Kus küll võiks olla, mu sahver, laulab bluusi leerimensis Minni 1009. neljakümnendatel, kus see on küll mu sahver, ma tahan temaga linna sõita. Ja relvast on ka selles laulus juttu 1940.-te ja 50.-te pluusi linn Chicago ei olnud tõepoolest kuigi turvaline aeg. Aga nüüd seisame me siin uues Chicagos, Michigani, Aveni ja Jackson Boulevardil ristumiskohal. Linna on kerkinud pilvelõhkujate mets ja taevas ise teab, kus seisis siin hiigellinnas kunagi vendade Chesside loodud salvestusstuudio kus kuumast lõunast aga kas rännanud bluusmuusikud, Memphis Minni samuti kuulsust hakkasid koguma. Aga, aga see ei ole meil seekord kavas jääda. Raimo, kuskil võiks olla meie sohver. Tead, ma arvan, et nüüd see teekond, mis meid ees ootab, et läbi kaheksa osariigi ligi 4000 kilomeetrit on sedavõrd pikk, et jõuame kõik siin ühel teisel moel reisi juhtida ja on ju meil abiks ajas ja ruumis. Skatsion Steinberg. Mis autoga mesis teele läheme? Soovisid keril, äkki see on ameerikalik ja elevislik. Ja kuhu poole teele läheme, uuest pest räägivad laenud, nelge, Ameerikas on ennegi läände sõidetud ja tee sinna andma ilmama pik. No õnneks ei pea ma seda seekord üksi läbi tegema. Ilusat pühapäeva, siis mina olen Helgi Erilaid. Ja mina, Rain Moosel jama. Ja Vikerraadios ongi jälle alanud Aja jälg kivis. Asu Akadeletšak teedes on küll mingi kummaline maagia, olgu need või kõige väiksemad, mis viivad toast sauna juurde või ühest külast teise. ÕISis lõpud, autode vooluga hiigelmagistraalid. Teedemaagia on nendes peituv igavene kutse. Sa tahad teada saada, kuhu nad viivad ja mida nende äärest leida võib seda nende saladusi avastada. Enamgi veel. On olemas ajalooga teid tõepoolest tähtsaid teid, tänu millele see on muutunud paigad, mida need teed läbivad. Need teed on ise aja jälgideks saanud. Ja üht sellist maanteed mööda me Raimoga seega sõitma hakkamegi. Ja siin ma kutsungi appi lahke see on Stein tekki, kes kirjeldab vaid ühte, aga samas lugematutele otsustavat ajahetke ühe maantee ja täna siis ütleme selle numbri välja. Ja kindlasti peab vist ikka lõpuks ütlema maantee number 66 tähtsusest. Nüüd tuleb tekst. Jon Steintekilt. Number 66 on tee, mida mööda kodutud põgenevad vaesuva maa ja tolmu eest omandiõiguse kärpimise ja traktorimürinat Est lõunast pikkamööda sissetungiva kõrbe ja Texasest puhuvategeeris tuulte eest. Põgenevad üleujutuste eest, mis maad ei rikasta, vaid riisuvad seda vähest rammu, mis sinna on järele jäänud. Kõige selle Est lähevad inimesed pakku, nad tulevad 66.-le teele haruteedelt ning rööblikelt külavahe ja põlluteedelt. Number 66 on ema. Tee on põgenemistee. Aasta oli 1946, kui helilooja, laulja, pianist, povi trupp. Ta kirjutas ühe laulu, mille tekst põhines isiklikele kogemustele. Laulule pealkirjaga pani trupi toonane abikaasa senti ja kes maanteel 66 temaga ühines. Veel samal aastal andis trupp loo, näed Kinkovlile. Läbi Ühendriikide idast läände kulgeva 66. maanteelugu algas õieti umbes 100 aastat enne seda, kui noor riik lääne suunas kasvama hakkas. Mississippi taga olid tohutud kasutamata alad mis inimeste kujutlusvõimet ergutasid. Tohutu piiritute võimalus, tema karmid ja julged mehed hüppasid hobuste selga ja nii tekkisid esimesed teerajad tõenäoliselt Ameerika põlisrahvaste kunagistes. Jälgedes. Ega muid teid ei olnudki, kui uusasukate veovankrite karavanid lõputudes ridades visalt lääne poole hakkasid liikuma, sest seal pidi tõotatud maa olema. Ja selles laulus sõideti küll natuke mööda teist marsruute, mitte 66. maantee oma. Sellest hoolimata oli 1849, kui California kullapalavik täies hoos hiilgama hakkas. Läände ikka läände, inimesi läks tuhandete kaupa teele ja teid oli igasuguseid läbima Haave kõrbe Sämbernandinasse läbi New Mexico, Arizona, kust aga läbi sai. Varsti tuli raudteeveovankrite rändavatele uusasukatele appi, kuid olla rongid olid ju päris abitud. Raudteed rajati vaid siledale, maale ja auruveduritele oli tihti vett vaja. Nii et veovankritega oli minek kindlam mööda tolmused ja kiviseid teid läbi tühjade asustamata maastikke, kus kunagi kauges tulevikus pidi kulgema teede, kuningas maantee number 66. Siis 20. sajandi alguses muutus kogu Ameerika elu tagasipöördumatult, sest autod olid tulnud selleks, et jääda. See oli Fortee auto. Peagi üldkättesaadavaks sai ja enam ei pidanud inimesed arvestama, kui kaugele hobune päeva jooksul minna jaksab. Varasemad mitmepäevateekonnad võitsid autoga sõitis vaid mõne tunni. Ainult et teed polnud hobustete sõitmiseks valmis. Vaid mõned olid sillutatud, tasandatud või kruusaga kaetud enamusega lihtsalt hobuse kapjade ning veovankritega sisse sõidetud rajad, pikad tolmused ja porised. Rääkimata sellest, et mingeid teede kaarte polnud noil aegadel samuti olemas. 1920.-te eks oli olukord pisut paranenud ja siis hakati kõnelema riiklikust maanteedesüsteemist. Ja nüüd Raimo, kes oli sääres hävery. No ütleme, mees, kes tahtis, et koduosariigi Oklahoma oma teed oleks korras ja kelle pealekäimisel lobitöö tulemusel maantee 66 otsustati suunata läbi Oklahoma Sairas Averyt Rõutsiks tissiks isa, nii teda nimetatakse, peetakse aga kogu ühendriik videomaanteede võrgustiku süsteemi mahamärkimise kaardistamise üheks initsiaatoriks. Teede küsimusega tegeles endine kindlustusagent naftatööstusse investeerija. Aastakümneid oli Talsa maakonna teedekomisjoni esimees mees, kelle eestvedamisel ehitati tee ühendus Saint Louisi jaama Rillo vahel. Ta valiti Ameerika ühinenud maanteede assotsiatsiooni presidendiks ja Oklahoma maanteedekomisjoni etteotsa. Ja kui 925 kogunes töögrupp eesmärgiga siis välja töötada uus föderaalmaanteedevõrgustik, kvaliteet grupi liikmeks ka Sairos Avery. Suuresti just tema algatusel võeti kasutusele numbrisüsteem süsteem, mis tekitaks küll tuliseid vaidlusi, nii et mõni osariik ähvardas üldse kõrvale jääda, näiteks kentacki. Varem olid kasutusel nimelised teed ja mõtlema hakatiga teede märgistamisele. Lõpp hea avarii sai oma tahtmise numbri 66. Meeldejäävam 62. asemel, mida talle pikka aega peale suruti ja 11.-na numbril 1926 kongress kinnitas uue föderaalse maanteede seaduse. Vot nii, helgi. Niisiis, 1926 oli see tähtis aastaga ja Ühendriikide 66. maantee läbi kaheksa osariigi liikujate jaoks ametlikult olema sai ikka läände ikka California päikesesse paremat elu otsima. Kaherealine Ameerika Tänav esimene maantee USA-s, mis 38.-ks aastaks täielikult sillutatud sai. See polnud mingi lai kiirtee, 66. maantee kulges läbi sadade väikeste linnade ja et liiklus maanteel üha tihenes Ing teedel olijatel oli üht-teist vaja. Siis sai kohalike väikelinnade rahvas tasuvat tööd. Tee äärde tekkis lugematu hulk autoparandustöökodasid, söögi- ja ööbimiskohti. Elutempo kiirenes, raha hakkas liikuma. 66. maantee kulges Chicagost edasi tasasel maal, aga lääne pool läks asi keerulisemaks, sest maastik ja eriti hull oli asi Arizona mustades mägedes, kus oli palju järske ja ohtlikke kurve. Kullaotsijad, seiklejad, õnneotsijad idas, kodu ja maa kaotanud vaeste farmerite perekonnad liikusid 66. maanteel 1900 kahekümnendatel ja neljakümnendatel. Teise maailmasõja ajal riistu teele Vene poole tööjõudu Californias tegutseva sõjatööstuse tarvis ning suuri sõjamasinate kolonne. 1900 viiekümnendatel aga hõivasid 66. maantee rändurid, seiklejad ja turistid kodust ja mujalt maailmast teele jäiu, maaliline kõrb. Tee läks õige lähedalt, suurest kanjonist ja Arizona meteoori kraatrist. Tee äärde tõusis modelle ja hotelle, baare ja restorane. Ameerika autokultuur ja 66. maantee ääres tekkisid esimesed kiirtoidupaigad Missouris hamburgeri paarid. Kas reisijad oma portsjonid autost väljumata kätte said ja esimene McDonald, avati Sanborn Tiinas. Kõik tänu ühele vahvale maanteele. 484 kilomeetrit selja taga lahkume Illinoisi osariigist, mille nimi tuleneb prantsuse keelest. Tähendab Illinite maad, algankini keeles aga on Illin sõdur. Ja nüüd siis ees ootab Missouri osariik ning 510 kilomeetrit Missouri Aga algonkini keeles suurtega Nuude jõgi ja. Seal ootab meid nii salapärane sant lõvi pärast seda, kui juhtusin kuulma just sedasama säntrull. 1673 rändasid Mississippi jõe orus ringi kauged külalised Euroopast, prantslastest maadeuurijad ja viis aastat hiljem teatas üks neist halasse, alled, kogu jõeorg kuulubki nüüdsest peale prantslastele ja kuningas Louis Neljateistkümnenda järgi hakati siinset piirkonda siis Louisianas kutsuma ja 1703 rajasid katoliku preestrid jõe kaldale asunduse, millest kasvas nüüdne sant lõvilinn. Läbi sant Lui linna rändas maade, avastajaidkoloniste ja karusnahakütte läände juba 19. sajandi alguses 1820 Saimis suuri Ühendriikide osa riigiks ning Sand lõi Ühendriikide linnaks üha vägevamad aurulaevad, mis rändasid mööda Mississippi üles ja alla. Beatlesid alati Saint Louis. Nii säilinnast, sadam ja ka suur ja elav kaubakeskus, mis suurenes, elavnes veelgi, kui 66. maantee seda läbima hakkas. Saint Louis on üks neid Ameerikale kinno, mis võitleb mandri esimese pilvelõhkuja omamise au eest 1892 nimelt ehitati siia kümnekorruseline hoone ja just sellest linnast on üle käinud kõige kohutavamad ning ohvrite rikkamad tornaadod Ühendriikide ajaloos. 1009 Ta on neli, leidis siin aset kaks maailmasündmust maailmanäituse esimesed olümpiamängud inglise keelt kõneleva riigis. Muidugi elab siingi mitu ajastut koos ajast jäänud hooned ja uhked katedraalis uue aja pilvelõhkujad ning 60.-te keskel ehitatud tohutu fotodel hapra tunduv pilvelõhkujate linna bana raamil veel umbes poole kõrgemale ulatuv täiuslikult lihtne kaar läänevärav geid või tõvest. Sest siit rännati läände noil ammustel aegadel linna kutsutakse seetõttu väraval linnaks või jõelinnaks õeldakse lihtsalt sant Lui. Aili Brothers esitas siis Saint Louisis pluusi aga Saint Louisis olles ei saa jätta mainimata siin sündinud suurmeest rock n roll muusikas Jacques perrit. Aga mis me nüüd teeme, Helgi, et kas me valime, et laulu tublide raudteelaste auks või Berry meenutust, kuidas bluusi suur mees maadega others tema elukäiku mõjutas isiklikult ja otsustavalt? Austan sügavalt madivoodersid ja, ja niga perrit muidugi. Aga kuna meil täna teedest juttu, siis ma arvan, et äkitselt mängime raudteelaste. Mida siis letit rock? Lahkume, mis suurist ees on Kansas, aga arvan, et Kansases me vähemalt seekord pikemalt ei peatu. Siit ongi vaid 21 kilomeetrit Oklahoma piirini. John Stein, Becky Vihakobarad jutustab Oklahoma perekonnast, kes tolmutormide taastub, Paul läbi, kaotab kodu ja suundub nagu teisedki sajad tuhanded sama saatuse osalised Californiasse hooajatöödele, kus neid sugugi aga avasüli vastu ei võetud. Romaanile sai osaks Pulitzeri preemia. John Ford tegi meeldejääva filmi, peaosas Henry Fonda. Ja nüüd siis palume taas appi Jon Steinbeki omanikud vihkasid neid, kaupmehed vihkasid neid, sest neil polnud raha. Linnamehed pisi pankurid vihkasid Okisid, sest neilt polnud midagi võtta. Ta Okidel polnud midagi. Aga nemad ütlevad. Me pole muulased, oleme ameeriklased. Seitsmepõlve tagant. Enne seda olime iirlased, šotlased, inglased, sakslased, üks meie esivanemaist võitles vabadussõjas ja suur hulk neist osales kodusõjas. Mõlemal pool oleme ameeriklased. Okideks, siis kutsuti halvustavalt, et mujalt tulnud hooajatöölisi ja taustal oli instrumentaal JFK Keili poolt, kes on ise Oklahoma City's sündinud ja instrumentaalkandis pealkirja õuki. Me sõidame suur tasandikul hiigelmandri südames, kohati levibreerijate metsatute Rohtlate on aga vaja tublisti kujutlusvõimet, et näha samal teel kunagisi uusasukate veovankreid või toredaid rariteediks muutunud Ford T autosid. Kaiotide ja preeriakoerte hääli, mis siin tõenäoliselt kunagi vaikust häirisid. Praeguste eri taustadega ilmselt ei kostaks. 695 kilomeetreid Oklahoma täid selja taga. Oklahoma tähendab shokt aukeeles punane mees ja ees Texas 299 kilomeetrit. Ei tea, kas see on ikka õige tee Amarillasse. Lehk Ama Rüllis Mehhikost pärinev Ama Rülliliste sugukonda kuuluv suurte värvikate kollaste õitega lill, ratsuri täht. Need on Ama Rillo nime juured. Algselt on Eida nime kandnud suuruselt Texase 14. linn ja riigi nii-öelda panni saba. Suurim linn. Pannisabaks nimetatakse Ühendriikides osariikide kitsaid väljaulatuvaid siile ehk inglise keeles siis pann hüüdnimeks selle mitmekülgsem. Andrus keskusel on kodusõjaaegse marsi järgi Teeellow rosofteksas kuigi linna asutamisaasta on hilisem nimelt 1887. Ama Rillo tähendab hispaania keeles kollast. Kunagi kuulutas oma Rillo end ise heeliumi maailma pealinnaks on Ühendriikide suurimaid lihapakkimiskeskusi. Siin asub panteks riigi ainus tuumarelvade ehitus- ja lammutamis keskus, mis on suureks kohalikuks tööandjaks. Ja siin on Cadillac oranž, mis kuulub kohalikule miljonärile Stanley Maaž kolmandale Lähen ja on üks tõmbenumbreid turistidele esiotsapidi ridamisi maasse tambitud, üle värvitud Kädi läkida read. Siis osariigile kuuluv looduspark, mis koduks piisonitele linnale annab tooni kauboikultuur. 1921. Igal septembrikuul peetakse kolme osariigi Oklahoma, New Mexico, Texase Rodeo ja maailmameistrivõistlused. Karjafarmi. Rooteod toimuvad igal novembrikuul omaette sündmuseks The Big Texas On stiicrans kus külalistele pakutakse tasuta kaks kilo liha, kui nad on nõus selle koguse tunni jooksul koha peal ära sööma. 2006 alustas uues kunstide keskuses Ama Rillo ooper sümfooniaorkestrit ter balletitrupp on oma teatritrupp ja suviti edendatakse juba aastaid muusikali nimega Texas käsikirja, siis aeg-ajalt kohendatakse. Aga ma arvan, et me jätkame nüüd teekonda. Kaua võitsin Amerilos ikka nii väga istuda. Ma ei tea, kas suur ja võimas Texase osariik on väärt, et tsiteerida natuke Jon Steinbergi teda muidugi. Selleks on siis räägitakse, et olevat palju üksildasi kauboisid nendest kirjutatud Jeans teenbekkega kirjutab niimoodi oma raamatus teekond häälega. Texas on tahte osariik, Texas on painab mõte. Kõigepealt on Texases oma rahvusselle sõna kõige laiemas mõttes ja see ongi üldistuste rodu. Algus Texaslane väljaspoolt eksast on välismaalane. Väljaspool oma osa, Mari-Ann eksaslased minu arvates pisut kartlikud ja väga õrnatundelised. Need omadused aga põhjustavad hooplemist, ups, akust ja lärmakad enesega rahulolu, belglikke laste väljapääs olukorrast kodus, Indexaslased hoopis teistsugused. Need, keda mina tunnen, on lahked, sõbralikud, helded ja tagasihoidlikud. Ma ütlesin, et eksas on tahte osariik, kuid minu arvates on tegemist millegi rohkem, aga see on religioonile õige lähedane müstika. Inimesed armastavate eksast kirglikult või vihkavad teda kirglikult. Ja nagu see teiste kirjaligioonidega on vähesed inimesed julgevad seda uurida, kartes ministeeriumide ja paradoksid ja küüsi langeda. Väljustend, kes Texases ja Texase nukratest kaubaidest ULL. Loodet. Oma rõllise osariigist tääk ehk palmliilia osariiki New Mexicosse tee pikkus 784 kilomeetrit Mehhiko hispaanlased nimetasid 16. sajandil Rio Grande Est põhja poole vaid alasid aga lihtsalt uueks Mehhikaks. Ja oleme nüüd New Mexico osariigi põhjaosas Ühendriikide vanimate linnade hulka kuuluvas Santaf sees täisnimega rajal sütti. Howli veis off sant Francis of Assisi. Ma tahaks öelda veel sellel linna nime ühes teises keeles lavillareaal kellas antav, see San Francisco de assiisi, Mondeo. Tean seda, see pole teab mis suurlinn elanike pisut üle 72000 pindala 97 ruutkilomeetrit. Aga linna armastavad paljud rikkad ja tuntud inimesed, kes seal pikemat aega aeg-ajalt siis Olesklevad puhkavad. Nende toetusel tegutseb Santafees koguni vabaõhuooper ja on ka iga-aastased kammermuusika festivalid. Turistide eriliseks lemmikuks on siinse kunagise põlisrahva ehitustil Adobe arhitektuur. Adobe on päikese käes kuivatatud savitellis, mille sideaineks on põhk ja kohalikud ehitasid vahel mäe nõlvakutelegi poeblo linnakuid, kus võis olla kokku isegi üle 100 ruumi ja pääses sinna mööda siledad kaljud. Trepiastmed olid teada vaid sealsed teleelanikele. Nüüdseks sõna- Bueblo tähendab tavalist indiaani küla. Kui Texas on indiaani keeles sõpra liitlastähistav sõna, siis Arizona tuleneb tõenäoliselt apteegisõnast harid Suuma, mis tähendab, kus on hõbedat ja tee pikkus 645 kilomeetrit. Siin on 66. maantee juba keeruline ümberringi kuivad elutud kõrbed ja poolkõrbed ja need ohtlikud mustad. Näe läkmountins. Lääne filmide fantastilised maastikud peegeeleb järskude kaljude vahel ja 66.-le maanteele. Päris lähedale jäävad tohutu ja uskumatu Grand Canyon, suur kanjon. Tujukas ja kiire Colorado jõgi. Harryt sona hüüdnimigi on Grand Canyon steit. Grand Canyon on Ühendriikide sügavaim kuristik Colorado orus pikkust 446 kilomeetrit ja laiust 200-st meetrist kuni 29 kilomeetrini ja sügavust 1,6 kilomeetrit. Kanjon on nii sügav, et temperatuur serval ja selle põhjas vastab kuuele kliimavöönd-ile siis Kanadast mehikoni. Kui üleval sajab lund, võib all olla 20 kraadi sooja. Kuid Arizona suuremad linnad jäävad sellest 66.-st Nendest hoopis lõuna poole tasasematele aladele sest kes hakkakski ehitama suuremaid linnu, isegi väikesi, kõrgete tumedate hambulist, tõepoolest metsikute mustade mägede alale kus kunagi kauboid ja indiaanlased oma verisevõitu mänge harrastasid. Aga juba rahuneb vähehaaval see meeletu maastik ja Rõudsiksti siks meie 66. maantee juhib rändajad üle Colorado jõe, mis tähistab siinkohal ka Arizona ja California osariigi piiri. Aga enne järjekordse piiri ületamist teeme pisipeatuse Kingmanis, kus näeme brigaadikindral Edward Fitzgerald piili auks püstitatud kuju ja siin lähedal on kabiili allikad. Brigaadikindrali järgi on saanud nime ju piil Street Memphis, Tennessee, siis sellest, aga me oleme helgiga rääkinud varem, nüüd siis 505 kilomeetrit, California 66. Californias on ka päris mitmesuguseid paiku, eks katsumus on meil esialgu nüüd alles ees, see on paik, mille nõidusliku olemuse tärk kirjanik Jon Stein Beck tabada suutnud. Võtkem siis veel kord tema teekond Charlie'ga Ameerikat otsimas. Mojave kõrb on suur ja kohutav. Ta näib panevat inimese loomuse, vastupidavuse ja püsivuse proovile, et saada tõendust, kas ta on Californiasse pääsemiseks küllalt tubli. Kuiv helkiv kuumus tekitas sellele tasandikul nägemusi veekogudest. Ja isegi siis, kui sa sõidad suure kiirusega, taanduvad kõrbepiire tähistavad mäed su ees. Ja alati on kõrbes müsteeriume. Räägitakse ja levitatakse jutte saladuslikest kohtadest, kõrbe mägedes, kus mõne vanema ajastu sugukonna riismed ootavad aega, mil nad jälle välja võivad ilmuda. Tavaliselt valvavad need rühmad vallutuslainete eest peidetud varandusi mingi arhailise Montezuma kuldseid aardeid või nii rikkalike maagilademed, et nende avastamine muudaks maailma. Kui mõni võõras nende olemasolu avastab, siis ta tapetakse või läheb jäljetult kaduma. Nii et teda enam ilmaski näha ei saa. Neil juttudel on vältimatu menu. Mida ei häiri küsimused, kui keegi tagasi ei tule, kuidas on siis teada saadud, mis seal on, muidu on sellega kõik korras. Kui sa selle üles leiad, siis ei leita sind enam iialgi. Sellest kuivas õhus laskuvad tähed öösiti otse käeulatusse. Säärases kohas elasid vanasti eremiidid, kes oma arenemata mõistusega püüdsid igavikku pääseda. Näib, et elemiitluse ja Maesteetliku ordu suured ideed on tekkinud alati kõrbes. Vaikne tähtede loendamine ja nende liikumise vaatlemine toimus alguses kõrbetes asuvatest paikadest. Jeans Indrek teekond Charlie'ga Ameerikat otsimas. On neid isemeelseid erakuid, vapraid, kes tänapäevalgi oskavad kõrbeelu hinnata, veedavad seal pensionipäevi nii Depton von pliit ehk kapten Peephart. Ma sündisin kõrbes, alustab ta väikese liialdusega. Tegelikult sündiski lendeilismis küljad Mojave ehk Mohavee kõrbele mille suurus on ligi 39000 ruutkilomeetrit üsna lähedale. Ja mille muu kui Cadillaci uksed on neile avatud. Tema sõitis ka Cadillaciga nagu meiegi. See on ikka üks tore Ameerika auto värvi kaheksa osariigi oleme me tulnud Los Angelesi Santa Monica siin leppadžika taga salanud raud Syksnesiks. Aga tal on kombeks muutuda ja muidugi ei ole, oligi 4000 kilomeetri pikkune maantee hoopiski enam selline nagu alguses. Kuid juba 1900 üheksakümnendatel leidsid ameeriklased, et kunagisest 66.-st maanteest tuleb nii palju kui võimalik säilitada ja taastada sest see pole lihtsalt tee. See on peatükk ajaloost, et ka ühest maanteest võib saada aja jälg. Suur Tiago maal selline nimi on talle antud ja Ameerika peatänav ja Maver Rõud ema tee, eks ole, Johnson Stein pekil raamatutesse, filmidesse ja telešõudesse on see tee jõudnud muusikast rääkima. Siinsamas kaheksa, viis, üks, kaks Santa Monica Boulevardil tegi bändiproove The Doors. Hoia pilk teel ja käed roolil, tulevik ebakindel. Ja lõpp on alati ligi on read Chimmorrissonilt ja siin on ka Electra kompanii stuudiod. Astume sisse.