Ja nimed siin on suur, uhke vägevate pikkade juustega habemik ehtne põhjamaadega arulik viiking. Kui ikka sedalaadi mehed kunagi oma laevadega Läänemerele randadele möllama saabusid, värises nende eespool Euroopat ja keegi ei saa keelata Meidsin kujutlemastet. Just sedalaadi mehed rajasid kunagi väga ammu Põhjala karmide laante keskele tulevase Taani kuningriigi. Joni Madsen on sistani bluusimees selline ehme kareda häälega vana kooli bluusimees sobib kenasti ühte vanasse kuningriiki. Oma kõrges kraes ja seitsmeteistkümnenda sajandi moe järgi ehitatud kuningarüüs näeb Taani kuningas Christian neljas küll omaaegse hoolitsetud Euroopa valitseja moodi välja kuid üks ühine joon Johnnyga on neil küll. Nad mõlemad. On loojad. Johnny lood muusikat, Christian neljas on aga läinud ajalukku kui Kopenhaageni linna suursuguselt grandioosne arhitekt. Muuhulgas laskis ta linna ehitada terve rea uhkeid ja kauneid losse. Ise armastas ta neist kõige enam Rosenborgi. Ilusat pühapäeva, jälle kord. Mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algasid. Aja jälg kivis. Nümf pildi Enn Spildi. Tuhatkond aastat tagasi laius praeguse Kopenhaageni aladel märg soo, kus kevadeti kollased varsakabjad õitsesid ning väikestel madalatel saartel pilla-palla seisvates asulates kaubeldi siitsamast merest püütud heeringatega. Esimesed kirjalikud ürikud aastast 1043 jutustavad, et siinset paikkonda oli kutsutud Haaven, mis tähendab sadamat heeringa äripidi päris tulus olema, sest asulaid hakati laiendama ja ümberolevaid soid kuivendama. Piiskop Absalonil oli linna sünniloos suur roll. Tema oli nimelt Taani kuninga Valdemar esimese nõuandja ja Roskilde peapiiskop. Raskilde oli 12. sajandil Taanimaa pealinn. Haven. See väike kaluriküla jäi kahe suurema keskuse Taani Roskile ja Rootsi Lundi vahele parasjagu suure liikluse ning kaubaveo teele. Iseenesest mõista hakkas siis ka see asula kiiresti linna ilmet võtma. Pille. Ei. Ellumis. Laia tõkend ellu. Ja püsin päev lindijutte. No tõenäoliselt vajaduseks Paulus mingeid hoopis teist lugu. Aga meie seikleme igatahes ajaloos edasi on kaudu 1160 tegi kuningas Valdemar oma nõuandjale peapiiskop salonile kena kingituse. Kui kõik teised linnad taanimaal allusid kuningale siis seni Haveni nime all tuntud kiiresti kasvava linna valitsejaks sai peapiiskop haapsalu. Nüüdsest kutsuti paika kökmanhaven kaupmeeste linn. Piiskop ei raisanud aega ning laskis linna südamesse flotholmeni saarele vägeva kindluse püstitada. Linnametsikute põhja poolt tulevate viikingite röövretkede eest kuidagi kaitsta. 12. sajandil siin põhjapoolses kandis rahulikke aegu küll ei nauditud. Taanimaalgi käis pidev võitlus ikka võimu pärast ja suur maade vallutamine. Juba 11. sajandi alguses olnud Taani lausa suurriik. Vallutatud oli Norra ja isegi osa Inglismaast, kuid see suurriik lagunes õige pea. Taani kuningatele oli kodumaalgi tegemistetama võimu alal hoida ja tugevdada. Valdemar esimesele järgnes 1182 kanuud neljas temale aastal 202 Valdemar teine kes ma käed üle mere eestimaa järele sirutas. Taanlaste sõjakäigust Eestimaale on jutustatud paljudes kroonikates ka Läti Henriku hammas. Niisiis 1219 oli suur suur sõjavägi, mida juhtis Taani kuningas Valdemar, teine jahulk piiskoppe Rävalasse ning vallutas Lindanise linnuse. Nagu Tallinna tollal Skandinaavias, kutsuti taanlased tulnud linna alla tohutu hulga laevade ja meestega ning ega siin alguses suuremat lahingut toimunudki. Vana linnus lammutati, asuti uut ehitama. Kuid nagu kirjutab Läti Henrik Rävalased ja harjulased kutsusid kokku suure sõjaväe ja ründasid taanlaste laagrit õhtu eel, kui söögiaeg möödas oli. Lahingu algus oli eestlastele edukas, kuid ootamatult lõid kaasa Rügeni saarelt pärit lääneslaavlaste väed. Taani kuninga vasallid, kes koos sakslastega lahingu käigu eestlaste vastu pöörasid koos kas lastega just nimelt. Sest lõuna pool Eestimaal kindlustasid oma võimu sakslased, piiskop Alberti väed said seal Otepääl lüüa ja Taani kuningas kutsuti appi. Taani oligi ju ammu Eestimaa vastu huvi tundnud ja ka Rooma paavst andnud Taani kuningale loa ristisõjaga Eestisse tulla. Tema siis teadagi, tuli kangekaelsed, eestlased ristiti lõpuks ikka ja kindlust. Lahe kaldal hakati Taanilinnaks kutsuma. Kuid otsustav õit suures lahingus eestlastega Lindanise all ei tulnud taanlastele sugugi kergelt kätte tulnud seda lahingut juba kaotamas ning palunud härdalt jumalalt abi mille peale läkitatud neile taevast kaunis punane valge ristiga lipp. Anneborg selle ümber koondades suutnud nad lõpuks paganatest eestlasi võita. See lugu juhtunud paigas, mida hiljem Taani kuninga aiaks hakati kutsuma. Thanneborg lehvib sest peale kõikjal Taanimaal. Kuid Taani aeg Põhja-Eestis kestis kuni aastani 1346. Näen oma. Enseerimise rendi eeva ja ta. Oma. Aega. Miilen Kersten, kellest lauldakse olnud tolle sama Eestimaale tunginud kuningas Valdemar õde kelle võrgutanud prints Morris Valdemar, tapnud julmalt nii printsi kui oma õe mõlemad maetud Ventšüsselisse ning pärimuste järgi nähtud neid seal pikki sajandeid öösiti ringi rändamas. Kellest siis veel lugusid ja legende põlvest põlve edasi pajatada kui mitte kuningatest ja üks taanima kuulsamaid kuningaid paljude teiste kuulsate seas oli Christian neljas. Rohkem kui sajand enne tema aega valitsenud kuningas Eerik oli kitsas tööre sundi läbivatelt mitmete riikide kaubalaevadelt tollivõttes. Kopenhaagenis Taani riigi õitsva ja rikka pealinna teinud kuningas Christian neljas otsustas linna grandioossed suursuguseks kuninglikuks linnaks ehitada Taani riigi uhkeimaks ja tähtsaimaks keskuseks. Jah, seda ta ka tegi. Ta lakke teda ei saa saata. Ta jäi ka, ei, ta jäi ka meid. Veel info vaatori Dance või siis ka oma palava ja vari. Ta vaatas öös rai verd anda. Okas Antši. Lamistownla jää. Mis meil on ka Anne jaa, jaa. Ringhäälingu tähendab spa, vaid ta on meil veel elab. Ajuhällis Vainik Maal. Hüüame õhuni. Hääli küll ei viitsi. Vähemalt null. Hai väliso, veel rohi. Ei. Ta. Ei. Saviga. Taani ja Norra kuninga Frederick teise ning Mecklenburg Schwerin'i soost kuninganna Sophie poeg Christian neljas sündis 1577 heastastroonile juba 11 aastat hiljem. Pärast isa surma. Suuri kuningategusid hakkas ta tegema siiski alles pärast täisealiseks saamist 1596. Siis algas Christian neljanda vallutuste ja ehituste ajastu, mis vältas rohkem kui kuus aastakümmet. Taani ajaloos, siis muuhulgas ka Kopenhaageni suureks arhitektiks kutsutud kuninga ehitusplaanid olid vägevad ja suure osa neist suutis ta ka ellu viia. Kuhugi väiksemat pannud Christian neljanda sõjaplaanid. Aga nendega ei läinud kõik päriselt nii, nagu kuningas lootnud oli. Kõigepealt laskis ta ehitada hulga uusi sõjalaevu. Mõned laevaplaanid olid ka tema enese tehtud. Rahvusvägede loomine oli üpris keeruline, talupojad polnud sugugi vaimustatud nekrotiteks tulemast, nii et põhiliselt pidi kuningas palgasõduritele lootma. Esimesed lahingud ümber organiseeritud sõjaväega läheksid õnneks. Rootsiga võideti kahe aasta jooksul 1611 kuni 1613. Siis pööras Christian neljas pilgud Saksamaa poole. Taani valitsuse alla langesid nii preemen kui Hamburg, kuid pikka väsitavat raske kolmekümneaastase sõja tulemuseks. Rootsi ja Taani väed Saksamaa vastu oli enam-vähem Remmargune null. Hea väeled Christian, neljas juba kättevõidetud maad alles suutis hoida. Nii olid lood Taani kuninga Kristjani vallutustega. Aga elus tuleb ette mitmesuguseid vallutusi. Kohe pärast täisealiseks saamist 1597 abiellus noor Christian neljas brandenburgi markkrahvid. Tere Anna katterinega. Seda kuningannat on ajaloos tema tagasihoidlikkuse ja sügavauskliku seest kiidetud. Oma kuningale kinkis ta kuus last ja lahkus siit ilmast juba 30 seitsmeaastasena. Kuningas Christian neljas leidis peagi lohutust seitsmeteistkümne aastase aadlipreili Christian mongi juurest. Sellest vaikselt sõlmitud abielust sündis tervelt 12 last, kaheksa neist jäi ellu. Estemonki suhe kuningaga olnud üpris tormiline, rohkem raju ilmu kui päikesepaistet, ütleb ajalugu. Kirsten polnud mitte üksnes kaunis, vaid ka intelligentne ja sõltumatu. See sõltumatu kuninganna alustas afääri Saksa krahvi Otto Ludwig iga ning oli sunnitud 1630. aastal Taani õukonnast lahkuma ja elama oma valdustes kusagil hüüti maal. Enne lahkumist aga püüdis Kirsten end pisut puhtamaks pesta tehes avalikuks kuninga salasuhte oma toatüdruku viibeke kruusega. Selle peale teatas Christian neljas avalikult, et viibeke on nüüd tema soosik ja nad olid taas õnnelikud ja said muidugi ka järeltulijaid. Ajaloo allikad väidavad, et Christian neljandal oli kokku 26 järeltulijat nii seaduslikke kui ebaseaduslikke, võib-olla isegi rohkem. Mistani riigile üldsegi hästi mõjunud. Viibeke lapsed vihkasid iseenesest mõista kirsteni omi. Pealegi oli kuningal kuus last ka veel esimesest abielust ja sealt pidi tulema troonipärija. Aga ka kõik teised tundsid end olevat õigustatud midagi saama. Tiitleid, varandusi ja maid. On teada, et Kirsten mongi viis tütart abiellusid kõik Taani võimukate ülikutega kes tulevikus riigi valitsuses tähtsaid rolle mängisid. Neid hakati väimeeste parteiks kutsuma ja pärast Christian neljanda surma oli tegelik võim Taani riigis enam-vähem nende käes. Soskeemiale tämpanalistlanelustanela Divilutsime Vello vändel või sae saanud sellena. Suhkrusaia stabiilseks. Selts kutsub esile tuua, et ta aeg kooliteel Käijat. Temas oli Chenna toitu või olnud traalne laekeelena. Ja see on üks lustakas lugu kahest võrukaelast, kes kolmanda möldri tütre tuppa smoogeldasid ja mis siis edasi sai. Samalaadne seiklus leidub Jossari kändeberi lugudes umbkaudu 1390 mis omakorda vokaatšenkecameronist inspiratsiooni on saanud. Nii liiguvad teemad Need ajalugu. Aga Taani kuningas Christian neljas polnud üksnes maade ja südametevallutaja daaliga ehitaja, arhitekt, kuningaks kutsutud, kes oli võtnud endale abiks osavaid töömehi ja linna planeerijaid Saksamaalt ja Hollandist et linn, mida ta ehitas, kas ka tema väärikusele ja prestiižile vastaks uuest kanalist ümbritsetud slotholmi saarele, kus kunagine kindlus oli seisnud, kerkis vägev kristjan sporgi loss hakkas välja kujunema peatänavast röögatus oma uhkete majadega. Uus sadam võttis ilmet, lääne pool kaevati kolm kunstliku järve ning kindluse müürid ja tornid pidid linna kutsumata külaliste eest kaitsma. Kuid keskaegsetest linnamüüridest väljaspool täis Vallikraavi kaldal ostis kuningas endale hulga linnaelanikele kuulunud aedu. Siia hakati aastal 1606 Taani kõige vanemat kuninga aeda rajama renessansiajastu parki, kus oli palju hekke alleesid. Siin kasvatati ka juurvilju ja puuvilju kuningliku köögi tarvis. Kuid suurem osa pargist oli mõeldud jalutuskäikude ja aiapidude jaoks ning siin-seal seisis ka väikesi hooneid. Ühest sellisest sai Christian neljanda lemmikloss. Alguses ühekorruseline, siis lisati teine korrus, jagaks väiksemat torni ja lõpuks 1624 suur torn ja kolmas korrus. Ja nii oligi väikesest suvemajast saanud Christian neljanda lemmik klass Rosenborgi. Renessanss taassünd, vaimne ja kultuuriline murrang keskaja lõpul Lääne ja Kesk-Euroopa riikides iseloomulikud jooned, ilmalikus, humanism, antiikkultuuri juurde naasmine. Nii ütleb tark raamat. Renessanss arhitektuur Taanis sarnanes suuresti Hollandi renessaansiga Rosenborgi lossi arhitektidena pakku läinud värtel lange ja Hans van Sten Vinkel kuningas Christian neljanda enese kõrval ja Voldemar Vaga kirjutab oma üldises kunstiajaloos Madalmaade renessanssarhitektuurist järgmist. Algul piirdus renessansi stiili mõju ainult uute kaunistusvormide ülevõtmisega. Kuueteistkümnenda sajandi keskel hakkab välja kujunema omapärasema ilmega stiil. Kaunistus motiivide hulka kuuluvad groteskini, põimornamendid, maskid, koolid, püramiidid. Kõige iseloomulikum on aga niinimetatud kartus. Raam, mille ornamentika aimab järele pooleldi ülesrullitud lehti. Ehitistele on iseloomulik tellise raidkivi kasutamine kõrvuti. Hooned ise on telliskivist, kuid neis on Raidki veider, head ja ka konstruktiivsed. Dekoratiivsed osad on raidkivist. Voldemar Vaga Üldine kunstiajalugu. Elegantses Rosenborgi s tundub kõik just mainitu täpselt olemasolevat kolmekorruseline punastest tellistest hoone, kolm täpselt samuti korrusteks jaotatud torni eelduvad lossiseintest ühel küljel kõrgeim Seitsmekorruseline torn, vastasküljel kaks täpselt ühesugust viiekorruselist ja nende vahel veel väike kaheksanurkne torn, milles trepp üles viib. Tornide kogu hoone nurki palistavad heledate raidkivide sakilised read. Kõrgeima tornikiivri moodustavad kolm üksteise peale tõstetud ning püramiidi kombel ahenevad lahtist sammastiku madalamatel tornidele on neid kaks. Katuse toredad esiviilud on samuti heledad Nendest raidkividest kaunistustega seinan, põimornament, pehmeid ümaraid vorme, naid juba nimetatud kartusse ja raidkujusid mitte kuigi suur, kuid kaunis elegantne Rosenborgi loss. Pole ime, et kuningas Christian neljas seda nii väga armastas. On teada, et Christian neljanda ajal asusid kuninga ja kuninganna eluruumid lossi esimesel korrusel. Kummagi käsutuses oli kolm tuba, elutuba, tornikamber ja magamistuba. Christian neljanda elutuba. Talvetuba, nagu seda kutsuti, on tänapäevalgi enam-vähem samasugune, millisena ta seitsmeteistkümnenda sajandi alguses kuninga jaoks sisustati. Suur ruum, malelaua mustris, põrand. Tundub, et kitsevaid aknad ei andnud siia kuigi palju valgust. Sõõrmassiivne võretatud Camiin keset ruumi massiivsetel nikerdatud jalgadel laud, selle taga kaks samast stiilist tooli maalid Christian neljanda elutoa seinapaneelidele osteti Antwerpeni-ist ja nad moodustavad päris unikaalse Madalmaade kunstikollektsiooni. Mitte just tagasihoidliku Põhjala kuninga suhteliselt tagasihoidlik elutuba ainus ruumis Rosenborgi valmimise aegadest enam-vähem samasugusena alles on suudetud hoida. Kolmekümneaastane sõda võitis kuningas Christian neljandalt nii kõvasti raha, et ta oli sunnitud ära müüma oma vanemate kroonid ja panti maht 1643. aastal ühele Hamburgi kaupmehele ka omaenese 1593. aastal valmistatud uhke krooni mida kaunistasid kaks suurt safiiri, kaks punast granaati ja ligi 2300 teemant. Oma viimastel eluaastatel oli saksa, ladina, prantsuse jäi Itaalia keelt oskav Christian neljas kibestunud mees. Rõõmus ja kirglik noorusaeg oli kadunud, kadunud olid aastad, mil ta kõigega hakkama oli saanud ja kõik plaanid täide viinud. Küllap pidi ta lõpuks tunnistama, et tema enese heaolu väljendus see siis auahnuses, võimuihas või ohjeldamatutes armuseiklustes. Tema enese heaolu oli talle kõige tähtsam olnud. 1648. aasta jaanuaris oli kuningas juba väga haigena Frederik sporgi lossis Kopenhaagenis 30 kilomeetrit põhja pool. Kuid Christian neljas tahtis surra oma armastatud Rosenborgi. Veebruari lõpul oli selge, et enam oodata ei saa. Kaheksa hobust rakendati saani, aitäh ja tekkidesse mehitud kuningast tõsteti saani. Metsik kihutamine Rosenborgi lõppes sellega, et üks hobune kukkus elutuna kokku kuid kuningas jõudis oma kõige varasemasse lossi koju. Nädal hiljem oli Taani kuningas Christian neljas siit ilmast lahkunud. Christian, neljanda ja kuninganna Anna Katherine, vanim elusolev poeg Frederick, kolmas päris vaesunud taanima, mille kuningakroon oli Hamburgis pandi. Kohe saatis uus kuningas oma peaministri Hamburgi krooni välja ostma. Peaminister pidi seda oma raha eest tegema, sest kuningal nii palju raha ei olnud. Frederick, kolmas vaene, nagu ta oli, ei saanud endale uut lossi ehitada. Ta kolis tema meelest nii vanamoodsasse Rosenborgi, kus pikapeale ümberehitusi alustati. Läitlejad kuninga ja kuninganna eluruumid tuleb ära vahetada. Christian neljanda magamiskamber kujundati ümber kuninganna hiina stiilis magamistoaks. Kuninga vastuvõtu ruumis. Pikas saalis seisab Frederick kolmanda jaoks 1665. aastal valmistatud troon tehtud müütilise ükssarvesarvedest ja selle kõrval hilisem Taani kuninganna hõbedast troon. Neutroone valvab kolm elusuurust. Hõbelõvi valminud 1660. Lõvid tunduvad lisaks elu suurusele ka päris elulähedased olevat. Ruumis on kõrgeid säravaid küünlajalgu, pidulikke toole kaunis nikerdatud kummut seina ääres ja seina katavad marmorplaadid ning kallites raamides maalid. Kõrgeskaarjas laes stuks dekoor, lillevanikut ning reljeef kujutani ajal Mustjala Emaalid. Karge põhjamaine kuninglik vastavat usal. Frederick kolmanda järglane Christian viies eelistas Rosenborgi le teisi losse, kuigi pidas Rosenborgi väga turvaliseks paigaks sest lossi ümber oli vallikraav. See seisis keset aedu teistest hoonetest eraldi, aga ometi linnamüüride kaitsva rõnga sees. Et paik nii turvaline, tundus Christian, viies Taani riigi ja kuningliku perekonna-aarded Rosenborgi lossi võlvkeldrisse hoiule. Hoiuruumi kaitsmiseks valmistati keeruliste lukkude ja raudplaatidega kaetud uksed. Rosenborgi kolmandal korrusel seati aga sissetuba võimuregaalide hoidmiseks. Seda sai avada üksnes kolme erineva võtmega. Üks oli lossiülema, teine õuemarssali ja kolmas kuninga enese käes. Taani kuninglike võimuregaale hoitakse tänase päevani Rosenborgi lossis ja kroonijuveele, samuti. Sein on imelisi ja hindamatuid kullast pärli, tõstja kalliskividest valmistatud esemeid ning kuninglikud kroonid, nende seas kuningliku varakambri kõige hinnalisem ese. 1596. aastal Odensees valmistatud kuulus Christian neljanda kroon. Seda peetakse renessansiajastu juveelikunsti tippteoseks ja isegi fotol näeb see ligi kolm kilo kaaluv kroon uskumatult uhke välja. Kuld, filigraanne imepeened, tillukesed emailitud figuurid keset pärle, teemante ja kalliskive. Kuninganna kroon, mille valmistas 1731. aastal Taani õue juveliir Frederick Frabriid. Seos on muidugi väiksem, elegantne ja kerge, kuid kulda ja vääriskive leidub sellelgi kuninganna televäärilisel hulgal. Puurida jala. Sodi õõnes puu. Seal on pea õõdili, soo. Mida ei tsiviilploom keelagreemsemiinofa, Obi ins, lüüsersruu? Christian viienda järel tuli Taanimaa troonile kuningas Frederik neljas temale õieti viimane valitseja, kes Rosenborgi lossis elas ta Läskist teise korruse ruumid ümber ehitada, kuid üpris vähe on neistena taevani säilinud vaid ekstravagantne peeglikabinet, kus peeglid katavad seinu, lage ja osaliselt isegi põrandat. Nagu räägitakse, olnud siis noorel kuningal ja õukonna härrastel tõeline pidu. Kui Krinaliinidega daamid peegel põrandat pidi ringi hõljusid. Aga Frederik neljanda valitsemisajaks oli Taani riik juba rikkamaks saanud, nii et kuningas sai uusi luksusliku maid losse ehitada. Ideaalseks raamistikuks Taani absoluutsele monarhiale. Viimane kuningliku perekonna liige, kes Rosenborgi lossis kuni 1725. aastani elas, oli üks kuningaõdesid lossi hüljatud, seejärel küll päriselt, kuid Taani kuningliku perekonda võis siin juba hoopis harvemini kohata siin õieti sünnipäevi ja muid tähtpäevi. Siia toodi kõrgeid külalisi, et näidata neile Taani kuningate võimuregaale. Nii et kuninglik varakamber oli Rosenborgi lossis üks tähtsamaid paiku. Ja vähehaaval hakkas sellest lossist ka kuninglik kolikamber saama. Siia toodi hoiule asju vana mööblit ja muud mille jaoks teistes lossides enam kohta ei leidunud. Aga ära visata oli ka kahju. Rosenborgi lossis elas mitu sajandit ajalugu. Ja 19. sajandi alguses leiti, et miks mitte avada lossi uksed ajaloo huvilistele külalistele. Väljapaneku plaan oli üpris loogiline. Sisustada lossi ruumid nii, et need jutustaksid kronoloogilises järjestuses kõigest ja kõigist siin elanud kuningatest. Niisiis rännak läbi Taani ajaloo, alustades riigi armastatumast kuningast. Christian neljandast loss, muuseum avati 1838 ja see oli esimene huvilistele avatud muuseum Kopenhaagenis. 1839 lahkus siit ilmast kuningas Frederik kuues ja Rosenborgi sisustati tuba ka tema meenutamiseks. 1849 loobuti Taanimaal absoluutsest monarhiast ja võeti vastu esimene konstitutsioon ning Rosenborgi lossis disaini modi riiklik omand. Taani kuningad ei kadunud muidugi kusagile ja kuningate väärtuslike kunstiesemete kollektsioonid pärandatakse põlvest põlve edasi. Selles vägevas Oldenburgide dünastiast, kelleta Taanimaa ajalugu täiuslik ei oleks. Praegune kuninganna Margarita Ta elab oma perega elegantses ja monomentaalses maalianborgis. See pole mitte lihtsalt üks loss, neid on siin. Koloneli kuninglikuks residentsiks saia maalien por Christian seitsmenda ajal 1794 neli vägevat Aristograatliku meevärvilist kivi paleed moodustavad ringi tohutu kaheksanurkse väljaku ümber mille keskel istub oma kivi postamendil seisval ratsul kuningas Frederik viies. Igal keskpäeval leiab sellel väljakul aset samasugune armas ajalooline etendus nagu kõikjal Euroopa kuningalosside ees. Kuningliku kaardiväe vahtkonna vahetus etenduse annavad kuningliku kaardiväe sõdurid. Taani lipuvärvi, punased on nende kuued. Valgel laiad paelad moodustavad rinnal risti nagu lipulgi ja peas. Peas on neil tohutult kõrged mustad, tohutu karvased mütsid, mis lõual laia paelaga kinni käivad. Hans Christian Anderseni muinasjutt ei saa Kopenhaagenist meelest üksildase tinasõduri lugu. Eks ole, väikese merineitsi lugu selle kivi juurde, kus ta linna mereväravates istub või pikk ja tuuline teekond. Ja Hiina keisri imelised aiad, kus väike hall ööbikama viise laulis. Need võiksid ju meenutada Taani kõige vanemaid kuninglikke aedu Rosenborgi lossi ümbruses. Nii mõõdab aega Kopenhaageni raekoja kell. Aga Rosenborgi kuninga aia ühes nurgas seisab väärikalt 1881. aastal siit ilmast lahkunud kuninganna Karoliina maalias skulptuur. Rosenberg hoiab ajalugu alal igal sammul. Alles on Christian neljanda kunagise tornikambri uksele maalitud kannatav Kristus selline olnud kuninga nägemus siinsamas Rosen pargis 1625. aasta detsembris. Christian neljas esimene Rosen pargis elanud kuningas lossi rajaja. Ja alles marmorbüst pjedestaalil, mis kujutab Frederik neljandat viimast kuningat, kes Rosenborgi elas. Aeg on see, mis neid ühendab ja eraldab. Aeg selles iidses punastest tellistest lossidega ja sajandite paatinast rohekate tornidega linnas. Kuninglikus Kopenhaagen. Aga see Joloogia kassi jäätants tähendab seest vaeva naisena. Rõdusoo. Vale. Tee. Aja jälg kivis.