Persoonitund on alanud. Stuudios on saatejuhid Piret ja Rain kooli ja meil on hea meel tervitada ja häid pühi soovida Rootsist vaheajale Eestimaale tulnud suursaadikule kirjanikule Jaak Jõerüüdil. Tere. Tere. Kuulge härra suursaadik, või, või kuidas peaks teie poole täpselt pöörduma? Sina jook? Ei, loomulikult saab öelda, sina jaoks on see kultuuride vahe, eks ole, millest me räägime. Rootsis on ju, see sinatamine on nii nagu Soomeski sinatamine, üldine, Eestis on ikka kõva saksa mõju ja siin käib see teietamine. Ja Rootsis vihjasin teele siin alguses, et Rootsis käivad igasugused naljad sinatamise kohta. Üks kõige kuulsamaid on see, et üks nendest kuningatest tükk aega tagasi juba mitte praegune üks kuningatest oli siis oma riiki mööda ringi sõitnud ja eks talumees oli talle kuskil põllu peal ütelnud, et kuule, ma tean küll, et me muidu kõik omavahel sinatame ka, ainult sulle ütleme teie. Aga kuidasmoodi siis on, mul ilmselt läheb selle teie pealt sina peale üleminekuga natukene aega. Ent härra suursaadik jutamisele harutamise Seepärast, et see on ka nagu mängureeglites sees, et et need tiitlid käivad ikka seal asukohamaal, kus sa oled, aga kodus on inimene see, mis ta on. Öelge üks asi, palun veel. Kui kui inimeste heietada, kas siis võib eesnime kasutada või teie ja perekonnanime nimi käivad. Armsamat ütlevad jälle mõned targad raamatut, kui, et inimene kuuleb oma nime. See on kusjuures väike tähelepanek Soomest, kus teistmoodi erinevalt Eestist ollakse väga harjutud sellega, et kasutatakse sina-vormi ja perekonnanime, näiteks Soome sõjaväes väga vabalt öeldakse, et sina, heiskanen, teed nüüd seda või teist, aga Eestis ei ole, vastupidi, kasutatakse teie vormi ja eesnime. Et teie, Jaak, palun rääkige veel, et juba juba nii kaugele või nii lähedale minnes on väiksed kultuurivahed sees. Aga Jaak, sina oled olnud suursaadik päris mitmel maal ja mitmes riigis, mitte ainult Rootsis. Nüüd on jõulu teine püha küll varsti otsa saamas 10 tunni pärast, täpsemalt. Aga kuidas jõulud erinevates kultuuri keelekeskkondades, teatud mõttes ka usukeskkondades, Itaalia on ikkagi hoopis teistsugune keskkond kui, kui luterlik põhjamaa. Kuidas need sinu jõule on mõjutanud? Konkreetselt? Neid päevi, mis ma siis kodus jõulude ajas veedan üleüldse jõulukontseptsiooni, siis ega nad ei ole palju mõjutanud isikliku niisugust jõulupidamist, et see on ikka lapsepõlvest kaasas, ma just kusagil jälle jutustasin sellest, et see, mis lapsepõlvest peale on toimunud, see on nii sügavalt sisse jäänuda aga tõsi ta on, et ta on erinevates maades erinev nagu siia lähemale kõigepealt minna, need kaks riiki, kus ma ka olen olnud Soome ja Rootsi siis tegelikult Soomes üsna sarnane, kõik see mis toimub sarnane Eestile, Rootsis on ka suhteliselt sarnane, aga seda mul niuksed, värsked kogemused, tegelikult on seal ka ka niuksed söögilauas näiteks suured erinevused, sellepärast et rootslastele niisugust traditsiooniliste noh, verivorsti ei ole ju seda eesti verivorsti ja siis nihukest suurt ahjust võetud auravad seapraadi, kapsast ega seda ka ei ole, aga proovisime seal tuttavatega sel aastal mida siis rootsi jõululauda tähendab, ja seda pakuvad siis kõik restoranid, hakkavad väljakuulutamine, seda juba kusagil paar kuud ennem, eriti magusatest kohtades pannakse laudu kinni ja see on, et mõista ja omaette nähtus ja selgub tõesti, et meeletu hulk rootslasi käib ja sööb restoranides tehakse seda sellel magusale ja siis kolm korda päevas lauses on see lõuna, siis on pärastlõuna ja õhtune aega ja nagu nad tuttavad, rootslased ütlevad, aga mina kõikjale ju näinud ütlevad, et iga viimane pitsa, riia ja kebabi kohta teeb ka oma jõululauda, praegusel ajal juba, sest mood on niisugune, traditsioon on niisugune. Aga see oli võimas küll see rootsi jõululaud, sellepärast et see oli siis põhimõtteliselt tõesti ehtne rootsi laud restoranis buffee ja see valik oli meeletu, nii et noh, Ma ei usu, et ükski inimene jõuab sealt absoluutselt kõike läbi proovida, siis kõik need külmad ja soojad ja magusad ja soolased kõik läbisegi. Aga seda oli näha jah, et nad on hirmus innukad ja selle peale tuli, tuleb mulle kohe meelde, Itaalia. See visuaalne pilt on täiesti erineva. Rootslased kindlasti noh, nagu kõik inimesed armastavad ka kingitusi, aga võrreldasid taanlastega sealnegi just Roomas jõulude ajal väga tihti seda pilti, et jälle on lõuna ajal läinud ametnikud ja muidu tuttavad lõunale. Aga see niisugune suu söömaaegsel lõuna ajal pole üldse tähtis, vaid tähtis on see, et vahetatakse kingitusi. Ja nagu sõbrad itaallased väitsid meile, et ega ei olegi oluline, mis seal paki sees on, aga peaasi, et see pakk oleks hästi ilusa, hästi suur, hästi uhkelt pakitud. Itaallased on niuksed, žesti, niuksed, teatri ooperiinimesed, et see niuke teatraalsus see on, see on hästi oluline. Aga samas huvitav on see, et see ei ole ka tühi žest. Kui meie žesti teeme, siis võib see sageli olla selline natuke nagu tühisest. Ei, no jah, vaat seal on jälle see kultuurierinevus, see kõlab võib-olla natuke imelik imelikult siin külmas Eestis, kui ma niimoodi ütlen, aga žest iseenesest on ju üks osa Itaaliast alates sellest kõige füüsilisemastasest kätega kuulub elu juurde. Kui ma tulin tagasi ja siis oli 2002 oli lõppa, nagu ma tulin tagasi Eestisse, sealt siis ma panin ise tähele. Veel umbes aasta-poolteist kestis see, et ma rääkides vehkisin kätega. No te just praegu kava vehkisid kätega, aga nüüd hoiate Kas sa hoiad väga-väga endale niimoodi ümber kinni, kuigi veel stuudios ei ole? Ei ole eriti jahe, et ilmselt ilmselt on see Itaalia mõju nüüd vaikselt hakanud, siis lahkuma. Ja žestid on lihtsalt sealses elus täiesti loomulik asi. Kui ta keerata mistahes raiuna saate lahti, siis te ju näete, mis seal tegelikult toimub. Nii et see on elu osa, nii et need, need niuksed, pidulikud žestid, samuti, see on väärtus omaette. Te rääkisite jõululauast ja sellest, et millised toidud seal on ja ja mulle millegipärast tuli kohe-kohe selline hästi magus maitse keelel, et kas, kas vastab tõele, et mida kaugemale siit Eestist, mida, mida rohkem Euroopa poole, seda magusamaks lähevad road. Nad ei julge ütelda nii, nii, nii totaalne mu kogemus ka ei ole, see lühike aeg New Yorgis on ka olemas, aga see sinna jõuluaeg sisse kukkunud. Või võib ainult teoreetiliselt ette kulud kujutada. Et eriti Manhattanil, kus tegevustik toimub ja kus ma elasin, seal on ju kõik segamini läbisegi kõik need kultuurid, et küllap ka seal need jõulukombed on üsna läbisegi ja kirjud, niuksed Ameerikalikud. Ma pidasin rohkem silmas seda, et Rootsis on näiteks ka heeringas magusamalt marineeritud või sisse tehtud, kui, kui meil ja rääkimata sellest, et millised on maiused, siis nüüd Itaalia jõululauas. No on küll, jah, Itaalias on, on palju väga mõnusat maiust. Vanu klassikalisi ma mäletan, ma ei tea, kui palju seda just jõululauas kasutatakse, aga niuksed no ütleme, suhtlustatuda kannikese õie leheda kusagil seal Milanos, Torinos, niukses, peenemates, kohtades müügil ilusasti. Aga ma ikkagi, ma ei tea, oma kogemuse järele, ma niimoodi ütleks, et seal kusagil kaugemale minnes kõik muutub magusamaks, sellepärast. Itaaliast ma katsin ju ka tähendab, olin saadik akrediteeritud ju ka Küprosele ja Maltale. Ja toidulauast rääkida siis Küprosel tuleb ju mängu nisugune kultuuride ja köökides segu, et hoia ja keela seal seda idamaa asja kõvasti, noh, tõesti väga magusaid neid, neid tegelikult türgi maiustusi, need need kuused, rahat, lukkkumme ja muid sarnaseid, mida küproslased häbelikult nimetavad Küprose mõjustuseks teatud poliitilistel põhjustel. Aga, aga ka meeletu hulk igasuguseid soolast asjamees kui selline on ikka peaaegu läbinisti soolane. Teised vabandust, muidugi. Ma tahtsin küsida, kiiresti vahele lähed, nüüd tegime lõpuks seda, mida, mida saate sissejuhatuses naersime, et kas me hakkame korraga rääkima, et siin, abikaasad eetris tahtsin küsida seda, et panete tähele, mida me siin kamba peale teeme, praegu vaatame jälle Lätist õnnetukesest mööda, et tihti tihti on Lätiga see lugu, et et ta on võib-olla isegi kõige lähemal sinna vähemalt kõige lihtsam sõita, maismaapiir olemas ja ja ometi ometi temast räägitakse kõige vähem, et kuidas nende läti Ometigi, ma lihtsalt ei ole jõudnud sinnamaani, Läti on tegelikult elu kommentaar minu arvates noh, kõige lähem Eestile, Soome on ka, aga noh, mingisugused niisugused tunnetuslikud erinevused on mul siiski meeles, sellest, aga Läti ikkagi mitte muidugi terve Eesti ja mitte terve Läti, aga meil on ju suur ühineda vana territoorium Vana-Liivimaa ja ajaloost teadagi mis saksa kööki ja kõik need mõjuda. Aga väga palju erinevusi me seal ei, ei ei leia, aga tikutulega otsida see jõuluajastega jaanipäeva, seda pisikesed niuksed nüansierinevused. Aga kui köögist juba see jutt lahti läks, siis leti niuksed, jõuluturud jõululaadad on üsna sarnased sellele, mis siin samal ajal Stockholmis nad olid erinevalt Skansen on ikka ikkagi väga Rootsi ja seal on ühte ja teist erinevat. Aga Lätise noh, toomkiriku väljakul tooma laugumsel see nii nagu meil raekoja platsile ainukene erinevus, mis mul meelde tuleb, kõigil löögid ja sarnaste glögi sarnaste vorstide kõrvale on siis need läti hallid herned. Neid Eestis ei ole, Pelekija Zirni oli läti keeles ja maitse, milline Mul on väga hea, nii nagu niuksed, soolased herned ikka ilmselt peki krõbinatega või vorstiga. Ja siis ma ei tea, mina olen Tallinnast juba, on ju nii meeletult Tallinna inimene viiendat põlve, et ma ei tea kõike, mis kõigis Lõuna-Eesti rajoonides on olnud aegade jooksul, aga väidetavalt vanasti oli ka ikka Lõuna-Eestis neid halle herneid tehtud taludes väga palju ja see olevat nagu praegu suhteliselt kadunud liivi maine traditsioon või midagi niisugust. Jah, niukse. Öelge, kui te nüüd Lätis olite siin üks, viis aastat tagasi, eks ole. 2006 kuni 2010. Nii kas te käisite sagedamini Eestis, kui, kui te nüüd Rootsist Ja muidugi, see on ju noh, just nii nagu Rain mainis, et see on ju meile kõige lähem. See on ju niisugune ütleme siis, Euroopa Liidu maadest on meil ju ainukene maismaapiir Lätiga, me oleme ikka nii meeletult kokku kasvanud ja tühised 300 kilomeetrit mööda maanteed. Ja just minu ajal minu alguses tahkes toimima see see mõnus turumajanduslik efekt, et bussifirmad hakkasid üksteisega konkureerima, just sai see maantee remont ka Läti poole peal valmis. Nii et nii see hoidnud, eks pressida, aga ma kasutasin lõpuks põhiliselt hansabussi. Väga mugavad bussid oma internetikohvi, ajalehtede ja muuga ja, ja neli tundi sõitu ja internetis panna ka piletit kinni oma kohagi. Ühesõnaga täis mugavus on valida seda kohta, kus saab peale või maha lähed ja nii et see oli täitsa täitsa tihe käimine. Siis ei olnudki see ju nii-öelda resideerumine Riias, vaid, vaid te käisite Riias lihtsalt tööl. Virvendasin kõvastasid Heino, niimoodi ma muidugi ei käinud tööl, tihe selles meie kontekstis, see kõik on suhteline, sellepärast et sa pead ikka väga palju kohal olema, aga nädalavahetuseks kojusõit oli sealt muidugi käkitegu, võrreldes Rootsiga. Noh, võib ka, aga see on ikkagi natuke pikem vaeva nägema. Võrreldes Rootsiga, kus sa praegu ju siis ikkagi resideerub. Rootsit, on Eestis iseloomustatud sellises avalikus ruumis või avalikus debatis päris mitut moodi ja ikka on kõikvõimalikke müüte. Osa inimestest nimetab Rootsit selliseks liialdaseks liialt heaoluriigiks, kes isegi põhjamaiseks sotsiaaldemokraatiaks sellest hoolimata, et seal ei ole sotsiaaldemokraadid praegu võimul. Küll räägitakse sellest, et Rootsi on migratsioonile liiast järele andnud. Kui sa võrdled elu Rootsis laiemas laastus eluga Eestis, siis siis millised on tunnetuslikult vahed? Kõigepealt, ma ütlen, alguses vist ma pean nüüd ennast kõvasti taltsutama, sest et jutt Rootsist võib tervesel ajanud ära raisata, aga võrdleme kõigepealt. Ma arvasin, et eksist Tootsist tuleb juttu ja mõtlesin juba varakult, et mis asi see on, mis kõigepealt pähe lööb. Ja kui võtab, kui võtta igapäevaelu ja just selle osa igapäevaelust, mis kõikidele peaks silma torkama, mitte nüüd minu isiklikud harjumused, kombed siis siis ühe väga lihtsa asja kaudu näeb küll seda suurt vahet kuidas inimeste omavaheline suhtumine ja suhtlemine on äärmiselt erinev. Ja see on siis niimoodi, et kui sa lähed ta Stockholmis, kus ma elan ükskõik kuskohas lähened tänaval ülekäigurajale ja, ja see tõesti ei ole liialdus, kui ma ütlen, kinganina ei ole veel jõudnud puudutada seda esimest sebra triipu. Kui kust tahes kaugusest läheneb, auto pidurdab, tasandab käiku, see on absoluutne reegel muidugi noh, alati on mingi väikene promill. Ütleme, ma ütleks, et see on niimoodi, et 99,8 protsenti see juhtub niimoodi ja ja mõni uljas siis natuke rikub seda reeglit. Aga niisugune absoluutne totaalne teineteisega arvestamine jalakäijal on oma õigusauto, on oma õigusjalgratturil, on oma õiguse. Nii et natukene küüniliselt nalja visates võib öelda, et auto alla jääda on seal ikka üsna raske. Jalgratta alla võib küll jääda. Et peab kõvasti tööd tegema, selleks, et auto Ja, ja see, see on tõesti, see on inimestesse sisse kasvanud, nii et kui me räägime sellest suurest plaanist, et kastan veel või kui palju ta on veel terve riik või ühiskond Sotsiaaldemokraatlik noh, siis võib hakata igasuguseid maksuseadusi või muid kombeid üles lugema, aga see niisugune vastastikune arvest näitamine, see on sisse kasvanud, aga noh, see sotsiaaldemokraatlik dimensioon pole ime, et see Me arvamus käib edasisest siiski viimase 100 aasta jooksul on sotsiaaldemokraadid ju olnud, nagu öeldakse, noh vähemalt kaks kolmandikku ajast võimul ja nemad on selle rahva kodu üles ehitanud. Ja see rahvakodu ei ole ikkagi lagunenud kõikidest nendest tõmbetuultest hoolimata migratsioon, mis on toonud palju inimesi, näiteks Balkanilt Rootsi majanduskriis, mis on siiski selle rahva kodu seinade vastupidavust pisut testinud, sellest hoolimata on see rahvakodu praegu veel Rootsis reaalselt olemas. Ma arvan küll, muidugi kui Rootsi välisminister Carl Bildt andis diplomaatiale sellise juunikuine Rootsi number oma intervjuudele intervjuud Eesti lehele, siis ta ekstra rõhutas, et seda vanarahva kodu enam ei ole, et Rootsis on ühiskond on muutunud. Tal on omamoodi õigus, sest loomulikult parempoolsed on nüüd, mis nad on üle kuu aja kuue aasta ju võimul olnud, aga väga palju need niisugused rahva kodulike element on lihtsalt inimestesse sisse kasvanud põlvkond põlvkonna järgi. Üks muudatustest kahtlemata on see sisserändajate suur osakaal juba valijatest ja ja noh, terved linnaosad on ju nende käes ja nii et sellepärast pole ime, et mitu niisugust parempopulistlikku erakonda on seal Rootsis ju tekkinud, kuni siis lõpuks üks sai päris tugevasti parlament ja nii et Rootsi demokraatide nimelised. Ja midagi pole parata, see näitab teatud tendentsi ühiskonnas, mis oleks võib-olla mõeldamatu olnud mingisugused kolm, 40 aastat tagasi Rootsis. Rootsi Demokraadid mõnede uuringute mõnede küsitluste järgi olid ju need siin sügisel vahepeal juba kolmandaks parteiks tõusnud, kolmandaks parlamendiparteiks suuruselt need, keda alles võib-olla aasta poolteist tagasi paljud inimesed pidasid paarjataks. Mis tähendab seda, et neid ikkagi toetatakse, sellepärast et Rootsi on ikkagi väga eeskujulik demokraatia, ega nad muidu ei tõuseks, kui nende ideid ei toetataks. Kahtlemata sellepärast Kultuurišokid, mis ühes või teises kohas rootsi niuksed vaikset mõnusat elu tabavad. Piisab ju vähesest. Kas või need karmid uudised, mis kõige rohkem Malmest tulevad nemalmest teatud linnaosade tõttu. Eks need levivad kiiresti pressis ja ehmatavad inimesi. Ütleme laiemale üldsusele ka, et mis need karmid No ikkagi kedagi pussitati, kedagi tulistati, see ei ole väga harilik nihukeses vaikses Rootsis. See see on üsna sage, ärka seal. Aga teine asi on ka Rootsi demokraatidest rääkides, et nad on ka küllalt osavad. Nad tulid niisuguse suure immigratsioonivastase loosungiga alguses välja, kuid selle, nad on seda hakanud peenendama või seletama lahti, nad seostavad seda päris osavalt praegu juba tööpuudusega. Tööpuudus, eks ole, on klassikalised sotsiaaldemokraatide ja teema ja need. Me läheme puhtasse poliitikasse, aga samal ajal ma näen, et parempoolsed erakonnad, valitsuserakonnad räägivad ka tööpuudusest ja eraldi veel teatud inimeste gruppide, eriti noorte tööpuudusest. Nii et nad osavat poliitikat. Need alguses immigrantidevastased. Te rääkisite hirmust ja bussitamisest ja tulistamisest, öeldes, et see on tavaline asi seal. Teie olete ka seal, mitte nüüd Malmes, konkreetselt, aga Rootsis, kus see kõik juhtub. Kui meie, eestlased, võtame uudiseid ja nüüd näiteks Ameerika kurbade sündmuste taustal mõtleme oma olemise ja elu peale, siis olgugi et see kõik on meist nii kaugel tekitab see ju teatavaid tundeid, hirmu näiteks. Kas teie olles Rootsis ja lugedes neid uudiseid nüüd Teie riigis, tunnete hirmu? Ei tunne absoluutselt. Miks te ei tunne, sellepärast et kõik on ju suhteline, no ma kasutan seda tahes-tahtmata teatud sõnu kasuta niukses rootsi kontekstis tavaline see sõna, millest kinni hakkasite, tavaline Malmas. Aga see ei tähenda seda, et iga päev niimoodi juhtuda. Seda küll, piisab sellest, kui mõne kuu tagant. Seda küll, seda enam tekib see hirmutunne. Ka seda on proovitud mulle mitut moodi seletada, aga mina ei tea täituda mõju küsin, aga ma ei ela ju Malmes, ma ei ela isegi Lõuna-Rootsis. Ja ma olen proovinud aru saada, et mis seal toimub, seletus ja mitmesuguseid, ega ma töötada ei tea. No lihtsalt on niisugune olude ja inimeste kombinatsioon, seal tekivad niisugused omavahelised tülid ja ja muidugi on viidatud sellele sild Kopenhaagenisse, Taani on ju lähedal, ühesõnaga see ühendus ka mõtlema, et noh taanijale nüüd päris kontinent veel, aga siiski palju rohkem kontinent kui Rootsi. Ja see nii-öelda ühendus kontingendiga selle silla kaudu siis pidavat tähendama ka teatud inimgrupp pede jaoks mõnusat võimalust või nahkhiirelt võimalust saada saada kõike seda, millega kätte midagi kuritegelik maailm ikka tegelenud on. Nii et see, noh, mõnede kirjelduste järele on niisugune sillapea ja seal on siis kontsentratsioon. Aga vaadake, üks lihtne asi, Rootsi on väga suur riik. Malmesse tuleb kiirrongiga sõita üle nelja tunni. Tol kaugel see on eestlase jaoks isegi väga kaugel neli tundi. Kuhu me sõidame? Jah, me Eesti piires neli tundi kiirrongiga sõidaks õieti kuhugi, aga kui nüüd tulla sellesama Eesti juurde, siis palju nähtusi, mida me oleme siin juba maininud seoses Rootsiga seoses teiste riikidega paremäärmuslaste või üleüldse äärmuslaste nii vasak- kui paremäärmuslaste tõus, sest Rootsis, Saksamaal, Kreekas näeb erinevate äärmuste omavahelisi kokkupõrkeid, kuid ka seesama migratsiooni teema siiski ka erinevat tulistamisjuhtumi meie väikses Eestis ei ole neid niimoodi. Me oleme teatud mõttes nagu nagu Tolkieni kääbiku raamatus väiksed kääbikud, kes elavad omaette siukses pisikeses maakonnas või oma pisikeses kääbiklas ja kujutavad ette, et suur maailm meisse ei puutu ja meie puutu otseselt nagu suurde maailma ka vähemalt kui mõelda turvalisuse ja kõige peale, et miks, miks need teemad Eestist on, on niimoodi mööda käinud, kas tõesti ainult sellepärast, et meil migratsioon on hoopis teistsuguse iseloomuga kui paljudes teistes Euroopa riikides? Need on need ebaviisakalt ja mõlema käest. Vastan küsimusele küsimusega, et ega te juhuslikult värsket raamatut ei ole lugenud, autor on Abdul Turay. Raamat on väike, valge riik. Ei, ta ootab mind selles lugemisnimekirjas. Abdul Turay vastab, ma ei ole ka kõike läbi lugenud, aga tema vastab seal sellele küsimusele päris pikalt ja ma ei jõua seda siin ümber jutustada. Kuid hästi lühidalt kokku võttes siis Eestis jah, see sisserändajad, et nii-öelda noh, teistest väga teistest skulptuuridest ja teistest rassidest pärit inimeste sisserändajate osakaal on väikene ja tegelikult Turay kirjeldab seal päris alguses ühte asja, mis võib meid ühel hetkel väga ootamatult tabada siin Eestis ja väga vastikult mis praegu on tabanud, ütleme ainult teda ja teisi mustanahalisi, kes Eesti piiri ületavad. Rassism, mida tema kohanud oma Eesti piiri ületades nüüd viimase 10 12 aasta jooksul, noh, täitsa tegi mu suu lahti, lihtsalt ma ei teadnud, et niisugune nähtus on olemas. Kui Läks kaugetelt kontinentidelt teise nahavärvusega inimesi palju rohkema, siis ma tunnen kerget kõhedust ja hirmu, ta analüüsib seda Eesti ühiskonnas seda tahku väga põhjalikult. Väga huvitav. Ma arvan, et me kuulame siia praegu natukene ühest Jaak Jõerüüdi asukohamaast ehk siis Itaaliast pärit muusikat ja siis tuleme selle eesti teema juurde kohe tagasi, sest sest mul jäi mitu mõtet kohe praegu, millest ma tahaks kinni haarata. Aga mul on enne veel üks küsimus, see raamat tuli just välja. Millal teie selle läbi jõudsite? Lugeda? Ma alustasin seda kolm päeva tagasi, aga ta ei olegi mul veel läbi, ma loen nagu ikka kuut raamatut korraga. Ja diagonaalis. Diagonaalis maanduda lehitsenud väga ilus analüüs Eesti poliitika viimase paarikümne aasta kohta isegi ajalooliste taustada asja puudutatud majandusolukorra kohta, pilk väljastpoolt hästi kosutav. Rocco granataja volaret kõlab nüüd. Ei, no mis on juba siin on regiornime. Lõpp hea külaline stuudios kirjanik ja suursaadik Jaak Jõerüüt ja asukohamaast Itaaliast oli see diskoversioon, seekord tantsija, olete üldse mitte üldse võtta, et kui muusika kõlab, siis jalg ei tantsu ja, ja ei tunneta. Vaat sulle, säh. Aga mulle. Kuule, mul on väga kahju kuuluda. Kuulge, jõulud on ja teil on olnud see jõul eriti tolmune, sest tuleb remonti teha. Kes teeb Jõerettide peres remonti? Ja ta teebki, nüüd sellepärast te siin rahulikult saate istuda, tal pakendamine. Ei, ei, nii see ikka ei käi, meil on ikka plaanide süsteemid, kõik, nii et näeks ta tuba haaval, läheb nõnda, praegu päästan ikka rahu ja vaikus. Ja mida see remont siis teilt nõuab? See on nüüd küll täiesti niisugune eksistentsiaalne küsimus mida nõuab remont ühelt inimeselt rahu rahulikkust. Kas te sätite oma mõtteid ja omaenese sees ka midagi läbi kodu remondikorda või teisiti paika? Jah, see on tõsi, ega see ei olegi eksistentsiaalne vihje ei olegi niisama ainult nali, sellepärast et see, see lihtsalt käib nõnda, sa teed remonti, tõstad asju ühest kohast teise, siis ikka vaatad, mis sul üldse on ja kas sul seda kõike vaja on. Teine asi on see, et sa avastad seda, et ahaa, see asi oli seal, kolmas asi kindlasti väga palju avastad, et neid asju ei ole üldse vaja ja kõik saab kuidagi teiseks. Ja mis te teete nende asjadega, mida üldse vaja ei ole, kirbuturule, viite või uuskasutust? Kas see pole ainukene kord, kui me oleme kolinud, vaadake see viis pealinna viis asukoha maada. Kolimine ilma remondita Ki tähendab ka seda, et sa paned jälle kokku ja, ja jälle pakid lahti ja pakid kokku. Seda on viimase 20 aasta jooksul olnud väga palju. Ja seetõttu me oleme ka nende asjadega, mis meil on väga mitut moodi ümber käinud, ikka kogu aeg koguneb üle ülearuraamat, kuid neid raamatuid on saanud igasugused igasugused kohad, mida kunagi ammu Paldiski vast loodav raamatu kogub, mingi x aastat tagasi sai suure portsu ja siis on siinsed niuksed Lasnamäel, kuskil on üks koht, kuhu saab viia ja, ja, ja muud niuksed, taaskasutuskohad ja sõbrad ja tuttavad ja veel mingisugused väiksed kooliraamatukogud ja, ja nii edasi. Nii et vaatame, kuhu saab anda. See remont iseloomustab mitte ainult teie kodust elamist, vaid vaid ka lõppevat aastat tundub mulle nii. Jah, kui mõelda elu peale Eestis, siis tegelikult ju üle pika aja oleme me ühiskonnas kogenud midagi sellist, mida, mida võiks justkui remondilaadseks tegevuseks nimetada, kuigi ega valitsus ju ei vahetunud, välja arvatud mõned üksikud liikmed ja nii edasi, aga, aga kuidas see paistis teatud mõttes ikkagi väljast vaadatuna, kuigi oma inimesena. See paistis See paistis tegelikult täiesti normaalne kokkuvõte tagantjärele. Vahetevahel see paistis üsna absurdne mõnel hetkel kahtlemata see, mis toimub. Noh, eks sellest on väga palju juba kirjutatud ja räägitud, et ma ei tahaks kõike seda kordama hakata siin aasta jooksul, et noh, mõned situatsioonid olid lihtsalt selles mõttes absurdsed, et nii-öelda üle lauaistujat piltlikult ei saanud teineteisest üldse aru absoluutselt mõlemat pidi. Ja, ja kokkuvõttes nüüd on ikkagi nii, et ma pean hakkama ennast kordama, sest ma alles eile õhtul ühes televisiooni saates Jõulutunnelis ütlesin, et kui kokku võtta seda aastat, mida te nimetate Eestis ka remondiaastaks siis tegelikult läks selle aastaga väga hästi. Sellepärast et vähemalt mingi osa ühiskonnast ärkas ärkas ja hakkas ennast liigutama. Ma olen täitsa nõus kordama lühidalt seda paralleeli, et kui, kui see 20 ja natuke enam aastat tagasi kui, kui siis ühiskond ärkas ja hakkas Eesti iseseisvust taastama, siis mitte ükski kõrge kogu aga isik ei oleks, ei oleks saanud seda taastada, kui rahvas poleks tahtnud. Kui ta poleks oma tahtmist täiesti selgelt väljendanud. Ja vahepeal läkski asi minu arvates siin Eestis üsna uniseks. Ühtepidi oli ju kõik kõne midagi nagu remonditi ja midagi nagu tehti, aga kuidagi läks asi käest ära, meeleolu läks alla ja, ja kuidagi soikus. Ehkki kasvunumbrid võisid vahepeal väga ilusad olla, aga tulemusi, kokkuvõtet me ju teame, on häid asju, on halbu asju, mis on juhtunud ja nüüd äkitselt siis ärgatud. Ja see, kui siis rahvas ärkas, vähemalt osa rahvast julgen küll kindlalt ütelda, siis tahes-tahtmata ka osa nii-öelda parajasti valitutesta mäe otsa, need ärkasid samuti. Kui palju nad oskavad seda välja näidata, kui palju seda nii-öelda vana inertsi veel kellelgi sees on, see on iseküsimus, on jälle kole pikk teema ja me võiksime kolm tundi sellest pajatada, et tihtipeale sõltub ju mõne ministri ütleme lause sõnade järjekorrast. Kas see, et, et saadakse Aru või kohe üldse ei saada temast aru nii et need on niuksed, hellad teemad, aga põhimõtteliselt ta kokkuvõttes ja minul on küll, mul ei ole mingisugust lootust, ülehomme on kõik väga korras ja Eestisse saabub paradiis. Tuleks ikka realist olla ja jällegi ma ütlen, et kõik mis ma ütlen ju suhteline, et kui kui see aasta seda võib ka ka hea pilguga vaadata on just nüüd tõmbas siis väga palju sõltub sellest, mis järgmisel aastal juhtub. Kas jälle jäävad nii-öelda valijad, kui sellised magama või mitte, et mida teeb siis tegelikult see suur hulk valijaskonnast, mida järjest küsitlused mõõdavad, et kes ei oska ühegi erakonna peale näpuga näidata, kui nad valimistele lähevad seal ikka hirmus oluline, et inimesed saaksid aru, et nende käest tegelikult ongi võim. Vaatasin huviga 24. detsembril peapiiskop Andres Põdra intervjuud rahvusringhäälingule ja Andres puder iseloomustas teistmoodi seda lõppevat aastat või õigemini neid proteste, neid poliitilisi meeleolusid, mis seda aastat on iseloomustanud öeldes, et need olid pigem selline tundeline emotsionaalne reaktsioon, mittemõistuslik, mitte ratsionaalne reaktsioon ja tema suisa nägi vähemalt osade inimeste püüdlustes. Ilmselt oli see siis viide harta 12-le allakirjutanutele nägi selles suisa katset asendada valitsust mingite alternatiivsete institutsioonidega. Kuidas see kõlab, kas, kas tõepoolest rahvas on lihtsalt auru välja lasknud emotsionaalselt ja, ja sellised protsessid, mis sel aastal on aset leidnud ei olegi, neil ei ole ratsionaalsusega mingit pistmist. Minu arust on asi teistmoodi, eks see oli nüüd peapiiskopi pilk asjale ja, ja on võimalik ka hoopis teistmoodi vaadata. Esiteks muidugi natukene paneb muigama see, kui emotsionaalsust mingi alatooniga alavääristatakse. Seda on juhtunud minuga minu elu jooksul mitu korda teatud kontekstides on öeldud, mingid tähtsad ninad kuskilt ainult luulet ja mis temaga elust jääb, siis ma olen pidanud vahetevahel sekkuma ja, ja üsna karmilt. Meenutame, et diplom on mul Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnast. Et ei maksa nii kergesti näpu suhu panna, aga see selleks ja need on niuksed, väikesed seltskondlikud, naljad, emotsionaalsus või noh, emotsiooni väljaelamine on tegelikult äärmiselt kiiduväärt asi. Aga teine pool sellest asjast, mina ei näe seda, et see oli ainult emotsionaalne ka harta autorite puhul hartale mina andsin siis pärast netis kah oma toetusallkirja. Mina tajusin seda küll üsna ratsionaalse käiguna. Seda võib lõputult jälle lahkama hakata, meil pole selleks praegu aega, aga küsimus ongi minu jaoks täiesti selgelt selles, et mitte asendada neid põhiseaduslikke institutsioone millegagi ma ei saa tõesti aru, kust peapiiskop nii üldse niisuguse mõtte peale tuleb. Vaid tegelikult on asi selles, et on nii palju räägitud, on tarvis parandada seadusi. Selleks ongi seadusandlik kogu olemas, et ta parandaks seaduse seal, kus need enamik lappi eluga. Nad ei saa klappida valimisseadus. Ütleme kõik mängureeglid, mis puudutavad valimisi, parteide rahastamist ja veel mõningaid niisuguseid valulisi asju, see on täiesti ratsionaalne pilk asjale. Ma ei saa küll kuidagi aru, kuidas emotsioon peaks segama seaduste muutmist. Kas teie otsus astuda välja Reformierakonnast oli? Oli emotsionaalne või ratsionaalne otsus? Oi, see oli täiesti ratsionaalne, sellepärast et ma olen seda seletanud ju pikalt Postimehe intervjuus, aga kui, kui natukene veel meenutada, siis tegelikult noh, see ei ole mingisugune eriline asi üldse, millest pikalt jälle rääkida. Keegi astub kuskile erakonda praegusel ajal sisse või välja tuhanded ja tuhanded inimesed teevad seda ju kogu aega. Aga küsimus oli lihtsalt selles, et see liberaalne täisliberaalne erakond, mida me asutasime ja mina olin üks aktiivsematest siis kui me asutasime 89. aasta lõpul oli 90.-te algul millest siis omakorda sai üks praeguse reformierakonna osadest. Kui, kui Reformierakond tekkis. Et see liberaalsus, mida meie tol ajal ette kujutasime, mida mina kujuta sinna ei ole tänase reformierakonna ideoloogia ja see ei ole väärtushinnang lihtsalt noh, see on üks, teine erakond ja ja miks ma peaksin tingimata erakonda kuuluma? Jaak Jõerüüt, tulevikus ei astu enam ühtegi erakonda või tähendab see seda nagu The main nagu sa mainisid, et, et võimalus ju on nii välja astuda kui sisse astuda, et kui tekib mõni arvestatav sobiv jõud, siis rad sedasama ratsionaalse otsusena võib ka sisse astuda. Et panna sellele isiklikule teemale punkti, nagu ma ütlesin, see ei ole nii oluline. Jah, ei, mina küll ei kavatse kuskile erakonda enam astuda. Aga Teie kolleeg Tuuli Koch küsis oma intervjuu lõpp küsimuses, ma meenutan seda siis seda, et, et kas mind miski poliitikasse veel tooks. Ja minu vastus on väga lihtne. Ma annan intervjuusid, näete tänagi, ma kirjutan artikleid. Ma käin valimas, ma olen kogu aeg poliitik. See tähendab seda, et me kõik oleme kogu aeg poliitikas või See see ilmselt ongi tegelikult selle aasta õpetus, et poliitika ei ole ainult see, mida, seda, mida aetakse Toompeal, mida aetakse tagatubades või parteikontorites loomulikult. Et lõpuks on siis meile kõigile kohale jõudnud, et aastaks 2012 poliitikat võib teha väga mitmel moel. Aga kui nüüd mõelda järgmise aasta peale, mis võib nagu sa mainisid, tegelikult osutada väga osutuda väga otsustavaks, kas me jääme uuesti magama, kas ühiskond uinub uuesti, kas, kas nüüd on see aur välja lastud või mitte, siis siis mis suunda sa pigem näeksid, kas, kas, kas sa usud, et Eesti inimeste teadvuses on juhtunud mingi selline laiem ja ulatuslikum võib-olla ka pöördumatult? Pööre? Ma loodan küll, ega ilmaasjata Ta seda mitmendat korda nüüd juba, et mis juhtus 20 ja natuke rohkem aastat tagasi, et inimesed peaksid just nimelt sellest asjast katsuma rohkem aru saada? Igaüks teebki tegelikult poliitikat, jah, mina olen tõesti käinud kogu aeg valimas. See, see jutt, et pole kedagi valida ja pole midagi teha, noh, see ei vii lihtsalt kusagile. On no nüüd tuleb muidugi mängu ka see, et ma olen väga mitmes riigis olnud ja näinud väga mitmesuguseid olukordi. Kui me alustame siitsamast kõrvalt Lätist no ütleme, et kuna olen praegu diplomaat, siis mulle ei sobi kõiki asju ära rääkida, mida ma seal kogesin ja nägin. Aga Lätis, Leedus, meie lähedastel naabritel on olnud just nimelt sellepärast väga suuri probleeme, palju suuremaid kui Eestil oma poliitilise olukorraga. Et noh, inimesed on aga loiud olnud või, või teistmoodi käituda, et kui, kui vanades demokraatiates. Ja aga ma ei ütle, et kõigis vanades demokraatia riikides ka see asi on alati väga roosiline, aga ikkagi nüüd tuleb mängu see meie põhjanaabrid Daisy ja soomlased, rootslased, ta seal on ja inimesed ammu juba tajunud, et nendest oleneb väga palju ja poliitikud on õppinud seda arvestavat, seal küll vaatavad poliitikud ise oma näppude peale väga teraselt. Heategevusest rääkides jõulutunneli aeg on, täna saab veel õhtuni oma panuse anda. Kas te heategevust teede jõulutunnelisse olete helistanud? Heategevusega on nüüd niisugune asi. Üks minu kaasesinejatest seal jõulud on ja siis ma ei mäleta enam, kes ja sest ma ei jõudnud kõike vaadata ja kuulata nimetas selle ära, et Eestis on õnneks selline heaolukorda, et heategevusega saab tegeleda inkognito Ta mitte ainult jõulutunneli ajala, vaid ka muidu heategevus oma olemuselt peaks. Minu arvates olemegi see, et seda ei tehta fikseeritud. Kui ta nafysseerituda, siis ta võib silmapilk muutuda, ei pea muutuma, aga ta võib silma pilt muutunud hoopis millekski muuks. Vastus oli suurepärane, diplomaatlike ja nii, aga. Sa mainisid, et sa loed kuut raamatut enam-vähem korraga, ma tahaks natukene veel enne lõppu kirjas kirjandusest ka rääkida. Kas sa loed pigem Eestis või pigem välisriikides ilmunud raamatuid? Ma loen läbisegi kõiksugust praegusel ajal, no alati ei ole just kuus, vahest neli, vahest viis aga üldiselt üsna paljusid raamatuid korraga. Harjumus. Mis seisus Eesti kirjandushetkel on? Palju on läbi, läbi Sofi Oksaneni ole, oleme ikka jälle kuulnud seda, kuidas tegelikult eesti kirjanduse teatud mõttes sellised suurhetked on võib-olla isegi selja taga, et, et võib-olla isegi Nõukogude okupatsiooni nagu surve all oli, oli, oli kirjandust teatud mõttes nagu väärikam või väärtuslikum. Mis seisus me oleme. No oleneb sellest, et mis mõõdupuu appi võtta, mõned on väga õnnelikud selle üle, et raamatuid ilmub palju, raamatuid ostetakse palju ja lastagi olla niimoodi tegelikult mõõta või võrrelda. Tänast seisu seisuga kuskil 25 30 aastat tagasi lootusetult. Mõttetu sellepärast et siis oli teada, et tiraažid olid hiigelsuured, tõsi, oli meeletult vähe, süsteem oli selline, praegu kõik täpselt vastupidi. Ja noh, need asjad ei ole võrreldavad. Hea-halb on äärmiselt subjektiivne, vot see on sihuke subjektiivne, emotsionaalne, sellepärast ma ei küsinudki ja ei oska ütelda. Vaat Eesti Eestis ilmuvaid raamatuid, kuid mitte ainult seda vanas mõttes ilukirjandust, ma ei jõua kõiki kõike kaugeltki mitte läbi vaadata ja läbi lugeda ka raamatupoodidest. No lehitsen käin ja nüüd tuleb ikkagi seda silmas pidada, et kui me räägime ainult sellest vanas mõttes proosa, luule, draama, lastekirjandus, ilukirjandusest, siis noh, ma nagu väga rõõmust ei hüppaks tänasel päeval. Kuid noh, pole viga, olukorda ühte ja teist on, aga kui me võtame kõik kokku arvesse siis kõiki kõikvõimalikke žanre ja liig, ehk siis on pilt päris huvid. See on päris tore, sest praegu, eks ole, juba 20 aastat hirmutatakse neid asju, mida omal ajal oli täiesti võimatu immutada ja see kae paistab olevat täiesti ammendamatu. Kiire viimase küsimusena. Kas sa näed Eesti kirjanike hulgast praegu sellist, kes ühel päeval võiks seista ja võtta vastu Nobeli kirjandus. See on lootusetu küsimuse, sellele võib muretult vastata nii ja kui muretult vastata ei, sellepärast et noh, ma küsin kohe vastu, kui palju oli Eestis neid inimesi, kes kes, kes hetkegi mõtlesid selle peale, et hiinlane, kes tänavu võttis Nobeli preemia vastu, võiks selle saada kõik mõtlemast kuulnudki. Ma arvan, et umbes sama oli, oli mõne teise kandidaadiga x aastat tagasi näiteks proua Jelinekiga või mõne teisega. Sealt tuleb alati üks üllatus. Üllatusi varuks aga muusika. Kui meil on siin stuudios täna olnud Rootsis resideeruv suursaadik Jaak Jõerüüt, siis Rootsiga seonduv on aba ja üks neist lauludest. Nende hittidest hakkab kohe kõlama jaak, ütlesite, et see laul peaks olema. Miks mitte see laul, Aban, sellepärast seal hea valik, et ärme unustame, et avasalapärasel tegelikult teatud kindlal moel seob Eestit Rootsiga, Jaan Manitski on selle mehe nimi. Jah, just, sest tema oli selle ansambli mänedžer, aga mul on unistus, on loo nimi. Milline on teie unistus ja soov uueks aastaks? Teie lahkel loal kordan jälle ennast ühest õpetajate leheintervjuus. Antud vastused, vastus nimelt kõlas niimoodi. Ma võiksin seda ka tuleva aasta kohta öelda, mitte ainult praeguse aja kohta. Soovin, et võimalikult paljudele inimestele. Et võimalikult paljud inimesed leiaksid üles oma südamerahu. Aitäh teile, seda soovime ka teile. Järd.