Laupäeval, 19. mail kell kuus leiab Tallinnas Patarei kultuuripargis aset näitused, teod ja tagajärjed Twing kontsegmentsis ja Patarei kultuuripargis suvehooaja avamine. Klassikaraadio stuudios on sellest kõigest lähemalt rääkimas. Raoul Kurvitz, Aili Maarja Mäeniit ja Mooses morani. Mida see peagi avatav näitus endast kujutab ja millest selline pealkiri? Tegemist on kunstiakadeemia tegevuskunstikateedri üliõpilaste ette astumisega kahes osas, nagu pealkirigi ütleb, teod ja tagajärjed tegude osad leiabki aset laupäeval, siis jaa, seisneb terves reas perfarmatiivsetes etteastetest. Palju meid on seal kuus või kuus, kuus osalist. Üldiselt on laiemas plaanis tegemist performance kunsti uue lainega täiesti uue järgmise põlvkonnaga, kus on ootamatult huvi selle kunstiliigi suhtes kasvanud varasemaga võrreldes ka minu hinnangul tase oluliselt tõusnud ja selle kursuse juhendajana mingil määral selle tasemest siis püüan vastutada ja teine pool siis tagajärjed on see, mis sellest näituse vormis maha jääb. See näitus on meil üleval edasi viisi järgmist. Kes on need kunstnikud, kelle töid eksponeeritakse? Kaks neist on meil siin stuudios kohal Mooses Ungarist, kusjuures ka n on Ungarist, nii et mingis mõttes on meil ka rahvusvaheline nägu, siis üleüldse tegevust kunstikateedris. Igal aastal on välisõpilasi erinevatest Euroopa riikidest olnud ja Aili Maar ja meil on stuudios Eesti noor andekas tegevuskunstnik ja siis on meil Tanel Kulla, Sophie Semjon ava ja pire maalikunsti ja tegevuskunsti sümbioosi. Räägime natuke ka sellest kohast, kus see kõik toimub. See toimub Patarei vanglas. Esimene galerii on garaazi galerii, teine on kultuurikatlakatlamaja galerii ja kolmas on, kus mina esinen, on lihtsalt selline kangialune seal siis juhatatakse, kuhu minna ja kuidas selline koht. Tööde jaoks ja kõige selle jaoks sobitub Mooses. Muuseas tunnistab, et see kohtunud oleks pisut kummaline, kuna tegemist pole tüüpilise galeriiga ent seda enam on hea kogemus teha näitus kohas, millega varem kokku pole puutunud. Kindlasti üheks põnevamaks osaks on siis performentsid. Räägime kõigepealt selgeks, mis performance üldse tänapäeva mõistes on ja kui paljudel kunstiga seostan. Performans on väga-väga suur seos kunstiga ja ta on noh, kuidagi sümbioos taasteatrist ja kunstnist, ma leian. Jah, see on kindlasti kõige huvitavam osa selles näituse jooksul, sest seal need on nagu näitemängud või vaatemängud inimestele. Seal on kolm osalist, teeb nagu sellise Laiv etenduse. Huvitav aspekt on ka see, et koos muuseas, aga teeme meiegi ühisetteaste et huvitaval kombel kukkus välja nii, et idee, mille muuseas välja pakkus Ta leidis minu peas kohe paralleelse stoori üles ja, ja mulle tundus, et ma tahaks ütelda sekundeerida Moosese ideele. Meibi jumal, sest seal saab Ave. Rauli ja muuseas ettekandele tulev performans baseerub mõlemi isiklike elukogemustel. Muuseas lisab, et seda saab olema väga lahe vaadata ja kõik peavad kindlasti tulema. See on ka küllaltki terav asi seisult nagu performatiivne kunst paraku tegelikult kipubki pidevalt olema. Aga ma arvan, et publikul tasub loota, oodata teravaid elamusi, sest et vaatluse alla tulevad mõnevõrra niisugused valusad läbielamised. Kes publikul tuleb ka kuidagi spetsiaalselt ette valmistada selleks? Ei, kindlasti mitte, et me ei hakka publikut millegiga loopima ega mitte midagi sellist. Jah, mõnikord võib ette tulla selle kunstižanri, pooled publikud kaasatakse tegevusse, aga sedapuhku me vist lubab publikul rahulikult turvaliselt ennast tunda ja vaadata asju. No performance'i puhul on ilmselt üheks võtmesõnaks selle kordumatus mis teeb sellest sellise kordumatu etenduse. Noh, kuidas öelda, nael, seesama tema ainukordsus tähendab, et võib ju korrata, aga, aga üldiselt see on performance, kunsti ja teatri üsna põhimõtteline erinevus. Et teatrit mängitakse õhtust õhtusse, tehaksegi korratavuse peale. Performans noh, isegi kui teda teinekord teha, ta tuleb küllaltki erinev, täiesti teistsugune etendus. Kuna võib-olla üks asi on, et päris suur kaal on ikkagi seal improvisatoorsusel ja just Ma küsin Moosese käest, kuidas sellega on, et kui palju on sellist ette planeerimist, palju inspiratsiooni ja kui palli õhust? Muuseas ütleb, et on saanud inspiratsiooni Tallinnasse saabudes siin viibides ning performance'i teeb ta alati oma isiklike mälestuste põhjal. Või peaks asja Cohnezinga lisada, et meie perfarras muuseas, aga peaks vist puudutama ja paljusid teisi inimesi selles mõttes universaalne ta küll meie personaalsed kogemuste peale, aga aga et teemad on küll sellised, millega vaata, et iga inimene elus kokku puutub ootamatult veidrad ja võib-olla isegi jõhkrad olukorrad, aga millega peab väärikalt hakkama saama. See on asja sisu. Kas performance idee on kuidagi publikut šokeerida? Võib-olla mingil määral kindlasti ja ma arvan, et meie kõik osalised mingil määral nagu elame enda muret või mingit valupunkti labi nende reformandsite. Nii on vist jah, kõikide osaliste puhul seekord, et see teatav šokimoment on sisse kodeeritud, aga me ei taha nagu negatiivses mõttes šokeerida inimest, vaid pigem teravdada publiku meeli. Kunst on muidu midagi sellist, millest jääb järgi füüsiline jälg näiteks kunstitaies või heliloomingu puhul mõni heliplaat või noot mis aga jääbki järgi performans, sest selle näituse puhul jääb sealt järgi installatsioon, konid, videod. See ongi peamine, et see kursus nagu saigi läbitud niimoodi, et on teod, on siis performance ja siis on pärast nagu installatsioon, mis jääb siis maha. Samuti on dokumenteerimine kõik etteasted ja hiljem viiel järgmisel päeval on võimalik neid videodokumentidele vaadata. Ka see performentsid toimuvad ainult homme õhtul või kavatsete neid näituse raames veel mitmel korral teha? Ei, need on ikkagi homme õhtul. Et siis jäävad tagajärjed. Ilmselt ei saada kõiki ette rääkida, mis juhtuma hakkab, aga võib-olla sellised mõned vihjed veel näiteks teiste kunstnike puhul, et on need andnud aimu oma ideedest. Pire esitleb täiesti tõsist ja korraliku maalikunsti, aga tal on lisaks sellele ka performatiivne osa. Ja Sofja Semjonov on ruumiline videoinstallatsioon väga-väga tõsine, kaalukas teos minu hinnangu kohaselt. Tanelil on selline suuremamahuline installatsioon. Jah, seal on erinevatest tegevusliikidest element arvult installate olmeosa ja küllaltki keeruline projekte poolest. Lisaks perfollandsitele ei puudu ka muusikaline pool. Absoluutselt lõpuks anname me kontserdil ja kes seal esinevad, posta instrument on see baaskoosseisu ja lõpuks ma proovin ka väikese etteastega osa. Mind on alati erutanud industriaalsed elementide lisamine oma asjadele, mida ma olen varem teinud ja seekord on niisugune tore vahva väljakutse midagi koos teha. Aitäh, Raoul Kurvitz, maili maarjamäeniitja muuseas Murani niisiis kogu avasündmus leiab aset juba laupäeval, 19. mail kell kuus Patarei kultuuripargis ja näitus, teod ja tagajärjed jääb seal avatuks 25. maini.