Tänavu juunikuus tähistab muuseumi Miia-Milla manda maja 70 viiendat sünnipäevamuuseumi sünnipäeva. Nädala raames etendub 13. 15. ja 16. juunil tantsuteater Ziggy uuslavastus Miia-Milla manda lugu. Klassikaraadio stuudios on sellest kõigest lähemalt rääkimas tantsulavastuse autor, tantsija Raido Bernstein. Tere hommikust. Viie, mille mõnda muuseumi maja tähistab 70 viiendat sünnipäeva, et kas see on teie meelest lühike või pikk aeg? No sõltub majast, ma arvan, et selle maja kohta on seal juba päris pikka aega. Tal on väga austusväärne ajalugu ja selle tantsulavastuse jaoks, uurisime seda natukene põhjalikumalt. Et algselt oli ta siis ju Kadrioru pargi lastepargipaviljon. Hiljem on seal olnud spordikoolid, treeningstuudiod, raamatukokku, igasugu erinevaid üritusi on seal toimunud, vahepeal taheti see maja üldse ära lammutada, sinna judokool asemele ehitada, aga õnneks suur rändrahn, mis seal hoovis oli, päästis maja ära ja tänasel päeval on selleks siis saanud selline moodsalt öeldes Hanson lastemuuseum, kus siis saab ekspositsioonist asju katsuda ja ise mängida. Teie tantsulavastus räägib, kuidas üldse nagu tantsu kaudu seda lugu rääkida. See tantsulavastus räägib sellest majast ja sellest, mis seal majas toimunud on. Et selles mõttes on väga rõõmsameelne ja mänguline tantsutükk välja tulemas. Miia-Milla mõnda muuseumiga tantsuteatripisik juba päris paar aastat, väga töine kokkupuude, kaks aastat tagasi esietendus seal küll siseruumides, mitte sisehoovis. Ühe Hollandi koreograafia, Tantsulavastus sõprusest, mida me esitasime kaks aastat, viimased etendused olidki maikuus kusagil eelmise aasta kevadel, muuseumi juht mainis mulle, et neil tuleb suur juubel ja esimese hooga ega ei, ei tekitanud küll seda tunnet, et me peaksime seda kuidagi tantsu sisse panema hakkama. Aga kuna vana lavastus läks nii ilusti, Tore oli kuidagi seal olla ja tööd teha ja siis ühel hetkel tekkiski selline mõte, et selles majas on kogu aeg mingid asutused organisatsiooni tegelenud ja kõik see on olnud lastele. Ja vaadates vanu pilte ja kolleegidega rääkides ja kuidagi ühel hetkel hakkas tunduma, et see võib täiesti selline huvitav retk olla, et vaadata, kus ta seal 1937 siis alguse sai, mida lapsed siis võisid seal teha, seal on öelnud ka näiteks bassein õue peal ja läbi selle 70 viieaastase ajaloo siis tänapäeva välja. Et ühel hetkel see ei tundunudki enam nii väga võimatu. Kui lihtne või raske on seda lugu nagu lastele jutustada just? Noh, mõnikord lihtne, mõnikord keeruline, eks lapsed jälgivad võib-olla natukene teisi asju, kui suured inimesed ja, ja meie ikka tahame kangesti, et lapsed tuleksid kas vanematega sellepärast, et kui, kui lapsed võib-olla vaatavad ainult neid tegevusi, mis seal toimuvad ja, ja tunnevad sellist äratundmisrõõmu sellest asjast, mis me laval teeme, siis paljudel nende vanematel kindlasti on selle majaga ka väga isiklikud kogemused olnud. Jaanus Vaiksoo, kes kirjutas meile tekstid natukene, räägime seal lavastuses kogus mälestusi, muuseumitöötajad on ise kogunud külastajatelt mälestusi, Jaanus korjas veel need omakorda kokku. Et nende laste vanematel, kes ka tulevad seda lavastust vaatama, on kindlasti seal, ütleme äratundmisrõõm on juba natukene teise koha peal ka, et neil on oma ajalugu ja omad kogemused selle lavastusega. Aga mis puutub lastesse, konkreetsemalt? Meil on käinud natukene sellist, ütleme, test publikut ja kuna me praegu teeme juba õues proove ja hetkel on meil see sisehoov avatud, siis meil tekib kõikide proovide ajal selline pisike fänkond ümber, kes tahab meiega koos mängida ja kaasa joosta ja hullata, et selles mõttes ma arvan, et ma usun ja loodan, et me oleme õigel teel. Nad tulevad kaasa meiega. Keda etendusest näha saab? Viis tantsijat lähevad lavale ja tantsulavastuse lõpus tuleb lavale ka üllatuskülaline maja. Tänapäevast Ma täpsemalt ei tahaksid, üllatas praegu ära rääkida, et see jäägu kõigile neile, kes meid vaatama tulevad. Aga jah, viietantsijaga on see lavastus tehtud, Helen Reitsnik, Tiina Mölder, liisilula Simo Kruusement ja mina ise. Ja meie oleme ka siis selle autorid, et meil ei olegi sellist ühte koreograafi. Ja ise me hakkasime kolm kuud tagasi proovisaalis mängima. Panime paika sellise kondikava, vaatasime, mis võiksid olla põnevamad mängud sisse Jaanuselt tekste, vahetasime muuseumiga sellist ajalooalast infot ja niimoodi ta on kokku saanud mängides ja natukene jälle vaieldes ja siis jälle mängides. Etendusest ei puudu ka muusika kindlasti mitte. Ja see üllatuskülalise koha pealt ongi, et kuigi me kasutame päris palju sellist ajastutruud muusikat ja, ja näiteks sporttantsu dub klubi palestra, kes tolles majas juba aastaid ja aastaid proove on teinud Kabalestra astub mõttelises mõttes lavale väga ajastutruu muusikaga üllatuskülalise puhul me räägime ka päris sellisest originaalloomingust juba, et aga nagu ma ütlesin, üllatus-üllatus nendele, kes tulevad lavastust vaatama. Tegelikult Miia-Milla mõnda lugu on tantsuteater tsiki 10. lavastus. Te olete selle tantsuteatri kunstiline juht ühtlasi, millel teater üldse alguse sai. Millega te senini tegelenud olete? Tantsuteatrile siis ikka on kaks sünnipäeva, üks sünnipäev on aastast 2001, kui me avasime oma stuudio, siis harrastajatele ja teine sünnipäev on 2005, kui me tõime no teatris laval esimese, ütleme siis sellise professionaalse tantsulavastuse, mille Anu Ruusmaa lavastas ja alates 2005 praegu meil on 2012, seitsme aasta jooksul jah, 10 uuslavastust on lavale tulnud. Koreograafia on päris erinevaid, on nii Eestist kui ka välismaalt. Viimased tööd on näiteks lavastanud Hiinas tokem Hollandist Jenny givele üks soome noorema põlvkonna tuntumaid ja vahvamaid koreograafia ja näiteks Jaan ulsid, kes praegu Vanemuise teatris töötab, on meil oma lavastuse välja toonud. Et selles mõttes me oleme töötanud päris mitme koreograafiga, kindlad püsitrupid ja meil ei ole, me oleme projektipõhine teater nagu kõik tantsuteatrid või tantsuühendused Eesti vabariigis. Aga eks alati tekib mingisugune selline kindel kooslus, kes ühest lavastusest teise käibeks nende 10 lavastuse jooksul olles ega muutunud. Aga näiteks Tiina Mölder teeb meil juba teist lavastust. Helendreitsnikon varem teinud Liis ilule on varem teinud Simone, on see nüüd tõesti päris esimene kord meiega koostööd teha? Suur tänu, Raido Bernstein tänase klassikaraadiosse tulemast, Tantsuteater Ziggy uuslavastus Miia-Milla manda lugu etendub muuseumi sünnipäeva nädala raames, 13. 15. ja 16. juunil kell seitse õhtul Kadrioru lastepargis.