Ja saanud nii hääldavad nad siis selle armsa lõhnava lille nime, hüatsint. Eks ole see ilus nimi ka ühe väikese põiktänava jaoks, millel seisab väike tagasihoidlikult hotell. Aga siit on vaid mõne minuti tee kallite hotellidega uhkeldavale rivaal, liider tänavale seda välistama pika sammaskäigu all tuleb vasakpööre teha. Ja mõne minuti pärast ongi otse vägeva Luuvri nurga vastas väike karusselli kohvibaar kus kohvi tegemine käib imekiiresti vägeva nõude kolina ja vajutu saatel. Elu õpetab, sa tead nüüd juba ammugi, et kui sa leiad koha vaariletidega saama kohvi, vaata et poole odavamalt kätte kui laua ääres istet võttes. Nii espresso famous, kõrge valge vahutorniga kaputšina forma tamm, ilusa päeva traditsiooniline meeleolukas algus. Kas ma juba ütlesin, kus taas kord Pariisis, aga siia Vena jääda. Otsekarusselli baari kõrval seisab väike nelinurkne püramiidide väljak, mida kolmest küljest ümbritsevad kõrged sammas, eeskodadega hooned ja keset väljakut seisapostamendil üleni kuldne ratsakuju Pariisis stiilses Pariisis, mille välisilmes kullaga eriti eliialdata. Sõõri raudväravaid ehivad teinekord kuldsed vapid. Mõned pronkskujud seisavad kõrgete monumentide otsas. Garnier ooperifassaadil on osatud peen kuldset sära lisada. Hoone nurkade Luhkeldavad muidugi küll vägevad kuldsed inglite grupid nagu ka mõnede silla sammaste otsas. Ja muidugi särav üle linna kuldselt kunagise invaliidide varjupaiga vägev kuppel, mille all puhkab kuulus Napoleon. Aga hea, too rätsa kuju püramiidide väljakule. Raudrüüs üleni kuldne kuju kuldse hobuse seljas, ülestõstetud käes. See on randark Arliaani neitsi. Alleaan, see peaks olema enam-vähem korrektne prantsuse keelne hääldus. Mis paik on siis õieti Olleaad. Ilusat pühapäeva jälle kord, mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algas. Vaja on tõepoolest nagu miraaž range, ei viitsi suurt peatuda, mis tähendab, et umbes tunni ja veerandiga oled sa Pariisist ligi 130 kilomeetri võrra edela pool loary jõe ääres laiuva Sorlaanis. Nimi, mis ladina keeles kuldset peaks tähendama palju kuld on meil täna siin varasegise päikesest ta just sellisena näidki. Rahulik ja puhas ja väärikas, ilma uhkeldab vaata kõrghoonet deta. Kõige rohkem viie, kuue korruselised sepis rõdudega fassaadid tänavate ääres, mis juhivad su nelinurksele keskväljakule Raplas Joa hiigelkastidesse istutatud palmide lippude lillekuhilad ja tänavakohvikute keskel on suur pidulik lats ja sellel kõrge postamendi otsas landarki ratsamonument iseenesest mõista. Orjaani neitsi. Ajalugu väga ammune, praeguse plaani kohale rajanud oma asunduse tugev kelti hõim, Carnutid, just siin seisnud Gallia rahvaste võimu ja usukeskus kindlustatud tsenaabum ning sild üle loary jõe Seederi ülestähenduste järgi toimunud siinsetes paikades. Iga-aastased rituaalsed Trueedide kokkutulekud. Esimesel sajandil enne Kristust valmistanud kannutid oma münt mis hilisematel aegadel üpris hulgaliselt välja on kaevatud neil kummalistel müntidel kujutatud päid muistsete keltide kaela, keedega, hunte, galopeerivaid, hobuseid, kotkaid, kuu, Sirpide või madudega. Täid, mille neli kodarad risti moodustavad puha sümbolid. Carnootide hõima alistamine ei läinud sees realeegianidel kuigi lihtsalt. Aastatel 58 kuni 57 enne Kristust vallutasid roomlased stsenaariumi ja tseesar pani siin ka uue valitseja troonile. Kuid kolme aasta pärast tuli viimane hukatud, nagu ka kõik rooma kaupmehed stsena pommilinnas. Ülestõus suruti kiiresti ja julmalt maha ning c säriväed panid linna põlema. Aastaks 275 laskis keiser Aurel Jaanus linna uuesti üles ehitada ja andis sellele ka omaenese nime Aurel Jaanum ja siit arvetaksega nimi Orlaan pärit olevat. Kuuendal sajandil sai linn frangi riigi esimese dünastia Meravingide dünastia pealinnaks. Camera vingide järel valitsenud ning Karl Suure järgi nime saanud vägev Carolingide dünastia oli juba ajalooks saanud. Kui Euroopat vapustas pikk ja väsitav saja-aastane sõda. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel kestis vaheaegadega aastast 1337 kuni 1453 nii et veel kauem kui 100 aastat. Sõja põhjused. Siin polnud midagi uut. Miks ikka ajaloos sõjad puhkevad? Prantsusmaa tahtis Inglismaalt tagasi vallutada kunagi prantslastele kuulunud Akvitaania. Inglismaa tahtis aga tagasi saada kunagi inglastele kuulunud Normandia. Ja mõlemad tahtsid rikkast Flandriat endale saada. Sõja ajend seegi leiti ilmselt üpris kergesti. Kui ikka tahad sõdida, siis ajend ikka leiab. Seekord leidis selle Inglismaa kuningas Edward kolmas kes teatas, et temal kui Prantsusmaaga pettingide dünastia kuninga Filipp neljas ilusa tütrepojal on pärast viimase kapetingi surma õigus Prantsusmaa troonile. Tegelikult oli ta ka asja kahe riigi valitsejate suguvõsade vaheliste abieludega nii keeruliseks aetud, et ma ei tea, kas meil õnnestubki mingit selgust saada. Nagu ma praegu targast entsüklopeediast loen, oli sõda siis vaheaegadega juba peaaegu sajandi kestnud kui aastal 1420 sõlmiti Troa leping mille kohaselt Inglismaa tollasest kuningast Henry viiendast Prantsusmaa asevalitseja. Ta abiellus tollase Prantsusmaa kuninga Sharel kuuenda tütre Katriniga ning pidi pärast Žalguuenda surma Prantsusmaa troonile saama. Saarel kuuendal oli aga poeg, kes traa lepingu sõlmimiseni kroonprintsi ehk topheni tiitlit kandis ja sellest nüüd ilma oleks pidanud jääma. Kui nüüd Inglismaa kuningas Henry viies suri, nimetati Prantsusmaa kuningaks tema alaealine poeg Henry, kuues hilisem Inglismaa kuningas endine kroonprints, Žalguuenda poeg, järjekordne Shal osutus nõrgaks ja otsustusvõimetuks. Kuni ilmus välja seitsmeteistkümne aastane talutüdruk kes teatas, et tema on kuulnud jumala häält ning julgustas kroonprintsi omadroni õigust nõudma. Taust on ju lihtne ja selge, eks ole. Saja-aastane sõda oli nüüd juba tükk aega kestnud vaheaegade ja vahelduva eduga. Alguses saatis edu inglise vägesid, Prantsusmaa üle elanud rahva ülestõusud ja katkuepideemiad oli sunnitud 1360. aastal rahu sõlmima ning Inglismaale suuri maa-alasid loovutama. Siis oli prantsuse vägedel rohkem on 1370.-te aastate lõpuks tõrjuti inglased enam-vähem kogu Edela-Prantsusmaalt välja. Pärast vaheaega 1415 alustas Inglismaa uuesti sõda, vallutati Põhja-Prantsusmaa, jaga Pariis. Hollandeloary jõe ääres oli kõige põhjapoolsem linn, mis Prantsusmaa troonile ustavaks oli jäänud. Orleansi hertsog oli 1420. aastal sõlmitud Truva lepingu vastu ning toetas kroonprints šarli. Nii sai olle Anist Vaik, kus otsustati saja-aastase sõja saatus. Kaheteistkümnendal oktoobril 1428 alustasid Inglise väed krahh Salisbury juhtimisel Orleansi linna piiramist. Nad ründasid müüride vahele peitu August hiinlaste kloostrit ning Durrell i kindlust, mis seisis loary jõe põhjakaldal umbes 400 meetri pikkuse silla läheduses. Hollande'i kaitsvad väeosad loovutasid Durrell i, purustasid osaliselt üle jõe viiva silla ja varjusid kaitsvate linnamüüride taha. Inglaste väejuht Krahv Salisburys sai lahingus haavata ja suri. Tema kohale asus söör William klasteil. Hoolimata sellest, et inglased olid orjaani ümber hulga kindlustatud poste seadnud, leidsid linna kaitsjad võimalusi, kuidas toiduaineid ja inimesi leinast välja ning tagasi toimetada. Nii et väga ranges piiramisrõngas orjaan ilmselt ei olnud. Ja nimetamisväärseim lahing linna piiraja käte ning kaitsjate vahel leidnud aset Kaheteistkümnendal veebruaril 1429 kui prantslased püüdsid ebaõnnestunult tagasi hoida inglaste moonavoori, mis sõjaväele käte jõudvaks paastuajaks kalalaadungit kohale toimetas. See kokkupõrge ongi heeringate lahingu nime all Orleans'i ajalukku läinud. Aga samal päeval, kui see lahing aset leidis, kohtus tol ajal seitsmeteistkümne aastane talutüdruk Shan, tark Akulööri garnisoni komandörigraaf, Rober de Modriguuriga üks sõdade ajaloo mõistatuslikke oma lugusid oli nii sisalanud. Jean šarbrassaan laulab küll ühest teisest saamist, mitte sandakist. No olgu pealegi, meil on siin seekord Shan, kes nimeliselegendina ajalukku jäänud, ainult et tema lugu polnud legend ja tema on ka Orleansi linna ajalukku tõstnud. Prantsusmaa rahvuskangelast Hollande'i neitsist Anjoika kuuldud. Ranni eluloost on teada, et ta sündis 1412 Tamremi külas. Tema isa oli talupidaja ning küla oli jäänud ustavaks prantsuse troonipärijale. Omakohtuprotsessil tunnistanud Shan, et üks kord seitsmeaastasena väljas põllul olles näinud oma esimese nägemuse ja 12 aastasena kuulnud hääli, mis olnud nii kaunid, et nende kadumine pannud ta nutma. Millegipärast teadnud Ta kohe, et need olid pühakute hääled, kes käskisid just temal, Shannil, inglased Prantsusmaalt välja ajada ning troonipärija räimsi kroonimispidustustele tuua. Niisiis palunud ta kuueteistkümneaastasena luba kohtumiseks garnisoni komandöri robot äärde varriguuriga, et viimane aitaks Shanil külaste prantsuse kuninga kodashinonis. Komandör naernud selle jutu välja, kuid piiga olnud viisa ja järgmise, siis 1429. aasta veebruaris Hollande'i piiramise ajal asunudki meesterõivais Shan xenoni poole teele kohtunud troonipärija tulevase Shal seitsmendaga, kes olnud üllatunud piiga julgusest ja teadmistest parasjagu plaanitud sinonist teele saata suurmoonavoor inglastest ümber piiratud Orlani randa. Ärk palunud luba sellega kaasa minna. Ta istunud oma hobusel valges raudrüüs, mõõk vööl, võitluslipp käes ja kaaskond ümberringi. Ajalooline Steve n Šveitsi on kirjutanud pärast pikki häbistavate kaotuste aastaid pidid nii Prantsusmaa riigijuhid kui väepealikud meeleheitel olema. Kui troonipärija Shael võttis kuulda Shani palvet lahinguteks valmistuda ning tõstis seitsmeteistkümneaastase neiu oma armee teeotsapidi. Ta olema veendunud, et kõiki muid võimalusi on juba kasutatud. Jah, läbi kukutud. Ainuüksi teadmine, et väljapääsu enam ei ole, võis põhjustada nii uskumatu sammu asetada vägede etteotsa harimatu seitsmeteistkümne aastane talutüdruk kellele jumala hääl andnud käsu oma riigi armee võidule juhtida. 1429. aasta kevadeks oligi olukord piiratud, Orolanis juba päris lootusetu. Aga juba palju aastaid oli Prantsusmaal kõneldud kunagisest ennustusest, mille kohaselt üks relvastatud neitsi riigi vaenlaste käest päästa. Ennustuses kirjeldatud sedagi, et too relvastatud neitsi tuleb Loräänist kus oli ka Shani sünni kohta, on Remy. Nii et kui piiratud Orleansi linna jõudsid jutud Shandarkist, hakkas linnarahvas tasahilju lootma. Enne Hollande'i jõudmist saatnud aga Shann sõnumi linna piiravatele inglastele. Inglismaa kuningas ja sina, veethordi hertsog, kes nimetad end Prantsusmaa kuningriigi asevalitsejaks klaarigi oma arvet taevase kuningaga ning andke taevase kuningasaadikust neitsile üle kõigi nende Prantsusmaa linnade võtmed, mis te vallutanud ja purustanud olete sandargi sõnumist Inglismaaväejuhtidele märtsis-aprillis 1429. Valges raudrüüs Shan jõudis piiratud Orle Ani alla 29. aprillil 1429. Hollande'i hertsogi perekond oli siinseks vägede ülemjuhatajaks nimetanud Shanderi noa kesktalutüdrukud hoopiski mitte soojalt tervitanud kuid talutüdruk näitas õige pea, milleks ta suuteline on. Maikuu neljandal päeval 1429 vallutasid prantsuse väed Shandarki sõjaplaanide abiga Olle Anist väljaspool seisva sant luupi kindluse. Järgmisel päeval marsite Sansa Plancki kindlusse ja leiti, et selle on Kinglased juba maha jätnud. Seitsmenda mai hommikul algas prantslaste rünnak Ladorell i kindlustatud rahvale, mis avas tee orjaani viivale sillale selles lahingus Shan haavata. Kuigi, nagu ta hiljem oma kohtuprotsessil ise tunnistanud, eelistas ta oma võitluslippu alati oma mõõgale ja veel päev varem näinud Chan seda sündmust ette ning seda eelaimust kirjeldanud sõnadega. Homme voolab veri minu kehast üleminurina. Vägede juhiks saanud piiga õlahaav polnud ilmselt kuigi hull, nii et pärast selle kinnisidumist pöördunud ta kohe lahingusse tagasi. Doralli vallutamine kippusega venima. Õhtupoolikul läks Shan üksinda metsatukka palvetama. Kui ta tagasi tuli, alustati uut rünnakut, torelvallutati selle inglastest kaitset, tapeti või võeti vangi. Vägesid juhtinud sörk lastel uppus loary jõkke. Järgmise päeva hommikul olite aas võitlusvalmis nii inglaste prantslaste väed seisid vastakuti umbes tunni ja kumbki pool ei rünnanud. Oli pühapäev ja see on, ei tahtnud olla see, kes võitlust alustab. Siis pöördusid inglased ringi ja marssisid minema. Orleansi piiramine oli lõppenud. Hollande'i neitsi oli võitnud ja ta andis sellest Prantsusmaarahvale teada. Neitsi annab teile teada, et kaheksa päeva jooksul on ta sundinud inglased lahkuma kõigist paikadest loary jõe ääres mida nad enda käes hoidsid. Vaenlased on surnud või vangi võetud või vastupanuvõimetuks tehtud. Nad on lüüa saanud sandarki sõnumist. Turn linnaelanikele. 25. juunil 1429. Kuid sõda polnud kaugeltki lõppenud. Põhja-Prantsusmaa oli ju ikka inglaste valduses. Üksikasjadesse ekslemata võib öelda, et õnn saatis Shane'i veel veidi aega laari jõe oru vaenlastest puhtaks teinud, kapastama tublisti täienenud vägede eesotsas Raimsi. See linn avas oma väravad 16. juulil 1429 ja seal täitis Shandarkama teise tähtsa ülesande. Troonipärija Shal seitsmes krooniti Raimse katedraalis Prantsusmaa kuningaks. Shan ja tema mõttekaaslased olid kindlad, et otsekohe peaks järgnema prantsuse vägede kiirrünnak Pariisile, kuid õukond oli rahuläbirääkimiste poolt. Prantsusmaa armee lähenes Pariisile siiski mitmed Teele jäänud väiksemad linnad andsid rahulikult alla, kuid Vethordi hertsog oli Inglise väed Pariisi lähistele koondanud ning kaheksandal septembril algas lahingnool haavas Shanni jalga, kuid ta jätkas võitlust kuni päeva lõpuni. Järgmisel hommikul saabus kuninga käsk taganeda. Inglased jäid Pariisi. Sander pidi oma jumaliku ettenägelikkuse ka nüüd vist küll juba tundma, et õnn hakkab talle selga pöörama. Tema tähetund oli möödas see aeg, kus rahvas teda jumaldas ning tänas kui tõelist ja ainsat päästjat. Tema tähetund oli jäänud orjaani alla. Kuid ta jätkas oma kutsumust ja jõudis järgmise aasta aprillis kompiääni, mida piirasid Inglise ja Burgundia väed. Maikuu 23. päeval 1430 aset leidnud ootamatus kokkupõrkes võtsid vaenlased Shandarki kinni. Olles oma vägedel taganeda käskinud, jäi ta ise viimase lahinguveljed lahkuja aukohale, kuid põrgundlased piirasid järel väli ümber. Tol ajal oli kommed, vangistatud, perekond saab sõjavangi vaenlaste käest vabaks osta. Shanni perekonnal selleks võimalusi ei olnud ning paljud hilisemad ajaloolased on just tänu annile kuningaks kroonitud šarl seitsmendale ette heitnud, et Tarzani päästmiseks sõrmegi ei liiguta. Tanud tüdruk püüdis mitmel korral vangistusest põgeneda, kord hüppas alla isegi 21 meetri kõrgusest tornist. Kuivanud Vallikraavi pehme põhi oli õnneks all, kuid vangistajate käest pääseda talle ei õnnestunud. Saint ärgi ketseri kohtuasja taga oli puhas poliitika. Inglased nõudsid, et vastavalt lepingule saaks Prantsusmaa kuningaks Henry kuues kuid Shanni Abikaali räimsi Toomkirikus prantslaste Shal seitsmesise kuningaks kraanid. Kohtupidamine Shandarki üle algas üheksandal jaanuaril 1431 roanis kus paiknes Inglise okupatsioonivalitsus. Shannile ei määratud ametlikku kaitsjat, kuid protsessist alles jäänud märkmed näitavad selle talutüdruku tarkust ja vaimujõudu, sest kohtunikud leidsid tema jaoks igasuguseid trikiga küsimusi. Näiteks küsiti Shannilt, kas ta arvab endi jumala soosingus olevat. Kirikliku õpetuse järgi ei tohtinud keegi jumala soosingus kindel olla. Niisiis, kui see oleks vastanud jaatavalt, oleks ta ainult ketseriks tunnistanud. Kui ta oleks eitavalt vastanud, oleks ta ka oma süü üles tunnistanud. Mida vastashan vastas väga targalt. Kui ma jumala soosingu all ei ole, oleksin õnnelik, kui saaksin selle au osaliseks. Kui ma olen, oleksin tänulik, kui jumal mind ka edaspidi soosiks. Hiljem on avastatud ürikuid, mille kohaselt kohtupidamine äkki üle oli kõike muud kui õiglane dokumente võltsitide Magahjuks. Inglased ähvardasid kohtuametnike ja isegi kohtunikke. Kiriklike seaduste järgi oleks Shan pidanud nunnade valve all olema. Tegelikult valvasid teda inglise sõdurid. Neile pandi süüks ka meesteriiete kandmist. Seegi oli kiriku silmis juba väga suur patt. Nii et kohus mõistis, kes süüdi ja surma tuleriidal. Otsus viidi täide raanis 30. mail 1431. Orleans'i neitsi oli siis 19 aastat vana. Julm kohtuotsus oli täide viidud, kuid Shandarki, selle noore harimatu talutüdruku julgus ja visadus kandsid vilja. 1453.-ks aastaks olid inglased Prantsusmaalt välja löödud. Lahingorlaanis oli sõtta pöörde toonud Paavst kallikstus, kolmanda eestvõtmisel korraldati pärast sõja lõppu juurdlus. Kas randa ärkki surmamõistmine oli ikka õiglane ja vastas seadustele. Kogu Euroopast kutsuti kohtuametnik Käia kirikumehi sellele vastu homsele protsessile ning lõpuks kuulutati Shan süütuks ohvriks ja märtriks. Mis meesterõivastesse ja lühikestes juustesse puutub, siis leiti, et oma sõjakäikudel tegi ta mehe tööd ja oli õigustatud mõlemaks. Järgnevate sajandite jooksul on standard ise omamoodi legendiks saanud ning temaga Ta liigub samuti igasuguseid legende. Ühe legendi järgi säästeti ta tuleriidal imekombel valust ning hing lahkus rahulikult tema kehast. Nagu kirjutab ajaloolane ja uurijas Tiiven bridži. Järgnevate sajandite jooksul on saanud ärkki kohta tuhandeid asju, öeldud, et ta oli deemonlik fanaatik, hingeline müstik, naiivne ja traagilisel moel ära kasutatud, hind praeguse aja rahvuslikkuse loojajaikoon jumaldatud kangelanna pühak. Teda ähvardati piinamisega ja viidigi tuleriidale, kui ta väitis kuni lõpuni, et teda on juhtinud jumala hääled, hääled või mitte. See, millega see noor harimatu tüdruk hakkama sai täidab kõiki, kes tema lugu teavad üllatuse ja imetlusega. 16. mail 1920 kuulutas paavst Benedictus 15. Shan tärkki Rooma Püha Peetri kirikus ametlikult pühakuks. Sa kõnnid mööda Orlaani linna ega üritagi kujutleda, milline see linn rohkem kui viis ja pool sajandit tagasi välja võis näha. Siis kui Shan Orleans'i neitsi oma valges raudrüüs kohale saabus. Päris võimatu on tänapäeval plaanis seda ette kujutada, kuid märkel randa ägis leidub linnas küll maja, milles Žanna olevat peatunud puud aladega üle löödud, fassaad terav, kolmnurkne viil. Kuid see on teada kere konstruktsioon. Õige maja põles 1940. aastal maha, kui praeguses on üllatavalt väike muuseum, mis jutustab Orlaani piiramise loo Sand ärkki kujusid leidub ratsakuju linna peaväljakul ning kauni noore naisekuju uhke ajaloolise linnavalitsuse hoones. Shan kannab siin erandlikult kleiti. Ameti, tundub, et see väärikas, kaunis omamoodi monumentaalne linn oma helehallide kiviseinte, tume hallidega katuste ning punastest telliskividest korsten tega hoiab oma kangelanna saladusi. Hollande'i piiramise ajal nii tähtsas paigas, kus kõige olulisem lahing võideti, seisab praegu uus sild üle loary jõe. Ja paika märgivad vaid mälestusplaat, skulptuur ning tilluke osa iidsest kindluse müürist. Kuid peaväljakult pöördub Shandarki tänav ja juhib sind Orlaani uhkuse Püha Risti katedraali juurde, mis on vapustavalt kaunis ja mille fassaadil tundub Pariisi Notre Dame'i kiriku ka mõndagi ühist olevat. See oli, muide, on lääne kellamäng. Heleja pidulik, sellisena seisab katedraal suure väljaku kui ääres. Kaks kõrget Kivibitsialist, gooti torni, kahel pool fassaad taadi, mis ehitud sammaste ornamentidega tuuridega eriti kaunid ning õhulised on kolmeastmelist nelinurksete tornide tipud mis lõpevad pitsiliste kaartega lahtiste sammaste riviide kohal. Tornide suurtest võredatud akendest on näha treppe tornide all pitsiline ebalus, traad sellest allpool horisontaalselt kolmeks jaotatud fassaadil kaarjad, lahtised sammaskäigud, neist allpool aga juba kolm vägevat roos akent ning kolme ukse tohutud kaared. On teada, et esimese katedraali ehitas samasse paika Lääne piiskop Püha Vortjus aastal 375. Ja kui hoone valmis oli saanud ja piiskop hakanud seda sisse õnnistama juhtunud suurime kõrgel piiskopi kohal ilmunud nähtavale kõiki ja kõike õnnistav käsi. Piiskop, lõpetanud kohe õnnistamise tseremoonia, sest jumala enese käsi oli ju selle töö lõpule viinud. Seda imet meenutab suur ovaalne maal pilvedest ilmuv õnnistav käisi praeguse püharisti kiriku kooria osa võlvil. Hiljem ehitati kirikuhoone suuremana maks kuid kuuendast kaheksanda sajandini seisnud katedraalist on tänapäeval järel vaid pisut hoolega säilitatud mosaiikpõrandat. Aastal 989 hävitas suur tulekahju nii katedraali kui ka peaaegu terve Orleansi linna. Aga nagu teada, vanade asemele tõusevad ikka uued kirikud. Praeguse gooti katedraali nurgakivi pandi septembris 1287 ja pikk ehitustöö algas. Kui Sander 29. aprilli õhtul 1429 Orlaani katedraali palvetama tuli, leidis ta eest juba peaaegu valmis ehitatud hoone millest hugenotid 1568. aastal kolmveerandi maha lõhkusid. Muidugi ehitati katedraal ikka uuesti üles, nelja järjestikku valitsenud Louie ajal lõi 13.-st, lõi 16 10.-ni, tõusid fassaad ja tornid, aga kogu tohutu hoone sai valmis alles 19. sajandi algupoolel. Lääne Püha Risti kirik on uhke ja pidulik vägevate tohutute võlvide, lugematute sammaste ning kõrgete terava kaareliste akendega värvilise klaas. Maalinguga akendel avaneb taas kord Hollande'i kangelanna Shandarki lugu. Tema sisse sõitterlaani ja tema palvetamine siinsamas Püha Risti kirikus. Põhjapoolses ristlejevis on pühak Shandarkile pühendatud kabel. Marmoralusel seisab siin ülev ja kaunis valgest karrara marmorist pühaku kuju. Ei enam raudrüüd, vaid noor naine lihtsas voldilises rüüs. Orjaan ei unusta Shanni. Iga aasta seitsmendal ja kaheksandal mail tähistab linn traditsiooniliste pidustustega vabastamise aastapäeva ja püha risti. Katedraali saabub kaheksandal mail alati samasugune rongkäik mille saatel Orleans'i neitsi rohkem kui viie ja poolesaja aasta eest sellesse kirikusse palvetama tuli. Taevas tänase Ani kohal on pilve tõmbunud, kuid linn pole sellega kaotanud oma rahulikku väärikat võlu. Sa kõnnid vanalinna, siin on tänavad, käänulisemad kitsamad, tõusevad ja laskuvad kohati madalatel küngastel. Veel mõned puutaladest läbistatud vanad fassaadid, üks kõrge torn, mis on end müüride taha peitnud ega tulegi kusagilt päriselt nähtavale. Mõned toredad sammaskäikude all kulgevad tänavad. Hääletult sõidab mööda linna uhkus, uus tramm, lausa voolujoonelise nina ja sabaga ilus puhas tramm mis käima pandud peaasjalikult selleks, et kaugemale rajatud äärelinnu kesklinnaga ühendada. Aga sa oled jõudnud laia loary jõe äärde, mis on tõeliselt majesteetlik, olgugi pilves ilmaga veidi hallivõitu. Orleans seisab just seal, kus jõgi suure käänaku teeb, seisab kui kaunis kalliskivi mälestustega oma päästestor lääni neitsist. Kuid sa tead, et mõlemal pool jõe äärde edasi kerkib selle kallastel otsekui imeväel puude rohelusest välja vest lausa sadu uhkeid linnuseid ja losse. Loary oru lossid. Vau öelgem siis, et talle on, on kõige suurem, kaunim ja väärikam kalliskivi. Selles pikas klasside kees.