Algavas kiske programmis riigita rahvas räägib Andrus Mölder põhja rahvast Ale juutidest, kes elavad peamiselt USA-s Alaska osariigis. See rahvas ise praegusel ajal nimetab ennast Unangan mitmuses ja ma arvan, et eesti keeles räägime tulevikus Unangatest ka näiteks USA-s ametlikult praegusel ajal eelistatakse siis mitte enam kasutada terminit ole uudid, aga eelistatakse just nimelt rääkida nendest Ulangad. Seda terminit võiks tõlkida siis algupärased inimesed, küllap paljude rahvaste puhul loobunud nimedest, mis on oma olemuselt koloniaalsed mis on antud kolonistide poolt ja millel ei ole selle rahva omakeelsete nimetustega suurt midagi pistmist. Sealsamas Ameerikaski oleme me ju mitmete rahvaste nime muutnud. Me ei räägi enam Eskimatest. Me räägime iitidest ja nii edasi. Ja ma arvan jah, et metalle uudid on ka üks rahvas, kelle puhul ilmselt ka eesti keeles lähiajal selline ametlik nimi muutub. Ale uutide peamine elamispiirkond on Alaska osariik, sealhulgas siis Ale uudi saaredale uudisaared, mis asuvas Alaska maismaa lähistel. Nad on hästi pikalt välja venitatud Ale uudi saarte suurim ulatus on 1300 kilomeetrit siis ühest otsast teise põhjalaius, kus nädale uudisaared asuvad seal 51. ja 55. põhjalaiuse vahel. See tähendab Euroopa mõistes umbes poola asukoht. Aga seal Põhja-Ameerikas selline asupaik on kõike muud kui selline kliima nagu Poolas. Et see on küllaltki karm kliima, mis tähendab eeskätt seda, et suved on jahedad, talved ei ole külmad, aga suved on jahedad ja väga palju sajab. Seal on umbes 2000 millimeetrit aastas Eestis umbes 600 millimeetrit aastas, seega siis Eestis palju-palju rohkem. Sajupäevi on seal umbes 250 aastat. Enamikel päevadel sajab keskmine tempera tuur, jaanuaris on umbes miinus üks kraadi ehk siis tegelikult isegi soojem kui Eestis, siis augustis on keskmine temperatuur 11 kraadi küllalt madal, kusjuures kõige kõrgem temperatuur, Missis uudi, saarte keskuse suuna laskalon eales mõõdetud on 26 kraadi sooja. Ei ole just väga palju. See paik on ju ka väga tuuline. Tuuled on seal tõesti pidevad ja nad on kohati väga tugevad ja, ja ole uudi saartel või kassa suurt midagi. Et kolmemeetrine puu on ole uudi saartel juba väga tõsine puu, et seal ikkagi enamus puid on palju madalamad tuuled ka mängivad siis olulist rolli, miks taimestik selline madal, samas põõsastik on seal päris korralik ja muuhulgas siis Ale uudi saartel kasvab mitmesuguseid erinevaid marju. Ale uudis noortel on ju ka maavärisemise olnud. Ale uudisaared asuvad seismiliselt aktiivses piirkonnas ja maavärisemised ei ole seal sugugi haruldased. Nende saartel on üle 50 vulkaani. Neid saari on üldse tegelikult üsna palju enam kui 300 saart nendest siis 14 saart on suuremad. Kusjuures nendele Talle uudi saartel elab siis täna umbes 8200 inimest, sealhulgas siis keskuses unna laskal elab 4000 inimest. Aga see Ale uudi Sart pindala, mis on seal vägagi suur, see on natukene enam kui kolmandik Eestist ja, ja need saared on küllalt mägised, kusjuures kõrgemad punktid küündivad umbes 1900 meetri kõrgusele pinnast. Nii et see reljeef on seal ka selline järsk ja karm ja, ja inimesed jah, elavad küllalt vähestes asulates ja sellest 8200-st inimesest seal Ale uudi saartel. Sugugi mitte kõik ei ole ole uudid Ale uute on seal tegelikult vähem kui pool elanikkonnast jale uutide kohta tuleb üldse öelda niimoodi, et kaasaegses maailmas puhtad Ta on väga vähe, et kui Ale uutide koguarvuks hinnatakse isegi 17000 aga puhtalt. Ta on suurusjärgus 2000, väga valdav enamus Ale, uute on tegelikult sellised segaverelised, et nad ei ole enam puhtale uudid. Ole uudisaared on, on selline saarestik, mis ulatub oma äärmises otsas välja üsna Venemaa ranniku lähedale. Ja kui Venemaa 1867. aastal müüs Alaska USA-le, oska juht kuulus varasemalt Venemaale, kui see müüdi nüüd USA-le sisale uudi saarte kõige Venemaalähedasemat saared. Need saared teatatakse komandöri saart, eks need saared jättis Venemaa Müümata. Need saared on Venemaa valduses. Nendel saartel elab ka Le uute kusjuures komandöri, saarte Ale uudid ei ole seal siis mitte põliselt, vaid Venemaa siis omal ajal sunniviisilised asustas sinna osale uute ümber. Nüüdse komandöri saarte Ale uutide arv on 20. sajandil kõikunud üsna suures ulatuses. Mingil hetkel on seal elanud 500 hale uuti mingil hetkel kolm Sadale Huuti. Täna arvatakse, et Venemaal on vähem kui 400 Ale uuti ja valdav enamus neist elab Kamtšatka krais ja küllalt suur osa komandöri saartel ja, ja seal moodustavad sisale uudid elanikkonnast umbes ühe kolmandiku. Aga tuleb lisada fakte. Ale uutide jäämine komandöri saartele ei ole sugugi selge. Nimelt on olnud selliseid kuuldusi, et Venemaa tahab komandöri saar täielikult muuta looduskaitsealaks ja seal elavad Ale uudid ja, ja teised inimesed siis asustada ümber Kamtšatka kraisse ja, ja võib-olla ka siis retro Paulovski linna, nii et jah, igal juhul Ale uudid on viimastel aegadel Venemaalt, et, et võimalik, et neid ootab ees järjekordne küüditamine. Aga täna jah, VEEL, SIIS Ale uudid Venemaal elavad komandöri saartel ja, ja komandöri saared kuuluvad geograafilises mõttes Ale uudi saarte hulka. Kuigi ülejäänud Ale uudi saartest lahutab neid küllalt suur vahemaa. Kunagi ammu elasid Ale uudid maa all, kui nii võib öelda. Aga tänapäeval elatakse täitsa tavalistes hoonetes. Omal ajal kaevati need hooned maa sisse, et siis need tuuled ja külmad räsiks ja siis sinna peale pandi palke, puuoksi, aga mõnel pool pandi vaalaluid, kusjuures katus ei olnud siis mitte lamekatusega, selline koonusekujuline katus ja selleks siis, et see kadus ka tõesti sooja peaks selleks siis kaetise katus tastega mullaga rohuga, mõnel pool, kus leidus turvast, kaetisega turbaga, soone ei laseks lähedale siis külmi tuuli. Ja seda maa-alust majakest kutsuti parabaraks. Jah, ja nimetati seda hoonet sellise toreda nimega nagu Barbara need olid vägagi erinevas suuruses. Selliseid hooneid kasutati ole uutide poolt veel ka 19. sajandil aga kaasajaks jah, on siis sellised hooned maha jäetud ja nüüd siis tänapäeval elatakse tõesti tavalistes arktilises majades, mis loomulikult on erilise soojapidavusega Ale uudid omal ajal elasid enamasti suur peredena. Suur peredena elades oli lihtsalt lihtsam hakkama saada, kusjuures Ale uutidel oli lubatud nii mitmenaise kui ka mitme mehe pidamine. Mitmenaisepidamine oli tavalisem, mitme mehe pidamist kohtas harvem, aga mõlemad viisid olid lubatud. Ja lubati abielluda lähisugulastega. Aga mis siin imestada, kui ütleme seda, kui väikesearvuline on see rahvas täna siis tuleb siinkohal öelda ka seda, et maksimumsuurus, mida arvatakse uudi tahval kunagi olevat, oli võib-olla 25000, see oli siis valgetega kokkupuute hetkel. No on mõningaid rahvastikuteadlasi, kes arvavad, et võib-olla see number oli hoopis 15000 mõned arvavad, et see võis olla 25000 aga see 25000 oli laiali jaotatud siiski paljude erinevate saarte vahel. Mis tähendab seda, et eriti väikeste saarte kogukond oligi väga väike ja seal, kui ei oleks lubatud sugulaste vahelised abiellud, siis oleks üldse olnud väga raske abielluda järglasi saar. Kusjuures pärast abiellumist võis paar elama asuda nii mehe kui naise elukohta. Aga huvitav oli ka laste kasvatamine. Küllalt tavaline oli see, et lapsi anti kasvatada sugulastele või näiteks erinevad perekonnad vahetasid omavahel laps. No need on sellised traditsioonid, mis võib-olla eestlaste jaoks tunduvad natukene kõhedust tekitavad, et et kuidas ma siis ikka vahetan oma lapsi näiteks naabriga. Rääkides Ale uutide traditsioonidest tuleb kindlasti rääkida riietest, kuna seal ikkagi oli suhteliselt külm tuul, Ühed olid kõvad, siis riided pidid olema soojapidavad jällegi riiete tegemiseks kasutati nahku. Eriti hästi sobisid just nimelt mereloomade nahad, kuna mereloomade nahad pidasid siis väga hästi vett ja tehtiga selliseid kapuutsiga mantleid omal ajal Zemantide tegemise tehnika oli küllalt algeline, näiteks kasutati õmblemisel luudest tehtud nõelu, segades mantlid väga kaua vastu ei pidanud, et enamasti kaks aastat oli see aeg, mil oli võimalik selle ühe mantliga käia, siis oli vaja juba teha uus mantel. Nahast tehtud mantlid omistati kaunistati linnusulgedega, linnuküünistega, mereloomade karvadega ja muuga käepärasega, mida loodus andis ja näiteks Ale uudid tegelesite nikerduste tegemisega. Puunikerdused, luust nikerdused, sageli nendel nikerdustel ei olnudki sellist igapäevast praktilist väärtust, vaid need olid just nimelt sellised iluasjad. Kale uudid olid väga osavad korvidepuhujad. Mõned etnograafid on arvanud, et tale uute pidada, isegi maailma mastaabis võib olla ühtedeks kõige osavama. Mõtleks korvi punujateks. Sest et ega neid vahendeid, millest neid korve punuda väga palju ei olnud kummuti küll mingisugustest okstest, aga nagu ma ütlesin, suuri puid oli ole uudi saartel üldse väga vähe ja seetõttu korvide punumisest. Väga oluline oli kasetoht aga ka näiteks pikad rohukõrred, linnusuled ja vaalaluud. Kusjuures korvid olid kodustes majapidamistes väga tähtsal kohal. Ale Õudid tegelesid ka tätoveerimisega. Kusjuures mõnel pool oli nii, et mida rohkem tätoveeringuid Ale uudil keha peal oli, seda suurema respektiga sellesse Ale uuti suhtuti. Dotoveeringutel oli ka oma nii-öelda kindel eesmärk Ale uutide jaoks. Ja need tätoveeringud olid seotud ala juutide uskumustega ühest keelest nad tätoveeringud pidid eemale peletama kurja aga teisest küljest need tätoveeringud pidid siis nagu ligi tõmbama, aga kõike head ja Atoveeringut olid nii meestel kui naistel. Naistele tehti esimesed tätoveeringud tavaliselt kusagil 20. eluaasta paiku aga meeste puhul enamasti esimene tätoveering tehti siis, kui mees oli jahil kätte saanud oma esimese looma ja mõned osavamad poisikesed võisid seetõttu selle tätoveeringu saada tõesti vägagi varajases nooruses. Ole uudid mitmele poole oma kehasse torkasid nõelu näiteks luust nõelu ninast läbi huultest läbi kõrvadest läbi ja mõnel pool jällegi oli selline olukord, kus neid Ale uute, kellel nõel oli rohke, nendesse uutidesse, siis suhtuti nagu erilise austusega. Alleutide kõige olulisem tegevus oli muidugi toidu hankimine. Ja kõige tähtsam toidu hankimise viis oli merest toidu hankimine, kütiti näiteks hülgeid, kotikuid, merel õisid aga püükiga kala. Ja need mereloomad ei olnud siis olulised mitte ainult toidu mõttes, aga need olid väga olulised ka naha mõttes. Kusjuures mereloomade nahka kasutati mitmesugustel otstarvetel. Väga oluline oli see, et mereloomade nahast tehti paate, tehti neid samu paate, millega käidi merel enamasti paate, mis tehti, need olid ühe või kahekohalised. Paadid olid kaetud tavaliselt merelõvide nahaga ühe mehe paadid. Neid kasutati siis tavaliselt kalapüügil. Kahe mehe paati kasutati transportimisel siis erinevate asjade transportimisel inimeste transportimisel. Ja need paadid olid sellised kitsad ja küllalt pikad. Ühemehepaat võis olla umbes viie meetri pikkune, kuna kahe mehe paat umbes kuue meetri pikkune. Aga laiust oli nendel paatidel ainult 50 kuni 60 sentimeetrit. Kusjuures jahi ja kalapüügivahendit tehti kivist, luust ja puust. Kõige olulisemad olid siis sellised Kidalised nooled ja Kidalised Harkuunid. Millega siis jahiti väikesi elusolendeid, kes elasid meres nüüd maismaal, nende saartel, kus leidus suuremaid loomi, kütiti põtru, põhjapõtru, hirvi, need loomad olid siis jah, maismaa loomadest lihaallikaks. Ja kuna saartel kasvas vägagi erinevaid marju, siis marjade korjamine oli Ale uutide jaoks vägagi oluline. No tänapäeval on lõutide elu hoopis teistsugune. Millega siis USA-s elavad, Ale uudid tegelevad? Täna mingit sellist traditsioonilist tegevust sisuliselt ei ole, kuigi viimasel 10-l konnal aastal on püütud ole uudi traditsioone, ole uudikul tuuri taaselustada aga mitmel voolale uudid töötavad kohalikes kalatööstustes, töötlevad siis kala? No eeskätt lõhet, turska, krabilisi, aga need kalatööstusega ei ole suured ja neid loomulikult ei ole. Igal saarel. Muidugi mõnel pool püütakse kalaga omaks tarbeks, aga just nimelt kala, mitte enam selliseid suuri mereloomi, mis vanasti olid tegelikult ju kõige olulisemad. Näiteks hüljeste jahtimine on 1985.-st aastast täiesti keelatud, loomi on väheseks jäänud. 20. sajandil on Ale uudid teeninud elatist ka USA sõjaväeosade teenimisega. Ale uudisaared on strateegiliselt ikkagi olnud küllalt tähtsad. Ja külma sõja ajal lisas selle piirkonna tähtsust asjaolu, et NSV Liit oli ju seal ikkagi suhteliselt lähedal. Mis tähendas seda, et seal asus USA sõjaväge ja ole uudid, teenisid elatist ka sellega, et töötasid selle sõjaväe heaks. Noh, ma lähen Nutma. Kuigi Ale juutide ajaloos ei ole väga suuri saavutusi on see ajalugu siiski neil üsna kirev. Ja väga pikka aega on vaieldud selle ülekassale uudi saartele jõudsid Ale uudid Aasiast Chucci maalt üle Beringi väina või tulid nad sinna Ale uudi saartele, hiljem Alaskalt. Täna on valdavalt levinud arusaam, et nad tulid Alaskalt. Kunagi arvati, et võib-olla 2500 aastat tagasi. Täna on levinud arvamus, et ilmselt vähemalt 3000 aastat tagasi aga mõned teadlased isegi arvavad, et võib-olla Ale uudid on nendele uudi saartel elanud 10000 või rohkem aastat. Ale õutide esimesed kokkupuuted eurooplastega algasid 18. sajandi keskel ja algasid siis seetõttu, et Läänemeremehed ja kaubitsejad sattusid sinna piirkonda. Ja nende vene meremeeste seas on väga olulisel kohal taanlasest meresõitja viitus. Peering kellest siis tsaarivõim oli saatnud Venemaa kirdealadele ja näiteks üheks eesmärgiks viidus peering ekspeditsioonidel oli ka see, et vaadata, kas Venemaa kirdealadelt on olemas otsepääs Ameerikas aga 1741. aastal peering ekspositsioon sattus Ale uudis intele, septeeringi ekspeditsioon seal ole uudi saarte lähedal jagunes tormi tõttu kaheks. Peering oma laevadega sattus läänepoolsetele saartele nendele saartele, mida me tänapäeval tunneme komandöri Saartena ja kus siis üks Laar kannabki Beringi saare nime aga ühe vene meremehe poolt juhitud ekspeditsioon sattus siis ole uudi idapoolsetele saartel. Nii et 1741. aastal viitus Beringi juhitud ekspeditsioon siis avastasele uudisaared Venemaa jaoks. Ja kuna venelased, kes saartel käisid, nägid, et seal on tohutult palju loomi, kellel on täiesti suurepärane karusnahk, siis see informatsioon võeti Venemaale tagasi minnes kaasa ja üsna pea siis jahimehed ja, ja kaupmehed kasid Ale uudi saartele tegema oma retki. Ja retkede eesmärk oli eeskätt see, et saada ole uudi saartelt need karusloomad kätte, Etner karusloomad siis Venemaa linnades kõrge raha eest maha müüa juba 18. sajandi teisel poolel Asusale uudi saartele ka paikselt elama vene kolonistide ja Venemaa kuulutas selle piirkonna oma osaks evolduseks. Venelaste käitumine Ale uutidega oli kahjuks algusest peale kõike muud kui meeldiv. See oli ülbe peremeeste käitumine, vale uutidesse, suhtutugi orjarahvas kusjuures Ale uute sunniti tegelema nende töödega, mis venelaste jaoks olid vajalikud. No eeskätt sunniti sale uute tegelema just nimelt nende erinevate loomade jahtimise, ka selleks, et venelased saaksid karusnahku. Kusjuures tekkis isegi selliseid olukordi, kus ole uudid jäid sisulises mõttes nälga sest neil lihtsalt ei olnud võimalik enam tegeleda oma traditsiooniliste tegevustega, neil ei olnud võimalik tegeleda sellega, et endale söögipoolist hankida. Ja see venelaste tulemine sinnale uudi saartele kamandas Ale uutide orvu tohutul hulgal. Ühest küljest seetõttu, et talle uute tapeti orjastati aga teisest küljest väga ulatuslikult ka seetõttu et venelased tõid kaasa haigusi, millega uudid ei olnud varasemalt kokku puutunud, mille suhtes uutidel ei olnud tekkinud immuunsust. Ja kui tõesti arvatakse, et venelaste ja juutide kokkupuudete alguse ajalool ei ole uute võib-olla 25000 siis järgneva 50 aastaga suri neist enam kui 80 protsenti ja arvatakse, et aastal 1800 olijale uute, ainult 1200 ja aastal 1834 võib-olla umbes 2500, nii et 19. sajandil seal Uutine hulk natukene kasvas. Juba küllalt varajases staadiumis tulid Vene meremeestega kaasa ka Venemaalt pärit misjonärid hakkasid sisale uute ristiusku pöörama ja küllalt kiiresti võtsid Ale uudid omaks kristluse, täpsemalt siis õigeusu ja Ale uudi. Saartele hakati ehitama ka õigeusu kirikuid. Ale uudid, usu, kes on traditsiooniliselt olnud animistid. Nende jaoks on olulisel kohal olnud esivanemate hinged ja šamaanid. Šamaanid on traditsiooniliselt riietunud niimoodi, et see riietus on sümboliseerinud lindu aga 18. sajandi lõpuks oli tale uudid üldiselt oma esivanemate uskumustest loobunud. Nad olid valdavalt omaks võtnud siis vene õigeusu Ale uudikeelde oli tõlgitud ka õigeusu religioosseid raamatuid. Ja ka näiteks tänapäeval on enamik Ale uutide köhi seotud just nimelt õigeusu kirikukalendriga. Nüüd 1784.-st aastast teada selline esimene tõsisem Ale uutide, kas tõus vene kolonistide vastu? See ülestõus toimub songs ikka saarel. Ja sellest ülestõusust võtsid osa sisuliselt kõikjale uudid, kes seal saarel üldse elasid ja põhjuseid selleks oli mitmeid. See loomade arvu too jahtimine oli loomade arvukust vähendanud ja eeskätt siis oli probleemiks see meri. Saarmast hulk oli kiiresti langenud. Ala, juutidel ei olnud enam nii palju midagi püüda. Aga teisest küljest venelased olid hakanud ka nende püütud loomadest järjest vähem maksma, kusjuures venelased olid niigi maksnud nende loomade eest sisuliselt tühise kribu arvuga. Aga sissemaksmine vähenes veelgi ja Ale uudid tundsid, et neile tehakse ülekohut. Nad keeldusid venelaste käske täitmast ja selle peale venelased vihastasid, võtsid mõnedale uunid vangi, tapsid Ale uutide juhi tere ja veel ühe Ale uudi naise. Ja loomulikult see valas õli veelgi tulle ja ole uudid korraldasid protestimarsi venelaste majade suunas. Juutidel ei olnud ju mingeid erilisi relvi sellest hoolimata, venelased lõid kartma, avasid ala juutide suunas ning Ale uudid olid sunnitud põgenema. Järgmisel päeval tulid ole uudid suure hulgaga venelaste majade juurde tagasi. Venelased avasid aluutide suunas uuesti tule. Ja see teistkordne tule avamine sundis ole uudid alistuma. Kusjuures venelased olid veel nii kavalad, et ülestõusule järgneval ajal, kui ole uudimehi ei olnud kodudes võtsid nad 40 pantvangi Ale uudi naiste ja laste seast. Ja see tähendas seda, et tale uudimehed olid lõplikult sunnitud alla andma. Kusjuures peale ülestõusu neljale uudijuhti hukati. Ja siis teistele nii-öelda hirmutamiseks, et talle uudid enam venelaste käskude vastu ei astuks. Aastast 1000 sisse 99 haldas Ale uutid ala Vene-Ameerika kompanii. Ja sellel kompaniil oli tõepoolest ainult üks eesmärk. Selle kompanii peamine eesmärk oli raha teenimine jale uute kasutatigi, just nimelt selleks, et kompanii heaks raha teenida. Aga muna nendele uudisaartele olid kohale tulnud eeskätt vene mehed, naisi oli väga üksikuid. Siis need vene mehed ajapikku hakkasid koos elama Ale uudi naistega hakkasid abielluma, ole uudi naistega, tekkisid segaperekonnad, kusjuures segaperekondadest pärit last sellele andsid siis venelased, noh, sisuliselt samasugused õigused nagu venelastele ja nendele segaperekondadest pärit lastele hakati andma ka samasugust haridust. 1825. aastal hakkas Vene-Ameerika Kompanii ole uute oma põhistelt aladelt sunniviisiliselt ümber asustama Venemaa lähedastele komandöri saartele. Nagu ma juba varem ütlesin, komandöri saarek geograafilises mõttes kuuluvad Ale uudi saarte hulka. Aga nad on siiski ülejäänud Ale uudi saartest küllaltki eraldi. Ja saared olid inimasustuseta. Aga need saared olid Venemaale vägagi lähedal, kusjuures jällegi komandöri saartel pandi sisale uudid tegema neid töid, mis venelaste jaoks olid vajalikud. Näiteks esimestele ümber asustatutele tehti peamiseks ülesandeks Meri, saarlaste küttimine jätkus ka komandöri saartel. See ETAle uutidele maksti tehtud töö eest täiesti tühja tähjaga kusjuures vahel maksjale uutidelega alkoholiga, samas tegelikult näiteks komandöri saartel oli alkoholi sissevedu seadusega keelatud. Aga noh, vene koloniste seal see ei huvitanud. 1821.-st aastast kehtis Ale uutidel Venemaal töökohustus. See tähendas seda, et talle uudid olid 18.-st 50. eluaastani sunnitud tegema tööd Vene-Ameerika kompanii heaks. Selline kohustus 1844. aastal küll likvideeritud kuid sisulises mõttes midagi ei muutunud. Ei saa siiski öelda, et venelastest talle uut ida juures oleks olnud ainult kahju. Venelastest oli ka kasu. Näiteks 1836. aastal venelased Vaccineerisid Ale uute rõugete vastu. See vähendas Ale uutide seas suremust. 1867. aastal müüs Venemaa Alaska Kosale uudisaartega USA-le komandöri saared jättis ta müümata aga USA all. Ega seal uutide elu paremaks ei muutunud. Esimene kool USA võimu all unnalask Alexis Ale uudis noortekeskuses avati 1893. aastal. Aga see kool oli siiski inglisekeelse õppega. Ameeriklased Ale uutide juures ei kasutanud sisulises mõttes teistsugust sellist poliitikat, kui olid kasutanud venelast. 1912. aastal saia laskast ametlikult USA osa aga näiteks USA kodakondsus anti Ale uutidele alles 1924. aastal. 1933. aastal ehitati unna laskale aga esimene haigla kaasajastamine piirkonnas on suuresti toimunud alles 20. sajandil. Ale uudin jale. Uudisaared on küllalt tähtsat osa mänginud teises maailmasõjas aluutidega asustatud atu saar siis saar, mis on Ale uudi saarestiku suurim saar oli Teise maailmasõja ajal ainus USA territoorium, kus USA ja Jaapan pidasid sisulisi lahinguid. Et me teame, et USA-le taas aga USA territooriumil ju tegelikult sõda ei toimunud. Aga atu saarel toimus muidugi siinid, tuleb märkida seda, et olgu, see toimus Alaska ei olnud veel USA ametliku Osariga osariik saia lasteaias 1959 aga ametlik USA territoorium, sellest hoolimata laska juba tol ajal oli ja, ja see lattu saarel, siis jah, jaapanlased, ameeriklased pidasid lahinguid. 1000 942. aasta juunis vallutasid jaapanlased ATU ja mitmed teised saared ära ja sealsed ole uudid, keda siis oli 45 inimest ja mõned teised kohalikud viidi sisse Jaapanisse Hokkaido saarele ja, ja neid käsitleti siis seal Hokkaido saarel sõjavangidena. Kusjuures osa nendest Ale uutidest, kes sisel Jaapanisse viidud vangistuse ajal suri. Aga peaaegu 900 ole uuti oli Ameerika võimude poolt paigutatud juba varem Alaska ümber, neid oli siis ole uudi saartelt ümberasustatud ja, ja oli siis viidud Alaskale laagritesse. Aga nendes laagrites olid tingimused, noh, sisuliselt ebainimlikud ja kahe aasta jooksul peaaegu 80.-le uuti nendest erinevatesse haigustesse suri. Ale uudi saarte vallutamist pidasid, olen seal väga oluliseks ja üks põhjus oli selles, et jaapanlased kartsid, et Venemaa või vastuda USA liitlasena sõtta siis vaikse ookeani põhjaosas. Ale uudisaared olid siis nagu selline teatav barjäär selle vastu, et venelased seal põhjas ei alustaks ameeriklaste abistamist. Ja seetõttu siis taheti uudi saartele jaapanlaste poolt rajada, aga lennuväebaasAga Ale uudisaared said jaapanlaste valduses olla küllalt lühikest aega, aga näiteks sattus Aare vallutas USA jaapanlastelt tagasi juba 1943. aasta mais. Ja need lahingud seal, mis peeti, olid vägagi ägedad kusjuures jaapanlased võitlesid seal sisuliselt viimse meheni välja. Et jaapanlased ei olnud nõus lihtsalt aistuma, vaid surid lahingus. 1900 kuuekümnendatel aastatel korraldas USA ole uudi saarte hulka kuuluval Anxica saarel aluseid tuumakatsetus. See oli nagu selline teatav jõudemonstratsioon NSV Liidu läheduses. Ale uudid olid mõistagi selliste katsetuste vastu, aga neid ei võtnud keegi kuulda. No õnneks need katsetused seal Ale uudi saartel ei kestnud siiski kaua. Viimane tuumakatsetus uudi saartel toimus 1991. aastal. Aga see viimane tuumakatsetus on väga oluline, sest selle võimsus oli peaaegu 400 Hiroshima aatompommi võimsust. Ja see tähendas seda, et tol ajal oli tegemist ajaloo kõige võimsama maa-aluse tuumakatsetusega üldse. 1900 üheksakümnendatel aastatel maksid ameeriklased uutidelega kompensatsiooni. Ameeriklased on maksnud hüvitus selle eest, et ümberasustatud Ale uudid olid sunnitud elama tingimustes, mis olid kõike muud kui inimlikud. Et kus olid tõesti väga rasked olud ja kus paljud neist surid ja seetõttu jah, siis osadel uutidele on 1000 üheksakümnendatel aastatel selle eest makstud kompensatsiooni. Viimastest aastatest on võib-olla oluline see, et 1998. aastal loodiale uutide rahvusvaheline assotsiatsioon ja see on assotsiatsioon, mis siis algselt hõlmas ainult USA ole uute, aga mis viimastel aastatel on püüdnud järjest tihedamat koostööd teha ka Venemaal elavatele uutidega kusjuures organisatsioon on ka näiteks Venemaal pidanud oma selliseid koosolekuid ja seminare, Mare ja muid üritusi. Ja selle organisatsiooni eesmärk on siis aidata kaasa Ale uudid kultuuri ja keeles säilimisele. Aga näiteks tegeleda ka ole uutide piirkonna keskkonnakaitse küsimustega. Sest Ale uudile piirkond on looduslike olude tõttu küllaltki tundlik kõikvõimalike keskkonnaohtude suhtes. Ja nii et sellel jah, organisatsioonile on ka selline teatav keskkonnakaitse roll mõnevõrra erinev, kui USA-s elavate juutide ajalugu on siis viimasel Saagonnal aastal olnud komandöri saartele uutide ajalugu. 1000 925. aastal rajati komandöri saartele sovhoos, sovhoos tegeles loomakasvatusega. Aga see tähendas, et ka ole uudid, said tunda sund kollektiiviseerimise tagajärgi. 1928. aastal loodi komandöri saartel Ale uudi rahvusrajoon. Aga see rahvusrajoon? On see oli rohkem selline nimeline. Midagi olulist positiivset see endaga kaasa ei toonud. Isegi Ale uutide arvukus esialgu ei kasvanud. Probleemiks olid haigused, näiteks tuberkuloos, aga probleemiks oli ulatuslik alkoholism. Komandöri saartele uudsid, arvukus hakkas kasvama 1935.-st aastast. Ta läks kolmekümnendatel aastatel komandöri saartele. Uutide Jaakson. Alati on asjaolu, et sinna hakati tööjõudu tooma sisse Venemaa muudest osadest. Aga Ale uudid ise hakkasid kodusaartelt lahkuma, asusid elama Venemaa teistesse piirkondadesse. Ja see tähendas seda, et saartelt lahkunud minetasid oma esivanematega keele ja kultuuri. 1969.-st aastast alates sunniti kõik komandöri Saartiale uudid elamanni Kolski asulasse komandöriks saarte keskusesse. Nii et sisulises mõttes oli tegemist küüditamisega ja see toimus 1969. aastal ja Nonikovski asulas, kus elas palju venelasi. Seal tõesti Ale uudid on omas rahvuse nii kultuuri kui keele mõttes sisuliselt täiesti kaotanud. Nende eluviisid on väga sarnased kohalikele venelastele. Ja valdavalt abiellus venelastega. Juutidel ongi üldse seal selline komme, et omavahel eriti abiellute abiellutakse just nimelt eeskätt venelastega. 1009 89. aastal arvati, et komandöri saartel on umbes 100 90.-le uudi keele kõnelejat. Täna arvatakse, et komandöri saartel kõnelevale uudi keelt võib-olla mõnikümmend inimest. Aga kui palju on USA Saleudi keele kõnelejaid? Ole uudi keelt, USAs räägib täna vähem kui 150 inimest, mõningatel andmetel vähem kui 100 inimest. Aasta 2000 kohta on teada täpsemad andmed. Tol ajal oli kõnelejaid 150 ja enamus olid väga vanad inimesed. Selle keele nimi Ale uudikeeles on siis Unangam tunu ja sellel on kolm peamist dialekti, kusjuures üks dialekt on kaasajaks juba sisuliselt välja surnud sellele õelam kõnelejaid. Aga nende erinevate dialektide erinevused ei ole olnud kunagi väga suured. Mingid erinevused on aga üldiselt erinevate lekkida, kõnelejad saavad üksteisest suhteliselt hästi aru. Ale uudi keel kuulub eskimo, ole uudi keelte hulka ja vahel arvatakse, et Neteiskimaale uudi keeled, et need kuuluvad siis veel omakorda paleo aasia keelte hulka, aga need pole, Aasia keeled, on siis need keeled, mida omal ajal eesti keeles on nimetatud ka muinasaasiakeelteks. Aga noh, sellel teoorial jah, siis on nii pooldajaid kui vastaseid. Aga lähimad keeledale uudikeelel on innuiidi keeled, iilid siis rahvas, kellest me oleme oma saates rääkinud ja kes elavad peamiselt Kanadas ja Gröönimaalt ja Ale uudid kasutavad kaasajal peamiselt ladina tähestikus baseeruvad kirja, seda kasutatakse siis USA-s. Venemaal on Ale uutidel kasutusel kirillitsa põhinev kiri, aga noh, selle kasutamine täna on siiski väga vähene. Sisuliselt on välja surnud. Mis seal huvitav, juutidel on neli täishäälikut, A I, O ja U kusjuures on siiski selline suhteliselt viimasel ajal kasutusele võetud täishäälik. Vanasti ood alajuhtidel ei olnud, oli ainult A IU ja lisaks siis neljale täis häälikule on Ale uutidel ladina tähestikus ka 21 kaashäälikut. Meile vägagi tuttavatest tähtedest ei ole, Alauutidel E ja B tähtab kirillitsas anale uutidel 24 tähemärki. Ent võõrsõnade jaoks kasutatakse ka sellist pikemat, kirillitsas ja selles mahukamas kirillitsas on siis kokku 40 tähemärki. Nüüd enamus Ale uudisõnu on kas nimisõnad või tegusõnad. Ale uudikeel ei ole selline väga rikas oma sõnavara poolest ja Ale uudi keeles ei ole ka sellist võimalust nagu paljudes keeltes Põhja-Ameerikas. Et pikasõnaga oleks võimalik ära öelda terveid lauseid. Selliseid võimalusi Ahale uudiga ees ei ole. Ale uudi keeles sõnade järjekord on üldjuhul kindel ja see on siis alus sihitis ja öeldis. Ale uudikeelt on võimalik õppida kursustel keele ja kultuuri laagrites. Kusjuures neid keele ja kultuuri laagreid korraldatakse USAle uutide aladel viimastel aastatel täiesti pidevalt. Laagreid püütakse korraldada ka Venemaale uudide juures ja Ale uudikeeles on välja antud isegi keeleraamatuid. 1994. aastal anti välja üldsõnaraamat ja kolm aastat hiljem 97. aastal detailne grammatika. Aga nende kahe väga olulise raamatu autoriks ei ole siiski mitte Ale uut, vaid hoopis vägagi tuntud norra keelemees. Knut Bergsland. Härra uuris pikka aega soome-ugri keeli. Kõige enam tegeles ta siis saami keelte uurimisega ja saami keelte uurimise juurest. Siis astus ta edasi USA-s Alaskal räägitavate keelte juurde ja tema sellised kõige tõsisemad tööd elu viimastel aastatel on seotud ole uudikeelega, ta suri 1999. aastal ja veel selsamal 1999. aastal andis ta välja ka Ale uudi vanade eesnimede kohta käiva raamatu. Nii et jah, õnneks siis on tõesti tänapäeval võimalik seda keelt õppida. Aga möödunud sajandil oli USA koolides väga pikka aega Ale uudi keel keelatud. Kui keegi õpilastes kasutusele juudi keelt, siis sai ta karistada. Ja täna arvatakse, et see, et Ale uudi keelt mitte mingil juhul ei tohtinud kasutada sealsetes koolides. Et see oli üks väga oluline põhjus, miks sa uudikaatusega oma esivanemate keele, sest et ühel hetkel kale uudi vanemad kodudes tekkinud lastegale uudikeeles ja ei teinud seda selleks, et nende lastel oleks koolis vähem probleem. Ja kui juba kodudes Ale uudi keelt ei räägitud, siis oli täiesti loogiline, et see keel kadus kasutusest. Alles 1907 teisel aastal võeti USA-s vastu otsus, mis lubas Alaska lastel koolides rääkida oma esivanemate keelt, sealhulgas sisale uudi lastel. Ja 1970 aastate keskpaigas siis mõnel pool Alaska koolides on siis natukene ka ole uudi keelt õpetatud. Aga noh, see õpetamine on siiski küllalt vähene. Ja mis võib-olla on ka oluline seoses keelega, et 19. sajandi vene kolonistid mõnes mõttes käitusid ole uutidega paremini kui 20. sajandil Ameerika kolonistid, venelased, mitmel pool, kui nad õpetasid Ale uutidele vene keelt õpetasid sinna juurde ka Ale uudikirju lastele. Ja nad arvasid, et noh, et niiviisi on võimalik siis seda piirkonda paremini hõlmata ja muuhulgas siis on võimalik Ale uute niimoodi õpetades neile õigeusku paremini lähedaseks teha. Seetõttu võib siis öelda, et 19. sajandi keskpaigas ole uutide haridusolud olid mõnes mõttes paremad kui 20. sajandi keskel. Muinasmilliseks võib kujuneda Ale õhutide tulevik. Kohati võib see tunduda olevat üsna mustades värvides ole uudikultuur on taandunud Ale uudi keelt räägitakse väga vähe. Ent mulle tundub, et päris lootusetud tänase olukord veel siiski ei ole. Et eeskätt viimasel kümnekonnal aastal on siiski püütud Ale uudikeelt ja kultuuri hoida ja, ja seda edasi anda ka lastele. Isegi internetis kohtab videoid, kus õpetatakse pudilastele uudikeelt ja järjest enam on internetis näiteks ka all uudi keeleõppematerjale. Jah, muidugi, Vikipeedia entsüklopeedias täna tõesti veel ole, uudikeelseid artikleid ei ole ja minu teada ei ole olemas saale, uudikeelsed, paberkandjal, ajalehte või ajakirja aga nende keele ja kultuurilaagrite ja internetimaterjalide üldsusele uudi keele õpetamise tulemusena ma arvan. Ale uudid rahvana lähema 10 või 20 aasta jooksul siiski päris lõplikult välja ei sure. Ja see arvamus, mis võib-olla oli paarkümmend aastat tagasi, et Ale uudikeel on selgelt surev keel see arvamus võib-olla lähiaastatel ei peagi paika. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.