, mida kõik need, kes on, on, on teinud taolisi intervjuusid kui või kellel üldse seal nagu elukutseks on, et et nad teavad, milles, milles need raskused. Kuuse kiituseks saab öelda, et ega ta jätnud midagi küsimata, et need teemad, mis olid, mis olid aasta jooksul üles kerkinud, need aga sealt vaprasti läbi käis ja, ja samasuguse vaprusega pani peaminister vastu ikka sellesama plaadi pealt, mis tal juba enne olid, oli sisse kõrvetatud, et et jah, et sealt nagu ütleme, et, et kuusel ei saa midagi midagi ette heita peaministrile ehk võib-olla seda, et seda juttu me olime juba kuulnud ja on ka aru saada siis, et nagu selle Aastase vestluse käigus ei ole midagi muutunud. Nojah, ütleme, minu meelest oli, oli tegelikult väga selline sõbralik intervjuu ja, ja seda ei saa ilmselt, et aastalõpuintervjuule ette heita, et tõepoolest ei olnud, ei olnudki eesmärk peaministrit nurka ajada. Võib-olla selle saatejuhi ilmse sõbralikkuse juures oli minu jaoks isegi natuke kui peaminister ise võib-olla liialt sellisel kaitse positsioonil ta võinuks tunda ennast vabamalt ja, ja ma ütleks riigi mehelikumalt, et et minule ja ei tunne seda. Järgnevad vaadates, et peaminister esineb mitte niivõrd Eesti riigipeaministrina, kuivõrd Reformierakonna esimehena, kes peab juba nagu isegi saatejuhi poolt esitamata küsimuste puhul ta nagu instinktiivselt püüab õigustada. Et see, see nagu võib-olla tarbetu hoiak natukese, aga loodetavasti ka peaminister ise saab, saab sellest aina rohkem üle ja, ja uuel aastal nüüd on, nüüd on vahepeal natuke vahet olnud, õnneks, et selles mõttes on see jõulupuhkus ju ju väga kasulik. On ka kogu Eesti riigile, et et tõepoolest see paar nädalat ei ole mitte ainult koolivaheaeg, vaid vaid on ka väike selline hingetõmbepaus ühiskondlikule elule, et et võib-olla õnnestub uuest nädalast nüüd natuke avatumalt edasi minna. Nonii olgu siis 2012 on läinud ja 13 on käes ja, ja mis tast aastavahetusest enam. Et veel nädalakene ja ei mäleta tolle aastavahetuse, ei intervjuusid ega nalju, aga no võib-olla seal mõned üksikud, mis, mis jäävad nagu nagu keerlema. Aga räägime siis sellest, mis, mis meid ootamas, et me ei taha seda kindlasti. Ma usun, et olete minuga nõus, ei ole mingit soovi tegeleda ennustamisega. Aga see on üks tänamatu maid, töid aga, aga ometi mingisugune ette vaade võiks olla, noh, see see rahvakogu. Nüüd sai korra juba ära mainitud, et ehk siis valimisseaduse, ettepanekute, valimisseaduse ja erakonnaseaduse muutmiseks. Et see peab mingi tulemuse andma, kevadeks peab olema, siis avatakse nüüd siis ülehomsest veebiportaal kus on siis nagu ka president ütles, oodatud kõik ettepanekud. Targemad, ja vähem targemad, julgemad ja vähem julgemad ja siis lõpuks peab sellest vormuma ka mingisugune mingisugune tulemus, et mis, mis tulemust me ootame. Esimene tulemus kindlasti on see, mida me ootame, et, et asi ei soikuks. Ilmselt. Mina jälle ennustan, et see asi on hääbumisele määratud. Sellel ei saa olla pikka iga, et see on üks, üks lipuke, mis, mis nüüd riigimehed võtsid välja, millega lehvitada, et me ju näete, me ju teeme midagi, et me näete, me anname teile, anname teile sõna ja nüüd palun kirjutage sinna postkasti, mida, mis, mis te tahate, et et siin on nagu, miks ma sellest, miks ma arvan, et seal hääbumisele mäletad, on see, et ütleme, sellise laiema rahulolematuse põhjus ei olnud mitte see, et pole võimalust sõna sõna võtta või pole võimalust arvamust avaldada, vaid selle põhjus oli see, et, et seda arvamust ei võeta kuulda. Et anda uus võimalus nagu jälle mingisuguseid seinu täis joonistada ja kirjutada ei lahenda, ei lahenda mingisuguseid probleeme. Seda enam, et tegelikult need, need kitsaskohad on tegelikult selle aasta jooksul juba miljon korda läbi räägitud. See, millega rahul ei olda, see on ju tegelikult seda, seda, seda on tõesti mitmeid mitmeid kordi räägitud, et miks, miks see peaks siis jälle uuesti uuesti siis keegi võtma kokku, kui ma seda mingisugusel seina peal loominguks valama, arvan mina. No mina ei oleks ka liiga optimistlik, aga teisalt, kui ette öelda, et nagunii midagi sealt välja ei tule, siis oleks mõnes mõttes ka iseendasse mitte uskumine, et et võiks ju võiks ju vaadata ikkagi optimistlikult, et et ta on antud üks võimalus. Aga ma olen Heiditiga täitsa nõus, et peaküsimus ei ole mitte selles, et kas tulevad mingid ettepanekud, vaid et kas on olemas mehhanism, et ja kas inimesed saavad sellise tunde, et tõepoolest sellest midagi sõltub ja sellega arvestatakse ja ja tõenäoline tulemus on nii ja naa. Et ma arvan, et kindlasti saab olema pettumus neile, kes arvavad, et iga sõna, mis sinna rahvakogu seinale kirjutatakse, on kulla loodusega ja seda võetakse nii-öelda arvesse. Et nii see kindlasti ei lähe. Aga samas ma arvan, et mõni neist ettepanekutest võib-olla just tänu sellele väljundile ja ka tänu sellele, et et tegelikult president on sinna taha pannud oma moraalse autoriteedi. Ja, ja see ei ole päris päris päris vähe. Et, et selle täielik ebaõnnestumine ikkagi ka tähendab selle algatajate jaoks ebaõnnestumist ja, ja selle tõttu pingutus, et, et see annaks mingigi tulemuse, saab olema ikkagi päris märgatav, ma usun, ja see, see annab jälle omakorda lootust, et et ei, ei lähe päris nii, et kirjutatakse mingid ettepanekud ja poole aasta pärast. Ühesõnaga, et see kõik sumbub, nagu oli mingi portaal, täna otsustan mina ütleme ja mõned muud sellised, mille puhul tõesti oli see oht, et et, et see ei jõua mitte kuhugi. Noh, samamoodi nagu et kui kutsuda kokku mingi komisjon, kus on küll tähtsad ja toredad inimesed, aga, aga selle komisjoni töö tulemus kedagi ei huvita, siis on ju ette teada. Et see motivatsioon kaob ruttu ära. Et ma arvan, et see rahvakogu on niisugune vahepealne asi, et ta ei, ta ei anna sellist ei ole päris uus põhiseaduslik assamblee ilmselt mitte selliseid volitusi ju sellel asjal ka taga ei ole. Aga, aga ta ei ole ka päris selline, et et tegime suvalise kodanikualgatusena ühe ühe kodulehekülje ja vaatame, mis saab, et, et tal on kuskil natuke seal vahel. Jah, aga ma ei ole siiamaani aru saanud päris täpselt, kuidas kuidas see mehhanism nagu edasi ikka toimib, et tulevad veebikeskkonda. Rahvakogu ma ei tea, mis ta aadres on veel vist tulevad mingid ettepanekud, tulevad rumalalt ettepanekud, tulevad, targad ettepanekud, tulevad mõistlikud Mõõdukad radikaalset no mis iganes. Et kes nad nagu kokku võtab või, või kes hakkab nagu selle selle ilmselt tuleb ettepanekud, palju selle selle suure kogumiga nüüd nagu tööle. Ja, ja missugune on ikkagi see see survemehhanism, et see jõuaks siis nagu parlament, et parlament saaks hakata seda käsitlema. Ja, või noh, mis parlament, parlament, eeltöö tehakse loomulikult erakondade tagatubades, eestubades, koridorides midagi sõelutakse välja seal, eks ole. Et mida, mida, mis nagu mida nagu võetakse ja mida jäetakse, kes see, kes see nagu otsustab. Ma tuletan ikkagi meelde ka meie president andis aasta lõpul siis teisele kuusele intervjuu ja, ja ma tuletan meelde, mis ta, mis ta seal ütles, et et kui, kui ettepanekuid asjast nagu asja ei saa, siis tähendab ei ole piisavalt väärt asi, see on minu, minu nagu tõlgendus, mul ei ole praegu hetkel tsitaati käepärast võtta, aga, aga selle asja mõte oli see. No ei, tule siis ei tule. Sest ega ega vägisi selliseid asju ei saa nagu president, no ju siis see asi ei ole piisavalt tähtis mille, mille eest me oleme siin nüüd rohkem kui pool aastat juba juba juba käratselt. Minule tundub, et see mulle, miks, miks mulle see rahva rahvakogu mõtte nagu väga ei istu, on, ongi see, et, et kogu see käratsemine nagu kanaliseeritakse mingisse port Itaaliat, et kudenud seda portaali kallikesed ei suuda. Kallid inimesed, eks ole, teie, kes te siin olete ka ära, et sa ei suuda nagu täita piisava sisuga siis järelikult käratsesite tühja asja eest. Ja tegelikult me ju me ju kõik teame, et, et see on suur osa sellest kärast, mis, mis nüüd siin aasta otsa või pool aastat viimased pool aastat on toimunud, on, on selle ümber, et erakonnaseadus ja erakonnaseaduse siis erakondade rahastamist puudutavad punktid ei toimi või need on, need on vähe pädevad, et nende, nende põhjal ei ole võimalik kedagi vastutusele võtta, et ei ole võimalik tõestada mõjuvõimuga kauplemist ja nii edasi, et ja need on, need on sellised küsimused, mida, mida on ühiskonnas arutatud tõesti uskumatult palju kordi ja need on puhtalt riigikogu taga. Riigikogu, kes peab iseennast hakkama nagu reglementeerima, ei ole võimeline seda tegema ega näita mingisugust tahet. Ma ei näe mitte mingisugust nagu arukat mõtet, et miks peaks seal rahvakogu seinal seda, seda kära ja uuesti uuesti üles kütma, kui see, see pall on hoopis hoopis teises kohas, palju on hoopis teises majas ja noh, teine asi, mida, mida ka noh, siin on nüüd küll juba aastaid ütleme hiilgutud, mille üle on see poliitbroilerite süsteem, et või, või siis see süsteem, et et riigikogu ei ole esinduslik või et keda riigikogu esindab ja kuidas sinnas esinduslikkus tekib. Et mis on, mis on siis tegelikult nagu valim valimiste küsimus tõesti, mida, mida on aastaid räägitud, siis see on täpselt samamoodi, et no mida see seal, see üks, üks sein saaks seal nagu väga ära lahendada, see küsimus on olnud olnud pikka aega ja, ja, ja, ja selle seina peal seda nagu ära selgeks ei räägi. No mina ei ole väidaks, et see rahvakogu võib-olla üks vahend, mis natuke aitab asjadele kaasa, ega tema ei ole mingi imerohi kindlasti ja tema ei ole asi iseeneses, aga aga ta võib anda mingi väljundi, mida mida kas või ettekäändena kasutades ka parlamendil on. On lihtsam taganeda teatud senistest kivinenud seisukohtadest, et näete, tuli selline signaal ja, ja nüüd me saame tõesti oma seniseid seisukohti natukese muuta, sest muidugi parlament päris iseenda peast seda hakkaks tegema, võiks nende kas või erakonnakaaslased küsida, et kuulge, olete hulluks läinud või hakata seal nüüd enda hüvesid, et kuidagi alla kiskuma ja erakondade huve huvidele vastu töötama. Et pigem ma siiski julgen arvata, et kui, kui sealt rahvaga, kust tulevad teatud ettepanekud lähevad riigikokku ütleme presidendi autoriteedi kaasabil siis isegi kui need erakondadele väga ei meeldi, siis nendele otse vastanduda saab olema mõnevõrra psühholoogiliselt keeruline, sest erakonnad tahavad siiski ka tänavusel juba kohalike valimiste aastal näida välja natukese avaliku arvamusega arvestava maad kindlasti kui nad võib-olla on viimasele rajal keskmiselt olnud. Ja teiseks, rahvakogu annab kindlasti mingi väljundi uutele Jüri Adams, Sitele või Liia Hänni tele. Kui selliseid inimesi rahva seast esile kerkiv, et meenutame, kuidas tehti Eesti põhiseadust umbes 20 aastat tagasi, siis ega siis seda ei teinud ka nüüd üldrahvalikult kogu rahvas noh, samas seda tehti, olid ikkagi konkreetsed inimesed, keda ei olnud loomulikult ka mitte üks või kaks, vaid palju rohkem. Ja, ja need inimesed olid sellest huvitatud, et ma arvan, et see portaal annab võimaluse, aga, aga absoluutselt pane Heiditiga nõus, et see võib ka täiesti tühja minna, kui seda võimalust ära kasutada, no siis võibki minna sellele president viitaski kui võimalikule nii-öelda mustale stsenaariumile, aga ma arvan, et president ise ka teeb kõik võimaliku, et see nii ei läheks. Muidu poleks president, aga ilmselt ongi nii, et, et, et mingi mingi tulemuseni jõutakse ja midagi sealt saavutatust on erakonnad siiski sunnitud arvestama ja üle võtma. No samas jälle erakondadel on näidanud siin ju ka veel hiljutigi sellist oskust, et aga, aga seal on ainult üks arvamus, ütlevad nad, see on ainult üks või see on ainult kuulge, seal ainult 10 inimese arvamus, ütlevad nad, mis esinduslikkus selle taga on ja viitavad sellele, et meid on valinud. Vaadake, kui paljud inimesed. Et selle, see, see, et nagu rahvakogu arvamustel oleks suurem mandaat, seda me ju ei saa kuidagi eeldada, et et selleks, et nende rahvakogu arvamustel oleks mingisugust suuremat kaalu, peaks tekkima sisuliselt noh, nagu mingid uued rahvaliikumised. Et on olemas mingid konkreetsed ideed, mis kanaliseeruvad välja ja siis nendele tekivad toetusgrupid, kes siis nagu kes siis toetavad või siis võimendavad või survestavad neid samu, samu ideid. Et kui see on lihtsalt selline mullikeste kogum võib õhku paisatud mullikeste kogum, siis seda on küll väga-väga lihtne nagu ühe tuulepuhanguga laiali laiali puhuda. Üldiselt üks kuulus mees on öelnud, et valimiste aeg on väga kehv aeg hea poliitika tegemiseks, aga aga võib-olla Eestis Eesti tõestab seekord vastupidist, vähemalt loodame, teie noodid on Ma kuidagi pessimistlikud. Ja mina, kes ma olen teiega tegelikult ühte meelt. Ma tahaksin selles mõttes nagu tasakaalustada, et äkki äkki seekord läheb teisiti. Ei, mina ei ole üldse väga, väga pessimistlik, ma arvan, et see tulemus tuleb väga realistlik. Samas nendele, kelle ootused ka mööduva aasta oma poliitilises aktiivsuses on väga suureks ajanud, nendele see tulemus saab juba ette, võib ennustada, saab olema pettumus. Et liiga vähe. Et, et see, et me võime praegu juba peaaegu sajaprotsendilise kindlusega ennustada, et rahvakogu töö tulemuse kohta üks valdav hoiak hakkab kujunema, et see, mida saavutati, seda on liiga vähe. Sest et ei saavutatud kõike, mida taheti. Aga see ei olegi tegelikult realistlik hoiak ega ei saagi, nii et nüüd teeme ühe rahvakogu ja nüüd saavutame kolme kuuseprotsessiga. Et kui, kui sellest rahvakogu protsessist mingisugune jää hakkab ühtpidi liikuma ja kui, kui ellu läheb üks või kaks tõeliselt olulist muudatust valimisseadusse, erakonnaseadus seda on. Eesti riigis ju võib olla päris palju. Kindlasti sula mainisid, et valimiste aasta ja tõepoolest on ja ja eks valimistel natukene veel aega ja kõigepealt tuleb kevad ja siis tuleb võib-olla mitte nii unine suvi nagu, nagu tavaliselt, sest et valimisteks peab valmistuma. Ja igas igas kohas igas paigas, igas vallas ja linnas on, on kindlasti käivad need ettevalmistused valimisteks nagu omamoodi omasoodu. Aga Eesti mastaabis kindlasti on üks võtmeküsimus, kui mitte kõige tähtsam, võtmeküsimus, loomulikult võim Tallinnas. Sest ka viimane rahvaloendus näitas, et kus elab Eestis kõige rohkem inimesi, küll Harjumaaga koos naabervaldadega, aga, aga Tallinn Tallinn on, see, tahame seda või ei taha, pigem ei taha, aga, aga paraku nii ta on. On, on siis see nii-öelda võimu võimu keskpunkt. Et noh, uus aasta teie meelega. Oota teeme siin siiski ühe arvulise täpsustuse. Selle. Ei tähendab ma vaatasin rahvaloendus või ütleme, et tulemused näitavad seda Tallinnas ja Harjumaal elab kokku noh, suurusjärgus natuke alla 600000 elaniku, ütleme umbes circa 600000 inimest. Eesti elanike arv on 1,3 miljonit, teeme lihtsa arvutuse poole, elab siiski mujal kui Tallinnas ja Harjumaal, ma lihtsalt tahan öelda seda, et ärme nüüd päris päris nii ka võtta, et peaaegu kõik eestlased elavad Tallinnas või Harjumaal, nii see päris veel ei ole. Võib-olla võib öelda, et veel ei ole, aga igal juhul veel ei ole. Aga poliitilise loomana, Sulev, sa pead tunnistama, et võim Tallinnas on, on piruka tipp. No absoluutselt jah, et sa oled siin seejärel üldse kahtlustki ja kui me vaatame kas või rahvaloenduse andmeid, millele sa viitasid, siis aasta tagasi Tallinnas elas 390 midagi kuus, näiteks 1000 ja järsku on see arv tõusnud 420000 peale või lihtsalt ligi 130000 juba. Et kas selle põhjuseks on nüüd siis tasuta ühistransport ehk siis inimesed, kes tegelikult nagunii elasid Tallinnas, on teinud ühe käigu linnaosavalitsusse ja ennast siis arvele võtnud et saada seda armast rohelist kaarti. Või, või on mingi mingi muu põhjus, aga, aga on, Tallinna elanikkonnas on toimunud väikene hüpe. Ja On ju selge, et, et kõik need asjad, mida me praegu näeme ka 80000 Eurot tahtsin juba krooni vabandust. 80000 krooni ei ole mingi raha 80000 eurot. Wanna reklaami peale vahetult enne aastavahetust, mida siis Tallinna linnavalitsus tegi, kuidas linnapea ja abilinnapead kõik said, said väga-väga positiivselt kiita, mida nad on kõik ära teinud ja kuidas nad hoolivad ja nii edasi ja kuidas need järjest rohkem hoolivad. Ja kui rohkem enam hoolida ei ole võimalik, siis hoolivad ikka järjest rohkem. Et 80000 eurot ju mitte mahavisatud raha. Ja üldiselt vaadates ka näiteks internetikommentaarium selle kohta, mis puudutab siis seda niinimetatud tasuta ühistransporti, siis üldiselt on, on suhtumine väga positiivne. Mis saab ühistranspordist nüüd aasta lõpuks, kui on, kui on valimised ja kas bussid ja trammid ka endiselt sõidavad ja kas nad on yldiselt puhtad ja ja millised probleemid tulevad veel lisaks olemasolevatele, ma, ma ise ei ole muidugi selle kahjuks ühistranspordi kasutaja, sest et ta on ikkagi suhteliselt ebamugav mu jaoks elukohta arvestades ja ja vahemaad siis siis. Ega, ega me praegu kogu kogu tõde selle asja kohta ei tea, et millise, millise tulemuse ta annab kas siis pigem positiivse või pigem negatiivse, loomulikult positiivne, see saab tasuta. Muidugi võiks teha ka eksperimendi, et kõik kauplused oleks tasuta. Teeks eksperimendi, et ütleme, kolm päeva kõik Eesti või Tallinna kaupluses oleks, oleks tasuta, tehakse võtaks, vaata, mis toimub, eks ole. Aga, aga et ühistransport peale selle validaatorite probleemi ma ei olegi nagu, nagu muut jah, sellist nagu kurja sõna kuulnud, et, et need tihtipeale ei, ei pidavat nagu. Nojah, ja siis praegu on, on need piletid otsa saamas, plastik, plastikpiletid on otsa saanud paljudes kohtades, et see on ka siis noh, üks probleeme, mis on läbi kõlanud, aga tõsi ka see võib olla ajutine ja mis seal salata Ja muide, vastaga muide päriselt tõele ma ise eile muretsesin lihtsalt kodu postkontorist selle ja ei olnud seal midagi otsas, nii et, et tõenäoliselt mõnes R kioskis võib otsas olla, aga aga noh, see, see ei ole nagu, nagu peamine probleem, nii täpselt nii nagu nagu ka see jauramine siin netis ja, ja siga artiklites ja kommentaatoritest rääkimata, et, et noh, suur vend jälgib sind ja ta jälgib nagunii meid ja see, kas sa sõidad selle trammiga sinna või tänna, eks ole. Noh kliendikaart on inimeste rahakotid täis ja pangakaardiga maksmine tähendab juba seda, et suur vend sind jälgib ja nii edasi, et see üks trammisõit nüüd, mis, mis registreeritakse ja võib-olla mida on võimalik tuvastada. See vist ei ole niisugune probleem. Probleemid on hoopis hoopis suuremad ja hoopis kaugemal. Nojah, et see kindel on see, et see tasuta ühistransport saab olema Tallinna kohalike omavalitsuste valimiste võtmeküsimus, et kui see õnnestub, siis on see täiesti keskerakonnale tohutu tohutu edu. Kui ei õnnestu, siis, siis siis ei õnnestu. Tundub, et suurim ratsu valimistel, kui. Kindlasti on jah, kusjuures mulle tundub, et, et siin on nagu Keskerakond võtnud eeskujuks siis Stockholmi linna, kus, kus linnavalitsus otsustas ütleme, et üks, viis aastat tagasi üks neli aastat tagasi minna siis seda teed, et muuta Tallinna või vabandust, Stockholmi kesklinnaautode vabaks ja siis paigutas Tallinna Stockholmi sissesõidule mitmed-mitmed, kaamerad, et kui inimene sõidab Stockholmi kesklinna sisse, siis, siis see kaamera pildistab auto numbri üles kuu lõpus tuleb siis arve selle eest, mitu korda ta on siis kesklinna sisse sõitnud, lisaks veel siis tuleb, peab inimene maksma seal kesklinnas parkimise eest Londonis olles oma just maksti ummikumaksu ja, ja Stockholmis siis kompensatsiooniks tehti tohutult palju rattateid, et mitte ei läinud minutis ühistranspordi peale, mis on seal niigi väga-väga hästi toimiv ja tõesti väga hästi korraldatud, vaid et mindi nagu rattateede loomise peale ja ja kui seda alguses peeti siis tookordsed Stockholmi linnavalitsuse poliitiliseks enesetapuks vähemalt seda ajakirjandus lubas, siis sellest kujunes tegelikult tohutu menu. Et inimesed esialgu olid pahased, aga, aga ütleme, qqq haaval, mida edasi läks, seda rohkem neile see meeldis. Ja kui ma nüüd ise olen Stockholmis viimastel kordadel käinud, siis siis tõesti kesklinn on väga väheste autodega ja, ja väga lahe on see, mismoodi taksojuhid kiitlevad sellega, et oh vat kus on lahesid kruiisida läbi Stockholmi kesklinna, ilma et ima ummikut, et seda pole meil ammu olnud ja teine asi, mis linnapilti on tekkinud, on, on sellised jalgratturite hordid, kellel on siis omaette teed, on isegi üle nende kanalite tehtud lisaks jalgrattateid, mis teevad mugavamaks siis, siis jalgratturite liiklemise ja seal on igas vanuses on tõesti neid jalgrattajalgrattaga liiklejaid. Et mulle tundub, et Tallinna linnavalitsus on siis sellesama Stockholmi idees ja see kodundanud ainult sisse püüdes rõhuda ühistranspordi peale ja see on nüüd küsimus see, et kuidas siis see kohalik ühistransport sellele koormusele vastu peab või kas tekib koormust ja kas inimesed selle, kuidas inimesed selle selle omaks võtavad, selle uue süsteemi. Nii et jah, et tõepoolest see saab olema kohalike omavalitsuste põhiline küsimus, seesama tasuta ühistransport. No võib üsna julgelt ennustada, et kui see saab olema põhiline küsimus, siis on valimised ka sama hästi kui tehtud, sest minu meelest ei ole väga suurt kahtlust, et vaatamata igasugustele pisematele tõrgetele põhimõtteliselt on tegu huvitavamat, et aga ja, ja tõepoolest ei ole ei ole konkurendid suutnud sellele mõttele nii-öelda väga konstruktiivselt noh, ütleme, kaikaid kodaratesse visata, et et tõepoolest, see on olnud geniaalne kampaania avalöök, mis juba juba ammu käib ja tõepoolest on isegi on raske näha, et see järgnevad seitse, kaheksa üheksa kuud oleks konkurentidel väga lihtne midagi vastu panna, et et selles mõttes on, tuleb tunnustada järjekordselt teatud sellist geniaalset aktsiooni poliitikat, mida, mida tänane linnapea Nad ajada, et ega siin ei ole nagu nagu põhjust seda salata. Ja minu meelest ei ole sellel ühistranspordi eelistamisel olemuslikult ju ka midagi häda selles osas, kui kui vaadata nagu laiemaid globaalseid trende, siis selline säästlikkus ja ja, ja noh, ütleme vähesem, kütuse tarbimine keskkonnahoid räägib ikkagi pigem ju autostumise vastu ja ühistranspordi kasuks ja, ja ka selles osas ei saa ei saa sellele mõttele, et ühistransporti niiviisi eelistada, midagi ette heita. Ma kardan küll, et mis puudutab nüüd jalgrataste suuremat kasutamist, siis sellele võib see tasuta ühistransport pigem vastupidiselt mõjuda, sest kui sul on ikkagi võimalik täiesti tasuta liigelda busside, millega siis seda vähem on võib-olla puht materiaalselt nagu konkurentsivõimeline võimalus Tallinnas, kus ikkagi ei ole ilmselt ka liiga lihtne alati igal pool sul hakata üldse mõtlema jalgrattakasutamisele. Absoluutselt, ja et Stockholmis on isegi see, et, et rattateed on siis nii-öelda lumekoristuse mõttes objekt A ehk siis need on esimeses järjekorras tehakse lumest puhtaks, aga ta Tallinnas selle peale loota ei saa, aga see kodarkoda või ütleme, see kaigas, mis on kodarates, on tegelikult siis need kuulsad bussi bussirajad, mis on kesklinna joonistatud ja, ja minu meelest on läinud, see nädal on nüüd olnud siin suvest saati ja see tee on läinud nagu sedamoodi, et, et neid eiratakse ikkagi nüüd juba täiega, et, et see, et siin ükskord sellest nagu tüli tõusis, et Jürgen Ligi julges bussiraja peal sõita, siis, siis ma tunnistan mind, see üllatas. Sest et kes ma ise nagu kesklinnas töötan, siis ma näen seda, et tipptunnil, et lihtsalt ei ole võimalik nendest bussiradadest kinni pidada, et see, see autode mäsu on, kusjuures praegu, mis on siis aasta alguses kus tegelikult ei ole kool veel alanud, et praegu praegu on kesklinnas küll siiani väga korralikud ummikud ja, ja nüüd, kui see lumi neid bussiradasid ka katab, ehk siis formaalselt ei ole ju näha seda, et bussirajad olemas on, siis, siis noh, tõesti need ei toimi, et, et see, see kaigas ja tõesti on need, need autoomanikud, kes kesklinnas on sunnitud liiklema, aga ilmselt neid ei ole siis selles selles kaaluga kategoorias piisavalt palju, et vale valimistel mingisugust kaalu kaalukaussi kõigutada. Jah, noh, see tasuta ühistransport ja bussirajad ja kõik see on väga kena ja aitavad tõenäoliselt võita. Aga, aga kui me vaatame ikka nagu kaugemas perspektiivis, siis Tallinn on ühistranspordi mõttes üks, üks maha jäänumaid linna Euroopas. Ega siis tasuta ei tähenda seda, et ühistransport paremaks läheb. Selleks peab mõtlema ju ikkagi suurelt. Aga kui mõeldakse väikeselt ehk valimistest valimisteni, eriti valimisaastal aasta enne valimisi, siis tehakse selliseid otsuseid siis ega, ega see olukorda ju ei muuda, tähendab sõiti mugavamaks, ei lähe. Transpordivahendit su kodule lähemale, ei tule. Bussid, trammid on, no bussid on nüüd paremas seisus, aga, aga trammid on ju üleeilne päev. Tuled kuskilt Euroopast, vaatad meie tramme, vaatad seda trammivõrgustiku jutt on siis ikka Tallinnast, eks ole. Vaatad seda trammivõrgustikku ja lööd lahti trammivõrgustiku kaardi 80 90 aastat tagasi. Täpselt sama, mingit vahet ei ole, mitte mingeid investeeringuid, mitte mingit suurt mõtlemist, et trammiliin võiks sõita nõmmelt juba Viimsisse, näiteks. Mida Tallinn juhuks, kui vaatad, vaatate kaardi kaardi pealt, siis Tallinn on üks, üks väljavenitatud soolikas. Ja hädasti oleks vaja kiiret rööbastransporti, seda ei ole seda isegi keegi kamanda. Sest see on liiga kallis ja, ja ei tehta kriisides infrastruktuur või kasvõi taristu, kui soovite, siis ei, ei, ei arene. Ühest põhjaväilast tehakse niisugune suur suur näide. Ja tegelikult midagi ei muutu tuna asfaldist ma ei hakka rääkimagi, sest et praegu on ilmad olnud sellised, nagu on plusskraadid. Nüüd jälle külmetab, minge oodake, millised on Tallinna tänavad, uuesti on löökauke täis, eks see raha, mis nagu liuveni liuväli, jah, aga vaadake, vaadake neid tänavaid, mis, mis praegu Tallinnas on, et see raha, mis pandi hiliskevadel maha, see on sealt minema lennanud autorataste all, nii et ühistransport, absoluutne prioriteet ja peakski olema prioriteet, me, ma ei vaataks auto poolegi, kui, kui mul oleks, oleks, oleks teisi võimalusi, aga aga paraku oodad täis tuubitud bussis, mis sageli lõhnab ebameeldivalt ei ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga noh, puudub puudub üldse selline laia pildi nägemine. Kusjuures noh, nagu see moodne rööbastransport kiire rööbastransport, okei, see, ma olen nõus, et see on tohutult kallis ja see on ulme, aga bussid ju käivad siiani sedasama rada, nagu nad käisid nõukogude aja lõpus, ehk siis nad ühendavad neid samu kohti, mis kus inimesed liikusid nõukogude aja lõpus aga aga oluliselt, onju. Tõnu, miks ta ulme on ulme, ei ole Heidit see, kui pannakse rööpad maha ja eraldatakse muust teest. Viru hinna poolest toovad? Ei no hinna, ma saan aru raha poolest ulme, aga miks ta, miks ta on, aga selleks ongi linn, kui linn, mis kasvab, peab ju, peabki kuidagi arenema ja tema liikumisvõimalused peavad täpselt samuti arenema. Isegi plaan ei ole, kuulake, mis, mida räägivad spetsialistid, aga, aga noh, see on kurtide dialoog. Ühesõnaga, ei, absoluutselt ei ole. Vaadake, missugused pudelikaelad on, on Tallinna linnas, kui oleks kerge rööbast transport Viimsisse välja ühelt poolt teiselt poolt nõmmele välja põhja-lõuna suunas samamoodi. Kõik oleks ju suurepärane. Aga. Selle jah, selle kohalike valimiste-eelse need ülejäänud kuude jooksul võikski sellest suurest plaanist ikkagi rääkida, et kas seda on või ei ole, et et seesama piletisüsteem, mis nüüd lõpuks ometi ma ei tea, kui hästi käivitunud, aga on, vähemasti näeb välja nagu kaasaegne lõpuks ometi Tallinnas. No kui, kui kaua me ootasime, et lõpeks selline talongide Augustamise aeg mille, mille suhtes juba üks 15 aastat tagasi oli, oli ju ettekujutus, et kohe-kohe tuleb midagigi kaasaegsemat, aga ei tulnud, et mis tahes Euroopa linnas ringi käies mõeldamatu, et selline pileti augustamine nagu Tallinnas ütleme veel kaks nädalat tagasi oli, eks ole, põhiline põhiline selline nõukogude ajast pärit piletisüsteem, et lõpuks ometi, et, et võib-olla siis noh, see on vähemasti väike samm edasi, aga, aga jah, et ühtegi uut trammiliini ei ole tekkinud, see on ju tõesti kurb, et ei ole nagu seda avaramat pilti linna arengule. No nii on, nii, on jah, et põhiline, kõige kõige avaram pilt on meil praegu valge värv, millega jooni joonitakse ridu ümber, et, et see on nagu see see kõige-kõige kõvem sõna, mis on siis mis siiani on jõudnud siis linna ühistranspordi korraldamisse. Ja siis nüüd jah, need validaatoritega. Kui me vaatame nagu laiemalt mitte siis Tallinnas pannakse Depardieu ööd, eks ole. Kellest me täna ei jõua rääkida, kes on väga-väga huvitav näide, aga küllap seda asemel kommenteeritakse ka kuulsast prantsuse filminäitlejast on saanud venelane või siis vene vene typergeevitš tippageevitš jah, et see on, see on huvitav näide, et et üks asi on see, et president lihtsalt jagab suvaliselt kodakondsust. Seadustele tegelikult vilistades, kuigi tal see õigus on, aga aga, aga selleks, et jah, et maksta 13. protsendilist tulumaksu nagu nagu maksavad venelased, kes elavad Venemaal on väga raske kuulsale näitlejale kohandada, sest et ta peaks ka reaalselt Venemaal siis elama vähemalt vähemalt kuus kuud. Vastasel korral peab ta maksma 30 protsenti, mis on ka parem kui, kui 75, nagu nagu prantslased kavandavad, et rikastelt tuleb ära võtta. Ja mis on, mis ongi röögatu ja hullumeelne number. Aga, aga see, see, see protsess ise on, on äärmiselt tähelepanu väärne jah, mis on, mis on nüüd siis sära Depardieu ümber ümber tekkinud. Aga siit alates me ei saa enam midagi rohkem ütelda, sest meile antud aeg on otsas ja ja juba vajutatakse nuppe eetrist ära võtta. Aitäh täna kuulamast. Heidit Kaio, Sulev Valner, Aarne Rannamäe olid siis rahvateenrite stuudios ja päike paistab ja nautige ilusat Kesk-Euroopa ilma.