Lõpp hea, kõik hea, jätkub Kätlin Maasik, Anne Erm, Märt Treier. Oleme siin kolmekesi kohale, jälle. Tahame rääkida inimestega. Ja, ja meil on täna selles tunnis ka kaks külalist, kellega veidi pikemalt juttu ajame ja mõlemad on talendid, aga nad on väga erinevad erinevas vanuses. Ta kindlasti kõik, et sel aastal võeti siis kokku aastane periood, kui Eesti riik tahtis tagasi meelitada inimesi, kes on kunagi läinud ühel, teisel või viiendal põhjusel tuua nad tagasi kodumaale, et nad töötaksid, elaksid rohkem selle rahva heaks ja uhkuseks. Ja kui me saime teada, et neid inimesi oli pealt 20, isegi mitte P30 kokku siis võib-olla paljudel tuli küll tahtmine mühatada ja küsida, et kas see ongi siis resultaat, aga võtame nüüd igale inimesele otse silma sisse ja vaatame, kes nad on. Siis me võime kindla peale öelda, et, et ka need inimesed, kes tulid, on suurepärased inimesed ja nad jõuavad üksi juba teha palju rohkem kui vaated 10 50 teiste inimestega. Ma arvan jah, et võtab omajagu aega, et inimesed saaksid piisavalt ringi vaadata Ta ja leida just paras hetk, millal tagasi tulla. Et mõni, kes jääb tõesti liiga kauaks, et sellele on juba raskem kodumaale naasta, aga tahaks küll, et neil kõigi säiliks sidemed. Nii armsa eestimaaga. Üks neist paarikümnest inimesest, kes õnnestus koju tagasi tuua, on Liis leidsalu ja temaga nüüd tuttavaks saamegi. Tere, Liis, tere. Tuli 15, osta palavus Eestist ära läksid. Ja asi on õige, nüüd siis juba 12 aastat tagasi. Kuhu sa suuna võtsid ja mis asjaoludel sa ikkagi lahkusid? Esimene suund oli siis Oslosse Norras ja siis oli, läksime koos ema ja vennaga, seal oli siis nii-öelda uus, loodi uus pere. Oslas tundub, et see ei olnud sinu tahtmisega mingisugust pistmist. Minu tahtmine nii, selles mõttes, et ema andis valida, et kas ma jään Eestisse koos isaga või lähen koos ema ja vennaga koos siis Oslasset. Kuidagi sellel hetkel tundus loomulik, et esiteks, et vennaga tehakse see otsus koos, hoiame kokku ja teiseks ikkagi tundus, et et ema kõrvale jääma, oli see sinu elu üks raskemaid valikuid? See oli, ütleme, et elu raskeim periood, aga ma ei tea, kas see valik kuidagi kukkus kergelt ja võib-olla hiljem mõtlesime, et kas oleks teinud nii, aga ma arvan, et eks see tundus põnev ka. Manuses on veel suhteliselt lihtne ju, kohaneda läks hulga kergesti ja no selles mõttes, et ma arvan, et kui oleks natuke noorem, olin ta läks võib-olla lihtsam olnud säilikese hea teismeiga, mis ma arvan, igal poolraske, aga ma arvan küll, et kohanesin seal ilusasti. Norra keel, raskus tuli kuude või aastatega, norra keel on mul emal ja vennal ilusasti selge, aga minul oli vaja keskenduda seal saksa keelele, inglise keelele, need norra keelt ma õppisin siis kuidagi passiivselt, et aru hakkasin saama, aga rääkima ma kunagi ei hakanud, järelikult ei jäänud sinna ka väga kauaks? Ei neli aastat ja siis, kui keskkool sai lõpetatud, siis liikus ja nii edasi, ehk siis Šotimaale läksin sinna, viisid sind, millised tuuled otsima läksid. Ülikooli läksin bakalaureust tegema. Et see oli siis see aasta, kui Eesti ühines Euroopa Liiduga. Et siis see võimalus üldse nagu tekkis, et Šotimaal Euroopa Liidu liikmesriigid ei pea näiteks õppemaksu maksma. Et siis see on nagu üks realistlik valik ja tegelikult isegi oli lihtsam pabereid Šotimaale sisse anda kui Eestisse. Et ma loomulikult kaalusin Eesti ülikooli, aga ma oleks pidanud ühe aasta ootama, et need paberid kõik saaks korda aetud ja siis ma ei tahtnud oodata. Tagantjärele põhjust kuidagipidi ka, et sa täitsa siiski oodanud ei kahetselt. Esiteks, ma olen väga rahul selle Edinburghi ülikooliga haridusega, mis ma sealt sain, ja teiseks, ma olen nüüd jõudnud ringiga Tartu Ülikooli, et ei ole nagu millestki ilma jäänud, mida sa õppima läksid? Edimbri läksin geneetikat õppima, see kohe huvitas juba mõnda aega või oli võimalus sisse saada, kui see huvitas mind juba 10.-st klassist saati, mis paneb ühe noore tüdruku huvituma geneetikast. Mulle tundus põnev, et saab ennustada Rico geenide põhjal. Kümnendas klassis juba hakkasin mõtlema, et millega mina tahaksin tulevikus tegeleda. Ja siis ma vist lihtsalt otsustasin, et geneetika ja peale seda ma ei ole nagu kahelnud või ümber mõelnud, et hirmujuttu raske on. Sa ei uskunud? Ma arvan, et see tundub nagu eriti raske, keeruline neile, kes ei ole üldse kokku puutunud, et samamoodi tundub mulle hirmutav töötada raadiomajas. Ja keeruline. Sa oled kõik need aastad jäänuk Eesti kodakondseks. Jah, ei ole mingisugust mõtetki tulnud, et nüüd emigreerub. Ei, kindlasti mitte. Ja nüüd ka sinu lõppsadamaks hariduse teel, siis oleksid juba tõesti suure. Veeda jah, et Eha suurema lombi taha. Et Šotimaal olin ka neli aastat, seal oli bakalaureus nii pikalt. Siis seal Ülikoolis kuulsingi, ET geneetikas on veel siukse väiksem eriala mis on täpselt täpselt see, mis mina alati mõtlesin, et mulle meeldiks. Ehk siis geeninõustamine. Ja kui ma uurima hakkasin, et kus seda ala pakutakse, siis tuli välja, Euroopas on seda suhteliselt vähe. Hetk sellel hetkel veel oli. Ja tuli tüli minna USAsse ja sattusingi siis New Yorgi nii-öelda äärelinna Saara Lorentsi kolledžisse. Kust see ala tegelikult nii-öelda magistriprogrammina üldse alguse saigi? Taas kord tegid õige valiku? Ei kahetse jälle, et olen väga rahul. Tõesti, kui kui saaks uuesti, siis teeks uuesti. Kas geeninõustaja olnud selline inimene, kes hakkabki inimestele rääkima nende tulevikust, minevikust, olevikust põhjustest ja kõigest muust, mis käivad geenidega kaasas traditsiooniliselt ja aga Eestisse tulles mina valisin nii-öelda selle vähem traditsioonilise rolli, ehk siis teaduse suuna. Et hetkel näiteks geeninõustamises doktorikraadi ei olegi, aga seda arutatakse, et üha rohkem geeninõustajaid peavadki ebatraditsiooniliselt, et teaduse poole peal ka tööd tegema. Kuna geni nõustamises ei ole doktorikraadi, siis tuleb, tuleb teha biotehnoloogias. Aga eks seal saab ikkagi ka seesama töö tehtud, et kas pärast õpinguid Ameerikas on täiesti loogiline jätkata siin Eestis? Kõrvaltvaatajale see võib olla kindlasti loogiline ei tundu, aga minule tundus jälle õiget. Esiteks ma ei olnud Eestis ülikoolis üldse käinud ja ma usun ikka, et siin on hea haridus. Teiseks minu valik pigem oli suuresti ka sellest sõltuvat, mul lihtsalt oli pikapeale tulnud tohutu koduigatsus. Et tundus, et on aeg tagasi tulla ja ma kartsin ka, et kui ma nüüd peale seda magistrilõppu ei tule ja USA-s tööle lähen et siis tagasitulek muutub üha ebarealistlik omaks, et kas see oli hoopis raske otsustamise kohta kusjuures ei tulnudki raskelt, et kuna ma magistritöö juba tegin Eestis oma praeguse tööandja geenivaramuga koostöös ja nemad olid kohe alguses huvitatud sellest, et ma tuleksin neile hiljem tööle et siis siis mul juba mõtted liikusid selles suunas niikuinii, et, et see on üks võimalus. Ja kuidagi tundus väga loogiline. Samal ajal kui teised mõtlesid mu kursakaaslased, et kuhu nemad edasi lähevad, oli minul juba plaan, plaan selge. Kõik, aga sai kodunenud. Ameerikas ma olin kaks aastat, et kui mujal Ma olin neli aastat ja see tundub mulle täpselt selline aeg, et siis tundub see linn kodu. Et siis New Yorgis võib-olla oleksin hea meelega veel kuid pigem jah, et ei olnud igatahes raske sealt ära tulla, et võib-olla just see teadmine ka, et noh, alati saab uuesti tagasi minna. Mul ei olnud tunne, et ma nüüd lahkun ja kõik uksed tagant sulguvad. Sa oled nimetanud juba hästi palju maid, kus pinud oled sa rännaluka palju. Kusjuures selle 10 aasta jooksul, kus ma nii-öelda välismaal siis elasin-õppisin, oligi peamine reisimine ühe kahe kodu vahelt, et siis enamus nii-öelda vaheaegasid saigi lihtsalt koju tuldud Eestisse. Vaatasin maailma lennukiaknast just nägingi siis seda maad, kus ma hetkel õppisin, üritasin seal võib-olla nii-öelda lähipiirkondi tundma õppida ja siis enamasti ikka jah, vabal hetkel tulin koju. Suvevaheajad üritasin olla kaks kuud järjest kodus ja siin siis nii-öelda kasulikke asju meeldivatega seonduda, et tegin praktikaid TTÜs. Ja Saksamaal käisin, kuna mu kasuisa, sakslane et siis sealmaal sai ka ikka iga aasta käidud. Kas sinu eriala eeldab ka seda, et sa pead kuidagi inimesi paremini tundma kas või psühholoogiliselt või kuidagi teistmoodi või see otseselt ei pea huvitama teadlast? Geeninõustaja peab kindlasti olema väga hea suhtleja ja nii-öelda suutma peegeldada siis inimesele tema enda soove ja küsimusi aga teadlane kindlasti ideaalis peaks ka olema väga hea suhtleja, sellepärast et esiteks teadustöö on väga suuresti sõltuv koostööst eriti ka geneetika valdkonnas, just et et midagi uurida ja koostööd ja mitte ainult kahe grupi vahel, vaid 50 erineva uurimisgrupi vahel. Teiseks on veel, oleks hea, kui teadlased oskaksid ilusasti oma tegemistest nii-öelda rääkida meediale. Et siis on ka rahvas teadlik sellest, mida teadlased üldse teevad, et kindlasti see huvitab neid, aga tihtipeale ei jõuagi teadus nii-öelda rahvani. Ameerikas seda kindlasti õpetati. Õpetati küll, jah, meil lastiga nii-öelda teha sessioone, mida siis võeti lindile ja pärast näidati meile iseennast ja me saime analüüsida. Ja selles mõttes, et kui ennast ikka kõrvalt vaadata, siis võib-olla ei olegi nii, nagu sa arvad, Sa räägid ja keha miimika ja Kukusse veenvalt välja. Eks alati tekitab ebamugavust, kui ennast ise kuuled ja näed, et alati annab parandada. Mida ikkagi annab geeninõustamisega inimese kohta tänapäeval öelda nende teadmiste abil, mida me täna juba valdame? Et oleneb väga suuresti, millest me räägime, et traditsiooniliselt geeninõustamist pakuti neile, kellel oli perekonnas nii-öelda ealised haigused kus saab teha geeni testi ja tihtipeale siis, kui perekonnas on juba nii-öelda näha, et mida uurida siis teatakse ka, mis testi teha. Ja siis saab suhteliselt konkreetselt öelda, kas inimesel on geenide põhjal nii-öelda saab seda diagnoosi anda või mitte. Aga kui rääkida nüüd Levin nüüd haigustest nagu näiteks diabeet kaks ja südamega veresoonkonna haigused, siis seal on nii palju geene, mis on, mis rolli mängivad. Et siis ei saa inimesele nii-öelda mustvalgelt öelda, kas sul tuleb diabeet kaks või või mitte, vaid saab nii-öelda rääkida ainult riskist, et kas on suurem risk kui tavapopulatsioonile väiksem risk. Aga kunagi ei saa nii-öelda öelda päris kindlalt. Kas inimesele tulevikus tuleb see diagnoos. Kas teadlaseks olemine iseenesest natukene hulluks ka selles mõttes, et kõigil tuleb valida ka oma elukaaslane ja siis tuleb mõelda, et mis tal seal kõik koos on, aga sa uuriksid seda inimest väga lähedalt, kellega sa tahaksid leivad ühte kappi panna. Ma arvan, et eks alati on hästi palju näha üldse, mis perekonnas vaatada, ema, isa. Ja see juba ütleb päris palju ei peagi nii-öelda riidest lahti võtma, et näed juba tegelikult ära või kuulutama haigustest ja kõigest muust. Just, aga ütleme nii, et see ei ole minu nii-öelda esimese kohtumise diskussiooni teemaks. Et ma usun, et hästi palju annab teha ka oma tervisekäitumisega. Et pigem ma vaatan, kas inimene on sportlik. Kas ta toitub tervislikult, milline enda ellusuhtumine, kas eestlasi on põhjust veidi mureliku pilguga vaadata? Mina olen alati hästi nii-öelda uhke ja optimistlik olnud eestlaste üle, aga võib-olla viimastel aastatel muutun murelikuks, et, et kui me ka nii-öelda peame läbima selle läänestumise ja siin kiirtoite proovima ja et pigem võiksime jääda oma juurte juurde ja ikka kodus süüa teha ja senini me oleme ikkagi olnud ilusad ja saledad, et viimastel aastatel tundub, et kuidagi kaal hakkab koguma, võin kuulajatele julgelt öelda, et meie vastas istubki ilusas Ale noor neiu, sina ei tea, kuidas hamburger maitseb. Eks prooviti talle ikka, aga ei ole lemmiktoit kindlasti täitsa tundega tervislik. Kõndi mööda linna. Koer vajab jalutamist koera nagu ettekääne rohkem, et ise tervislik olla. Jah, selleks mõnda võtsingi. Mis veel käib terve elu juurde, ei peakski hakkama nende geenidega rügama. Kuna ma ise olen geneetika alal, siis geenidega peaks ikka ka jätkama, aga põhimõtteliselt kõigil ongi need võtmesõnad, mida me tegelikult kõik teame. Et natukene ennast liigutada, mõelda ja ikkagi vaadata, mida me endale suhu panema siis näiteks suitsetada võib-olla ei ole vaja ja jooki võiks ka nagu alkohoolset just võiks nagu piirata. Ja minu arust need ongi see miinimumpakett, mida me kõik teame tegelikult, aga võib-olla on raske lihtsalt kuidas meele rõõmsamaks saamine, selline Alotmise positiivse hoiaku saavutamine käib minu jaoks füüsiline aktiivsus teeb minul meele alati rõõmsaks, et koer ja just nimelt koer ka, et ükskõik kui kui raske võib päev olla, siis kui siukene süütu, armas olevus tuleb sinna kõrvale ja tõmbab keelega üle, siis, siis ei saa enam musitada. Jõulud tulevad siis, tõmbad sõja pro eesti keelega üle. Sealihal mul lemmik, et ei suuda, ei öelda. Miks peakski, kuidas just nimelt, pigem teen suurema tiiru koeraga ja sealihale, ei ütle. Täna, sul ei ole enam kahtlust, Eesti on sinu kodumaa. Ma olen kusagil ka, keegi küsis ka, et kus ma näen ennast 10 aasta pärast, et ma kindlasti ei julgeks öelda, et Eestis ja Tallinnas või kuidas või Tartus. Et nii täpselt mina ei julgeks ennustada, vaid praegu on Eesti. Võib-olla käin vahepeal veel kusagil ära, aga näiteks lapsi tahaks kasutada Eestis. Et seda võib-olla julgeks öelda, selline rahulduspakkuv, mõningane kudutuse tunne, tingimata valge mullaga juured seotud. No selles mõttes on juured seotud, et ma tahaks, et lastel tekiksid ka juured siin aga et ma ei karda nagu vahepeal paar aastat eemal olla. Et minu jaoks nii-öelda juured jäävad alati siia. Su ema ja vend Januka Norramaale ei jäänud, nemad tulid sellel ajal, kui mina Edinburghis õppisin ka Eestisse tagasi, nüüdseks on kõik siia tagasi tulnud ja ema kutsus edukalt oma uue mehega Eestisse elama. Kõik on õnnelikult nagu muinasjutu lõpus olema peabki? Jah, võib ka nii öelda. Nad mõistavad sind ja sinu liikumise tegelikult. Ma arvan, et nad on loomulikult väga õnnelikud. Ma olen ka tagasi Eestis. Ja ma arvan, et nad näevad ka, et mina olen rahul oma otsustega. Oled sa nõus ennast pidama talendiks, kes on kodu tagasi toodud? Mulle on alati natuke imelik inimesed niimoodi ütlevad, et ma olen lihtsalt üks noor inimene, kes käis eemal, õppis ja tuli tagasi. Et võib-olla mul on nii-öelda omapärane taust. Ja võib-olla ma olen nii-öelda ala õppinud, mida Eestis veel ei saa. Et aga ise ma ennast ei kutsuks nii-öelda niimoodi öelnud, et rahvatarkusest tuleb juhina. Siduda ja leida, et parem olla siis suur kala väikeses tiigis kui väike kala suures tiigis. Siin aitab ilmselt seesama geenitehnoloogia, kui. Kui erialaga väga palju kaasusest, palju selliseid alasid pole, kus Eesti saab nii suurtega rinda pista? Jah, et selles mõttes ongi mulle tundus, et Eestis on nii unikaalsed võimalused. Esiteks, mina olen siis kohati unikaalne siin, kuid Eestis on tänu geenivaramule on tõesti võimalus maailmas välja paista juba paistab ka. Ehk siis nagu selles suhtes ma olin ka nii-öelda isekas ja et ma nägin, et seal on hea võimalus seal selle tööga nii-öelda kusagil märk maha panna. Tulid siiski päris kaua aega Eestist ära, kui sa tagasi tulid, olid sa milleski pettunud ka? Või vastupidi, rõõmustasin mingi asi väga. Mind rõõmustas tagasi olla pettunud, praegu ei tule pähe küll midagi, et noh, muidugi ma tulin tagasi juba nii-öelda kaks aastat tagasi, et aga ei mäleta küll, tuttavad räägivad nagu kaob ära umbes kolme-nelja kuuga, kuidas sinuga on? Siiamaani ma mäletan mulle tuttavad, kes olid ka tagasi tulnud, hoiatasid, et ühe aasta pärast tuleb nii-öelda see sügelus, et tahaks uuesti ära minna. Ja siis ma nii-öelda hirmuga ootasin seda sügelust, mis, kui see aasta hakkas nagu täis saama. Ja ei tulnud nagu et võib-olla jälle see, et ma tean, et noh, kui see kunagi tuleb, siis, siis, siis vaatame edasi ja eriti veel doktorandi navi Bostokina on alati võimalus vähemalt mingiks perioodiks kusagile väljapoole minna, aga praegu nagu ei ole hakanud sügelema veel. Maailm on sulle lahti, see eriala, mida sa õpid siiamaani veel, aga kui sa kahtlematult juba spetsialist on lõputult arenev kõik võiksid olla sinust teoreetiliselt huvitatud terves maailmas. Võtame ma päris nii enesekindel ei ole, aga põhimõtteliselt küll jah, alati on võimalusi su klassikaaslastest anda. Need, kes olid Ameerikas, Šotimaal, Norras või Eestis see küsimus ilmselt vajaks tõesti täpsust. Räägime neist, kellega sa siin veel Eestimaal kokku puutusid. Mina olen selline inimene, et mulle tegelikult sõprussuhted on niisugune aeglane protsess, et minu kõige paremad sõbrad ongi tegelikult need, kes mul peale kaheksandat klassi Eestisse majaid. Et kuna nad olid mul ka ühtlasi trennikaaslased. Me käisime koos laagrites. Kuigi ma olin 10 aastat eemal ja see oli nii-öelda siuksed, kiired ajad, kus kõik tegid palju, sa said palju uusi sõpru. Et siis ometi nii-öelda, me jäime väga, väga lähedast lähestata. Et kindlasti on väga tihe suhtlus jätkunud on sul oma erialane suur väljakutse ka, et sa tahad saavutada seda teist või kolmandat, avad oma kabinetti, midagi muud, kas teadlane üldse saab, avad oma kabineti, eks geeni nõustetena alati see nii-öelda dilemma, et kui minna teaduse poole peale, siis kaob see võimalus suhelda patsientidega, et selleks alati meeldiv, aga praegune nii öelda suur-suur unistus on siis see nii-öelda suur ja levinenud teema või nimetused, personaalne meditsiin. Ja selles suunas me liigume ja see siis võib-olla võikski olla minu tulevikuunistus see raha, mida meil siin makstakse, selle töö eest vist ei ole päris konkurentsivõimeline võsaga? Ei ole jah, aga et raha ei ole kõik ja minu jaoks ei ole nagu see kõige olulisem või noh, ma arvan, et see on siis ka loogiline, kuna ma olen juba siin, et mina olen kuidagi Vartsin teisi asju, mida ma siit sain. Ja selles mõttes ei kahetsusega et seni, kuni saab nii-öelda need vajalikud asjad ostetud ja makstud ja et puudust ei tule, et siis siis nagu ei kipu kuidagi. Mulle ei tundu, et ma millestki ilma jäänud, aga mingid hobid sul kindlasti on, kuu rohkem Raaleb hobide peale nagu ei lähegi nii palju raha. Hakkasin joogaga tegelema koeraga, käin pargis selle hästi ka, nagu üldse raha kulutama, küsi midagi just nimelt süüa tahab, pai tahab, kõvaltab sügada, aga et selles mõttes nagu hobide peale ei kulu. Mis su sisetunne ütleb? Viie aasta pärast tuleb veel siin. Järgmised kaks aastat olen kindlasti siin, et ära lõpetada ja ja viie aasta pärast siis on just see aeg, et kas ma olen välismaal või ei ole, et igaks juhuks jälle ei oskagi öelda. Ei julge lubada. Jääme siis lootma, et suu doktoriõpingud liiga hästi peaksid istuma veel mõneks aastaks. Talente natukene aru, aitäh sulle, aitäh. Nii rääkis noor geenispetsialist Liis Lindsalu aga tõepoolest küsida ükskõik meie kelle meie käest, mida me teeme viie aasta pärast, kas me oskame sellele väga tarka vastust anda? Ega ei oska küll, võib ainult unistada, et mida edasi teha ja igaüks peaks ju sihte seadma, et praegu aasta lõpp on just selleks väga sobiv aeg. Ja kui sa oled nii andekas, et sul on oma selge siht silme ees, ise elus iialgi teada, et kuhu sa tegelikult saatuse tahtel või oma hobi tahtel pöörad elu? Meie järgmise külalisega ongi just see lugu, et kui ta on tuntud näitleja, aga tal on harrastus, mis on nagu ka väga oluline, mis sa arvad, kui täpselt on paigas Guido Kanguri tulevikuplaanid? No üsna palju, ma arvan, et ta on mõtetega juba suves, ehk kuuendat aastat hakkab tegema Sõru jazzi festivali, aga ennem seda on ta vedanud väga pikka aega. Ühte sellist mõnusat hubast kodust kohta nagu teatripuhvet, kus on paljud Eesti head projektid, kas sündinud või head Eesti esinejad saavad üles astuda. Armastatud näitleja Guido Kanguri uutest tegemistest ongi järgmine lõik. Tere koida. Rõõm sind jälle näha siin raadiomajas. Tere, Anne ja mul on ka hea meel sind jälle olla. Ja kõik raadiokuulajad ilmsesti tundsid ära selle hääle, loomulikult kuulub see Guido Kangurile ja mul ei ole, ajasin lähemalt tutvustada, sest kõik teavad sinu tegemisi teatrilaval ja filmis ja kohvikutes, Sõru jazzil, kus iganes ja kahtlemata Ta oled sa talent ja talent, on üks selline märgusena meil, mis meil siin ikka päeva jooksul saatest läbi käib. Et seal on selline hääl, et ma ei saa küsimata jätta. Sa oled sa jõuluvana rollis ka olnud? Väga harva. No täiesti nagu üllatav. Ja siis, kui kellele. Noh, eks teatris on olnud tulnud teha või igasuguseid rolle jääks, sinna sekka on sattunud ka ka ilmselt jõuluvana roll, aga aga jah, ma ei kuulu päris nende näitlejate hulka. Kes jõuluajal, kus habe vetega ringi jooksevad ja kellel on hästi palju tööd, nii et minu töid ja tegemisi see jõuluaeg suuremaks ei tee. No ma mõtlen ikka kodu ja sugulaste ringi. No seal on ju saladus, kes on, kes on jõuluvana ja see on õige jõuluvana ja ja kes on mängu jõuluvana ja? Kas sa juba väiksena jõuluvanale salmi lugesid? Ja uskusin, on, mul on eluaeg salme meeldinud lugeda ja, ja, ja ma lugesin neid väiksena ja ja Salme meeldib mul tänase päevani lugeda. No on sul meeles paar rida mõnest lapsepõlvesalmist mida sa ikka jõuluvanale ütlesid. Kuna ma mõtlesin neid, salme oli palju, mida sai loetud. Aga no ma ei tea, mul tuleb meelde mingi Me kolmekesi tuleme sealt präänikute maalt või, või mis, mis siis tollel ajal loeti, kui mina väike olin või või üle lume sahisevad ja need need luuletused igihaljad tänase päevani kestvad. Ja tõsi on see ja eks me päeva jooksul kuuleme neid veel. Aga talentide juurde tagasi tulles oled sa selline mees, kes on kahtlemata andekas ja talendikas. Ja kui meil märtsin, rääkisime eelmise külalisega Liisiga. Tema oli talent, kes läks maailma ja tuli siia tagasi. Aga näitlejad ja kirjanikud on eeskätt seotud oma juurtega oma keelega, aga kas vahel ei ole olnud tahtmine ära minna, ennast täiendada, mõni aasta kuskil ära olla, kas sul on ka selline mõte või tunne peale tulnud kunagi? No päris ära minna, jah? Näitlejatöö on ju väga-väga keeles sõltuv ja ja päris selliseid äramineku mõtteid ei ole, ilmselt võtavad noorematel näitlejatel on kindlasti need olemas ja maailm on ju praegu palju avatum, kui ütleme, minu nooruse ajal oli. Aga seda ma tunnen nüüd küll, et niisugused lokaalsed äraminekud, et, et kui on olema tunduvalt teatris, kuidagi, oli üksluiseks läinud või ma ei ole nagu leidnud seda uut ja huvitavad või et, et siis ma ka ei pea plaani ära minna, vaid ma olen leidnud nagu, nagu muid väljundeid endale ja ja üks on seesama muusikaga toimetamine, et see on minule on mulle meeldiv, meeldiv vaheldus siis oma põhitöö. Niisiis, et talent vajab toitu ja, ja see võib olla ka mingi teine kunstiala või hoopis midagi erinevat. Ja samas oled sa selline emissiooni inimene, et aitad avastada talente või kui mitte avastada, siis vähemasti julgustada. Nojah, see väikele džässisalongi, mis meil on siis nimetusele teatri puhveti džässisalong ja juba viis hooaega on oma elukest elanud seal ma tunnen kohe, et üks mu meeldivaid kohustusi on see, et anda võimalus noortele muusikutele. Et noh, eelkõige ma nimetan seda, et kuna ta on esmaspäeviti meedias muusikaõhtuid, alustame nädalad hea muusikaga ja ise olen ma esmaspäeva õhtuti teatrist vabama, saan olla alati kohal ja tervik seda inimesi. Et alustame ilusa hea džässmuusikaga. Hing puhkab, kui ma kuulan, kuidas meie meistrid mängivad, aga loomulikult üle, siis paari esmaspäeva või kuidas siis juhtub, on see kindlasti, ma, ma tahan anda võimalus noortele muusikutele mõttele. Et ta tuleksid, nad mängiksid, kuna meie klubi on hästi väike, see on tõesti nagu suures elutoas on väike lava. Seal võivad inimesed lubada endale täiesti esimest korda ülesastumist publiku ees või või ka siis vanameistrid, kes pole kaua-kaua aega rahva ees olnud, neid ma jälle meelitanud. Tulge meile külla, tulge, esinesin võitja, rääkida, mis teie eluga vahepeal juhtunud osmiste teinud olete ja laulda mängida. Ja seal saab hoopis teistsugust kontserti teha ja hoopis isikupärasemalt läheneda ja kas sul nende aastate jooksul tuleb meelde ka mõni, et kes on sulle sellise suure üllatuse pakkunud? Ohoo, näed, sealt tuleb talent, et ma toetan teda selles mõttes hea sõnaga ja võimalustega. Et on sul mõned sellised muusikud nimetada. No viis aastat on, eks ole pikaaeg ja, ja, ja, ja küllap need, kelle kohta ma viis aastat tagasi ütlesin, vao Peedu kass, milline fantastiline noor muusik täna enam on, juba on juba. Ja, ja või, või lausa ajavarest, ma pidasin neid oma lapseks, kogu see kogu see muusika seltskonda tulid, need olid siis ka alles alustanud tegevust, siis tuli mulle Sõru džäss-ile ja ja noh, kahjuks 100 vares tänaseks on varjusurmas, aga, aga sealt välja juba tulnud juba jälle uued kooslused, kes mul näiteks sellel nüüd algaval hooajal siis jaanuarist, kes mulle jälle mängima tulevad ja kes on jälle sellestsamast aja varajasest välja kasvanud ja et, et kindlasti mul on palju põnevaid põnevaid muusikuid, kes on külas käinud ja ma mäletan, mäletan, kui mulle pakuti, väljad tuleb Vladimir Võssotski, kas sa sooviksid, mida, kust Vladimir toimigi ja ja tänaseks on ta juba palju kordi meile esinemas käinud ja ääretult armas ja, ja tore muusik ja Ida-Virumaalt ja ja selliseid noh nimesid tõesti, selle viie aasta jooksul on palju palju läbi käinud. Ja muidugi on ühelt poolt nagu sinu kontsertidel uued kooslused, noored muusikud, aga sa oskad ka kokku panna nagu sõna ja muusikat ja see on nagu hoopis uus kvaliteet. Ja kuna olen jah, kohanimi on ju teatri puhveti džässisalongi ka sellisel aadressil teatri väljak kolm et siis ma olen ka püüdnud selles sessi salongis või üldse minu nagu ülesanne või emissioon oleks et just sõna ja muusikat siduda omavahel. Et ma ise armastan seal lugeda luuletusi muusikutega, Pissarenko muusikutega ja oli renko muusika peale, on väga tore luulet lugeda, nagu ma sulle enne mainisin, et mul on eluaeg meeldinud luuletusi lugeda, aga aga eriti põnev on seda teha on seda teha džässmuusikutega, aga, aga mitte ainult ise noh, ise natukene proovida, aga ma meelitan ka teisi, eks ole, ja no väga tore on, et sellel aastal tuleb mulle ju 11. märtsil Paul-Eerik Rummo oma tõlgitud luulet lugema ja ka seda muusika saab Meil on laulvad näitlejad, aga meil on ka mängivad näitlejad, mitte ainult teatrilaval, teatritükke mängivad, aga muusikat mängivad, et see on ka üks põnev projekt. See on üks projekt ja mul on, mul on väga hea meel, et see projekt lõpuks on siis ellu viidud, seal tegelikult ka üsna vana vana mõte, mis mul peas tiirles ja ja vaikselt seda käisid näitlejad rääkimas, kes kitarri oskavad mängida, et mis te arvate, et järsku selline muusikaline kollektiiv, kes nüüd saab 20 aastaseks ja kes ka veebruarikuus peab Meetseesi salongis oma kahekümnendat sünnipäeva Weekend Guitar Trio. Et mis te, poisid, arvate, et kui Weekend Guitar Trio ka koos teha midagi ja ma kuskilt kaugelt olin, olin neid mõtteid saanud, ütleme Roberts trip, kui oma oma õpilastega mängis ja andsid plaate veel, siis kuskilt sealt hakkas vaikselt idanema ja muidugi särav oli, oli näitlejate silmis ja sellest sündis, sündis ilus ilus projekt, mida me oleme mööda Eestimaad käinud ka rahvale kummas ja, ja loodame, et ta täiendavad, õpivad uusi lugusid juurde ja teil on plaanis filmimuusikat nüüd õppida ja, ja ka sellest, võib-olla tuleb midagi uut jälle. Nii et Weekend'i poisid on natukene õpetanud ka näitlejaid ja, ja see on siis nagu talendi arendamine. Just ja nad on rahul, poisid on tublit tööd teinud ja ja nemad on siis jah, nii Sõruzzyassil kui teatri puhvetis, kuigi see on päris suur kollektiiv, seal on 11 muusikut, siis laval Peale selle ma olen ärgitanud draamateatripoisse ka laulma nii-öelda Amor Trio stiilis laule, nii et ka selle kanna teatri puhvet diskäidud. Et just nimelt ma kutsun k k laulvaid näitlejaid sellesse, et see ei tähenda, et see Me džässisalongi nimetus on tal džässisalong, aga aga, aga igal juhul on seal võimalus ka muul muusikal öelda. Lavale. Pääseda ja igasugusel heal muusikal on siis seal väikses mõnusas hubases koduses teatri puhvetis oma koht. Et sa oled ka publikusse süstinud seda armastust ja lugupidamist muusika vastu ja kunsti vastu, et nad on sul selline truu seltskond, kes tuleb ikka jälle. Seal on tore, et, et nagu ma ütlesin, ma võtan ise seal külalisi vastu, noh selle viie aasta jooksul on kindlasti juhtunud neid kontserte küll, kus mul on, kas mõne külalisteatriga, esmaspäeval endal töö ja ma ei saa kohal olla, aga enamasti ma tahan olla ja ma olen kohal ja nii tore olevat tervitada neid inimesi, kes seal salongis on, sa oled ka ise seal, oled sa näed, ja need inimesed on kõik enam-vähem üksteise omavahel võtavad ja mina Võnnid lausa kättpidi käia teretamas ja ütlen jälle, et võime alustada, sest vanad sõbrad on jälle kõik koos ja oi, näen ka uusi nägusid, tere tulemast teile ja ootame teidki jälle külla ja et tõepoolest need inimesed on, on, võtavad ja üldse mul on kõige suurem hea meel selle üle, kui keegi tuleb mulle ütlema, et kui ta, et see oli väga hea muusika, see oli väga huvitav. Ma pole sellisest muusikast mitte midagi kuulnud, siis ma tunnen, et ma olen nagu jälle teinud midagi sellist, mida ma oluliseks peal. Ma olen tutvustanud inimestele muusikat, mida nad võib-olla ei olekski muidu üldse teada saanud, et Eestimaa sellised muusikud olemas on ja sellist imelist muusikat tehakse. Et see on tõesti tore missioon, et sa oled inimeste elukvaliteeti selles mõttes parandanud, et aidanud neil paremini aru saada asjadest ja andnud uusi emotsioone. Kas energiavahetus on vastastikune või on sul veel mingid salaallikad, kust sa ammutad? Ei, ma arvan, et see on vastastikune, et kui ma tõesti vahest tunnen, et äkki ma ei jaksa või teatris on ju ka päris palju tööd ja, ja nagu sa mainisid film ja televisioon ja ja, ja tõepoolest, ega see kava koostamine ja see võtab ka ikkagi omamoodi aega, et tahaks, et need rütmid oleks kõik paigas ja ja et just nimelt sellisele klassikalisele Tšassile vahelduksid siis noored ja siis oleks selle sõna ja nii edasi ja nii edasi, see kõik on ikkagi aastaringne töö. Noh juba talvel meil praegu paneme päeva Sõru džässikava kui ja, ja tuletornikava Ida-Virumaal, kus on nii džässi kui rocki ja et see töö noh, on on aastaringne ja kogu aeg ja me teeme seda kesi kodus, eks ole. Et siis ma vahest tunnen, et võib-olla mul kaob jõud ja jaks juba ära, aga aga kui sa esmaspäeva õhtu käes on ja ma ise istun seal ja kuulan seda, siis ma ise lähen, lenda kontserdi lõpused, aitäh, muusikutele tulite ja aitäh teile, kes te tulite kuulama ja et kui mul vahest jõud on otsas, aga sellel esmaspäeval ma saan. Ma tõeliselt puhkan, ma tõeliselt naudin seda kahte tundi seal säsi salongis. Ma tunnen, et mu hing puhkab, mul on hea olla ja ma ei jäta seda mitte pooleli. Kas seal on piisavalt aega ka pere ja laste jaoks? No see on valus teema, ma ei, ma ise arvan, et on, et me ikka üritame kuskil koos käia ja, ja pojaga kalal käia ja talvel suusatamas käia ja aga tegelikult, no muidugi, kui vaadata selle töö hulga peale või noh ühtegi asja ei saa ju pooleli jätta, kui sa oled alustanud, siis sa need on ka nagu sinu lapsed, džässisalongid ja, ja festivalid, et sa ei taha pooleli jätta, aga sa vaatad lastele ka otsa, et mul ikka nende jaoks ka aega jätkuks ja. Meil on tublid lapsed, nad tihti kontserditel kaasas ja, ja palju see neile päriselt korda läheb, eks seda näitab aeg, aga ma arvan, kui sa selle alateadvusesse jääb sihtidega alles see, et nad istuvad ja ja kuulavad kontserte ja, ja, või teatris on mul tööl kaasas ja on eriti tütrele meeldib lava kõrval istuda ja etendust vaadata. Ta, ja samamoodi kuulavad nad kontsert. Aga aga loomulikult, see on oluline, et lapselapsed on kõige olulisem. Mida põnevat on uuel aastal teatri poolelt ees ootamas? Plaanid olid väga täpsed, ei ole, et, et kindlasti kaob märtsikuus üks põnev töö. Merle Karusoo lavastab ja, ja kesksel kohal on siis Bulgakov ja Stalin. See on siis sellest perioodist näitemäng, kui Bulgakov kirjutas Stalini noorusest näitemängu, mis on ju teatavasti ka olemas, eks ole. Et see on kindlasti huvitav ja selle tööga tegelen juba praegu, sest et põnevad lugeda materjali no Stalini noorusest praegu raamatut lugeda ja, ja ennast selleks ette valmistada ja aga nojah, ma rohkem täpsemalt tea plaane, on jällegi mitmesuguseid. Mingi monotüki plaani jaa, jaa. Ja sinna sammu džässisalongi. Ma tahaks ka ka, et seal ka natuke sinna peale monotükke ei mahugi midagi ära, et ka seal oleks ikkagi aeg-ajalt selline sõnalavastus veel toredam, kui ta on muusikaga koos seda vastuseta, et mul on mõtteid küll, aga kõike nagu ei jõua ja ei jaksa realiseerida, aga aga kindlasti ma tahan džässmuusikutega koos ühe sõnalavastusega saada maha, aga see võtab aega, nähtud, aga aga sellel on küllalt juba konkreetsed hargniidid olemas. Väga tore ja ma tänan sind, Guido ja sul on võimalus eesti rahvast tervitada. Kõigepealt ma soovingi ilusaid pühi kõigile ja hingerahu ja ja kõikide soovide täitumist ja ja kui ma räägin seda, et mulle meeldib kangesti luulet lugeda ja tore on seda džässmuusikutega koos lugeda, siis ma ma loen ühe jõulumeelse luuletuse. Aasta kauneima lõhtule mõte käib kaugeid kaotatud peatudes kõigel ja lapseeas nähtul. Tänase jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, otsin palvuses nei. Neid, keda keegi ei kuule neid, keda keegi ei näe keegi ei keegi neile male, heidan küünalde leegi. Neile hoolaton.