Kuidas kana teeb? KK kuidas lehm teeb? Muu keegi muu, tee muu. Kuidas vares? Kuidas eesel teeb? Kuula ära, saate teada. Kuidas saaks teha, nagu võid teha? Oh kui vaid saaks. Üks meeter hakkas kahtlema oma pikkuses kilo, aga veendus asjalikkuses. See meeter oli liiga kaua mõõtnud kõike muud peale ise selle jaoks ta polnud mõõdupuukiloga, tal ristus teenat, kumbki tulid pangast meeter Ennast läbi, lükkas kilo pommi sarnast. Teedal kohtasid nad kahte ajakirjaniku toimetusest, millest detarbe igavik. Üks neist võttis kinni meetri nullipoolsest otsast teine tõstis õlale otsa, mille 100, nõnda siis kilopomm seal meetriurrel rippus üheskoos, nii minge juba sissekäidud rada. Mindi lehe toimetusse sisse, polnud muid kilomeeter, sealses pidid anud tõrv juhi selles asjas kokkuleppel lausa lennult saadi teemas sisaldama veidi šokolaaditükk, tööte lõpp. Muidugi nad kõnelesid veel ka mardileivast karamellist elustiilist, aga aiateivas urvaplaastrit sõna jõudu vältis nende jutt. Igas Elvi põhjast kostis ahastuse nutt. Üks meeter hakkas kahtlema oma pikkuses. See meeter oli liiga kaua mõõtnud kõike muud peale iseenda. Selle jaoks tal polnud mõõdupuu. Puud, mis viga, võta valget paberit. Kui on, mis viga võtta sulepea? Kui on. Mis viga on? Kui kuidagi ei sobi su mõttetapi peab õige vaikselt ootama, ta tuleb appi. Nüüd küsiks süstemaatika analüütik, et kes see on seto. Ja vasta talle. Palun usu mind, et sina ka. Meil on stuudios rõõm tervitada. Jaak Johanson, tervist, tervist. Tere. Ma arvan, et kõik, kes eelnevat lugu kuulsid, said juba aru, kes meile täna külas on, kui esialgu pidid tulema vennad Jaak ja Mart ka siis Jaak Mart jäi vist lumevangi, jõua siia täna. Ja Mart on. Mart on maal ja maalt niisama lihtsalt peale selliseid lumesadusid jällegi hommikul välja ei saa, ta tervitab. Ta ütles ühe lemmikloo, mida tema poolt võiks mängida. Ja esindan meid kõiki, siin. No, ega ta ometi nii tugevalt lumevangis ei ole, et kontserdid sellepärast peaksid ära jääma. Aega on, täna vist ei ole kontsentrit. Homseks peab välja saama. Aga eks kui nüüd hakkab jälle kõvasti uuesti sadama, tan seal põhjarannikul seal Valkla Kaberneeme vahel täiesti rannas. Et eks me siis läheme teda enne kontserti välja kaevama. Nii ta on, meil on käes teie laat, tema nimi on külm ja tõesti väga õigel ajal on see välja tulnud, et meil on nagu meeldivalt külm väljas juba. Et aeg ja koht on ajastatud õigesti. Aga meil möödub külmast rääkides, et meil on soojendusküsimus alati külalistele seda kordne soendus, küsimus. Kogemus on näidanud, ei ole kergete killast. Nimelt inimõiguste teema on meil sel nädalal raadio kahes nii-öelda lahti veeretada ja eks me siin oleme sellist rasked süüdistused teinud lausa selle kallal, aga jaak, tark mees järsku aitab ka meil seda teha, et kas sinul on või mäletad sa, millal sa esimest korda nagu inimõiguste teemaga kokku puutusid, oli see, oli see kooliajal näiteks või? Või ikkagi pigem hiljem? Niimoodi. Ma arvan, no vot nüüd niimoodi selles vendade-õdede komplektis sellest rääkides. Ma arvan, et selle võiks need riputada selle teema selle otsa, et me olime nagu tavatult paljulapseline perekond Nõukogude isegi nõukogude tegelikkuses et kolm venda ja õde, et see oli nagu täielik haruldus ja noh, see oli pidevalt nagu meedias noh, kella küljes mäletan nagu artikleid, õhtulehes artikleid noorte hääles Mart praadimas kartuleid koos isaga, isal põll ees lilleline naistepäeva artikkel õhtulehes aastast 1966, ütleme niimoodi. Ja, ja siis kogu aeg need mingisugused jutud sellest, et kohe eraldab partei ja valitsus mikrobussipart paljulapselisele perele tulid raadiotädid Mari Tarand altkorterist sageli hea lähedal tulla, eks. Neil oli endalgi üsna suur pere ju, eks ole. Aga et ja, ja siis samas teiselt poolt, et see, see jutt oli nagu tohutu sellest. Aga tegelikult noh, tegelikult oli tema isa väga hädas nii rahadega kui õigustega ja, ja ei tulnud neid mikrobusse ja mingis just murde-eas läks nagu tegelikult ikkagi väga raskeks. Kuigi isa oli noh, nii-öelda loobunud kultuuritegelase teest või, või oma oma tegelikust kutsumisest selleks et töötada noh, insenerina või noh, see on üldse pikem lugu. Noh, ta oleks, ma arvan, ta oleks olnud fantastiline laulja ja koorijuht, aga noh, kuna ta oli nii-öelda kulakliku pärit talu, siis teatavasti oli ikka see aga noh, seda võib ju ajaloo mõttes rääkida raadio kahe kuulajatele, et kulaklike pärit Talunoored viiekümnendatel, noh peale teist ilmasõda said minna mõningates valitud ülikoolidesse visati ajaloo teaduskonnast välja, kontsi üldse ei lastud sisse ja ja sai siis lõpuks maaparandus minna õppima EPAsse nagu vanemate patte heaks teha ja oli kõrgepalgaline tegelikult maaparandusinsener ja, aga, aga jutt ikkagi sellest, et vaatamata sellele oli väga raske ja tegelikult nagu mingit reaalset toetust ei tulnud väga süsteemi poolt ja et selle ja jutt oli, käis ka ikkagi nagu inimõigustest selles mõttes nagu paljulapseliste perede õigustest nagu nüüdki. Ja mingit pidi, see tundub Ei ole ma mingi tarkpea, eks ole, siin võiks nüüd kohe minna ajalukku ja kus prantsuse revolutsioon ja kust, kuidas defineerite ja kus ja mis põhjustel ja mis samal ajal kui toimus, defineerimine nagu, nagu tegelikult reaalsuses toimus prantsuse, prantsuse revolutsiooni ajal selle sellega Hannes Oja täna just nimelt ja, ja noh, see, see on inimese paradoks. Et see, et sa justkui justkui niimoodi kipub käima ja, ja noh, kõige keerulisem asi selle inimõiguse defineerimisega on, on, on see keerulisus inimese defineerimisega. Et veel prantsuse revolutsiooni ajal noh, kõik, kes nagu mingis mõttes Euroopast väljapoole jäid, ei olnud üldse inimesteks defineeritud noh, olid ikkagi praktiliselt ahvid ja neisse vastavalt suhtuti ja, ja, ja, ja oma ühiskonna noh, ütleme talupoja talupojaseisus oli praktiliselt samas nagu definitsiooni lahtris nii-öelda Exceli tabelis. Ja, ja mingit pidi mingit pidi, see kipub nagu praegu kuidagi varjatult ikkagi nagu ka edasi minema, aga see on ka arusaadav. Sest et et noh, ikka inimesega ongi niimoodi, et inimeseks nagu saadakse, kas, kas saadakse elu jooksul ei saada. Ja ja ühtepidi ja, ja kuidagi ja saadakse väga erineval viisil ja selles mõttes sellist universaalset, nii nagu ikkagi minu arvamust mööda on võimatu teha universaalset kultuuriteooriat. Et nõnda on ka võimatu defineerida universaalset inimest, et see peab ilmselt olema nagu kogukonna või kultuuripõhine ja võib-olla selle sees mingis loomulikus proportsioonis saab seda defineerida, millised on tema õigused. Ja vastasel juhul ikkagi võivad need õigused tegelikult mingi kultuuri jaoks, kui nad on väga universaalselt defineeritud, osutuda jällegi kohustusteks või lausa haavavateks sellisteks sanktsioonideks. Ja sedapidi on neid ka võimalik sellistena kasutada, ütleme mingisugust mingisugustel varjatud koloniaaleesmärkidel, mida me ka noh, silmad lahti vaadates ei saa eitada, et sama jõuliselt jätkuvad, et see on, see on see konks nende inimõiguste juures kogu selle kogu selle pagasi juures, mis sellega on nagu siirast nagu tegelikult või mingite organisatsioonide poolt on see kahtlemata väga siiras. Aga ta on nagu selles mõttes kahe teraga mõõk. Nii ta on, aga see universaalne mõõde, eks ole, ikkagi ju kuskilt üles leitakse ja miks mitte ka muusikas vaata, kas sina ja vähemasti Tõnis Mägi on ju küll rääkinud testi ideid? Regilaulud kõlavad nagu India ragade tähendab sihuke noh, midagi sarnast, eks ole, seal ka muusikas ja igal pool on sihukest universaalset küll, et ilmselt ka inimõigustes midagi. Noh, kui sellest lühidalt rääkida siin selle plaadi peal on üks sattunud, üks. Kärdi lauldud õhtu toon meile öeldi ka nende kohta nende nende Nende laulude kohta siis nii vähe kui me neist üldse teame, et nad olidki nagu toonid ja nad olid selles mõttes nagu laadid mingit mingil kindlal päeva ajal hommiku toona oli üks karjatoon oli, teine oli meeste toon, naiste toon ja selles mõttes täiesti nagu paralleelne ütleme, vanima elava nii rahva kui suulise pärimusega, mis on India Raaga selles tsivilisatsioonis, mida me praegu tunneme, kus nagu ja, ja sedapidi, mina julgen nagu uskuda, et mingis mõttes on maailm ikkagi alata globaliseerunud või mingisugune nii-öelda maailmaküla. Et ikkagi võetakse sealt, kuhu tekib see seal mingi tsivilisatsiooni silm ja see ei ole alati seotud vallutustega, aga mingid noh, nii nagu tehnoloogiad levivad kulutulena. Nii ka nagu, nagu mingid vaimsed avastused või mingisugused kultuurimustrid levivad mingis mõttes ja õpetused nagu kas just kulutulena, aga mingit pidi kuskil midagi, mingi asi on korrastatud sisse korrastatus samuti levib nagu vägivald, nagu tasakaaluks sellele ja sedapidi vaadates nagu tundub, et ka regilaulu traditsioon, mis, mis meil on nagu katkestuse kultuur, eks ole, nagu Hasso Krull selle kõik omal ajal noh, on läbi töötanud ja et me me tegelikult ei tunnetuslikult, oleme sellest lahutatud teatud, mis regilaul oli, et ükskõik, mis seadeid või mis, mis, et selle, sellest sügavast, rituaalse sisust me, me lihtsalt peame tunnistama, et me ei pääse sellele ligi. Võib-olla niimoodi noh, nagu une ja ärkveloleku vahel või midagi võime tajuda sellest, aga et ta on nagu selline kultuuriline rituaal, nagu nagu Veljo Tormis on püüdnud seda vormistada. Aga, aga Mulle tundub, et see, et see võib olla nagu kaja mingisugusest vanast üldisemast meetodist, mis, mis võis ka levida, ütleme siis Lähis-Ida basseinist ja ka sealt Põhja-Indiast täiesti kuni kuni Skandinaaviani välja. Sest nende selle või vähemasti see mõtlemistüüp, ütleme, laadiline monoodiline mõtlemistüüp ja selle laadi noh, nagu käsitlemine meeleoluna või seisundina, mis on regilauludes selles mõttes nii palju, kui seda kumab nihukest ehedamate lauljat, arhiivi salvestustest, nagu kuulata näiteks Kadri Kuke haned, kadunud laul, haned kadunud oma olemuselt nagu on natuke nagu Tiibeti või, või, või Egiptuse surnuteraamat nagu retk teispoolsusesse võib täiesti paralleeli tuua, seal on kõik, isegi nagu struktuuriliselt samasugused momendid struktuuris olemas. Ja, ja viisi poolest täielik nagu veerand tooni muusika, et see ei ole see, et nagu laulik ei saa noodile pihta, et ta laulab kord noodi alla ja kord kergelt üle. Ja, ja samas, kui see tuleb rahvaluulekoguja paneb selle kirja selle viiele noodijoonele, siis see läheb kaotsi. Aga fonograafi puhul sellest juba jäi midagi järgi. No ja te peate mind katkestama, sellepärast. Ei lõpe. Sa oled kaasa võtta. Lood täna ka väga palju muusikat ja selleks, et me tõesti saaksime ka muusikat vahepeal kuulata, siis teeme väikese pausi. Nii kõlas siis Tõva laulja Jaak Johansoni selline. Sest ma saan aru, lemmik või. See oli tegelikult mardi palve, Martin ütles, et juhul kui ta jõuab, et noh, esiteks ta ei jaksa ise üldse või noh, ta ei kuuleriti muusikat. Ja, ja noh, temal seda ilmselt on, ta kuulab seestpoolt, nagu öeldakse, ilma naljata. Sa arvad, et see on sinu enda salvesta, see on jälle see on salvestus kloostri aidas 2001. aastal, see oli üks kahest korrast, kui, siis selles vanas kloostri aidas tekkis täielik haudvaikus nihukese spontaanse esinemise peale ja see oli tuva kõrilaulja, nagu selgus, keegi lihtsalt üks proua, tulime just ütles, et siin on üks inimene, et on tulnud dalai-laamaga kokku saama, need olid siis Burjaatia ja tõmba ja, ja sealt kantidest, kus on, on budistlikud sellised kogukonnad ja nad tulid dalai-laama ka kohtuma Tallinnas, sest läbi Venemaa oli odavam sõita rongiga, kui minna teda kuskile Skandinaaviasse, Euroopasse, kohtama. Ja siis oli, oli ühel õhtul need ja need, kes tegid seda, need mungad, kes olid kaasas, käisid igal õhtul kloostri aidas söömas ja ja siis Andrei laulis lihtsalt ühel õhtul laval panin väikse mikrofoni juurde ja, ja tekkis täielik haudvaikus. Teinekord oli see nende Angelin tütete ema laulis, kes tuli tütardega kaasa kes tegid siukest tehnojoigu ühel õhtul lihtsalt vaikselt omaette hakkas laulma, ter ait jäi vait. Et see on nagu see noh, et mis päris laul on nagu olnud, selles mõttes läheb hästi sellest teemast edasi. Ja ühtlasi see salvestus oligi täiesti kloostri laval tol ajal vist Thatiga tehtud kontserdilt muidu siin plaadi peal me tegime siis terve plaadi ühe hommikupoolikuga siis meil oli veel stuudio, meil oli plaadifirma jaa, jaa. Ja see ja ma tean, et see noh, ühesõnaga Mart palus, et kui midagi lasta, siis tema nimel seda laulu kuulajatele peakski võib-olla meelde tuletama lihtsalt seda, et Jaak Johanson on ju kurikuulus Tallinna linnasari sari salvestaja ega et kõik võetakse vint, eks ole, jätkuvalt tõbi küljes. On on praegu voolus, ma mõtlesin, ma salvestan ise seda saadet, kas ma saan pärast ruttu kontrollida, mis jutt? Minu hääl läheb kohe. Selles mõttes otse-eeter on tohutu tore, ma väga, et sa oled nagu kõva salvestaja küll, aga ma saan aru, et ega neid oma plaate väga palju ei olnud. Kui me hakkasime neid kokku lugema enne saadet, siis tuli ikkagi maru vähe, võrreldes sellega, et eks ole maast madalast on lauldud tehtud, mingid paar plaat oli enne ja nüüd me räägime siis kolmandast ütleme, arvestades seda, et Johansonid meil nagu selline bändi tegevus algas 1965. aastal rinnutsi tiitlitega ansambel žongrid, vennad Ants ja Mart töötasid välja, tähendab nõukogude tingimustes ei saanud ju kõigest rääkida ja nad töötasid välja täiesti oma keeles žongrigeel. Tagantjärgi ma mõtlen, et see kuidagi seostub Shangri-la ja sellega oligi ausalt, mina nagu päriselt ei suutnud enam sellesse pühenduda, sest ma olen ikkagi, tähendab, seal on, ma olen aasta vahel antsemalton järjest, aga nad võtsid mu kampasid. Me istusime vanaisa tehtud pika nihukese kiige peal, kus me saime kolmeks istuda, laulsime Shangri-keelseid laule. Hiljem vormistasime need ka sellisteks bändilugudeks. Ants mängis tordikarpidele trummi ja mina mängisin papist klarnetit. Mart põhi põhiline, põhimõtteliselt kippus dirigeerima kogu aeg, aga aga olid sellised väga minimalistlikud ja neist on muuseas olemas salvestused. Veljo Tormis salvestas ühe kodukontserdi, nii et selline pärimus Kas sa oskad midagi Shangri keeles meile praegu ka midagi laulda? Sumbrivideed, väikse väikse jupp? Lendudele tervituseks Vend Antsulevend mardile, kes võib-olla kuulavad seda praegu ja loodan, et nad annavad mulle andeks, kui ma seda pisut valesti laulan, sest noh, nagu juurde tulnud patsient võib-olla on juurde tulnud ja ja ja ma tõtt-öelda, noh, ja kusjuures nad ei öelnud mulle, mida see tähendab, aga ma nagu vanema vennana ma ei saanud seda ju küsida, aga täpselt nagu tajusin seda võnget sellini Jongerbee žongerbee Shangerbee shingsi la. Ja keeli kõlab hästi, Nõukogude vastasena oleks välja tulnud, siis oleks saanud sakutada Linnar, karta on, et see oli piidi periood, natukene oli minimalistlik biit või mis ta siis oli ja selles mõttes bändi asi ilmselt saigi varakult läbi põetud ja kui juba tuli see, see murdehea järgneva mäletan koolibändid ja et siis noh, kõik tegid, eks ole, bändi või kusjuures ei teinud näiteks minul jäigi kooli ajal selles mõttes tegemata, et me tegime siis juba kontsi ajal. Märt Ratasepa, Villu Veski, Taavo Remmeliga koos jäts bändi. Et nagu see vastalisuse vaim tuli peale ka selles mõttes, et sel hetkel kui 70.-te lõpp juba see rocki, noh, ma olin ikka niivõrd selle esimese laine sees, et, et juba seitsmekümnete lõpus see, mis siis tuli nagu tundus täielik nagu jura ja, ja, ja ja isegi nagu punk nagu selles mõttes nii väga ei veennud. Et, et nagu ja siis ma sattusin ansamblisse leegayus ja noh, see rahvamuusika seos, et see tundus nagu kõige pungim, kuivõrd, nagu ehedal kujulised see, see oli tajutavalt nagu, nagu süsteem tajus seda ohtlikuna ka nagu ehedat regilaulu, mitte mitte seda suveniiristatud rahvakultuuri. No vot see see oli nagu minu Mart mardist vend, nemad tegid oma klassikaaslastega päris vinget sihukest päriselt ka bändi elektrikitarride ja asjadega ja, ja Ants Hans tegi oma klassikaaslastega ju kapelli, seal on kõik ühe klassi poisid. Vot minul see jäigi nagu selles mõttes vahele, et see on see meie, see bändi ajalugu. Aga sa Sargindiks ole vendadest vennad, eks ole, ja õde, kuidas see oli, kolm ühe vastu, et kuidas ta suhestub? Noh, meie ju selles mõttes ikkagi olime juba üsna suured poisid kui Kärt. Kui Kärt sündis ja ja selles mõttes ma mingil hetkel võtsime ta kampa ja nüüd on ta meist vägevam. Mingis mõttes ikkagi öeldakse juba Kärt Johansoni vennad. Ja. Kuidagi niimoodi au pihta ka. Käib jah ja noh, eks Kärt nagu selles mõttes ei osale ka nii väga aktiivselt meie pereansambli töös, eks kõik teavad, kellega Kärt rohkem plaate teeb ja ja noh, ta ei käi proovides äsja just tuli, aga kas see oli vist Tõnise ka ikkagi esimene plaat, ega sa võid korrigeerida. Tegelikult teine ta tegi Tõnise nagu kus, nagu Riho Sibul ja Tõnis lõid kaasa. Ja siis siis nad siis ta on teinud tõesti üsna veenva seda nagu jälle vennana on seda raske öelda. Sa ei taju tegelikult, mis asi on veenev või, või kuidas, nagu, kui, kui keegi on sulle nii lähedal. Aga see regilauluplaat, mis nad Robert Jürjendali tegid Robi, selles mõttes on väga nagu haru haruldaselt taktitundeline hästi väikese niisuguse siis öeldakse, peenelt ämbiend sellise lisandiga. Selline tegelikult nagu autentne regilaul oli, noh, need on nagu see on nagu see Kärdi rada plaadistamisel ja bänditegemisel. Aga ikkagi see kolmas plaat, eks ole, et, et miks siis nii vähe, eks ole, ise oled paadunud salvesta ja nii edasi kas mingi traditsiooni nomentel, et umbes niimoodi, et plaadsem, millegi konserv ja surnud asi ja elav esitus on ikkagi elu just ja, ja kuna noh, mina tõesti täiesti olen patoloogiline salvestaja, ma ei võta seda ise liiga tõsiselt. Aga see teised tunnevad rohkem muret, teised tunnevad minu pärast tõsiselt muret, et kuhu see kõik saab aeg-ajalt ikka taotlema kuskil fondist mingit raha, et see on nagu niivõrd hullumeelne, mis sul on, seal on, eks ole. Aga ma mõtlen, et keegi saab kunagi nagu väga lustida kõige sellega ja ma tõesti väga ei muretse, kuhu see jääb. Et selles mõttes on ka kõik meie asjad noh, niimoodi puut, et see on nagu but leek kõike pannud, lekkima, aga, aga plaadifirmast stuudio tegemisest. Et, et see oligi nagu selline asi, et mingil hetkel nagu kadus, oli selge, et pikalt seda CD formaati on ja noh, kõik see kõik see plaadimüük Eestis ja kogu see muusikatööstuse mängimine selles pere pereringis see läheb hästi kergesti piinlikuks rahvusvahelisele turule on tegelikult ikkagi väga raske läbi murda ja me tegime noh, minu arvates nagu hakkasime tegema seda et nagu rahvamuusika antoloogia saaks uuesti CD peale ja siis sisse sai antud, siis nagu kirjandusmuuseum ise lõpetas selle projekti ja väga uhkelt tegid selle valmis siis nagu liivi Need rahvamuusika salvestada. Ühesõnaga see sari, mis kunagi Linüülidele oli et anda uuesti CD-de pealt välja. Aga, aga noh, eks me ole võib-olla ka ebajärjekindlad või võib-olla mingil hetkel olime liiga ennast täis, vaid see läheb nagu, et see on nagu loomulik, et seda peaks nagu kõiki huvitama. Aga puht puht niuke ette võtlusena ja noh, nagu siis öelda ärilises mõttes noh, ühesõnaga Kõrbasime mingit pidi täiega ja teistpidi nagu just et see ettevõtlusmõtlemine ja siis nii-öelda ise nende asjade tegemine. Kaks eelmist plaati on müüdud tõesti nagu enda tehtud, et tõesti olid kaua tehtud kaunikesed. Üks oli ka täiesti laivina niimoodi suvekodus talvel paksu lume sees põhja vahemäng ja teine siis Lauri Liivaku juures seal Tartu laululava stuudios, me tegime seda selleks metsiku raha maksma. Nillisime, aga noh, ta ei ole nagu palju parem kui see esimene, mis tuli niimoodi kirjandusmuuseumi tapi peale, mida Jaan Tamm salvestas niimoodi ühe korraga, aga me pidime selle ära proovima. Aga siis tulid nagu siis tuligi nagu, nagu need mingid murranguaastatel, kus sa tegelikult said aru, mis on Eestis reaalselt võimalik. Et noh, mis on ettevõtluses võimalik ja kuivõrd võimatu ja raske on olla tegelikult väikeettevõtja. Ja ega seda nagu noh, jällegi jutt on tohutu väikeettevõtluse toetamisest. Aga see rohkem kipub olema nagu selline formaat, et reaalsuses kõige kõiges selles ettevõtluskeskkonnas naha, et see, see on ikkagi rohkem nagu selline. Et noh, see, see on hästi ränk teema, lõpet. Sellel jah, aga ühesõnaga et pika jutu lühikeseks teha praegu. Miks ma siin olen, me mängime osalus, meil on osalusvaatlus, teeme jõulutuuri, teeme jõuluplaati, Paul Pihlak ajas mu siia. Käskis mul tulla, et, et me lihtsalt. Ühesõnaga mis juhtus. Me läksime, tulime Eesti keskele kokku. Meil oli eesmärk salvestada mardilood, mida inimesed kogu aeg küsivad. Ants võttis meid kokku ja, ja Paul Pihlak. Eesti muusikatööstuse hall kardinal, suur niiditõmbaja, Isiemm, uuemad maailmaküla tuli tegelikult nagu sõltumatu vaatleja pidi meile süüa tegema ja ta tegi tohutult häid sööke. Ja, ja, ja Me salvestasime Esna mõisas on täpselt eesti keskel tantsija. Kärt tulevad lõunast, meie tuleme põhjarannikult ja mina olen ainuke, kes on Tallinnas jäänud rindejoonele veel püssi hoidma. Laskemoon on suhteliselt otsas. Noot ja mõte tegelikult oli jah, see, et et kui me jõuame nii kaugele, et siis me teeme, et võiks ju jälle teha ühe plaadi, kuna endal nagu ei ole usku plaadisse kui tootesse ja ei oska nagu seda ka siis turundada või kui sa juba plaaditeed siis ju ikkagi peaks selle maha müüma või kuidagigi. Ja noh, ja peale selle endale need salvestused noh, puut leeki täna nii-öelda olemas. Et siis sai poolteist päeva salvestatud. Siis sai Paul Pihlak aru, et plaadimaterjal olemas ja põgenes koos Lauri liiv akuga ja koostöös Asko Künnapi käest sepitsasid Johanssoni tõesti jõuluplaat. Ja Paul pani Facebooki üles meie jõulutuuri kuupäevad. Et praktiliselt üldse asjaga midagi Mitte mingisugust, aga see ei olegi nii, nagu ka väljamaal tehakse, et vat artistid on ikkagi ju asjas nii sees ja, ja noh et las teised teevad, kes kõrvalt näevad, võib olla. Aga kusjuures noh, tegelikult ilma naljata lõppkokkuvõttes ilmselt see ongi meie suhtes praegu suhteliselt adekvaatne olukorda ja tuligi nagu mingit pidi hea plaat. Kuigi Lauri Nõmme me siin seda seda juttu ajanud, et tegelikult oli plaanis ikkagi vaharulli peale minnes. Lauri Liivak on teinud hästi palju. LP maastureid ja LP on nagu tegelikult tingimustes CD? CD on ju täielik, keset CDd teeb, eks ole, kes seda ostab, kes seda kuulab. Et aga, et noh, et nüüd minna samm edasi veel. Et me ikkagi rihtisime vaharulli maasturit, et kui tuleb, eks ole, see pooluste vahetus on ära, eks ole, nii tiiru piki elektrikatkestused, siis on ikkagi võtame välja sealt sealt sealt graniitkoopast ja paepaasi, Aldsele vaharulli masteri ja me oleme esimesena turul seda, sa võid kuulata haaknõel hammaste vahel. Ja Swedpangakaart, eks ole, väga terava servaga, paned hammaste vahele, keerad rulli püsti ja et see ma naljatan, et see saund on nagu see maasteria sound on nagu selle peale arvestatud, et sellepärast ta võib-olla kõlab natuke niimoodi imelikult, seal on tõesti nagu vahepeal kuulda, kuidas kas Esna kasta käpaga vastu akent siis niimoodi juhtmetes sirised kohalik poltergeist vahepeal käis suur vihmahoog. Et selles mõttes aga, aga seda ka Paul ütles, et poisid seal 10 aastat meile rääkinud, et sellepärast meil kompas õli, poisid, ärge põdege, tehke ikka üks plaat. Ja et see nüüd nii kiiresti juhtus tegelikult mingis mõttes see oli meile endale üllatuseks, aga kuivõrd ja ta ei näidanud seda Asko Künnapi tehtud kujundust meile enne, kui see noh, praktiliselt Lätis trükikojast tuli. Ja, ja paaris raadio, mis me käisime ilma plaadita ka juba ära ja rääkisime igast toredat juttu seal. Aga, aga et, et see on sul õigus, et. Niimoodi peaks ilmselt see tööjaotus olema. Ja, ja sellel põhine PCM, eks ole, tähendab hea ei ole midagi, midagi toredamat kui hea produtsent, kes just nagu sügavalt aru saada, kes oskab nagu, kes oskab sind ära kaitsta, kes oskab suust välja tuua selle? Väärtusliku on, et selles mõttes see on nagu Paul ütles, hetkeseis see plaat. Aga, aga see noh, järjekord, mille me rutuga kokku panime, kui me aru saime, seda plaaditulekut ei ole võimalik enam vältida. Mõtlesime, et aga teeme järgmiseks jõuluks, et kas me siis nüüd Aga et, et see on nagu mu enda jaoks ka täiesti üllatuslikult sisuliselt nagu nagu ikkagi täiesti täiesti hämmastav plaat. Ja kuna Mart, kelle, kelle pärast see noh või kelle laulude pärast seda sai alustatud oli nagu nõus, et see niimoodi tuleb, et siis siis nii see on, nii, see on, nõudlus mööda Johanson külma järel on küll nüüd lakke nii-öelda siis tiritud, aga me sellele nagu veel värgi anna, et ajame asja hullemaks, mängime hoopis teist muusikat praegu. Vahepeal. Lubadus grantigima. See oli Ave Anton Anu Anton, jah, ja lugu, lubadused. Eakas, siin on tegemist mingisuguse sellise lapsepõlve nostalgiaga. Ja see ei ole isegi nostalgia, see meeldib mulle siiamaani, see on nagu see on nagu kuidas siis need noortepäraselt öelda, see on nagu täislaks ongi see Anu Anton on minu jaoks nagu vot, see on nagu mingisugune selles formaadis vaadates nagu, täiesti ürganne või nagu selline kuidagi nagu ja just nimelt seal nagu poisina kuuldud. Ja et see, see, mis on nagu see naise hääle seksikus aga mitte selline, mitte selline, mitte selline kleepuv, vaid selline, selline vahe. Ja, ja see nagu. No, ma ei tea ta saatusest väga palju, ta jäi nagu pildilt välja, ma tean, et mulle tohutult meeldib see tema läbilöögihitt, mis oli see, oh kui hea on nüüd minna mööda kevadist linna või alustas nagu džässlauljanna bigbändi ees. Ja ise ja see minek või see, see hääl ja see kõik see on nii uskumatu ja noh, seda tema, see, tema väärikus ei ole ka, et ta nagu mingil hetkel astus sellest sellest rongist kõrvale, mis juba muutus selliseks mõnusaks, estraadi rongiks. Ja, ja ta oli ju lauluõpetaja minu teada väga pikalt, nii nagu Tiiu Varik kivist. Et tegelikult varem kui ta, ta, ta läks nagu pildilt ära varem, kui, kui oleks põhjust olnud, et oleks võinud nagu ja, ja see, et see on nagu üks selline hääl või noh, ja üldse tegelikult valisin, püüdsin valida selleks kuulamiseks mingeid just nagu selliseid lugusid mis nagu nagu üldse mingis mingis üldises mõttes või nagu tohutud lemmikud on või mida ise nagu päriselt salaja väga palju kuulaks, vaid sellised, mis siis nagu raadioformaadis on nagu kõrva hüpanud. Mingil hetkel, et noh, et see on keeruline jutt, aga, aga just et raadio peab mängima mingit teatud formaadis, sa ei saa ju noh, ütleme raadio kaks ka, et see peab olema niukses teatud teatud intensiivsusest, teatud seksikusega, teatud nihukse haaravusega, aga ta ei tohi inimest nagu mingist formaadist nagu välja viia, eks ole, sest see on raadio, mida kuulatakse nagu sõites ja, ja, ja, ja muude tegevuste kõrval, eks ole. Ja ta ei tohi sind nagu emotsionaalselt ja ka vaimselt nagu ära viia päriselt. Et selles mõttes nagu raadioformaadis peabki teatud mõttes olema nagu surrogaatmuusikas ja mingis mõttes raadio formaadi muusika on alati surrogaatmuusika ja see ei pruugi ka noh, ainult nagu halba tähendada, eks ole. Kuigi tahaks olla siin radikaalide jama, mis raadiost tuleb, eks ole. Aga selle, selle taustal mul on lapsepõlvest peale nagu tohutult nagu see, see salapära, et miks sellesama formaadi sees ükskõik kas see on siis biitmuusika, džäss, estraadiestraad, äkki üks laulja sellest, et kõik on sama, bänd on sama, seaded on samalaadsed, äkki üks lauljat võtab sealt täiesti nagu jalust maha ja kõik kõlab ja et milles on see saladus? Ja see noh, õnneks muidugi seda saladust ei saa endiselt inimene oma elus teada, seda võib üritada kuidagi sõnast oled üritanud tähendab jälile saada, et mis seal nagu ott on see ja olen üritanud ja kusjuures ei saa. Ja, ja, ja, ja õnneks ma arvan, et ei saa, see on nagu nende inimõigustega, et see vist ei ole inimeste käes seda defineerida, kui seda saaks defineerida salati mitte. No sageli selgub üldse tagantjärgi selles, selles sellel põhineb ka muusikatööstuses. Arva ära, kes inimestele meeldib, et see ju päriselt ei ole, nii et kui oled vinge produtsent Teet metsiku reklaamikampaaniaid, siis müüd plaati ka nagu kindla peale. Mõnikord see õnnestub. Aga mõnikord läheb nagu täiesti teistpidi nagu kõik eeldused on olemas. Ja, ja, ja see miskipärast nagu öeldakse, ei tööta mõnikord töötab mingi asi, mis ei ole üldse nii mõeldud. Ja, ja noh, nagu et see see on, kus ja see on nagu see on väga põnev, see on, see on ka tihti õudselt traagiline. Seal on nagu suurema muusikatööstuse mängudes on need mängud ikkagi väga julmad ja noh, ka reaalselt eks ole, väga traagilised inimeste jaoks, kellega seda mängitakse või kes proovivad seda kaasa mängida või üle mängida. Et meil siin Eestis noh, siin on hea nalja teha, sellist mängida sellist Bushi, Bushi produtsent ja, ja, ja õnnetu Orthist, kes too minna Kui tihti üldse juhtub, et mõni laulja siin niimoodi jalust maha niidab? Kas sa vaimustud kergest? Ikka endiselt küll ja väga uudid näiteks Mart tõesti, tema, ta ei kuula selles mõttes muusikat niimoodi või kui kuulab siis mingisuguseid hoopis teistsuguseid asju. Aga et mina mul küll ikkagi raadio käibe sõites kuulan mingeid asju, neid, mida ma niimoodi mõtlemiseks kuulama ja avaldama nagu tegelikke lemmikuid, las jääda saladuseks. Aga, aga ma olen väga tähelepanelik ja mind väga huvitab, mis mind raadiost tulles nimelt, mis mind juhuslikult sunnib kõrva kergitas ja siis ma nagu jälgin ennast ja ma tahtsin ma küsida, küsisin ühtelugu, et kui tahaks nagu selles mõttes mängida mingit, kui meil veel oli plaadi Filma. Me andsime välja selle ühe mässiksi plaadi, mis üldse ei müünud, me ei oska nagu sellist muusikat müüa, aga see tegelikult siiralt õudselt meeldis endale. Ja ma just Mart oli see, kes nendega tegeles ja, ja seda plaati minu arust meil on siiamaani karpide kaupa järgi loodetavasti mingil hetkel. Ühesõnaga saab kultusplaadiks. Jõulude ajal maha. Aga aga näiteks mässiksi lugu lemmik, mida kahjuks ei tulnud nagu siit fonoteegist välja. Ma lootsin äkki seda võib-olla millal saab, et, et võib-olla ühesõnaga seda ei ole nagu raadiost ja sageli tulnud. Aga vot see oli näiteks üks lugu, mis tõmbas nagu täiesti mõtlesin, kuidas see võimalik on või noh, et mingi eestikeelne ja kusjuures ma ei tundnud ära, sest see ei ole see plaat, mille meie tegime. Ja nagu täiesti selline verd tarretama panev lugu mingisuguse niukse sisemise oleku mõttes või siis näiteks mind võttis täiesti rajalt maha, kui tuli depressiivsed Eesti väikelinnad ja ma ei saanud, nagu tähendab ma muidugi ma sain aru, milles nagu mille ümber nagu kammajaa käib. Aga minule mõjus esimesel korraga niimoodi, et ma hakkasin nutma ja ma mind ennast ärritesse samal ajal mõtlesin, mis nüüd, mis see on, eks ole, et ja, ja see on nagu ja see on nagu täiesti 10-sse laul ja väga andekalt tehtud väga fookusesse, väga täpse mõttega lauldud ja ma ei tea, kas see oli kogemata või, või kuidas Leslie Laasner niimoodi välja kukkus, aga ma teisi lugusid ka kuulnud, et kas seal ei ole jah, ei vaata, seal seal on, seal on rohkem seda irooniat ja sellist seda sotsiaalset kommentaari mis, mis mingit pidi on väga vahva, tabav ja mingit paroodiat iseenda paroodiat, mis on väga hinnatav. Aga, aga selles laulus on ka nagu see sügav mingi tegelik puude, mingisuguse tegelikkuse ja millegi tegelikuks otsusega. Ja noh, kuna ikka on nagu, on, on nagu sõpru ja isegi oled ju noh, just nimelt oled isegi kuskilt väikelinnast pärit, ma olen Tartust pärit, eks ole, samamoodi nagu Lesley et või, või kes meist Maide oli Hanna-Liisa Tartust pärit, see on see, et seal on nagu, kui sa seda kuulad, seal on see tegelik pilt sees ja see on ja see oli selle hetke Eesti ja see on ka praeguse hetke Eesti ja selles on nagu midagi sügavalt nagu, nagu kurba. Ja, ja see on nagu hästi-hästi-hästi niimoodi tabatud ja, ja kui see praegu juhtub raadiost tulema. Ma ikka keeran kõvemaks ja kuulan selle ära nii kammerseades kui selles bändiseades, mõlemad on tohutult head ja, ja täiesti nagu minu jaoks on see nagu ühte ühte hetke. Nagu kõige selgemini defineerib lugu peaaegu ma arvan, et isegi võib-olla mingis mõttes rohkem defineeriv kui Chalice minu inimesed, noh, umbes samas perioodis või ütleme, nad on sellesama asja nagu kaks niisugust tasakaalustavat poolt, kui sellest formaadist rääkida. Kumbagi nendest lugudest me praegu Emmengi. Ja mängime hoopiski mari kalkuni. Mari kalkun minu jaoks selles mõttes on nagu, nagu vanu Antoni taaskehastus mingil moel, sellepärast ma tahtsin ja see tohutu ilus lugu, seda ma võin lõputult kuulata. Hange varjude, ma käin sinilitreid, veel on lumekaugus kahvatunud, joome valgesaare valge väin. Teed on tuulte tallatud ridamisi Reenes rööned, haaba, lumi, harja, toe, suu, lapse vallatud. Tahaks käia ja laasjaks veel kuus vaate pirni hele siis ta seal Taal vääde tugeva, tahaks käia, laas, jakk veel kuus vaate Peeerrni. Sisendada sääretalvede. Tuge tuhmub päeva õhtu ööd kui tungal tuhas ümber lumi, tahma, puhas, puhas lumi, mõtlik Me hange, varjude Ma käin sineeritreid veel hullumees kaugus kahvatunud jume. Saar ja valge ma ei tahaks käia laasjaks veel kuus vaatepiir nihele siis ta. Käega tahaks käia jalapelgus Aadeebeeerrneti hääle, Tiidendada näesele taandajade tuge. Tahaks käia ja laasjaks veel Kuubaatebi nihele sisendada. Talvede. Mari kalkun laulis ja meil on külas Jaak Johanson ja tõesti uus plaat on Johansoni väljas, külm on selle nimi ja sellest me oleme rääkinud, aga räägime nüüd natukene eaka ka sellest, et oled nüüd küll sündinud Tartus, aga juba pikka aega Tallinna Tallinas elutsed ja aasta hakkab lõppema. Kuidas sul nüüd siis linna elanikuna tundub, et kuidas meil siin linnas asjad on, et kas kas on kõik nii, nagu sulle meeldib ja mida sina siin nagu teisiti teeks? No ega ega kindlasti ega kindlasti peagi olema nii nagu nii nagu mulle meeldib. Kust nurga alt seda rääkida mingit pidi? Olen eks ole nii-öelda sabapidi haigekassa kaardiga ikka vanalinna muusikamajas, vanalinna hariduskolleegiumis ja, ja justkui siin vendadega. Meil on ju täishooga meediakampaania käimas, ei sa unustada praegu selle raames me siin oleme ja me oleme hästi palju andnud intervjuusid aga selles suhtes ka saanud omavahel üpris palju juttu ajada, kuigi mikrofoni või diktofoni ees, aga ikka väga huvitav. Noh tõesti muidu ega ei saa väga palju kokku, noh, on kestnud kistel see nüüd vennad ja õde on lihtsalt peamine, pläralõug on, et te suudate kindlasti minagi. Ja kindlasti ma võin jäädagi rääkima igal teemal ja hajun ära ja kiillauset tulevad sisse, lõpuks unustan ise ära, mis küsimus oli naistele ka sõnaõigust nad annata ja ei noh, anname ikka, aga eks me mõtlen Kärt, selles mõttes Kärdil läheb niikuinii hästi, et meie peame praegu võtame rohkem siin vendadega, kuidas me enda ees seisab? Aga aga, aga et, et mingit pidi nüüd vaadates näiteks seda, seda nagu kooli olukorda et selles mõttes nagu see konnade keetmine, mis minu arvates nagu, nagu meil nii-öelda ühiskonnas toimub, et mingit pidi on õige, et me elame nagu kõige vahvamal ajal, mis sellel rahval läbi ajaloo on olnud. Aga kui. Kui me, kui me ise ei tunne, et me suudame seda mängu nagu välja kanda või väga paljud jäävad nagu mängust kõrvale, ütleme, et finantsvõimendus on nii tugev, et see käib enamusele inimestele üle pea, nende sisetunne ütleb vastupidist ja siis sellisel juhul nagu kõik see kõik need võimalused või, või mis, nagu ümberringi on nagu mõni šveitsi sõber, tuleb paha on niisugused autodel tänaval nagu Zürichis sa ei näe nagu sellist tänavapilti, eks ole. Et, et, et ja siis, või noh, mis on seltskonnalehtede lehekülgedele, kui ma olen siis ühed depressiivsed Eesti väikelinna elanikest, ma tunnen nagu ennast süüdi, et ma ise nagu see jutt on selles, et sa pead ise nagu hakkama saama, eks ole, käi nagu siis mine mingisse teraapiasse, eks ole, ja ja saad oma selle rohu ja noh, lähed seda, kuidas on see töövari, eks ole, lähed nagu töövarju sinna nagu koolitusele ja siis et ikkagi noh, oled nagu positiivne ja, ja küll see töö tuleb. Et see meeleolu selles on nagu tõesti nagu ränk vastuolu ja kuidagimoodi reaalsuses ja see peegeldub nagu selles, et nagu ütleme nagu keskastme juhid. On hästi suurde pingesse pandud, sest et nagu rahade kokkutõmbamine toimub noh, jällegi niimoodi loomulikult varjatult või kuidagi niimoodi, et noh ja keskastme juhid, kelleks on minu arvates ka meie valitsus või, või tegelik sest nad mingis mõttes suures süsteemis on kesta keskastme juhid, kellel tõenäoliselt ei ole üldse väga palju mänguruumi. Ja siis mulle tundub, et tegelikult ei ole mõtet noh, kui nad läbi põlevad või kui nad väsivad, see on küsimus selles, et võib-olla peaks just nimelt Reformierakond võimule jääma ja tegema selle kõik ära nüüd, mis nad on lubanud, sellepärast et selle selle vangerdamisega või püüdma seda siiralt teha, eks ole, karistuseks mitte karistuseks, aga, aga selles mõttes, et, et kui me hakkame siin veel vangerdama ka selles olukorras, no see on nagu üks liialdatud niuke hüperpoolne mõtlemine. Aga, aga, aga see noh, mis see väljendub näiteks koolielu sellisena või noh, et selles konnade keetmiseks inimesed lähevad nagu omavahel tülli ja mingit mingit nagu tervikut, mingeid no näiteks vanalinna hariduskolleegium, mis on omaette, väga kummaline, selline tervik, nüüd exceli tabelist paistab selgelt silma kui täiesti ebakohane oma finantseerimismudelitel. Kõigel seda on püütud kohaneda. Aga selles selles kokkutõmbes sealt väga väärtuslikud erijuhtumid ja see ei ole mingi vandenõu, isegi see ei pruugi olla selles mõttes nad lihtsalt olukorrad kiiluvad niimoodi kinni, et inimesed, kes on määratud asju korraldama, peavad tegema väga nagu radikaalseid otsuseid, muidu lihtsalt kaob terve asi ära, eks ole. Ja siis nagu õpetajad või mingeid ala ala nagu nende astmete või mingite programmide juhid, eks ole, satuvad löögi alla ja, ja, ja inimesed lähevadki tülli, omavahele, pingesse nagu unustades, mille pärast see kõik on, et, et see, et see on see väidetav ajutine olukord, kus me tõmbame kokku, eks ole noh, see vastuolu hästi ränk ja see praegu nagu tõeliselt nagu haavab inimesi ja, ja, ja noh, niimoodi ja mingit pidi mingit pidi on nagu noh, et nii-öelda tavakodanikuna sihuke tunne nagu lapsel, kellel on kas, kelle või noh, nagu lastekodulaps, kes on juhtumisi terve närvisüsteemiga või tuge laste lastekodulaps ikkagi veel närvid on suhteliselt terved talle määrata on perekonnas, kus tal on sootundlik perekond kaks nagu samasoolist vanemat kes on natuke nagu habemega, natuke nagu tissidega nagu, nagu siis käivad seal külas nagu mingid sotsiaaltöötajad, kes räägivad nagu võõras keeles igasuguseid asju ja, ja, ja kui, kui nad sotsiaaltöötajad on külavanemad, nagu tegelevad selle lapsega teda viiaksegi nagu jõulupuule sageli tülitsevad, noh, niimoodi, et laps ei saa üldse aru, milles nagu tüli seisneb, eks ole. Mida tal vaja on, seda nad talle ei osta aeg-ajalt. No et see on nagu see kuidagi see Eesti olukord, et kas me saaks sellest kuidagi edasi, aga aga hea ongi, kui jutt jääb pooleli, et head ootusaega meile kõigile selle just nimelt saame hoida pöialt ja lootus ju lootus ikka jääb. Muidugi aitäh, Jaak Johanson. Ja ootan Ega soos? Soola ka maitseks syndre. Sind. Kallis, ta on vaikse siin. Sind Bel. Nii külm peegel surnd silmi on neegril. Neegril veab sõrme ka Rink. Neegrile? Ei katsu. Nii. Hingan ja ootan neegrid, neegrid. Kaod soojus.