Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte pühapäevast, kuuendast jaanuarist. Mina olen Liisu lass. Estonian Airi liinilendurite streigi komitee otsustas homsele kavandatud streigi vähemalt päeva võrra edasi lükata, kuna eile jõudsid lennufirma ajaliinilendurite assotsiatsiooni esindajad kollektiivtingimuste suhtes kokkuleppele. Süüria president Bashar al-Assad tegi täna pärast kuudepikkust aeg oma esimese avaliku pöördumise. Ta teatas, et ei astu läbirääkimistesse teda kukutada püüdvate jõududega. Pärnu uue kunsti muuseum oli uputuse tõttu sunnitud uksed sulgema. Homsest loodetakse saada muuseumi elektrivarustus sellisesse seisu, et külastajaid taas vastu võtta. Kasari jõgi ja Matsalu luht on viimaste nädalate lume sulamise ja vihma tõttu üle ujutatud. Talunikel on raskusi ka metsatöödel. Eesti lugejaid köitsid möödunud aastal enim kodumaiste autorite teosed. Raamatute hind on kasvanud ning hinnatõus jätkub, kirjastaja Ratase sõnul ka tänavu. Loodusteadlase Matti Masingu hinnangul võivad Narvas pesitsevad kaitsealused nahkhiireliigid linna arendustegevuse tõttu hävida Narva bastionide renoveeris krimisel nahkhiirtega arvestada. Ilm läheb külmemaks. Öösel tuleb külma kolm kuni kaheksa, homme päeval kaks kuni kuus kraadi. Teedel võib olla kiilasjääl. Estonian Airi liinilendurite streigi komitee otsustas homsele kavandatud streigi vähemalt päeva võrra edasi lükata. Homme arutab kollektiivlepet veel Estonian Airi nõukogu. Kas streigiähvarduse jõusse jätmine tähendab, et lendurid pole veel lõplikult kindlad, kas lepe homme jõustub? Vastav liinilendurite assotsiatsiooni esimees Rauno Menning? Ei saa öelda, et kas me oleme kindlad või mitte kindlalt siin on ikka tegemist nii-öelda noh, ütleme siis juriidiliste küsimustega, et jah, kui me võtame streigiteate maha ja see leping ei jõustu, siis meil lepingud tegelikult nagu ei ole, pigem jätame selle võimaluse, leping saab sõlmitud, nii-öelda jõustatud sellisel kujul. Estonian Airi pressiesindaja Ilona eskilinen kinnitas, et kõik lennud toimuvad homme vastavalt plaanile ja reisijad ei pea oma reisiplaanide pärast muretsema. Tema sõnul on neli päeva kestnud läbirääkimised näidanud osapoolte valmisolekut uueks kollektiivleppeks ja võib arvata, et lepe homme ka nõukogus heaks kiidetakse. Et meie teeme kõik omalt poolt selleks, et sünniks ja teiseks, tagame omalt poolt, et et lennud toimuksid vastavalt plaanile. Üks välissõnum, Süüria president Bashar al-Assad tegi täna pärast kuudepikkust aeg oma esimese avaliku pöördumise. Ta teatas, et ei astu läbirääkimistesse teda kukutada püüdvate jõududega, nimetades neid terroristideks. Ülestõusnuid nimetas ta al-Qaeda ja lääneriikide käsilasteks. Süüria opositsioon, naaberriigid ja Euroopa liit Assadi tänasesse kõnesse kriitiliselt Türgi välisministri Ahmet ava tuuglu hinnangul korraldas Assad oma seniseid tühje lubadusi rahu saavutamiseks. Ühtlasi kutsus Türgi ÜRO-d üles võtma selge hoiaks Süüria praeguse rezhiimi suhtes. Assadil soovitati saata ka selge sõnum selle kohta, et ta ei takistaks enam abisaadetiste kohalejõudmist. Türgi välisministri sõnul on nüüd selge, et Assad ei muuda midagi enne ÜRO julgeolekut nõukogu selget sõnumit. Süüria opositsioon lükkas Assadi kõnes välja pakutud rahualgatuse tagasi. Opositsioon ütles, et kõne eesmärgiks oli rikkuda seniseid diplomaatilisi jõupingutusi sõja lõpetamiseks. Tagasi Eestisse. Pärnu uue kunsti Muuseumis tungis vesi katuselt hoonesse, kahjustades enam teise ja kolmanda korruse. Kontoriruume näitusesaalis kahjustusi ei saanud. Sillasoo jätkab Pärnust. Pärnu uue kunsti muuseum võitleb sulalumeveega sel talvel juba teist korda, seekord valgusega hoone bürookorpuse katusele kogunenud ligi 40 sentimeetrine kiht vett külmunud äravoolutorude tõttu läbi katuse majja kahjustades kõige enam teise ja kolmanda korruse ruume, kus asub ka muuseumikontor. Näitusesaalidesse vesi õnneks ei jõudnud, küll aga tungis keldris asuvasse elektrikilpi, mille taga järjel lülitus välja elekter ning muuseum tuli sulgeda. Pärnu uue kunsti muuseumi juhatuse liige Vaiko Edur ütles, et kahjusid hakatakse hindama homme. Muuseumi uksed on aga taas avatud. Siis sai ära juhitud maja seest ja ära koristatud ja täna hommikul käis elektrik ning tegi kilbi korda elektrilõunast saati meil nüüd tagasi ja saame oma tegevust jätkata. Palju varalisi kahjusid võib-olla ei olegi, kui see nagu inimesed ei saanud muuseumisse. Esplanaadi 10 asuv kinnistu kuulub osaühing Herdarile, kes ostis selle Pärnu linnalt kuus aastat tagasi. Praegu on pooleli kolm aastat väldanud kohtuvaidlus selle üle, kas linn peab kinnistu tagasi võtma ja tagastama Herderile selle ostusumma ning hüvitise. Vaiko Edur jätkab. Eks see sihuke mingis mõttes stressirohke töökeskkond ole, aga siiani oleme hakkama saanud, aga ma ei oska ennustada, mis nagu tulevik toob, sest iga päevaga nagu ja igal talvel ta läheb olukord hullemaks ja noh, tõsi on see, et niimoodi kaua edasi ei saa, siis peavad osapooled, kes on seotud omavahel kokku leppima. Eduri sõnul ei asu uue kunstimuuseumi kunstihoidla Esklanaadi 10 majas ning kuna näitusesaalid jäid veest praktiliselt puutumata, jätkatakse muuseumi tavapärast tööd. Silvia sool, Pärnu. Kasari jõel ja lisajõgedel mõni päev tagasi jääminek ning ümbritsevad alad on vee all. Ivar Soopan käis kohal. Maanteeamet on juba mitu päeva hoiatanud, et Lääne- ja Pärnumaa piiril on üks teelõik üle ujutatud, sest sula ja vihm on tõstnud veetaset Kasari jões ja selle ümbruses. Samas kandis on üleujutuse ohus paiku veel näiteks Läänemaal. Rumbas on peaaegu iga aasta üks teelõik paar korda täielikult vee all ja liikluseks suletud. Praegu olukord veel nii halb ei ole, aga maanteeamet on igaks juhuks pannud üles hoiatusmärgid. Velistiga ümbruses võib leida majapidamisi, mis on nagu saared keset vett. Kasari jõe ääres elavale Elle Aavikule pole südatalvine veeuputus teab mis uudis, kuid mõningast ebamugavust põhjustab see ikka. Tuleb harjuda, ka see vesi veel kõige suurem ei ole, ta on ikka niiviisi suurvee aeg on niiviisi, et meil siit voolab nagu üle maantee ka voolab sealt lauda juures seal vesi ikka v suurem. Matsalu luha ääres elab Eino jõemaa ei pea praegust suurvett suureks probleemiks. Kuigi paljudel Lõuna-Läänemaa talunikel jäid tänavu maa liigniiskuse tõttu silo ja heinapallid põllult toomata sai tema silopallid põllu äärde veetud ja loomasöödaga on mureta. Halvemini peaks Eino jõemaal küttepuudega rannaäärsed, metsad on madalad ja isegi eelmise aasta või veel metsas, et lihtsalt ei saa kätte paljast külma 10 kraadi 10 päeva, siis oleks kõik korras selle vahepealse külmaga puid, et ta ei saanud nooltel pehme autos veel rohkem kui noh, ilma lumeta ei olnud sulaste aiast täiega Dallasemäega. Esmalt ikka soe ja kõrvalt on ka soojas lihtsalt ei võta kinni. Aasta tagasi talvel uputas samuti otse Kasari ääres elava Elle Aaviku kodu juures, aga siis polnud lund ollagi, ainult 100., äkki tuleb nüüd suurem uputus? No ma usun, et seekord vast ei tule, aga mis ta kevadeks teeb, kas siis on uus jääminek või ma ei oska seda küll arvata, aga tegelikult on ka nii, et meil on ju jõel mitmed-mitmed, harud seal ülevalpool, et kui sealt metsadest hakkab tulema, siis ta võib veel ka tõusta. Ivar Soopan, Haapsalu. Eesti lugejaid köitsid möödunud aastal enim kodumaiste autorite teosed. Huvireisi ja elulooraamatute vastu on aga veidi vaibunud. Raamatute hind on kasvanud ning hinnatõus jätkub paraku ka tänavu, nentisid kirjastajad. Karin Koppeli lugu. Kirjastuse tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter ütles, et eelmine aasta oli kokkuvõttes varasemast natuke parem ning ehkki müüginumbrid ei ole mitmekordistunud, on masuaja suurest august üle saadud. No kõige rohkem tahavad eestlased endiselt Eesti autorite raamatuid, Eestit puudutavaid raamatuid, aga, ja mis nagu selliseid teematrende puudutab, siis elulugude valdkond on kindlasti minemas nagu allamäge, et see ei ole enam nii suur teema, see sõltub muidugi sellest, et mis on konkreetne raamat, sellist suur laine on üle läinud. Tauno Vahteri sõnul on möödas ka reisiraamatute kõrghetk, ehkki nii mõnedki neist müüvad endiselt hästi. E-raamatute arv kasvab küll pidevalt, kuid Eestis on see praegu veel väga pisike äri. Mullu müüsid tänapäeva kirjastuse teostest kõige paremini Kristiina kassi lasteraamat. Õpetaja Kusti kummitab samamoodi teos linnulaulust, nagu ka Hedvig Hansoni raamat. Ellen. Armast hinnatõus ei ole aga paraku ka raamatuid puutumata jätnud. Igasuguse kahtluseta võib öelda, et see jätkub selle pärast, et kui tõuseb elektri hind, siis läheb trükkimine kallimaks, läheb trükkimine kallimaks, läheb raamat poes kallimaks, väga paljude raamatute tiraažid tegelikult langevad ja kõige rohkem langevad väärtuslikuma tõlke kirjansi väärt ilukirjanduse või ka ajalooraamatute tiraažid. Väärtkirjanduse väljaandmisega tegeleva Ilmamaa kirjastuse direktori Mart Jagomägi sõnul kasvas nende käive müüginumbrite poolest mullu 11 protsendi võrra, kuid kuna enamik kirjastuse raamatuid ilmub toetustega ja toetused on 30 protsenti vähenenud, on kahanenud ka kogukäive. Novembris ja detsembris läks müük aga päris hästi ja mullune ostetud raamat oli Oswald Spengleri Õhtumaa allakäik. Arvata on, et ega need tiraažid kindlasti ju kasvama ei hakka ja kui ostjaid jääb vähemaks, siis kindlasti tiraažid langevad. Raamatu hind tõuseb. Kirjaniku ja kriitiku Peeter Helme sõnul ei ole raamatuaastale tagasi vaadates põhjust masenduda. Ta tõi rõõmustava nähtusena välja selle, et jätkuvalt ilmub palju noorte kirjutatud teoseid. Probleemiks on aga noorte proosakvaliteet. Kuna ma olin nüüd just Betti Alveri debüüdiauhinna žüriis, siis avanes mul võimalus ja kohustus põhjalikumalt tutvuda eesti noorte loominguga. Ma ütleksin, et väga häiriv on siiski eesti keele oskuse allakäik, mis samal ajal ei kahanda kuidagi soov kirjutada. Nii et võib ju loota, et inimesed tahavad kirjutada mingi hetk mõistavatelt sõltutega ilusas keeles. Reisi ja elulooraamatuid ei pea Helme puht kirjanduslikeks nähtusteks. Ta rõhutas, et ka selliste raamatute hulgast leiab põnevaid teoseid ning arvas, et need ei kao edaspidigi kuskile. Kuid loodetavasti muutub valik mitmekesisemaks ja suudab midagi pakkuda kirjanduslike huvidega lugejaile. Loodusteadlase Matti Masingu hinnangul võivad Narvas pesitsevad kaitsealused nahkhiireliigid linna arendustegevuse tõttu hävida. Jüri Nikolajev jätkab Narvast. Loodusteadlane ja nahkhiirte uurija Matti Masing nimetab Narvat nahkhiirte pealinnaks. Narvas elab üheksat liiki nahkhiiri, neist neli kaitsealused. Nahkhiirte kolooniad pesitsevad suviti pimeaia pargi puudundes, talvel bastionikäikudes. Aastakümneid rahulikku elu nautinud elukaid võib aga pesitsemispaikadest eemale peletada Narva linna arendustegevus. Algamas on bastionipealse pimeaia ning bastioni käikude renoveerimistööd. Loodusteadlane Matti Masing on murelik. Projekteerijate kavade järgi samas väga palju laternaid lausa viie või 10 sammu järel latern, ümbritseda kogu see nahkhiirte senine elupaik, et ma olen päris kindel, et kui see projekt läheb käiku, et siis kõik nahkhiireliigid kaovad. Need täielik nahkhiirte häving on, et Narvas on olukord väga kriitiline. Lisaks pargi valgustamisele hakatakse Narva pimedaga harvendava umbes 700-st puust lähevad kirve alla peaaegu pooled. Matti Masingu sõnul tähendaks see nahkhiirtele pesitsuspaikadest ilma jäämist. Narva peaarhitekt Peeter Tambu aga seevastu kinnitab, et vaatamata ulatuslikele muutustele piima ja Sebastionides ei ohusta nahkhiirte kolooniaid Narvas midagi. Mina ei ütleks, et nahkhiired Narvas on ohus. Ma arvan, et mitte kusagil maailmas ei ole paarisaja nahkhiire pärast nii palju vaeva nähtud ja nii palju selle teemaga tegeletud. Siiani oleme me kahjuks saanud nahkhiireekspertidelt väga olevaid ja mitte konstruktiivseid ettepanekuid stiilis, et nahkhiirte pärast tuleks Narva kesklinn lihtsalt inimestest tühjaks kolida ja lasta nahkhiirtel siin vaikselt elada. Tänaseks on linnavalitsusse jõudnud loodusteadlaste ettepanekud, mida Narva linna võim kavatseb arvestada. Peeter Tambu. Puud, mis on hädavajalikud säilitada, kuid mida mingitel muudel põhjustel ei ole võimalik säilitada nende asemel paigaldada sobivad pesakastid. Valgusmüra hoidmiseks võimalikult madalal tasemel on pimeaeda kavandatud minimaalse kõrgusega valgustid. Bastioni käikude rekonstrueerimine toimub suvisel perioodil, millal seal nahkhiiri ei ole peale rekonstrueerimist. Sügiseks jäävad bastioni käigud endiselt sama avatuks, kui nad on täna ehk nahkhiirtel on võimalus seal talvituda. Nahkhiired on Narva kolinud väidetavalt Kagu-Eestist viimastel aastakümnetel ja leidnud omale mugava pesitsuspaiga seni hooldamata ja lagunenud kaitsealustel objektidel Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Ja ilmast räägib nüüd Helve Meitern, palun. Täna ja homme püsis mõõdukas külm ilm ja märkimisväärseid sademeid pole ette näha. Niisiis on täna ja homme meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab kerget lund. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni üheksa, homme pöördub tuul läänekaarde ja on veelgi nõrgem. Õhutemp määratuur päevasel ajal nullist miinus viie kraadini ja järgneval ööl miinus kaks kuni miinus seitse ning kohati pikemate selgimiste korral kuni miinus 10 kraadi. Aitäh. Te kuulsite kuuenda jaanuari päevakaja.