On jälle käes see õhtune aeg, kus te võite head kuulajad, osa võtta raadiomängust, keskkond ja mina. Et nendel teemadel kas mälu värskendada või oma vaimuvaramusse päris uut lisada, eks mõlemad ole toredad võimalused ja kes on aktiivsemad ning telefonitsi sekkuvad nendele küsimustele, mis tulevad varsti-varsti õige vastuse suudavad anda siis stuudiokülalise poolt on ka peale autogrammi midagi teemakohast kaasa võetud teie jaoks. Täna on meie ühiseks külaliseks Harri karis Tallinna botaanikaaia vanemteadur, bioloogiakandidaat osalenud 15-l kaugekspeditsioonil ja tohutul alal koolast kuni tšuktši poolsaareni, samuti Kesk-Aasias. Võiks neid käike lausa kadestada. Kirjutatud on eesti jahugasteliste monograafia, tüsedaid töid on vene keeles ning tulemas inglisekeelne ülevaade jahugastalistest Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias. Millest alustab stuudiokülaline, seda nüüd kohe kuuleme. Alustame ikkagi nendest samadest jahu kastelistest, nad on eranditult taimede parasiidid. Nad on hästi silmatorkavad, tekitavad taimemaapealsetele osadele allikas, valget hirmet. No mõnikord ei ole see keermega just hallikasvalge on ka pruunikad, joon ka vilt Jamaid germeid, kuid üldiselt meenutab nende haiguspilt sellist. Näed, nagu oleks riputatud jahu taimedele võisisena tolmused, mida sageli ala segataksegi tolmuga, eriti kui sa kuskil maantee ääres jahukastet. Kui aga lähemalt vaadata ja selleks on vaja mikroskoobiga luupi, siis on näha, et ei ole mitte jahujad kolm ja terakesed vaid tegemist on niitjate tähendab seeneniitidega ja nende sees väiksed mustad täpikesed. Nonii, nööpnõelapea suurused. Maksimaalselt. Need on siis seene viljakehad, sulg, eurodest, lõistu teetiumid, need on nii paljunemiseks seal valmimad, siis kott teosed nende sees kui ka talvitumiseks, viimane on nende võib-olla tähtsam ülesanne. Üldiselt paljuneb seen, lüli joosta, ega neid tekib, tekib suve jooksul päris sadu tuhandeid olenevalt sellest, milline on, on temperatuur. Milline on suvi ja soe, kuiv suvi on neile soodus, sest rooste ja üldse seene arenguks on optimaalne temperatuur 20 kuni 25 kraadi. Kuid nad võivad väga hästi elada ja paljuneda ka kahe kolme kraadi juures. Nad ei vaja niiskust idanemiseks, vastupidi veetilgast nad üldse idane tilga sisse satuvad veetilga pinnal võivad idaneda väga edukalt idanevad noh näiteks klaasplaadil. Ehkki seal haigestumiste järgnev haigestumiseks on vajalik teatud kindel peremeestaim või peremeestaimede ring. On teada, et maailmas on või ütleme, oli 1987. aasta andnud on mul 516 jahukastesse riiki mis parasiteerivad 9838. taimeliigid. Need arvud on, nagu ma ütlesin, juba vanad. Ma arvan, et liikide arvas, palju ei ole suurenenud, kuid peremeestaimede arv on kindlasti üle 10000. Leviku kohta võib ütelda seda, et ehkki neid nad võetakse sooja ja kuivalembriseks, on nad levinud küllaltki laialt ka kaugel põhjas kõrgel mägedes, näiteks sealpool polaarjoont, mille uurimisest ma ka ise olen osa võtnud, on neid kindlaks tehtud 34 riiki 163-l taimeliigil. Oluline selle asja juures on peremeestaim ja jahukastet ei saa muidugi loomulikult olla seal, kus ei kasvanud taimeliiki, millele ta parasiteerib. Kuid teatud liigid on kohanenud teatud taimedele, näiteks puudele, muude parasiidid ei saa ju olla tundras, ei saa olla kõrgel mägedes. Ja. Kui me räägime, et kuskil stepis kõrbes nad on järve ja jõe ääres siis lihtsalt puud kasvavad seal järve ääres, kui meil õnnestub nad ja seda muidugi õnnestub asulates, seda ju tehakse nad kasvama, panna kuskile steppi, neid kastetakse taimi, siis sinna tuleb jahukaste. Ja nüüd ma küsiksin ühe niisuguse küsimuse et palju on Eestis kindlaks tehtud jahu, kastriste sugukonda kuuluvaid seeni ja mitmelt taimeliigilt. Neid on leitud. Nii küsimus on kaheosaline. Kui palju on Eestis jahu, kastelisi seeneliik, eks ole. Ja teine pool küsimusest oli kui paljudel taimeliikidel pärast, aga kui palju neid peremehi on, kuhu nad siis nagu öeldakse külge kavad kes teab, või leiab kuskilt kiiruga üles, siis palun meie telefon vastamiseks on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusika ajal saame siis omavahel suhelda. Minul on kaasa võetud üks niisugune raamatukene eesti jahu kastelised kus on ka vastus muidugi olemas sellele küsimusele. Kuid kes seda raamatut lugenud, see leiab selle vastusega mujalt. Ja sinna ma olen siis kirjutanud sisse, et edu pararhitjate, pisi seente tundmaõppimisel. Programm ja tänane kuupäev ja tulemegi selle õige vastuse. Lisaks maha ma pakuksin veel ka ühe Sheparaadi, mis värskem sel aastal ilmunud Akadeemia toimetistes mis käsitleb seen floora kujunemist Tallinna botaanikaaias. Ja koostöö arvutiga, on see meil see artikel tehtud ja siia maa kirjutasin parimale vastajale raadiomängus, keskkond ja mina. Ja autogramm. Ja tuleme nüüd siis selle õige vastuse juurde, mis näitab ju midagi meie taimeelust ja taimehaigustest. Õige vastuse on võimalik leida enesest 1989. aasta väljaandest, mis olid veel Ene kus on kirjas, et on 74 liiki jahugastelise leitud Eestis ja parasiit See ütleme on ametlik ametlikke arv sest aastat on läinud mööda neid juure tulnud üks liik on juurde tulnud paarkümmend taimeliiki, millelt jahukastet on leitud. Nii et see vastus nii sinna ringi on õige. Nüüd tekib küsimus, et kas see arv on suur või väike, kui me enne rääkisime, et maailmas on nii ja nii 10000 peremeestaimeliigid on üldse väga, väga erinevas mahus võetud eri riikides räägime peremeestaimede hulgast siis näiteks Rootsis, meie naabermaal on kindlaks tehtud 400 liiki. Soomes neis põhja pool on 612 liiki Lätis meist lõuna pool 78 liiki. Tähendab meie ei ole siis mitte nii nii väga parasiitide pesa, vaid meid lihtsalt võiks öelda paremini uuritud. Lätlased on väga vähe oma asju kokku võtnud, väga vähe, uuringu, sellepärast 78 seal muidugi nonsens ju neil ikka ka üle kuue 600 neid peremeestaimi on. Ja soomlased on neil hästi terased olnud, need nemad on mees küll põhja poole ka peaaegu sama palju. Esimese küsimusega on asjad ühel pool ja hetke pärast me raadiomängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond ja mina. Tänan Teiega keskustelus, Tallinna botaanikaaia vanemteadur Harri Karis. Me hakkame tasapisi liikuma teise küsimuse suunas. Eelmises osas rääkisime, et jahuga astmelised on Vähe nende levik vähe, oleneb väliskeskkonnast. Vaid peremeestaim on oluline. Kuid siiski väliskeskkond on suur mõjutaja. Ja üheks selliseks mõjutajaks on näiteks keskkonnaõhu väävlisisaldus. Lähed jahuga aastad on tundlikud väävli suhtes, väävlimürk väävel, nende suhtes Vungitsiid ja seda on kasutatud näiteks viinapuujahukaste tõrjeks juba antiikajal Kreekas paar-kolmsada enne Kristuse sündi. On kogu aja seda väävlit, eriti lõunamaades kasutatud tõrjeks. Näiteks vasepreparaatide suhtlemisel on paljudele seentele mürk on nad väga vähetundlikud, on leitud isegi, et jahukaste liste eosed võivad idaneda kümneprotsendilise vase Vituli pinnal. No see on ju midagi päris päris hulluses, niisugused asjad ain välja ei kannata, 10 protsendilist osa mu surnud ülem on hakatud uuesti tähelepanu juhtima. Väävli tähendab õhu väävlisisalduse ja jahukastesse leviku suhetele. Esimesed andmed minu teada pärinevad 1935.-st aastast kus Austrias leiti, et paberivabrikut ümbrust puudub. Tamme-jahukaste hiljem on juba kuuekümnendatel aastatel, kui hakati rohkem keskkonna saastatuse probleemidega tegelema. Siis leiti, et New Yorgis näiteks puudub sirelijahukaste, kus ühesõnaga linna ümbruses läheb, linnast väljas on, on teda olemas. Ukraina teadlane Taran Lehis 1988, et Ukraina tööstuspiirkondades võib noh, kogu selle ümbruse jaotada viieks tsooniks vastavalt sellele, kuidas nii jahukaste kuigi teised seened on levinud. Meil tekkis sama mõte, et kas me ei saaks kasutada jahukaste, oli justkui ka teisi seeni ette otsustada keskkonna saastatusele, õhu saastatuse üle just eriti siis väävliga vääveldioksiidiga. Ja 1986. aastal me alustasime seda töö kuid kahjuks me häid tulemusi ei saanud. Ja meie nii-öelda panus mükoindikatsiooni reetodisse jäi väga napiks sest teame, et samblike suhtes on lisena indikatsioon üldtuntud asi. Samblikke leviku suhte suhtes erineva saastatusega aladel on saadud väga häid tulemusi ka Eestis, kuid meie mõtlesime ökoindikatsiooni meetodit kasutades saada veel paremaid tulemusi. Sestamblikun raskemini määratav kui jahukaste näiteks, mis on hästi silmaga märgata. Ja noh, inimesed ei valmista mingit raskust näha, kui palju ta siis kuskil on määrata see ära ja ütelda, et vot siin on nüüd õhk hästi saastatud, siin on, ta ei ole saastatud. Meil juhtus küll nii, et hoolimata sellest, et oli olemas veel siin Tartu maantee servas paberivabrik ja ja oli rebasesaba Maardu korstna otsas ei saanud nendes piirkonnas mingisuguseid niisuguseid tulemusi, et jahukastet seal oleks vähem või, või seda üldse ei olegi. Sõime igasuguseid tulemusi, jahu, kartuli väga laiguti, ühes kohas oli tema väga intensiivselt, kuid paar meetrit eemalt pooltel üldse samal taimeliigil siseneda jälle kuskil. Nii, ja kui võtta ka paljude noh, nii-öelda ruutude keskmine siis see anna ikkagi mingit tulemustest, mulje jääb selline, et mingit vahet ei ole, arvasime, teised tegurid on siiski tähtsamad, näiteks mulla lämmastikusisaldus võib olla. Ja ja paljud muud asjad, mis mõjutavad jahu, Carstiliste levikud, nende mõju on suurem, kui on selle saastatuse maju ehk teiste sõnadega, meie õhk ei ole veel nii palju nii saastatud vääveldioksiidist. Seened peaksid teda reageerima vähemalt ja augustuse rihmaga. Mis imelikku küsimusel, mis on filoloogiline. Mükoindikatsioon koosneb kahest sõnast. Mehised, sõnade algelised tähendavad ja mis keeltest tulnud. Nii mida need kaks sõna tähendavad ja mis keeltes need on pärit? Telefon vastamiseks on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks neli, kolm neli neli üheksa üks ja muusika ja siis paneme vastuseid kirja. Võitjale võtsime kaasa Tallinna botaanikaaia uurimused, neljas alapealkiri botaanika-ökoloogia mis on ilmunud mõned aastad tagasi 1991, kus on palju mitmesuguseid artikleid, kuid kaks artiklit seal ka seentest pühendus sai ka palju, ühendus on jõudu ökoloogiliste küsimustega tegelemiseks üks autoritest fotograaf ja samuti lisan siis sellele olen lisanud separaadi nagu sammas, aparaadi, mis oli ka eelmise Tuleme siis selle sõna juurde mükoindikatsioon. Termin Merko indikatsioon, nagu juba jutuks oli, koosneb kahest sõnast. Esiteks siis müko ja teiseks indikatsioon. Müko on kreegaagee, tuleneb kreekakeelsest sõnast müükes seen ja indikatsioon ladinakeelsest sõnast indikaatio avaldus tunnus, osutamine, indikaator, näitan näitaja ladina keeles. Nii et see oleks imelik. Konksuga küsimus, üks pool on kreeka keeles teinegi, ladina keeles tavaliselt nii tehta, kuid nii-öelda kasutusele läinud ja nii, nii ta on. Miks niisugune pool viroloogiline küsimus? Ladina keel on, öeldakse, nagu öeldakse, teadvuse keel ja ilma ladina keeleta ei saa praktiliselt absoluutselt ei saa läbi sest on võimatu pähe õppida näiteks kas või taimede nimed soome, rootsi, inglise, prantsuse, saksa, vene ja muudes keeltes. Kui me neid hakkame rääkima, kas siis soomlase, inglase või prantslasega. Kuid meil on ühine ladina keel ja kui me ütleme selle sõna ladina keeles või selle taime nime või seenel või ükskõik mida siis saavad kõik ühtemoodi aru, millega on tegemist. Ja see on väga oluline. Muidugi võib mõned pähe õppida niisuguse papagoi meetodil lihtsalt, et jäta meelde, et näiteks Jaanus Faroteka morss Uuve on proteka morsruubel lihtsalt ilma teadmata, mis see tähendab, theroteka on, on see paypallikujulisest perekonnanimi tuletatud ja mor soove on väga elus marjade surm ja tegemist on karusmarja jahukaste, aga mis siis tõesti marjade marile surm. Kui me teame segamise morfouga, tähendab, viiakse meelde kõrgest ja selle pärast on oluline õppida ladina keelt ja eriti noortele paremini südamele on küll surnud keel. Kui tahate täienda bioloogiliste objektidega, siis õppige ladina keelt.