Kahimenesama kaardianiga tore Teksneks muusika rohkem ehk miks, kui Rex Mehhika järjeksas peksasse unistuste maa, kuhu lõunast üle piirijõe Rio Grande onne otsima. On tuldud ja tullakse veelgi põhjapiiril, siis terendab õnnema Juessey lõuna pool piiravad üha ahenevad Mehhikot Guatemala ja välisKesk-Ameerika riikide kitsas riba ka kahe ookeani vahel. Mehhiko lõunapiiri moodustab Mehhiko lahes suriukateni poolsaar just siinsetes paikades. Praeguse Mehhiko lõunaosas, Guatemalas ja Lõuna-Ameerikas Peruu, Ecuadori, Boliivia ja Kolumbia aladel elasid iidsetel aegadel kõige arenenumad indiaani hõimud. Tänu kellele kõneldakse tänapäeval Ameerika vanadest kõrgkultuuridest. Mehhikos elas ridamisi mitmeid kõrgkultuuri kandjaid Holmeegitsapoteegid, mis teegid Yucateni poolsaarel, maajad. Mu ees on 2003. aastal välja antud klas ning kunagise maiade tsivilisatsiooni etappe. Kujuta visandlikar Yucatoni poolsaarel leidsin pärast pikemat võrdlemist vaid ühe nime, mis mõlemal kaardil seisab Campetše linn, poolsaare läänerannikul vanal kaardil poolsaar loodeosas seisvad uks. Maali linna uuel kaardil ei ole. Maailma Atlusesse pole ta mahtunud, sest õieti ongi siin alles vaid imetlusväärsed varemed, Nende hulgas ilmatu suur võluri püramiid. Ilusat pühapäeva, siis jälle kord. Mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algas ikka. Nii palju salapära, legende ja lugusid ümbritseb iidseid indiaani hõime. Kuid maiade tsivilisatsiooni kohta on teadlased ja ajaloolased ka päris kindlaid fakte välja uurinud. Et see oli ainus tsivilisatsioon Kesk-Ameerikas, mis suutis kasutada oma hieroglüüfkirja et neil oli kunstipärane monumente, sealne arhitektuur, et nende astronoomidest preestrid töötasid välja täpse ajaarvamissüsteemi ning tundsid eriti suurt huvi Kuu ja Veenuse vastu. Matemaatikas olid need kirja pannud oma numbrite süsteemi ja hakkasid oma arvutustes esimestena nulli kasutama. Ja selle kõigega said nad hakkama. Tuhandete aastate eest on kindlaks tehtud, et majade paiksed külad ilmusid Vaikse ookeani rannikule praeguse Kesk-Ameerika aladele umbes 1800 aastat enne Kristust maiade tsivilisatsiooni tähelepanuväärsed saavutused on siiski pärit hilisemast ajajärgust, mida teadlased Heade klassikaliseks ajastuks kutsuma hakanud. Kõrgaeg aastat 250 kuni 900. Sellel ajastul on mehitatud Kamaajadest jäänud mälestusmärgid astmikpüramiidid. Kas pole kummaline, et vanas Egiptuses tekkisid kõigepealt just astmik püramiidid et inkade matšubitsu tõuseb Vastmetena kõrgusse nagu gamma aja tehtolteeki rea asteekide püramiidid. Viimased loodi Ameerika mandril ja seal võis erinevatel tsivilisatsioonide ehk veel mingeid kokkupuuteid tekkida. Kuid Egiptus terve tohutu ookeani eraldas mandrid ja tsivilisatsioone, kuid püramiide pandi püsti nii siin kui seal. Ja üks majade uhkemaid püramiide seisab praegugi Yucatani poolsaare loodeosas oksmali linnas. Õieti on see varemete linn tänaseks restaureeritud ja õieti tuleks selle linna nime pisut teisiti hääldada. Uks mal on kirjapilt. Hääldus peaks olema ošmaal hääldagem siis siitpeale nii nagu peab usmaal. Nonii tne Kolumbuse-eelsest ajastust ja teadlaste meelest peaks arhailise Smaaja keeles tähendama kolm korda ehitatud. Arvatud on need nimi viitab Ušmaali kõrgeimale ehitusele õluri püramiidile. Majad nimelt ehitasid oma uue templi astmetena juba olemasoleva peale ning valvuri püramiidis võib tõesti kolmi astet eristada. Kuid Ušmaalis pole õieti tõsist arheoloogilist uurimistööd kuigi palju tehtud ja seetõttu pole täpselt teada, kui palju seal kunagi inimesi võis elada. Nimetatud on arvu 25000 kuid see on üpris umbkaudne teave. On siiski kindlaks tehtud, et enamus seni säilinud ehitistest Ta on pärit aastatest 700 kuni 1100. Maiade kroonikatest on siiski leidnud, et Ušmaali linna ajas umbes aastal 500 valitseja hun õid Sildžagdud tul ksju. Sellest dünastiast tuli neli põlve valitsejaid ja uusmaalist kujunes Lääne Yucatani tähtsaim linn. Hiljem alates aastast 1200 käisid alla nii uus maali vägevus ja hiilgus kui kogu maiade kultuur ja tsivilisatsioon. Teadlaste seas käib lõputu vaidlus selle üle, mis siis õieti juhtus? Olemas kümnete kaupa teooriaid, kuid ükski neist pole kõik uurijaid üksmeelselt heaks kiitnud. Põhjuseid on leitud ridamisi looduskatastroofid, epideemiad, kliimamuutused, võõrvägede sissetung, mässud, tähtsate kaubateede kadumine ühegi kohta pole piisavalt tõendeid ja tegelikult poleks vist ükski neist üksinda terve tugeva kõrgtsivilisatsiooni kadumist suutnud põhjustada. On ka vähe maiseid teooriaid. Viimastest jutustab maiade valitseja ennast, keda kutsuti kuue taeva kuningannaks. Kui seni olid majad kenas tema linnades elanud ja kõrgkiht pidas sõdu rohkem nagu ajaviiteks muidugi ka selleks, et jumalatele ohverdada vaid sõjavange siis kuue taeva kuninganna muutus väga ahneks. Ta tahtis valitseda kõigi majade rikkuste ning linnade üle ja saatis oma väed neid vallutama. Verised sõjad majade valdustesse ei tahtnudki enam lõppeda, kuni kogu maiade tsivilisatsioon lõbus, hääbus. Kuue taeva kuninganna lugu kõlab veel rohkem legendi kui tõsiseltvõetava ajaloolise teooriana, aga kauni kuninganna mängu toomine ei tee kunagi halba. Filmis, mis kuue taevakuningannast jutustes oli too daam üpris saladuslik. Tema pisut mongolid säheksootilisena puhtaid jooni ei häirinud iial ükski tundevirvendus. See püsis liikumatuna nagu kaunis mask. Eksootilised ehted, lehvivad rõivad ja julm ahnus. Kes teab, vahest ta oligi kunagi olemas, siin maa peal. Oušmaal oli kindlalt olemas, sest selle kohta on silmnähtavad ja käegakatsutavad tõendid. Praeguseks ajaks on seal seisvad varemed korralikult restaureeritud, kuid juba enne seda tööd oli siin kõik paremini säilinud kui teistes majade keskustes. On teada, et majad ehitasid tugevaid hooneid, mis ajale kaua vastu pidanud on. Nende kivi, tahujad ja müürsepad lõikasid poleeriside sobitasid ehituskivid nii tihedasti üksteise vastu, et nende vahele ei mahu isegi noatera. Nad ei kasutanud metallist Tööriistu plokke ja ratas oli neil ka leiutamata. Inimtööjõudu oli selle eest piisavalt. Ehitus Kivituudi kohalikest kivi murdudest. Nende töötlemiseks kasutatud riistad olid tehtud ränikivist. Ja pseudovõlve oskasid nad ehitada ka sellel ulatus iga ülemine kivi alumisest veidi üle. Nii tekkisid kaared näiteks ukseavade kohale võimaluste Sid võlvitud kambreid. Rohkem kui 2000 aastat varem ehitasid nüüd geenelased esimestena maailmas sel moel oma ülikute kuppel, haudade võlve ja sadu aastaid hiljem olid sellised võlvid Kambodža hindu istliku templisse. Ankarvati jõudnud. Maia linnade südames seisis tavaliselt hiigelväljak, mille ümber kõrgusid kõik linna tähtsaimad hooned, valitseja palee, suured püramiid, templid ja sageli ka palliväljakud. Hooligalt pöörati tähelepanu sellele templid ja observatooriumi ikka õiges suunas seisaksid vastavalt majade arusaamisele taevakehade liikumisest. Linna rituaalse keskuse ümber olid juba vähem pidulikud hooned, väiksemad templid ja pühanud, mis polnud kõigile avatud, vaid kuulusid kindlatele omanikele. Lihtsamate linnakodanike lihtsamad elamud seisid linna keskusest täiesti väljas. Maaja linnades oli niisiis mitmeid ehitisi, mis tingimata igas linnas olema pidid. Tseremoonia platvormid, umbes nelja meetri kõrgusel laiuvad kiviplatsid, kus toimetati igasuguseid kombetalitusi ja usulisi rituaale. Neid kaunistasid sageli kivist välja tahutud kujud, altarid ja võib-olla ka post, millele kõigile vaatamiseks asetati ohvrite või pallimängus. Kaotajaks jäänute pead. Nii. Valitsejate ja kõrgklassi paleed olid muidugi igas linnas suured ja ohtralt kaunistatud. Kuninglik palee võis ka väga suur olla ja mitmel korrusel paikneda, kuid sageli olid sellised paleed siiski ühekordsel. Neis oli palju väikesi ruume ja vähemalt üks siseõu. Observatooriumi olid majade linnades ka kindlalt olemas. Nende preestrid olid ju sageli välja õpetatud täheteadlased, kes olid valmis teinud taevakehade faaside kaarte. Eriti huvitasid neid Kuu ja Veenus. Kas need hooned nüüd tänapäeva mõistes observatooriumi olid pigem ümarate plid või ka püramiid, templid, kust edukalt ka tähti sai jälgida? Jämaja linnade keskustes seisid ikega pallimänguplatsid. Tegemist oli rituaalsete pallimängudega. Neid arvestati kõikjal tollases Kesk-Ameerikas. Palliplatse ümbritsesid kahelt poolt astmelised kaldteed, mis viisid tseremoonia platvormidele või pistke templite juurde. Ja maaja linnade uhkemad ning tähtsaimad ehitised, templid, püramiid, templid, ašmaali, võluri, püramiid. Miks võluri püramiid, selle kohta on majadel olemas lausa mitu legendi. Millal need sündinud on, kes seda teab, kuid nad kõik jutustavad Hošmaali võluri püramiidi tekkimise loonud. Legend number üks kõlab Kang hakkab Hošmaale linna valitsema nooruk kes pole naisest sündinud. Päeval külasgong. Seda lõi kääbus, keda tema ema polnud sünnitanud. Ta oli välja koorunud munast mida oli haudunud keegi lastetu vana naine. Kangi heli, hirmutus linna valitseja põhjalikult. Ning ta andis käsu kääbus hukata. Mõtles aga siis ümber ja lubas kääbus ellujat. Ta kui viimane kolm täiesti võimatuna tunduvat ülesannet täita suudab. Üks neist oli ehitada linna ühe ööga tohutu püramiid, mis oleks kõrgem kui kõik teised linna ehitised. Kääbus täitis kõik ülesanded ja ehitas püramiidi ja temast sai ošmaali valitseja. Legendid number kaks ja kolm jutustavad sama loo väikeste erinevustega. Legend number neli, see on ametlik legend, mida teadlane ja uurija John Stevens 1840. aastal kohalikelt maiade järeltulijatel kuulis. Seegi on esimese looga sarnane, ainult et kõvasti põhjalik. Vana naine elas oma vaese, süttis täpselt selle koha peal, kus praegu võluri püramiid seisab. Naine oli Nõmiid ja kurb nõid, sest tal polnud lapsi. Ühel päeval mähkis ta riidetüki ümber muna ja asetas selle oma hüti nurka. Õlu munast koorus tilluke olend, kes oli täpselt inimlapse moodi. Nüüd oli vana naine õnnelik, temalgi oli poeg. Pärast aasta vanuseks saamist poiss küll enam ei kasvanud, kuid naine ennustas, et temasse saab ikkagi ühel päeval suur valitseja või lausa kuningas. Ta käskis poisil lossi minna ja kuningas endaga jõudu katsuma kutsuda. Kuningas naeratas kääbust nähes ja ütles, tõsta ülesse kivi. Kivi kaalus oma 30 kilo. Hääbus, hakkas nutma ja jooksis koju ema juurde. Ema oli tark. Ütle kuningale käskis ta, et kui kuningas esimesena kivi üles tõstab, sistestad kasina kuningas tõstis ja kääbus tegi sedasama. Kuningas lasi terve päeva kääbusel kõiksugu jõunumbreid teha. Ja kui ta ise eestegi sai ka kääbus nendega hakkama. Kuningas läks tujust ära ja andis käsu. Kui sa nii vägev oled, siis pead ühe öö jooksul ehitama maja, mis on kõrgem kui ükski teine maja siin linnas. Kui sa seda ei suuda, siis sa homset päeva ei näe. Kääbus läks jälle nutuga koju, ema juurde, kes ta magama saatis. Aga järgmisel hommikul, kui linn ärkas, nägi kõik uut hiigelpüramiidi väljakul seismas kõrgemad kui ükski teine maja selles linnas. Lugu läheb veelgi edasi majadele, kliendid olid ilmselt bee karja keerulised aga lõpuks kääbusest ikkagi uus kuningas ja natuke võlur ka ja niimoodi saigi võluri püramiid oma nime. Mallory püramiid seisab Ušmaali varemete keskel ja see linn oli oma õitseajal Yucatani poolsaare suurimaid keskusi. Õitseajaks peetakse aastaid 600 kuni 1000. Leitakse ka, et siin elas siis ligi 25000 inimest. On kindlaks tehtud, et esimese püramiidi ehitamist alustati kuuendal sajandil, jätkati järgneva 400 aasta jooksul. Lõpuks kasvas ta 40 meetri kõrguseks võimsaks, kauniks ja väga omapäraseks ehitiseks. Majad ehitasid seda oma traditsioonilisel moel, rajades juba olemasolevate konstruktsioonide peale astmetena uusi ja praegu seisev püramiid seisab koos viiest üksteise peale püramiidi kujuliselt ehitatud templist. Viis astet. Ja tal. On Tre. Võluri püramiidi põhiplaan, alus tundub kummaliselt ovaalne. Selle pikliku aluse nurgad on täiesti ümarad, ülespoole ahenevad küljed on siledad testkividest mõlemalt poolt. Pekikülgedelt tõusevad esile Beatööritavalt järsud trepid mis moodustavad suuri vaheplaat sõrme kõrgel järgmiste astmete templite sissekäigu ees. Neil platvormidel toimetasid preestrid oma religioosseid riitusi ja tõid veriseid ohvriande oma jumalatele. Tsiteerides asjatundjaid ega IZ. Kesk ja lõuna-ameerika indiaani hõimud ei ehitanud oma püramiidtemplite treppe nii järsuks vaid seeder tee jumalate juurde. Kerge ei oleks. Vahest rohkem selleks, et ohverdatavate kehad mööda järske astmeid lihtsamini alla libiseksid. Nende iidsete indiaani hõimude jumalad olid nõudlikud nii majade kui ka hilisemale, asteekide ja inkade rituaalid ning pidustused olid otseselt seotud taevaste ja maapealsete loodus tsiklitega, mida ma pidevalt jälgisid jama erinevatesse kalendrites paigutasid. Majadki uskusid, et kogu kosmos koosneb kolmest põhiosast allilmast, taevast ja maast. Majade allilmaga oldi ühenduses koobaste ning pallimänguplatside kaudu ja arvati, et seal valitsesid vanad surma Euroiskumis jumalad. Majade taevast valitsesid samuti vanad jumalad, päike ja it's ammenna öötaevas. See oli aken, millest võis näha kõiki üleloomulikke asju. Taevas. See oli kõigi võimalik tema ilmade ristumispunkt. Maiade jumalat ei olnud eraldatud ja iseseisvad nagu Antiik-Kreeka jumalad. Majade jumalaid ühendasid hõimlus ja sugulussidemed mis nad kindlalt kokku liitsid. Majade religioonis oli tohutu rivi loomulikke olevusi, kellest vaid üksikud korrapäraselt välja ilmuvad. Headus ja kurjus ei ole majade jumalate juures hoopiski püsivad omadused. Seemis ühel ajal on halb, võib teisel ajal jälle hästi sobida sest enamus maiade kombeid ja uskumusi põhineb loodustsüklite muutustel, mitte püsivusele. Maiad uskusid, et maailm on tasane ja nelinurkne kuid oma mõõtmetelt lõputu. Ka ring oli nende jaoks püha. See sümboliseeris täiuslikkust, jõudude tasakaalu, filosoofidest. Majad uskusid, et kui sa tunned minevikku, kui siis tunned sa loodustsüklite mõju, mis on kujundanud oleviku. Ja kui sa tead, mis on mõjutanud olevikku, oskad sa ka tulevikku mõjutavaid tsükleid ette näha. Ausmaali võluri püramiidi vanim osa, esimene tempel arvatakse kuuluvat kuuendasse sajandisse. Seda tõestavad nii aastaarvuks sillusel kuiva uurimused, jagatsed. Esimese templi madalfassaad on ehitud vihmajumal Tšaaki maskidega. Mõlemal pool järsku treppi tõusevad need maskid astmetena üles kuni trepi lõpuni. Ja neil fotodel vaadates tundub, et majade vihma jumalt saak oli vist üks päris hirmuäratav kongus nina raju maal. Esimese kõige kudumise templi sissekäik suleti pärast Gilberti nime kandnud orkaani tohutuid vihmasadusid 1988. aastal, et hoone üldse püsima jääks. Tšaak oligi päris hirmuäratav, vihmajumal. Võluri püramiidi teine aste, teine tempel, sa jõuad selle sissekäiguni, kui oled tohutult järsu trepi kõrgeid astmeid pidi üles suutnud ronida kitsale trepiplatvormile, mille keskel seisab avaus templikeskset suurt saali toetavad sambad. Kolmas tempel on ehitatud teise templi tagumise osa sisse ja väljaspoolt ei olegi seda näha. Veel veidi treppi ronimist ja sa leiad end võluri püramiidi neljanda templi sissekäigu eest suurelt platvormilt. Tohutu nelinurkne templi värav su ees on rikkalikult kaunistatud. Fassaad kujutab enesest õieti taas jumal saaki hiigelsuurt maski, selle avatud suu templi sissepääs suure maski ümber on veel hulk vihmajumala maske ning iluvõrede Stornamente mõlemal pool tohutu suurt lihtsanelinurga kujulist. Neljanda templi väravat viivad ülespoole kitsad kõrged ja järsud trepid mis juhivad su võluri püramiidi viimasele astmele viienda templi ette. Mis püramiidi kah lõpetab? Templi sissekäigu esise suure platvormi moodustab neljanda templi ukse lihtne nelinurkne katus. Ja siit viibuks viiendasse templisse mida kutsutakse võlurimajaks. Kõige kõrgem kõige püham piklik ehitis, mis püramiidi lõpet ning mis arvatakse olevat valmis saanud üheksandal sajandil. Templi lihtsat nelinurkset sissepääsu ehivad kahel pool taas võre ornamendid ja viiendas templis on kolm ruumi. Kes oskaks täpselt öelda või kujutleda, milliseid keerulisi rituaale toimetati võluri püramiidi astmetena kõrgusse tõusvate templite sissekäikude ees laiuvatel platvormidel ja mida tegid preestrid templeid sees? Sinna viivad kõrged trepid tõusid ülespoole 60 kraadise nurga all. Kui jumalate kummardajad mööda neid treppe üles ronisid kõige kõrgema templi poole, siis oli see nende jaoks teekond jumalate juurde. Ohverdus altari poole. Arvatud on, et neil ammustel aegadel olid püramiidi küljed kaunistatud värvilise krohvikihiga iga värv tähendanud teatud kindlat suunda. Varasemad võluri, püramiidi astmed, siis alumised olid lihtsad ja vähem kaunistatud, kõrgemad uhkemini ilustatud ja ikka vihmajumal Tšaaki maskidega. Osmaali varemete linna fotol kõrgub võluri püramiid taeva poole. Hele astmetena ahenev ümar vaatenurkadega tohutu kummaline ehitis. Tema ümber on teisigi majast eetlike varemeid, kuid ükski neist pole nii eriline ja nii silmapaistev. Püha mägi. Maiade tsivilisatsioon hääbus ja teooriaid selle kohta, miks hääbus, leidub õige mitmeid. Rääkisime juba täna natukene sellest ja mis ka ei juhtunud, looduskatastroof, kliimamuutused, haigused, sõjad või kuue taeva kuninganna ülemäärane ahnus. Maiade kultuur lakkas vähehaaval olemast üht kindlat põhjust, miks pole teadlased seni osanud välja tuua. Muidugi ei kadunud kõik üle. On teada, et Yucateni poolsaare elasid majade linnad rõõmsalt veel sajandeid edasi Ušmaal nende seas. Kuid seal seni valitsenud dünastiat kadusid, tulid uued valitsejad, maiad pani dünastiast on arvamused, just siit on pärit ka kogu indiaani hõimunimi maajad. Ja on ka kindlaks tehtud, et Oušmaali võluri püramiid hakkas vähehaaval lagunema. Juba 11. sajandi alguses. 1519. aastal jõudsid kohale hispaanlased, kes vallutasid järk-järgult kesk Kalad Kaiukateni poolsaare Järvistasid maiade kaunid linnad ja pühamad ja sundisid neid vastu võtma uue usuga. Kosmaali varemed avastas 1838. aastal ajaloolane Jean-Fredrik Valdek. Aasta hiljem korraldasid sinna oma esimese ekspeditsiooni teadlane ja kirjanik Jonlaid Stevens ning kunstnik Frederick Cover Wood, kes kogu kompleksi paberile visandas. Ja nii on Stephens kirjeldanud oma esimesi muljeid Ušmaalist. Me läksime mööda teist teed läbi metsade ja jõudsime minu hämmastuseks välja kunagi siin ilmselt laiunud suurele avarale lagendikule mida täitsid varemete künkad, suured ehitised, terrassidel ja püramiidehitised hästi säilinud, suured, rikkalikult kaunistatud. Vaatepilt oli peaaegu sama imeline nagu Teeba varemed. Pole mingit kahtlust, et kunagi seisis siin tohutu elanike hulga ning kõrge tsivilisatsiooni tasemega linn kes selle ehitas. Miks seisis ta nii kaugel veekogudest ja teistest loodushüvedest, mida on ikka ära kasutanud juba tuntud ajalooga linnad. Miks ta maha jäeti, miks ta hävis? Seda ei tea praegu keegi. Janlaid Stephens juhtumit, rännakul Yucatani. Aušmaalis alustati restaureerimistöid 19. sajandi keskel. Kawellouri püramiidi parandati, korrastati ja remonditi. Mehhiko antropoloogia ja ajaloo rahvusliku Instituudi teadlased võtsid suurema töö ette 1970.-te keskel. Teadlased ja arheoloogid kindlustasid püramiidi küljed ja siledad terrassid ning restaureerisid templeid. Täna juba nimetatud orkaan sölbelt tegi oma metsikute tuulte ja vihmasadudega võluri püramiidile väga suurt kahju. Seintes mõlemal pool küljetreppe olid laiad praod, nii et tööga tuli peaaegu otsast alata ja kohe, sest oli oht, et püramiid kukub lausa kokku. Õnneks seda ei juhtunud, kui tohutut püramiidi restaureeritakse tänase päevani ja tuhanded turistid on kurvad, sest võluri püramiidi järskudes treppidest üles ronimine on ajutiselt ära keelata. Paar tärka tsitaati sobivad ehk kõige paremini selle võluri püramiidi lõokese lõpu. Esimene on pehmelt öeldes keeruline. Püramiid on maailmakujutis ja see maailmakujutis on inimühiskonna peegeldus. Kui on tõsi, et inimesed on loonud jumalad oma näo järgi siis on tõsi ka see, et inimene näeb omaenesepeegeldust kõiges, mida pakuvad talle nima, kui taevas. Inimene loob inimliku ajalugu. Loodus seob ajaloo Päikesesüsteemi taevakehade tekkimise ning arenguga tähtede tantsuga. Octavia baas, teine Mehhiko püramiidi kriitika. Tsitaat, mis vajaks ilmselt süvenemist ja mõttetööd ja suuremaid teadmisi iidsete kõrgkultuuride kohta. Teine tsitaat seda ei vaja ja ongi hea oma raamatus Mehhiko jumalate linnad. Hans helphards ossmaali võluri püramiidi kohta. Siin on loobutud klassikalise püramiidivormist, otsekui oleksid majade arhitektid meenutanud mäetippe, kus udusesse minevikku kadunud ammustel aegadel jumalaid kummardati.