Raadiomängukeskkond ja mina huvilised jälle on teie pooltund. Nii nagu kombeks, kõigepealt tutvustame stuudiokülalist. Täna alustab teiega keskustelu Tõnis Kaasik, mäletate, kaks aastat tagasi oli mees keskkonnaminister siis toimusid kõrgemal poolvahetused ja mees asus uuele tööpostile, milleks sai maineka Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna filiaali asutamine ja nüüd juhatamine. Ilmselt kuulajat kursis, et see instituut on läinud Eestimaa looduse ja keskkonnahoiu valupunktidesse püüdnud uurimistel kaasa aidata, inimesi koondada, trükkida, tutvustada ja nii laiemas maailma plaanis siis kõiki neid asju seostada ütleks sõnaga tänuväärne töö. Ja viimane, mida selle instituudi filiaal Maal Tallinnas asja asja tutvustas oli uurimus, inimene ja keskkond. Küsitlus, selle kokkuvõtted. Mina julgeks öelda, et need olid väga huvitavad ja sellepärast ongi härra Tõnis kaasik täna siin mikrofoni ees, et sellel pinnal natukene rääkida ja siis ka pisut küsida. Palun. Tere tõepoolest küsitelu või gallup oli mahukas, pikka aega ei olnud seda tehtud. Me valisime välja kaks valdkonda, millest tänases mängus rääkida. Esimene puudutab praeguseid Eesti valupunkte või Eesti kõige olulisemaid probleeme. Selle küsitluse läbiviijad olidki selliselt instrueeritud, et kui nad lähvad oma inimeste juurde, kes oli teatud juhusliku valiku ka mõne muu sotsioloogilise printsiibi järgi nagu leitud, esimene küsimus oli neile, milline on Eesti hetkel kõige kiiremat lahendamist ajal probleem ei midagi poolt ette antud PS ise ütlema. Küsija pani kirja need probleemid. Kokku oli selliseid probleeme, mida pakuti välja nii tunde järgi, tervelt 21 lehekülg. Küsimusi seas olid tööpuudus, kõrge elukallidus, kuritegevus ja vägivald, liigne metsaraie, majanduse madalseis, vannudite raske olukord, rahvussuhted, põllumajanduse madalseis, ebastabiilne poliitika, valitsuskriis, Vene vägede väljaviimine, liikluse kindlustamine ja nii edasi ja nii edasi, sealhulgas ka keskkonnaprobleemid. Ja nüüd nagu esimene küsimus olekski mitmendal kohal. Selles loetelus on keskkonnaprobleemid ja kui palju inimesi arvas, et keskkonnaprobleem on Eestis hetkel kõige olulisem? Kordame palungi seast. Mitu protsenti inimesi arvas, et hetkel on kõige olulisem Eesti probleem keskkond? Jaa, mitmendale kohale probleemide loetelus selle näitaja järgi keskkond, asetus. Nii protsent ja koht. Meie mängulised on üsna krapsud ja terasel, ma arvan, et nad said küsimusest hästi aru. Telefon vastamiseks on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, ma kordan, neli kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal me saame siis vastuseid kirja panna. Jah, nagu oli nimetatud sissejuhatuses üks meie instituudi SEI Tallinna nagu suundjon, publitseerimine meie kõige viimane publikatsioon Ida-Virumaa keskkonnauuringud, mis hõlmab siis biograafiate viimase 15 aasta jooksul selles piirkonnas tehtud keskkonnauuringutest koos väikese kirjelduse ja tulemustega, milleni jõuti ma ei näe üle laua, milline tuleb või on saanud valmis pühendus. Tõendus on parimale keskkonnakaitseasjades kaasamõtlejale. Ja tänane kuupäev ning allkiri nüüd küsija ise vastab, ilmselt pisut, selgitab ka. See õige vastus. Tõepoolest meil oli siin nüüd võimalus võrrelda teiste probleemide valupunktidega keskkonnakaitsjad ja üllatusena siiski hoolimata kõigist probleemidest nende rohkusest Eestimaal keskkond asetus viiendale kohale. Neli protsenti vastanuist arvas, et Eesti hetkel kõige valusam probleem, see on keskkond. Ettepoole platseerusid kuritegevus 14 protsendiga, elukallidus 13 protsendiga, majanduslik madalseis kuue protsendiga ja rahvussuhted viie protsendiga, kusjuures viimast, kõrgema protsendi andsid venekeelseid lasteaedu, keda oli üks kolmandik. Ja kokku vastajaid oli 1500 ringis eesti erinevatest linnadest ja maakondadest erinevast vanusest ja erineva haridustasemega, nii et mikromudel on täiesti sellel uurimusel olemas. Üldistusi võib teha. Ja väga huvitav on ka võrrelda Eesti sama küsimust ka maailma 24. riigis esitatud küsimusega toimus ju 93. aasta lõpus maailma kõigi aegade suurim keskkonnakaitseküsitlus, millest üks küsimus oli täpselt seesama, mis me leidsime ka Eesti inimesele. Ja siin peab ütlema, et Eesti oma nelja protsendiga on siin arenevate riikide grupi üsna keskel. Ja edestab ka Suurbritanniat arenenud riikide grupist. Suurbritannia on üldiselt tuntud kui Euroopa tööti männ või niuke, natuke must mees. Aga siis arenevate riikide grupis on ta tunduvalt eespool Ungarist, Poolast ka Brasiiliast, Uruguayst filipiini tõst. Maha jääb ta Venemaast, kus üheksa protsenti inimestest arvas, et hetkel kõige olulisem Venemaa probleem on. Keskkond ja huvitav on arenguriikidest arenenud riikidest. Seal juhivad maailmaküsitluse ajal seda tabelit. Kui ma õigesti näen, Iirimaa, Holland, Soome. Ja Iirimaa ja olla anda võrdselt 39 protsendiga tunduvalt vähem Soome, aga siin nüüd ongi näha. Seda juhib. Iirimaa ja selle lõpus on Inglismaa, nii et see näitabki, et need naabreid, kui Suurbritannia ei peakeskkonda üldse oluliseks probleemiks, siis seda pead Iirimaa, tema naaber, kes saab kõik selle mustuse omale nii mere kaudu, kuhu Inglismaa palju uputab, kui ka õhu kaudu, sest Euroopa riikidest Inglismaa on ainuke, kes ei ole ühinenud vääveldioksiidi piiriülese leviku konventsiooni ja protokolliga. Esimene küsimus on nüüd vastatud ja kommenteeritud. Hetke pärast me oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond Jamina. Tänan stuudios Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna filiaali direktor Tõnis Kaasik. Me hakkame lähenema teisele, küsimus. Selle sotsioloogilise küsitluse üks küsimus puudutas siis hetkele kõige aktuaalsemad keskkonnaprobleemi jällegi oli antuda väga pikk loetelu võimalikest probleemidest. Ja nüüd küsimus ongi selline. Milline oli selle loetelu järgi Eestis kõige aktuaalsem keskkonnaprobleem? Tänase seisuga? Mis on kõige rohkem tulipunktis meil küsitluse järgi loomulikult keskkonnaprobleemidest, mis võiks olla, milline valdkond? Arvake palun, aega on vähe, telefon vastamiseks on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, neli, kolm, neli, neli üheksa üks ja muusika saame siis teie pakkumisi kirja panna ja neid natukene ka sõeluda, kes on nobedam, täpsem ja edukam. Ja pühendus on nad Eesti. Kõik keskkonnaprobleemid saaksid lahendatud. Ja Tõnis Kaasiku allkiri ja tänane kuupäev, kaheksas november tuleb siia veel juurde. Nii. Ja see tulemus oli mõneti üllatav väga selgelt peedeetke kõige aktuaalsemast keskkonnaprobleemiks ülemäärast metsade laiet. Nii halvas 56 protsenti vastanuist, see oli esikohal praktiliselt kõigis maakondades ja linnades ja seda pidasid äärmiselt aktuaalseks nii venekeelsed kui eestikeelsed vastajad. Ilmselt on oma mulje jätnud siiski need juba aastaid. Meie sadamates ja teedel vuravad hästi suured palgikoormad ja paberipuukoormad, mis lähevad üle riigipiiri. Inimesed on endale teadvustanud, et see on probleem, meie looduslikkusid röövitakse, neid müüakse välja. Ja eks siin kohati ilmselt on ka õigus, võib-olla isegi mitte kohati, aga samal ajal muidugi meie metsatööstus ja puidutööstus on madalseisus ja selle alternatiiv mõnedel juhtudel on lihtsalt see mets mädaneb ja Soome alustas oma metsatööstuse ülesehitamist ikkagi ümarpuidu väljaveoga. Ma ei õigusta seda, ma lihtsalt nagu seletan, miks see on. Aga samal ajal muidugi on ka selgeid üleraiemärke ja just nimelt valikraiemärke. Selles mõttes raiutakse seda, mis laeb tudule, millest saab kõrgemat hinda sõltu, rääkida totaalselt bioloogilisest juurdekasvust, laiem, ausa neid noh, summa summaarum võrrelda ei ole päris korrektne, sest osa madalakvaliteedilist metsa ja tõepoolest mädanema, aga mõnes valdkonnas on üle laiali. Kuigi siin on ka maanteedel, kus kõik hästi silma hakkab ja sadamates märgata Ta tendentsi muutust järjest rohkem hakkab silm nägema neid koormaid, kus on lauad, servatud lauad, prussid juba töödeldud materjal, nii et muutusi on ja noh, see teeb ka natukene rõõmusest algaja mees või aktsiaselts ei saa ju kohe osta riistu, et teha nüüd järgmist etappi ümarpalgist, selleks on natuke aega vaja ja paistab, et mõned mehed on juba jõudnud teise etappi ja teevad kasulikumad ja väärtuslikumat tööd, nii et siin nihe on olemas. Ja ma veel kommentaariks nii palju, et tõepoolest mindud, käime sedasama 50.-te aastate soome protsessi praegust läbi. Ja kui nüüd vaadata seda üleraiepilti nagu kus mingites linnades maakondades seda peetakse nagu eriti oluliseks, siis see ei ole sugugi nii, nagu oleks võinud arvata, et suurlinn arvab, et maamees nagu röövib või advoka ja Kirde-Eesti, eks ole, mitte põliselanik Vaida vaid niimoodi on kõigil. Ja oli ka, sellega pakkus teine küsimus. Küsimus sotsioloogiline küsitlus, mitte raadiokuulajale. Et kuidas te arvate, kas metsad peaksid erastatama, kas metsad peaksid? Sama riigile oli siiski väga selge ülekaal inimestest, kes arvasid, et kas enamus või kõik mets tuleks jätta riigile selliseid lasteaeda oli 56 protsenti, võib-olla mõni nägi selles võimalust neida ebameeldivat tendentse pidurdada selle kaudu. Ja siis kaks protsenti arlased, kõik tuleb anda erakätesse ja 24 protsenti enamus metsadest erakätesse. Küllalt huvitav oli ka see jagunemine maakondade ja linnade kaupa. Näiteks kõige riigimeelsem on Jõgeva inimene, kus 73 protsenti inimese halvas, et kas kõik või enamus tuleks jätta riigile järgnevaks Võrumaa 64 protsendiga. KohtlaJ, talvekuuekümne seitsme protsendiga, Narva, 61-ga, Tallinn, 59-ga. Ja kõige rohkem soovitakse erakätesse jätmist Valgas 56 protsenti, meenutanud keskmine oli 26 protsenti, Raplast 43 protsenti ja Järvamaal 42 protsenti. Kui nüüd veel pikaks minevas kommentaaris rääkida teistest hetkel aktuaalsetest probleemidest, siis metsaraiele järgnes inimese tervisega seotud probleemid 54 protsenti ja siis tulid võrdselt joogivee kvaliteediprobleemid 40 ja randade seisundi halvenemisest tulenevad mured 40 protsenti. Need arvud ja tendentsid ja võrdlused varem läbi viidud peaaegu samalaadilise küsitlusega ja maailma omaga on väga kõnekad ja kuulaja jaoks iga inimese jaoks on siin võimalus nüüd vaadata. Kas mina asun selle lähedal, mida teised arvavad või sellest vasakul või paremal, allpool või üleval. Ja mul on ettepanek, härra Kaasik, kas me ei võiks eelolevate nädalate loodushoiusaadet desuurimuse tulemusi, mis on ju kaante vahele köidetud palju, palju lehekülgi sisaldavad? Tehtud töö on seda väärt, et edasi tutvustada, kas me võiksime seda teha? Ilmselt on see vajalik ja ma oleks muidugi huvitatud, et see teadmine jõuaks ka võimalikult paljudeni.