Siin Tallinn kell sai pool seitse. Head kuulajad, teil on teisipäeviti sel kellaajal võimalus osa võtta raadiomängust, keskkond Jamina. Ja tavaliselt me pikka sissejuhatust ei tee, tutvustame kohe stuudiokülalist ja hakkame siis, nagu öeldakse, sõudma esimese küsimuse suunas. Täna on alustamas teiega keskustelu meditsiinidoktor teaduste doktor Endel Veinpalu, kes on Pärnus asuva kurortoloogia ja taastusravi instituudi direktor. Kuid minu jaoks täna rohkem ravimuda te asjatundja tervisemuda spetsialist. Egas midagi. Palun, teil on sõna ravimudad ehk pealoidid on looduslikud ained mis on tekkinud paljude aastate vältel mitmesuguste geoloogiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Rahvusvahelise geoloogilise klassifikatsiooni järgi jagatakse ravimudad kahte suurde rühma. See on siis Bioliitideks ja Aabioliitideks. Bioliidid on moodustunud bakterite tegevuse mõjul loomse ja taimse päritoluga setetest. Noh väga mitmesugustes veekogudes või siis ka taimejäänuste biokeemilisel lagunemisel soostunud aladel näiteks turbarabades. Merejärve allika mudasid nimetataksegi vastavalt nende tekkele niisiis sete muudadeks, sest nad on settinud. Abioliidid koosnevad vulkaanilise päritoluga muudadest ja puht geoloogilise geneesiga ainetest, nagu liivsavi ja mitmed teised. Ja neid viimati nimetatud aineid kasutatakse raviks, siis puht nende soojustoime tõttu. Üldiselt kogu maailmas kasutatakse märgatavalt rohkem Bioliite kui Aabiolite. Mis puutub Eestisse, siis meie vabariik on rikas mere, järve ja turba muudade poolest. Näiteks 1937. aastal anketeeriti ja võeti riigiparkide valitsuse poolt arvele 57 meremuda leiukohta. Teadaolevaid nii järve kui turbamuda varuseid hinnatakse praegu orienteerivalt 200 miljonile kuupmeetrile. Seega nimetatud mudad vabariigis väga olulisteks maa varadeks. Praegu kasutatakse meie vabariigis ravim muudadena mere- ja järvemuda. Ja nüüd ma esitaksin ka esimese küsimuse. Missugused ravimuda leiukohad on Eestis praegu kasutusel. Head kuulajad. Küsimus oli selge, millised ravimuda. Leiukohad on praegu Eestis kasutusel. Kes teab, olge nobe, helistage meile, sest meie mängureeglid, härrased, et nobedam ja täpsem vastaja saab stuudio külaliselt ana midagi meeneks. Telefon on neli, kolm, neli, neli, üheksa üks neli kolm neli, neli üheksa üks ja muusikal saame teiega siis. Suhelda. Eesti ravimuda leiukohtade heale teadjale. Ja tänane kuupäev, 24. mai ja, ja allkiri, aga me peame eraldi natuke seletama, kuhu see pühendus läks, mille peale, sest ma näen üle laua, et see on ettekanne, mis on selle kuu algul peetud või esitatud Saksamaal, aga millest seal juttu? Ja see ettekanne on esitatud viiendal mail, seega siis küllalt värskelt Saksamaal toimunud rahvusvahelisel turbarabi sümpoosionil, kui see toimus, paat pürmontis, siin on praegu tekst noh, nii nagu ta oli ettekandes, kuid ta on ka vormistatud juba sellisel kujul, et ta läheb trükis avaldamist, nii et sisuliselt on see selle sümpoosioni ettekande artikli käsikiri. Ja nii, et autorieksemplar, nagu öeldakse sel puhul ja nüüd siis läheme selle kõige õigema vastuse juurde ja, ja loomulikult küsija teab siin pisut enam rääkida, kui mõnd arvu öelda. Eesti maavarade komisjoni otsusega 1990.-st aastast on tunnistatud vabariikliku tähtsusega ravimudamaardlat eks haapsalu laht orienteeruva mudavaruga 170000 kuupmeetrit, Käina laht, varu umbes 770000 kuupmeetrit, mullutu Suurlaht, varu ligikaudu kaks miljonit kuupmeetrit ja Värska laht varu neli miljonit kuupmeetrit. Nendest Haapsalu Käina ja mullutu Suurlahe ravimudad on meredega kelised värskabeloyd ehk ravimuda, aga järvemuda. Või nagu siis järvemudelit nimetatakse spetsiaalnimetusega Sapropeel. Enamik Eesti muda ravilaid kasutab Haapsalu tagalahe muda, mullutus lahemuda, tarvitab sanatoorium Kuressaare Värska ravimuda sanatoorium Värska. Käina lahes leiduvate Loidi praegu ei tarbita. Küll on Käina lahe muda varem raviks kasutatud ja lähemas tulevikus kavatseks tehakse seda ka teha. Uuesti. Niisiis, õige vastus esitatud küsimusele võiks olla järgmine. Eestis praegu kasutusel olevad ravimuda leiukohad on Haapsalu laht mullutu suudla ja Värska laht. Teadaolevate, kuid praegu mittekasutatavate ravimuda leiukohtadena väärivad nimetamist veel voosi kanal mudavaruga umbes 80000 kuupmeetrit ja Ikla laht varu 27000 kuupmeetrit. Pärnust umbes 30 kilomeetrit lääne pool asuvas Ermistu järves leidub üle kuue miljoni kuupmeetri muda Sapropeeli, mis füüsikalis-keemiliselt vastab raviotstarbeliste järve muudadele. Praegu uuritakse sele Sapropeli raviomadusi, kurortoloogia ja taastusraviinstituudis. Kui need osutuvad headeks, on Ermistu järve näol tegemist Eesti praegu teada oleva suurima reostusvaba ravimuda maardlaga mille muda saab kasutada kas siis looduslikult, naturaalselt või mitmesuguste preparaatide na oma vabariigi raviasutustes ja ekspordiks. Eesti ravi Budasid uurisid selle sajandi kahe ja kolmekümnendail aastail. Paljud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud, kelles sellel ajal kõige edukamad olid professorid Karl flosman ja Voldemar Vadi. 1957.-st aastast alates kuni tänaseni on tegeldud Eesti ravimudade süstemaatilise uurimisega kuurortlinnas Pärnus asuvas teadusasutuses, mis praegu kannab nimetust kurortoloogia ja taastusravi instituut. Ravimuda de uurimistööd koordineerib 1990. aastal moodustatud 13 liikmeline geoloogidest, keemikutest ja meedikutest koosnev Eesti ravimuda deekspertkomisjon, mille esimeheks on siinkõneleja. On töötatud välja Eesti ravi mõõdade uurimise kasutamise ja kaitsekompleksprogramm aastani 2000 ning esitatud see Eesti teadusnõukogule riikliku programmi projektina. Nii esimene küsimus on väga põhjalikult. Meil vastatud ja hetke pärast me oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond ja mina tänan teie ees. Meditsiinidoktor Endel Veinpalu. Me hakkame lähenema teisele küsimusele, aga enne loomulikult väike taust, väike sissejuhatus. Rahvameditsiinis ulatub Eesti meremuda kasutamine kaugetesse aegadesse. Nimelt ravisid kohalikud Randlased päikesekiirtes soojendatud merevee ning mudaga mitmesuguseid liigese ja nahahaigusi. Mudaprotseduuriks läks tavaliselt haige rannaäärsesse madalasse vette, mille põhjas leidus muuda või siis kaeti ka haiget kehaosad. Päikese käes soojendatud mudaga. Arstlikus tegevuses hakati meie vabariigis mudaravi kasutama 170 aastat tagasi ja nüüd ma esitaksin siis ka teise küsimuse. Kus rajati Eestis, see on siis 170 aastat tagasi, 1824. aastal esimene mudaravila. Ma kordan küsimuse, kus rajati Eestis 1824. aastal esimene mudaravila. Kui teate, kes oli selle mudaraviasutuse rajaja, öelge palun ka tema nimi. Telefon vastamiseks on endine neli, kolm, neli neli üheksa, üks ja muusikal saame teie pakkumisi vastuseid kirja panna. Jah, see on sama sama sama tekst ja nii-öelda sama samal. Artikkel või õigemini artikli käsikiri, kuid pühendus on pisut teistsugune ja pühadus on mõneti küsimusele vastav. Ja jälle tänane kuupäev ja, ja allkiri tänaselt stuudio külaliselt. Nii, nüüd on meie kord vastata. Kommentaariks võiks öelda siis selliselt, et esimese mudaravila, kus muda ja merevett juba kunstlikult soojendati, ehitas Parun puks Sten 1824. aastal Saaremaale Kihelkonna lähedale Rootsi külla. Raviasutus oli küll väike, selles paiknes ainult kuus mudavanni, kuid oluline on siin see, et muda selles raviasutuses tehti juba arstliku kontrolli all. Ja muidugi ei ole ka vähemtähtis, et ravitulemused osutusid headeks. Muide, mis puutub rootsi küla mudaravilasse, siis see ei olnud esimene mudaravila mitte ainult Eestis vaid kogu Venemaal. See mudaravila töötas 12 aastat. 1825. aastal rajati teine, mõnevõrra suurem muda ja vesiravila Haapsallu. Selle asutamise initsiaatoriks oli tolleaegne Haapsalu linnaarst Carl Abraham Hunius. Ta oli esimene arst, kes Eesti meremudaraviks kasutamisel ka selle toimet uuris. Pärnus ehitati vana kõrtsihoone ümber primitiivseks kümblus raviasutuseks. 1838. aastal. Kuressaares rajati mudaravila 1840 Narva-Jõesuus valmis muda vesiravila 1876. Enne esimest maailmasõda olid kõik meie mudaravikuurordid, see on siis haapsalu Pärnu, Kuressaare ja Narva-Jõesuu. Eriti just kaks esimesse tähendab siis Haapsalu ja Pärnu ülevenemaaliselt hea kuulsusega hea mainega. Näiteks haapsalu kuurordis parandasid oma tervist üsna mitmel aastal Vene tsaar oma perekonnaga ja kuulus helilooja Pjotr Tšaikovski. Selle sajandi kolmekümnendail aastail oli Pärnu rahvusvaheliselt laialt tuntud ja tunnustatud mudaravi kuurort. Mudaravil on väga hinnatav koht ka tänapäeva meditsiinis. Öeldut kinnitab äsja, see on käesoleva aasta 24.-st kuni 27. aprillini Saksamaal paat vööris ookeanis toimunud 32. kuurortravi maailmakongress millest võttis osa eriteadlasi 21-st riigist, kes paljudes ettekannetes käsitlesid mitmesuguseid mudaravi küsimusi. Nii kasutatakse mudaravi hea eduga pragmaatiliste, piirdenärvisüsteemi, küünekoloogiliste ja paljude muude haiguste korral. Kaasaja meditsiinis on laialt levinud väga mitmesuguste niinimetatud ravimuda preparaatide kasutamine. Ka Haapsalu ravimudast on isoleeritud bioaktiivne humiinhapete fraktsioon, mille ravitoime sarnaneb paljuski mudaravitoimega. Koostöös Tartu Ülikooli orgaanilise keemiainstituudiga on kurortoloogia ja taastusraviinstituudis välja töötatud tehnoloogia Haapsalu suur lahe ja Värska lahe ravimudast veevaese massi. See on kontsentreeritud Peloydi ehk kond Belli saamiseks. Üks. Meie poolt läbi viidud kliinilised uuringud näitavad, et Haapsalu kontsentreeritud meremudaravitoime ei jää oluliselt maha sama naturaalse muda omast. Kontsentreeritud luid on aga sobiv kasutada peale spetsiaalsete muda ravilate veel haiglates ja polikliinikutes, samuti kodustes tingimustes. Kontell võiks olla ka vabariigi väärtuslikuks eksportartikliks. Kui nüüd jutu kokku võtta, siis võiks vahest öelda, et Eesti on rikas kõrgekvaliteetsetest, mere, järve ja turba muudadest milliseid saab tarbida ka ravimudadena. Kujunemas on Eesti ravi muudade kasutamise uued võimalused, et see tähendab uute ravimuda preparaatide väljatöötamist mida on võimalik kasutada mitte ainult meditsiinis, vaid ka veterinaarias, kosmeetikas ning looma- ja taimekasvatuses. Nii võiksid olla ravimudad kui loodusvara meie riigile arvestatavaks tuluallikaks. See kõik eeldab aga loomulikult vastavat süstemaatilist teaduslikku uurimistööd. Loodame, et kõik see nii läheb ja meil jääb teid tänada selle põhjaliku õppetunni eest Eesti mudaraviajaloost kasust ja tulevikust ja öelda ka kuulajate nimel suur-suur, aitäh.