Ei. No. Tere kõigile ja head uut aastat ning olgu siis see maailm, head soovid, kuluvad ikka ära. Alles olid jõulud koos aastavahetusega tulekul. Täna võime tõdeda, et selleks korraks on nad läbi saamas ja seda ka nii vanarahva kui kiriklike, nii like kui ristiusukommete järgi. Kuuendat jaanuari on nimelt ajast aega nimetatud kolmekuningapäevaks. Selle kauni ja suursuguse nimetuse taga on mitte vähem kaunis ja suursugune ajalugu täis suuri lootusi ja toredaid uskumusi, mida tähistati ka vastavalt väärikusega. Stuudios on täna folklorist Marju Kõivupuu ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Marju seal, kus teised ei jõua või ei viitsi, jõuad ja viitsid, sina ikka, ma mõtlen kõikvõimalike täht päevade meelespidamist ja nendega seoses ka millegi ettevõtmist. Sul lähevad ikka silmad särama, kui midagi jälle ees on, nii et kuidas homset kolmekuningapäev päeva siis tähistada kavatsed? No kõigepealt ma kindlasti helistan oma isale ja soovin talle palju õnne sünnipäevaks. Siis õhtusel ajal, kui hämaramaks läheb, süütan oma küünla oma väga hea kolleegi Vaike Sarve mälestuseks, kellel oli ka samal päeval sünnipäev ja kolmekuningapäev on minu jaoks tõesti tähendanud ikka seda, et jõulud tuleb välja viia sisse, pakkida jõuluehted, tõsta jõulukuusk kõigi linnalindude rõõmuks rõdule, riputada nendele sinna juurde head ja paremat, see tähendab, et nende toidulaud kolmekuninga päeva järgselt laieneb, märgata. Tavat no kolmekuningapäeva lugu ulatub päris päris kaugesse aega tagasi, kuidas see kõik juhtus, et me teame ajaloost sellist kena päeva? Jah, tegelikult sellel tähtpäeval on suhteliselt pikk ajalugu, et kuuendale jaanuarile see päev nüüd kinnistunud on ja kiriklikus kõnepruugis siis nimetada võetakse ka seda ilmumispühaks või epifaaniaks. See viimane sõna on siis tuletatud kreeka keelest ja tähendab siis issanda ilmumist. Ja mõlema nimetuse taga on siis erinevad kiriklikud traditsioonid, nimelt läänekristlusest tuletatakse siis sellel päeval meelde kolme hommikuma tähetarga rännakut Jeesuslapse juurde, noh, ajapikku on hakatud nendest juba rääkima kui kuningatest. Ja seetõttu on sellest pühast siis saanud ka nii-öelda mittekristlaste või teisisõnu paganate püha, sest paganarahvad või siis teiste või võõraste uskude esindajad tulid kummardama vastsündinud, kellest siis arvati äratuntavad ka jumala poeg ja selle maailma lunastaja ja kolmekuningapäeva kesksed tegelased ongi siis vastsündinud Jeesuslapsukese kõrval ka idamaa targad. Ja võib-olla siinkohal ongi sobiv meenutada, et enne teist maailmasõda tähistati siis Eestis ka seda päeva kolmekuningapäeva siis kui välismisjoni püha Aga kuidas need kolm tarka üle pea teada said, et keegi on sündinud? Jah, piiblipärimuse kohaselt siis Jeesus sündis kuningas Heroodes, Juudamaal ja hommikumaalt siis saabunud kas tähetargad või astroloogid Jeruusalemma ja küsisid, et kus kohas on siis see vastsündinud kuningas, et meie nägime tähte tõusmas käisimesele tähe veel ja tulime teda siis kummardama ja kahtlemata see tekitas kuningas Heroodes ele väga palju küsimusi ja ta laskis siis tähetargad enda juurde kutsuda salaja küsis nende käest üsna täpset aega, et millal see salapärane täht oli paistma hakanud ja saatis siis ka tähetargad lemma, et nad uuriks välja, kes see laps on ja siis toodangu, temale teadust, et ka tema saaks seda siis minna, kummardama, salakaval, nagu ta oli salakaval, nagu ta oli, ja tähetargad siis väidetavalt kuulanud kuninga jutu ära ja asunud teele ja see tähti siis käis nende ees nii kaua, kuni ta jäi siis väidetavalt seisma selle paiga kohale, kus oli laps ja kui nad olid hoonesse sisse astunud majja, siis nad näinud, laskus Maarjaga Jeesuslapsukese emaga ja siis kummardasid teda, heitsid tema ette maha ja kinkisid talle siis kulda, viirukit ja mürri, aga samas said need targad ka hoiatuse, et nad ei läheks enam siseRoodese juurde tagasi, ei läheks tema juurde vaid, et nad peaks minema siis teist teed tagasi oma maale. Jah, et milles on küsimus, Heroodes kartis oma trooni pärast ja ta oleks kurjalt käitunud basse Jeesuslapsega, nii nagu kõigi teiste sündinud poisslastega. Just nimelt see valitsejate hirm alati, et kõik tahavad trooni ära võtta, troonilt tõugata. Aga need kingitused, nagu öeldakse, pakatasid sümbolitest nii kuld, kui mis seal oligi. Viiruk ja mürr, need on väga kuninglikud kingitused, need on kallid kingitused ja need kahtlemata usutavad selle lapsukese erilisusele tema erilisele staatusele. Nii praegu kui ka siis tulevikus. Sümboliseeris siis rikkust ja tarkust ja mida kõike? Absoluutselt, ja nüüd on noh, tänapäeval ka tuntud huvi selle vastu, et, et mis see Betlema täht siis õigupoolest oli, et mida siis nähti, et kas oli ilmutus ja selle tõenduseks, et see tõepoolest niimoodi oli, on siis ka ajaloost välja õngitsetud kaks fakti et siis vanad hiinaallikad lähevad siis täheplahvatusest orienteeruvalt, et viiendal aastal, siis enne Kristuse sündi ja seitsmeteistkümnendal sajandil siis teadaolevalt on astronoom Johannes Kepler välja arvutanud, et siis seitsmendal aastal enne Kristust pidi Saturn ja Jupiter kohtuma võlvil ja moodustama ühe suure tähe ja sellepärast siis ka peetakse tänapäeval osaliselt selle tähed siis seda just Jeesuse nii-öelda tegelikuks sünniaastaks, sest tegelikult kui Jeesuse, kui siis oletatavalt ajaloolise isiku täpne sünnipäev ja aasta on teadmata, et selle kohta on väga erinevaid teooriaid Aga kuna teame nüüd ja meie esi esivanemad ka, et Jeesuse sünnipäev on 25. detsember, siis veel kaugemaid praegu tagasi pakuti selleks ometi ka näiteks 20 kaheksandat märtsi-aprilli maid ja nii edasi, kuidas siis lõpuks sünnipäev just 25.-ks detsembriks jäi, kuidas selles kokku lepiti? Paljudel eelkristlikel rahvastel või paganad, teil on olnud siis kombeks samal 25. detsembril tähistada või pühitseda päikese sünnipäeva, sel päeval on siis süüdatud tule ja nendest pidustustest ja pühadest võtsid siis osa ka kristlased ja kui siis nähti, et kristlastele kaase püha meeldis, peeti siis nõu ja otsustati, et tõelist sünnipäeva tulekski tähistada just nimelt sellel päeval ja kolmekuningapäeva kuuendal jaanuaril, sellepärast et ka kuuendat jaanuari on peetud ja tähistatud kui Jeesuse sünnipäeva, aga siis vastavalt nende traditsioonide omavahelisele põimumisele segunemise aegade jooksul on siis ka tänaseni säilinud tava põletada siis küünlaid kuni kuuenda jaanuarini. Ja sellest ülikaugest ajast peale on siis täht jäänud jõulude üheks tuntuimaks sümboliks, sama täht, mis valgustas kolmekuningateekonda sündinud Jeesuslapse juurde. Kolme targa maiseid säilmeid arvatakse olevat Kölni toomkirikus kuldses Sargas ja sa oled sellest Sargast ise obaklikus kaugusesse. Eks ta oli jah, päris selline võimas tunne, kui me ainult mõned aastad tagasi sain mõnda aega Kölni Ülikoolis mõned loengut pidades ma käisin muidugi ka loomulikult iseenesestmõistetavalt käiakse Kölni toomkirikus siis vaatama, et arvatakse jah, et need reliikviad Sleiti pärsijast, kus siis väidetavad Püha Helena toonud nad omakorda Konstantinoopol polisse, sealt jälle saadeti pühameeste säilmed edasi Miloonasse ja, ja siis mulle teadaolevalt pidi olema siis aasta 1163, kui nad siis lõpuks jõudsid Kölni. Ja samas on siis ka väga uhke altarimaal kuningate kummardamine, mida mul on siis ka niimoodi olnud au oma lihaliku silmaga näha. Ja Eestimaal me võime siin välja käia sellega, et meil on mitu väärikat kunstiteost, mis kujutavad hommikumaa, tarku kuningaid, kus neid näha saab. Ja sellesse, et Eestis on ka tõepoolest väärikate mulle teadaolevalt vähemalt väärikad teost, mis kujutavad hommikuma kuningaid ja üks neist on siis Madalmaadest pärit selline piltvaip, mis väidetavalt 16. sajandil on kingitud Sis Oleviste kirikule altari katteks ja vähema kodula muuseumis on siis kaks pühasid kuningaid kujutavat gooti puuskulptuuri, mis siis algselt on arvatud, et võisid kuuluda ka suurejoonelise masse skulptuurigruppi. Üks. Täna räägime kolmekuningapäevast, stuudios on folklorist Marju Kõivupuu. Ja need siis meie enda kodused uskumused, kombed ja rituaalid seoses kolme kuningaga. Päevaga no tõepoolest, kolmekuningapäev on olnud see niisugune piiritähis, mil saavad läbi need pikad talvepühad, kus on palju söödud, palju külas käidud, välja puhatud ja ka talupojatraditsioonis on olnud tõepoolest kombeks siis üldjuhul jõulupidude jõulupühadele joon alla tõmmata, kuigi mõnel poolsaart ja Lääne-Eestis on veel jõululõpu tähistatud ka teistel hilisematel talvistel rahvakalendriga päevadel, nagu näiteks seal küünlamaarjapäeval ja Tõnisepäeval, aga nendest me jõuame tulevikus rääkida küll. Ja noh, ja aegade ja kahtlemata on kolmekuningapäev olnud oluline ka lastele tegelikult sellest hetkest, kui siin sadakond aastat tagasi hakati ka talutarre kuuske tooma, et neil oli õigus jõuluehted kuuse küljest ära korjata, süüa ära kõik jõuluõunad, mis sinna veel jäänud olid ja on Eestis on olnud siis ka kombeks jõuludeaegne, niisugune külas käimine, aga kamaskeeritult perest peresse käimine mõnikord on riietatud ennast karuks, aga siis kolmekuningapäevast inspireeritud on ka siis püütud kujutada kolme kuningat. Kes tegelikult kujutasid endast kolme pisut õllest külameest, kes käisid tarest tarre? Õlut ja kuningale on jah, pisut rohkem lubatud kui tavalisele inimesele. Kui tuleme tagasi talupojakultuurist linna ühiskonda, siis ka linnades on sellel päeval kuusetoast välja viidud ja ka varasemal ajal on siis linnas need kuused jõulupuud kokku kogutud ja metsa viidud. See traditsioon, nagu ta tänapäeval uuenenud moel meie hulgas väga populaarne ja väga rituaalselt deline, efektne takse linnaosa jõulukuused kokku ja need pidulikult ära põletatakse, et et see on ka üks väga-väga põnev ja väga kaunis tava, sest prügikasti juures näha sellist nukrat mahajäetud jõulupuud, mida tuul ringi keerutab linnaosas või linna kohal, et ega see nüüd kena vaadata ei ole. Aga see jõulukuuskede põletamine, see on ikkagi ka teatava ajalooga, kui vana traditsioon ta siis nüüd on, sest et tänapäeval on see täiesti toimiv tava. Ja tänapäeva linnaruumis ongi ka kolme kuningaga päeva nimetatud kuuse ärasaatmispühaks. Tuleskulptuurid on siis valmistatud nendest kuuskedest, mida inimesed on kokku toonud. Ma olen ise ka oma kuuske viinud, ka põletada, mitte ainult rõdule tõstnud, aga keskaegses Tallinnas on teada siis seda, et ka väljaku kuusk on rituaalselt põletatud, niiet et selline rituaalne püha puu põletamine on üpris vana komme. No vanarahvas uskus veel, et vesi muutub kaevus viinaks ja mõnel pool tehti ristkaevule, aga ustele akendele ka, et kurjad vaimud sisse ei pääseks. Jah, need on ka sellised kombed, mis on tegelikult ka jõululaupäeval tuttavad ja võib-olla on see seotud ka natukene sellise rahvapärase õigeusu kommet, et ega sest seda nõndanimetatud v ristimispüha, mida siis õigeusu kirikus tähistatakse, sellest on saanud osakaalu Tatari kirikusse kuuluvad inimesed, see on siis selline tava nimelt ida kirik siis seostab uuest testamendist kolmekuningapäevaga sellist episoodi, et just nimelt sel päeval olevat siis ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse ja õigeusklikud käivad siis sellel päeval kirikus, et v õnnistamisest osa saada ja tuua sealt siis koju seda pühitsetud vett, et seda kasutatakse siis omakorda rituaalsete toitude valmistamiseks, aga ka juhul, kui näiteks tervisega midagi Tabarasti on, et usutavasti mõjuta ka tervendavalt ja pühitsetud vesi, usutakse, et ta säilib peaaegu et aasta ringi, värske, et ta on värske ja tervendav elu vesi, et küllap see niimoodi on olnud. Tõepoolest sellistel tähtsatel pühadel on usutud alati, et on ka pahad ja kurjad vaimud liikvel ja ristiusus tulenevalt aga võib-olla ka varasematest aegadest juba, mida me ei pea, on püütud siis iseäranis kaevu ja üldse selliseid nii-öelda elutähtsaid rajatisi, ehitisi, ka inimeste enda elumaja natukene kaitsta ka maagiliste võtete viisidega. Ja meie oma kodustest õigeusklikest siis setud on armastanud ka käia kuuendal jaanuaril kirikus pühitsemas ja siis nad on saanud selle pühitsetud vee, mis on terve aasta otsa värske seisnud ja hästi tugeva ravitoimega. Või nii vähemalt usutakse, aga samas ma tuletan meelde, et meil on tegelikult ka veel teised õigeusklikud, kellest natuke vähem räägitakse kihnlased. Et nagu ma mainisin, eks ole, et rahvapärases õigeusus on see veeristimise või Jordani püha, nagu teda ka nimetatakse tõepoolest väga tähtis ja väga oluline ja pühitsetud vesi on miski, mis on siis olnud tarvilik, vajalik ja oluline ka nende jaoks, kes ennast siis õigeusu kirikuga sidunud ei ole, nii et inimesed, kellel sinna ehk muidu võib-olla asja ei ole, kes käivad seal võib-olla kultuurihuvidest tulenevalt on siis läinud just nimelt sellel päeval, et seda erilist vett endale koju kaasa saada. Väga kolmekuningapäev ei ole üldsegi mitte ainult niisugune püha, mis rahvatraditsioonis on meile omane, vaid on siis enamikes Euroopa maades väga populaarne täht. Päev väga paljudes riikides on ta muuseas ka riigipüha, et kui on tarvis sõit ta kuhugi Euroopa riikides, me ei ole sellega väga harjunud, siis tasuks kalendrites või ka näiteks internetist vaadata, et millised kirikupühad on riigipühad, kus siis midagi riigis ei toimu, et me erineme väga paljuski ülejäänud Euroopa maadest, selle poolest. Ja meil on soovitud ka visse riigipühaks muuta, aga seni on ta ikkagi püsinud tööpäevana. Jah, nii see tõepoolest on, et selline ettepanek on tehtud, aga et see ei ole läbi läinud. Niisiis, Euroopas on see tõeline riigipüha ja mis seal siis toimub? Mis seal ikka toimub, kui on pühad, on vist tore kodus olla ja kes on kirikuinimesed, käivad kirikus. Aga nüüd vaatame niimoodi vanemaid, Euroopa rahvast erinevaid traditsioone, siis on ka seal kolmekuningapäeva tähistamine saanud inspiratsiooni selle päeva nimetusest ja siis on käidud kuningaks maskeerinud inimesed ringi kroonid peas, nad on laulnud, on andnud nukuetendusi ja kaasas on tud siis ka kõike seda sümboolikat, mis kolmekuningapäevale on tunnuslik, et kas siis selline sautähega interseda saua tähega nimetada, vot siis ka Petlemma täheks. Ja see kuningaks käimise komme on siis olnud vähesel määral levinud ka Tallinnas, näiteks Jüri Kuuskemaa on kirjutanud väga priskes söömisest ja õllejoomisest ja pirukas, kast, mille sisse siis oli küpsetamise käigus poetatud kas riisiterauba või hernes ja pereliige, kes siis selle oa või herneendale sai, see siis kuuluta Lätti pidulikult herne või oha kuningaks, aga kui juhtused selle Oa või herneleidis naisterahvas, siis seda kolmekuningapäevapidu seltskonnas, juhti Soa või hernekuninganna aga usuti sisetse leitud uba või hernetähistas oma niiskust peatselt saabuvat kevadet, viljakust õnnistus saabuva aasta Andidele nii-öelda seda idanemisaega ja võib olla Tähelepanuväärne seegi, et ega kolmekuningapäevast nii-öelda rahvatraditsioonis teatakse vähe. Ja kui ma vaatasin seda saadet ette valmistades eesti rahvakalendriga, et siis näiteks 70. aastal koostatud rahvakalendri esimeses köites tegelikult kolmekuningapäev, kui nii-öelda kristlik püha puudub, kuigi see tähistas siis talupojakalendris tõepoolest tööperioodi uut algust, kui naised otsisid välja oma vokid ja kangasteljed ja mehi ootasid metsatööd või mõned muud sellised välised toimetused. Elu läks jälle käima, nii see tõepoolest. Ta oli sellepärast et nagu ka laulud ütlevad, et iga pidu saab kunagi otsa, tuleb hakata jälle asjalikuks öiseks ja, ja tõepoolest, need pikad talvistepühad siis ümber said, joon tõmmati alla, kuigi jah, tegelikult meil on väikene selline erinevus olemas, et need, kes tähistavad siis jõule vana kalendri järgi, õigeusklikud, nendel alles jõulupühad hakkavad ja on siin isegi arutatud mulle teadaolevalt Eestis ka seda, et kas, et õigeusklikud ei saaks ka nendel päevadel vabu päevi võtta, siin vahepeal oli koguni selline arutelu, et võiks võtta vastu sellise otsuse, et iga inimene siis vali aastast, milliseid nii-öelda pühi tema tähistada soovib ja informeerib oma ülemust sellest just nimelt, et temal on täna jõululaupäev, mitte siis, kui nendel, kes siis tähistavad jõulusid niinimetatud uue kalendri järgi. Ja lõpetuseks tasub siis alati meeles hoida, et meie rahvakommetes on juurdunud tava, et pärast kolmekuningapäev enam head uut aastat ei soovita, et kes seda teeb, see peab siis vähemalt pudeli viina teisele välja tegema, nii et viisakas on alates kolmekuningapäevast hakata soovima juba head vana aasta lõppu. Selline oli uusiaste esimene saare kolmekuningapäevast, stuudios olid Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli Maris Tomba. Nädala pärast uus saade kuulmiseni.