Eesti sõduritund. Suvi 1940 muutis selle sõdurilaulusõnad ja mõtte. Armee pidi esialgse direktiivi kohaselt tungima üle Eesti piiri juba 12. juunil hävitama piirivalve kordonite staabid ja politseijaoskonnad kuni 10 kilomeetrises vööndis Eesti sisemaal. Käsk aga muudeti ja annektsiooni tähtaega lükati edasi. Mina kui sõjaväe reservlend kasutasin juhust, tegin sõjaväe kordamisõppustele reservlende, mille eest meile muuseas ka maksti viis krooni tunnis, nii et asjal oli mõte sees ja sai juba Uudeebeedeeoo tega samal ajal ka kunstlendu treenitud. Niimoodi. Neljateistkümnes juuni. Ma tulin veidi hiljem aerodroomile, nii et ma saabusin poole kahe paiku ja mina riietusin lennuülikonda. Aga see õhkkond oli aerodroomil juba ärev, mehed ütlesid, kas sa tea, tants, mis on sakslased, on Pariisis marsid 14 10. Pariis olla. Ja kell 14 startis Kaleva reisilennuk Kaleva. Me ei teadnud, et oma saatuslikule lennule. Teda juhtis Soome lendur-kapten Willy Brandt peale oli seitse reisijat ja peale selle diplomaatiline post. Ta startis kell 14, Eli maalin just parajasti saanud lennuülikonna selga. Mul seisis ees BDO ka kunstlend. Kui ma maandusin poole tunni pärast ja ruleerisin angaari juurde siis Villem Laanekõrb mu väga hea tuttav ja ka meie lendureid vanemale põlvkonnale ütleb see nimi väga palju, ütles teadvalt Kaleva on Keri saare juures alla lastud. Toimunut õieti toime pandud, nägid Pealtmerel viibinud kalurid ja Keri saareelanikud. Tuleb kolm lennukit ees madalal. Küllaltki ma ei olnud veel nii madalalt öelda lennukitaimena meie majakese midagi 30 meetri kõrgune. Et umbes 50 meetri kõrguselt tuleneb kolm lennukit. Soome reisilennuk on siis eesse Kolmemootorini Junkers. Ja selle kohal kahel pool on kaks vesilennukit punaste viisnurkadega ja, ja kui nad lennukile jõudnud nii-öelda meie maja põhjapoolsesse otsa, siis sellest esiosa kuulipildur avastule reisilennuki peale, noh, esialgu siis lennukist lõi välja nagu külje pealt suitsujuga ja reisilennuk hakkas kõrgust kaotama. No siis anti uus valang ja siis oli juba kõrgus. No ta võis olla võib-olla 10 meetrit veni lennukil ja siis plahvatas lennukis juba suuremat tuleleek välja ja lennuk keeras kohe otse nina mere poole ja kukkus vette. Ööl vastu kuueteistkümnendat juunit jäi Eesti rannavetes kadunuks Tallinnas torule suunduv presidendi kiirpaat. Seda juhtinud kaptenmajor klaari saatus on hakanud selguma alles viimastel aegadel. Ta hukati Leningradi vanglas ilmselt samal aastal. 16. juuni Ülemiste lennuväljal. Minu lennuülesanne oli ülemiste lõunatipu kohal teha umbes 200000 peal kunstlendu eemal, kuna aerodroomi kohal toimusid maandumisringid treeninglinnuringid teistele lenduritele, kes harjutasid maandumist. Et olid need 40 minutit. Aga ma olin 30 minutit linna, kui märkasin aerodroomilt rakette, punastaketi, punased raketid. Keelumärk ei tohi maanduda. Aga ohutamatu sellepärast, et ma ei mäletanud pika aja jooksul, et üldsus aerodroomilt lenduritele rakette lastud. Ja ma hakkasin laugleva. Lendasin madalalt üle aerodroomi, et vaadata, kas on maandumiskeeld lennukiga ei saa ju midagi olla, ehkki ma tegin imelmanni vöörist ja keerutasin, aga see oli uus lennuk. Ja Alt viibati viibati märgiks, et tule alla ja maandusin, selgus, et jah, mehaanikud olid ähmiga Ämiga raketid segamini ajanud, et rakette tuleb tasunud roheliste asemel punased rabanud ja niimoodi siis olin ma sundroheline, tähendas maandumisel asumist, valge oli tähelepanu, tegelikult oleks pidanud andma valged. Siis laskma mul üle aerodroomi minna ja siis rohelised. Aga nad andsid kohe punased, sel ajal, kui ma tegin kunstlik niimoodi ja siis selgus niisugune asi, kui ma olin juba lennukist väljas ruleerinud angaari juurde lennukist väljas, siis tulid mehed vastu, ütles, tead, sa olid viimane mees üleval, teised olid juba kõik maandunud, ei saanud sulle kuidagi teatada Venemaa Annanud ultimaatumis Eestile. Eesti saadik Moskvas rei oli kutsutud kella poole kolmeks pärastlõunal välisasjade rahvakomissari Molotovi juurde. Esitatud ultimaatumis nõuti Eesti valitsuse väljavahetamist vaba läbipääsu punaarmeele Eesti vabariigi territooriumile paigutamiseks tähtsamatesse keskustesse. Ka pealinna. Vastamiseks anti aega kaheksa pool tundi. Nii lühikese ajaga olnuks võimatu läbi viia mobilisatsiooni. Samasisuline ultimaatum esitati Lätile. Leedu oli kaks päeva varem esitatud nõudmistele juba alistunud. President põgenenud. Seitsmeteistkümnenda juuni hommikul sõitis ülemjuhataja Laidoner Narva, kus ta pidi kohtuma Leningradi sõjaväeringkonna vägede juhataja armee kindral. Mereskoobiga. Jõhvi jõudes märgati vastutulevaid punaarmee soomusmasinaid ja lahingkorras üle põldude läände liikuvat jalaväge. Laidoner ütles. Me oleme okupeeritud territooriumil. Samal ajal ületas punavägi Eesti riigipiiriga Irboska Petseri suunal. Ratsarügement oli sealmail suvelaagris. Aga siis me olime siis, siis nad tulidki sealt sealtpoolt tulid, ta oli pealelõuna, tööaeg oli meil läbi, meri paras järvel, mehed, mehed suhtlesid mõneti anima. Ja siis nad tulid sealt Pihkva Pihkva idapoolsed järve äärde. Muidugi, ilm oli kuum ja tolmune ja muidugi õige hirmus kolin, supikatlad. Tulite, hulk oli selliseid hirmus asi ja need mehed ronisid, tulid ühesõnaga nii nõuga. Avatud olite, muidu nad olid jalad ära, mõnel hõõrutasini lonkas, aga juba rivi oli kuidagi ära kadunud ja esimesed veel tulidki muidugi kuidagi järel rivis, seal läksid sealt mööda teed meelse kivi ideega veel oligi seal halb kõndida ka olid, ja jah, ja siis. Vaadata, et kui nad sinnani paiguta ja siis kõik kahurid olid, suusatan, elad, keda on tal see järv oli laager, tähendab, näete, sõbrad tulid meid sinna, Grodane suunati, koheneb palli. Tondi sõjakoolis oli tol hommikul äratustund aega tavalisest varem. Ei, meie ei teadnud mitte midagi, keegi mitte midagi ei ütelnud. Meil oli nüüd admine. Et nüüd lähme kurtlase kaheks kuuks laagrisi, nii, panime rakmed selga ja korrapidaja võttis täis lahingu, rakmetes terve kompanii voodite vahele koridori. Paigal. Me seisame paigal, seal võtame. Ei, mitte midagi. Tuli kompani vanem ka, kiiver peas, gaasitorbik, vöön, tuli vaatas korral üle, kas Mööthankeid hakkamas ja läks jälle tagasi. Et see aeg venis natukene pikali, anti meile käsklusi vabalt, võid istuda iga voodi ees soli taburjat ja me istusime sinna tabureti-le ja jäime ootele. Aga muidugi, täisvarustuses ranits seljas, buss kõrval. Edasi juhtus nii, et kompaniikorrapidaja andis käskluse püsti, valvel, nagu tookord käis. Ja sisse astus Kompanii ülem major sild. Ta ei läinud mitte oma kabinetti, vaid tuli kohe läbi kahepoolsete klaasuste, mis lükkas kõrvale väga morni näoga. Ta tuli rivi vahelt läbi, käis ühes otsas ja pani käed selja taha ja jalutas teise otsa, läks klaasuste juurde, keeras seal ringi ja andis käskluse kompanii rivitult. Meile tuli see käsklus võrdlemisi ootamatult. Vahtisime üksteisele otsa ja ei oskanud nii aru saada. Mis nüüd selle käskluse taga võis peituda. Aga ega meile mõtlemiseks palju aega ei antud. Siis hakkas tulema käsklusi ja korraldusi üksteise otsa, ütleme nagu Vändrast saelaudu. Üks korraldus lõppes, teine algas jällegi kästi kõik omad isiklikud asjad kokku panna kappidest välja, võtta, voodile kokku, siduda tekkide sisse, nimi lapakas külge. Kui need asjad korda said, siis algas terve õppeasutuste ärakolimine. Ja siis hakkasime oma varustust ära vedama Tallinna linna. Selleks oli saadetud väga palju veomasinaid ja isegi punaseid mootori buss, terve õu ja see õppeplats oli täis neid. Mina kukkusin ka ühe veomasina peale, kus oli meie kompanii varustus. Pea ja sõitsin linna. Nagu jõudsime masinaga sõjakooli väravatest välja. Tervesid täna kasarmutest kuni tondi jaamani, mõlemat poolt olid tihedalt täis Vene sõjavägi. Aga need ei olnud enam niisugused mehed, nagu meie olime harjunud nägema. Ei olnud mingisugust viisakust ega sellist korrektsust. Nad seisid väljakutsuvatele nägudega tee ääres käed, püksitaskus Plotski hammaste vahel juuksetutid pilotka vahelt väljas ja mundrit määrdunud ja tolmunud, nagu oleksid pidanud mõne suure lahingu maha. Olukord sidepataljoni asukohas Tallinnas. Neid löödi ju kasarmust välja. See ja sellel polnud rohkem kui üks kell 11 anti korraldus, aga meil oli jumala õnn, et meil olid automasinaid, sellepärast messide pataljonis nakati materjaliseerima ja meil oli väga palju midagi, siin oli neid, sa siis oli vist 120 tükki ja siis meil olid inglisPetwordi masinad olid ja liinimasinateks ja siis veomasinad olid. Aga teedel käisid ikka pid kasarmust, nii hobu Voriga välja kolima, see oli ikka päris tegemine. Meie asukohaks määrati siis Raua tänava koolimaja. See oli üks hommikupoole, ma ei tea meelakest õppusid pihta, meil olid üleval seal kassas materjalid, väga ilusad klassid olid tehtud, kõik mehed olid kõik vastastikku töötamiseks. 150 paarised telefonikaabli tõid sisse pandud nii, et need olid kõik monteeritud põrandate sisse sai töötajate vastamisi vees ja instruktor ja pult oli tal seal ees eetrit. Väga moodsad klassid, teljega klass k teljega klassi sulid, morse aparaatide sisse semen, Siemens helid olid ka need samasid Kaukirts masinatelt. Ja siis kolmas klass oli telefoniklassi signalisatsiooni klass tuledega signalisatsioon. Need klassid, siis kõik need raiusime kõik kaablid läbi ja niisuguseid kahju vaadata. Niisuke kapitaalne töö, see oli, klassid olid haruldaselt hästi päris otseselt sisse sealt kus me õpetasime nitraat, Telegraph, ristisõjaväes. Ja siis me läksime, tassisime oma varanduse kõik sinna hoovi peal laiali, kus sai protsentidega kinni ja kõik mõtlikult pataljoni, kõik mobilisatsiooni kaamerad ja kõik riidevarustust ja kõik tehniline telefoniaparaate tehniline varustus, kõik ju olid ju need kõik olemas mopi tagavara ja kõik ja kõik sai välja veetud, sedel suur, kassas tühjaks veetud. Kas jõudsite enne välja, kui uued elanikud sisse tulid? Ja ikka õhtaks, me olime ikka eest ära, siis siis pärast nägime, kus nad olid sisse tulnud, teine Monicu, käisime väljas, vaatasime astusid üksteise samm sammu sisse, kui üks jala segamini. Kõik terve rivi segi. Ja. Tartus paiknenud Kuperjanovi partisanide pataljoniülema kohal oli juunis 1940 major marguste. Ja margustel ma pean ütlema seda, tema tegutsemine oli väga energiline ja kiire. Seitsmeteistkümnel juunil, kui need täisokupatsioon oli, ühesõnaga, ida poolt sisse tulid, ei mäletanud kuupäeva, millal meid kasarmust välja löödi, olidki järgmine päev elementi. Kolm tundi aega löödi meid Kuperjanovi kasarmust välja, neetud puitbarakid raudtee ääres puitehitis. Meie asukohaks määrati ajutiselt, ühesõnaga Riia maanteel olev, see poe ilusti gümnaasium, kolmekordne kivihoone. Ja major Margus, tegin nii vait, kiire liigutuse, seal organiseeris sinna terve rügemendi relvad, lahingvarustuse ja laskemoona igaks juhuks igaks juhuks igas pataljonis tähendab ühesõnaga mappi korra piisama rügement. Ja siis ma olin täiesti hämmeldunud nendest relvadest, nagu kõik tuttuued, Eesti arsenali valmistatud vintpüssid püstolkuulipildujat 80 millimeetrist miinipildujad ja Madsen, Madsen, kuulipilduja. Ja muuseas, niisugune huvitav situatsioon sealjuures veel. Kõrval oli üks lõuna pool jäi üks niisugune, seda maja enam ei ole, see individuaalmaja. Seal olid niisugust rombikujulised, pööninguaknad olid kõrval ja kui ma seal tiksud oma saatega uuesti välja läksin, siis natuke maad eemal tuli seal tiks muid pooli asju ringi ja siis, et kas te teate, et teid valatakse meil punaarmee ohvitserid sinna ülesjääjate pilgu peale. Ja siis, kui meil käis autost maha laadimine autolt mahalaadimine, kõige kiirem on see, kui tehakse niisugune kett, vast meie seisad vastastikku nägudega jäänud laskemoona, kasid käivad käest kätte. Muidu läheb kast kasti järgi, muidugi tassima see nii tohutu kiirusega, siis kui meil oli laskemoona mahalaadimine, relvade mahalaadimine, siis seal akna peal olid neline pardinokaga mütsi, kes 11 äralikest pead ikka vaatasid ikka põnevusega, mis, mis sealt kõik läheb. Ja terve see koolimaja kellersi pandi siis püssid, haki kõik need alused toodiga, äranid läks kompaniide, kaupasid kompanii, kompanii ruuduseid, kompanii, püssid rebivadki koos, kõik kompaniide kaupasid ära paigutatud. Nii miinipildujaid, kuulipildujaid. Eestit okupeerinud asunud võõrjõud pidasid kõige kardet toomaks ilmselt kaitseliitu. Kindral Laidoneri-le esitati Meretzkovi salongvagunis kategooriline nõue relvade ärakorjamiseks kõigilt eraisikutelt 48 tunni jooksul. Protesti ei võetud kuulda ja pärast olukorra kaalumist pöördus Laidoner Narvast telefoni teel president Pätsi poole vastavate volituste saamiseks. Saanud need, andis ülemjuhataja sellekohase määruse. Eestlastelt pidi võetama relvad eestlaste kätega. Nii käivitus operatsioon kolmandas suurtükiväegrupis, mis asus Tartus. Ükskord kutsub Paddar ülem, hädab sõna õppus juurest, et tulgu tema juurele sinna. ETV, Värnik, pange hakkama, teil tuleb minna Ahjale kaitse hiljuti likvideerima. Ja nüüd minge kohe adjutandi juure toannafel juhtnöörile adjutandi juur, see ütleb sedasama ja ütleb. Koloneli juurkolonnile annab täpselt juhturit. Koloneli juur kabineti sereid Värnit, teate, mis on teile usaldatud niisukene? Tähtis ja raske ülesanne. Et teie lähete asjale kaitseliitu likvideerima, Maanodele auto, sõidate Kuperjanovist, Lewiselt antakse mehed hääle ja siis lähete sõjaringkonna staapi, Barclay tagada maja, praegusel ringkonna staap kolonel Rasmuse juurde tuua, annab siis volitused ja juhtnöörid veel. Ja ma küsisin, et noh, eks, eks see päris juht siis on. Olete tummaks, kurat, niisugune ülesanne kaitseliidu malevad likvideerima. Sinna Mul on seal kapten vähemalt pidanud olema. Vanemseersant, kurat, see oli juba Seer. Seal käskudega, seal meil seal sõjamoodus oled, meile vastu sai hakata, kui käsk anti, meile tulingi lihtsalt ütelda, just nii ja ja, aga siis mina ei saanud tänaseni aru, mis Victor vigur see oli, et et ohvitsere sinna ei saadud. Noja lähen sinna, võtsime lihtsalt porianamist ja sõitsid sõjaringkonna staapi juure sõira ei peal ja samasuguse jutu vota usaldatud raske ülesanne ja et, et nüüd sõidad, andis volituse ja aga katsume kõrvalteid, möödasõitjad, praegu punaarmee üksused voorivad sisse ja autojuhiga rääkinud, ütlen mina ei, tamiil kõrvalt ei jätku. Paneme ikka ikka seda räppi maanteed, kogu aeg tuleb Vene vägesid vastu, tuli jalamehi kõlt oli suurtükkide ja, ja, ja siis tanki ja nemad hästi meist välja meest nendest ja läksi vahi alla, mis jõudsin Ahjal umbes lõuna paiku, jäi järgmisel päeval kell pool 12, ma pidin ette kandma Asmuseletum likvide meeritud. Lähen sinna, muidugi kaitseliidu liit oli seal kõik küll autode hobustega relvi ja laskemoona, kuna Toomas seal suur magasiait, endine rahva ja mis ta seal soli tont minu käsutuses. Sest need olid suurtükid ka. Nende sellepärast suurtükiväelane pidi olema. Hakkame seal vastu võtma relvadega seal midagi ja ma isiklikult pidin kirjutama kõik need saad leed, nendel olid need blanketid juba saatelehed olemas ja ma isiklikult pidi kontrollima Need relva numbri järele ja pidin kõik kirja panema. Jah, ja no relvadega seal midagi selleks kõik. Aga laskemoon mis oli kastides veel 300 padrunit sees, oli teatud kastid. Need olid lihtsalt loed, kassid tere teada paati, padrunid on advasse lahti, padrunid. Ja neid on, mina ei tea, kui palju neid võis olla tuhandeid, oi, mis tuhase Melioni, too sõnad, et ega seal midagi peale hakkab. Aga tead, me lugevaka loeme kaks päeva, kurat, kes loeb need ära. Ja, ja mina lähen helist Laasmusele, et mis Askus ütleb, et mina ei oska sellega midagi peale hakata. Helistan Asmosele sinna, Tartu, see ütleb, et tehke, mis te tahate, mina Josele mingit nõu anda, aga kell pool 12 kandke mulle ette, see oli midagi, ma mäletan nii õhtu hilja või öösel kunagi, nii et tema ütles, et tema on kogu aeg seal telefoni juures. Ütlesin meestele, nüüd ei aita muud midagi, et ühte kasti loeme sisse ja ära, kui palju läheb, hakkame mõõtma nagu kartulid ja sai tehtud ja lõpuks sain siis varemgi valmis, kui pool 12 päeval. Ja siis läksid, kandsin Eteet, kaitseliit on likvideeritud ja seal oli siis ja toodi erarelvad, toodi sinna veel. Kaitseliitlased protesteerisid kõvasti, aga nende ülejäänud suure tulemused ka kaasas, üks ütles, et nendele ta, mis te vaidlete. Meil ei ole siin midagi kaasa rääkida, eks kogu see toomine oli vastu tahtmist. Jah. Õigel ajal on see midagi kõrvale ka, läks. Jah ja imestan ise praegu, et mul on nii palju julgust, et ma kurat vat luul pea, kui see välja. Ja seal oli nendele staabihoone ja elas ka seal ükse ülemusi ja siis ütlebki, et lõpsistleme kuidas on need, kes saakseks, kast padruneid, malli saab ja sokutasin ja mina ei mäleta, kui ta Moody Maniivi äärselt, eks massaa, nii et need mehed pidid, nägime, sõduritki, seal vallus olid ja et mul pärast hiljem, et kuradi hull oli, et, et seos makstud minu kui väljas olnud minu päevasele. Jah, sokutasin ära ühe kasti. Nojah, ja siis ma nii kaua olin seal, kui lõperaviidi veeti autoga ja suurtükid, muidugi, kes tulid, rakendid viisid, suurtükid ära sealt ja jälle suutelised ka neil olemas ja suurte laskemoon protsess oli ju varruka sees, vene vägi, Vene väed ka. Ja mis siis oli väeosaga teised väeosad, kõik aeti minema, oli kaks tundi aega antud, lahkuda kasarmutest ja mine kus tahad, aga mee koloneli oli nii kange mees seest lähe välja ja venelased olid seal pargi all, pargialune oli, oli täis neid tanke ja ja siis oli niisugune nali olnud, et tulnud nõudma siis selle vajasene käest, ta ütleb, et jah, et et mehed ei tule välja kasarmust. Miks, no miks nad ei tule, need ei tule. Minge Tiia isi, vaadake, ajarelvad ka on muidugi relvad on. Ei lähe meile, ei meeldi või? Ei näe ja aga on leppinud kokku, et andke osa kasarmud, nendele lepiti kokku, anti üks tiib ja nii elasime seal siis niikaua kui sügiseni. Nii kaua, kui hakati punaarmeed tegema Saabumas olid ajad, mis tõid kirjeldamatut kannatusi ja parandamatult kaotusi. Mõndagi sellest on olnud varasemate sõduri tundide sisuks. Ka täna tuleb paluda kuulajaid appi täpsustama endiste rindemeeste saatust. Kes mäletab neid? Epro Karl Eevalt mobiliseeriti augustis 44, Tartus langes vangi, märtsis 45, Ülem-Sileesia-s oli koosseli ja Laabani vangilaagris. Des suri vangina Komimaal ketrovi Sorgolhoosis novembris 1945 Jao saar ruudul Viljandimaalt olevat langenud 40 teises pioneerpataljonis Luunja lähistel septembris 44. Juhkam, Anton Ferdinand mobiliseeriti märtsis 44 Pärnus kuuendasse piirikaitserügementi. Teenis kapten karjeli kompaniis. Oli Tartus Pihkvasse, viimati permis külas langes vangi sügisel 44, mais 45, Volossova vangilaagris. Suri sama aasta augustis Karjalas, hoonega lähedal Voodla jõel, parvetustöödel. Järkma varem Jermakov Edgar hallistest sai augusti algul 44 käest haavata ja saadeti Saksamaale laatsaretti, kes teab tema saatusest. Kaiv Heino teenis Tartu omakaitses 1943. Oktoobri lõpupäevil kolmanda territoriaalpataljoni kümnendas kompaniis. Novembri algul Jänese raudtee silla vahis langes Tartu kaitsmisel seitsmeteistkümnendal septembril 44. Kordan nimesid. Karl Eevalt, Epro. Edgar järk maa. Heino Kaiv. Ootame teateid Eesti raadio aadressil. Null üks 100 Tallinn, Gonsiori 21 Eesti sõduritund. Kuna täna ei ole veel kuulda olnud vana sõdurilaulu, parandavad selle vea Tallinna tehnikaülikooli tudengid koos piirivalveametiorkestriga. Täna rääkisid sõdurid uni mikrofoni ees ja helilindilt Bruno Karro, Heino Kaug-küla, Sidney Kuusik, Ants Luik, Johannes vili, Pärt August Värnik ja saate koostaja Lembit Lauri.