No niimoodi võib ju ka päriselt juhtuda nagu laulus ja see võib igal pool juhtuda, kas või suures Londoni linnas. Võib juhtuda, et sa jääd maha viimasest punasest kahekordsest bussist ja pead möödades jäiseid tänavaid kodu poole kõndima. Londoni kesklinnas sosistatakse ajalugu sulle igal sammul oma saladusi kõrva. Ja mõni paik oleks tuttavam, kui teine, näiteks see paik siin oleks raamatutest ja filmidest pidutav. Just siin oli seaduse jüngrite lemmik paik juba Canterbury lugudes. Mary Poppins is lauldi siin lindude söötmise laulu. Seda paika oled näinud Herbert Wellsi maailmade sõdades ja Peeter Paani filmis doktor huu lugudes silmis hullumeelne kuningas George ja mister piini lühilugude avakaadrites. Väike inimene, mister piin kukub otse taevast tühjale platsile ega pääse teda järgivast prožektori vihust, kuid tema selja taga kõrgub tohutu tuhtume. Vägev hoone hoone. Nii eriline, et kirjanikud ja filmitegijad seda oma teostes kuidagi kulutamata jätta ei saa. Püha Pauluse katedraal Londonis. Ilusat pühapäeva, taas kord. Mina olen Helgi Erilaid vikerraadios salgas. Aja jälg. 55. aastal enne Kristust maabus Inglismaal Julius Tsee. Sari juhitud Rooma armee liikus loode suunas edasi ja jõudis laia tõimsi jõeni. Aastate jooksul tekkisid sellesse paika Väike-saadame kaupmeeste asula. Juba esimesel sajandil ehitasid roomlased Ülejõe silla ning rajasid teisele kaldale suurema asula. Vana keldi nime järgi hakati seda londiniumiks kutsuma. Kui Rooma impeerium viiendal sajandil kokku varises, lahkus londeeniumist ka Rooma garnison ja linn jäisaksidele. Aastal 604 laskis sakside kuningas Etelmert linna lääneossa esimese puu katedraali ehitada. Samas paigas olevat kunagi olnud iidne kivikalme, seejärel roomaaegne jumalanna Dianale pühendatud temp. Edelberdi aegadel saabunud siia mandrilt kristlikud misjonärid arvatavasti augu stiinlased ning neil olnud komme püstitada kirikud roomaaegsete linnamüüride sisse. Niisiis ehitanud klienti, et Albert aastal 604 siia esimese tagasihoidlikku puust Pauluse kiriku idasakside esimese piiskop pehmellituse jaoks. Kirik põles aastal 670 riismaatasa. Uus piiskop, Püha ärken, vald lasknud samasse paika otsemaid uue kiriku püsti panna. See oli juba kiviehitis ning sai valmis 685 kuid nail kauget anglosaksi aegadel valitsesid Inglismaad teisedki ohud. Kui tuli. Nagu jutustab tolle aja kroonika, hävitasid teise Püha Pauluse kiriku viikingid oma järjekordsel rüüster hetkel. Aga otsekohe asuti samasse kohta taas uut katedraali ehitama. Kolmas Püha Pauluse katedraal oli taas kiviehitis. Kui ta, nagu pajatab anglosaksi kroonik, hävis see siiski hiigeltulekahjus aastal 1087 nagu peaaegu kogu Londoni linn. Ja mis te arvate, asuti ehitama, tasud Püha Pauluse katedraali, mida on ajaloos vanaks Püha Pauluse kirikuks kutsuma hakatud. Õuld Sand fool. Neljandat normannide aegset kirikut ehitati juba hoopis kauem. 1840. aastal oli see valmis, kuid tööd jätkus veelgi rohkem kui 70-ks aastaks. Ja siis oli valmis saanud tollase Euroopa pikkuselt kolmas kirik ligi 182 meetrit pikk katedraali hoone, mida kroonis üks tollase Euroopa kõrgemaid torne. 149 meetrit. Püha Pauluse kirik Londonisse. Taimse õun ringlenud rasked ajad vanal Inglismaal. 16. sajand oli üks suurte segaduste aeg. Kõigepealt Henry, kaheksas ja tema kuus naist roomab aasta ei lubanud kuningal Aragoni Katariina-ga sõlmitud abielu lahutada. Aga siinsamas ootas kaunis ebeibutav Änbole hind. Niisiis võttis Te, teatas, et lööb nüüd roomakatoliku kirikust lahku ning kuulutas iseennast inglise kiriku peaks. Edasi tuleks kõnelda Refarmatsioonist ehk usupuhastusest ja anglikaani kiriku tekkimisest mis oli kõik kokku päris keeruline protsess, aga praegu on esmajoones oluline, mida tähendas meie püha Pauluse kiriku jaoks ja tähendas sedasama, mida teistegi kloostrite ning kirikute jaoks briti kuningriigis. Anglikaani kirik oli oma õpetuse laadilt protestantlik kuid oma jumalateenistuste korra ning usudogmade poolest jäi ikkagi igatoliiklikuks. Kuid protestantistlik lihtsustas jumalateenistused ning puhastas kirikud, mis tähendas, et kirikut, kabelit, krüptia, pühamu olete, tegi sõna otseses mõttes puhtaks teha pildid, pühakute kujud, reliikviad ja igat sorti kaunistused pidid kirikutest kaduma kui liigne vallast, sest patune võis endiseks saada vaid jumala armust ja läbi andunud usu. Kuidas see kõik Püha Pauluse kirikus toimus? Kiriku lõunapoolse seina äärde pandi püsti vabaõhukantsel teha Pauluse rist, kuhu rahvas protestantlik jutlusi kuulama kogunes. 1549. aastal õhutasid tulihingelised protestantlikud preestrid sellest kantslist rahvamass rünnakule, vana usu reliikviaid hävitav, tema ülesköetud märatsev rahvas tormas kirikusse, hävitas peaaltari, rüüstas hauakambrid, jagabelid Londonist Sand pooli kiriku lihtsalt ei olnud õnne. 1561. aastal purustas välk kirikutorni mis polnud ka ime, sest torn seisis kõrgel linna kohal. Selleks ajaks oli hiigelkirikust enesest ning selle ümbruses saanud peaaegu et avalik turuplats. Kabelide pühamudelid müüdud või renditud, põhiliselt trükkalitele või raamatukaupmeestele ja suur kauplemine käis lausa keskröövis. Kui aga välk nüüd kiriku torni puruks lõi, leidsid nii protestandid kui katoliiklased, et jumalale sugugi ei meeldi see, mis tema pühakojast aimab. Ainult et ikka veel polnud võimalik kirikut päästa, sest halvad ajad vanal heal Inglismaal pöördusid veelgi halvemaks. 1642 puhkes Inglismaal kodusõda. Parlament nõudis osa monarhi kätesse koondunud võimust endale kuid parasjagu valitsev kuningas Charles esimene uskus oma jumaliku kuningaõigusse. Parlamendi võidukat armeed juhtis Oliver Cromwell. Kuninga väed tema vastu ei saanud ja 1649 Charles esimene hukati. Cromwell ist sai erakordselt poritaanliku vabariigil lordprotektor. Charles esimese pojal oli aga õnnestunud Inglismaalt põgeneda. Briti monarhia leidus hulk poolehoidjaid nii kodu- kui välismaal ja nende abiga taastati 1660. aastal kuningavõim. Charles, teine sai kuningaks ja rahval oli päris hea meel, sest Cromwelli puritaanid olid vabariigi ajal kõige lihtsamatki meelelahutused nagu tantsu ja teatri ära keelanud. Mida tähendas see kõik Londoni Püha Pauluse kiriku jaoks? Kodusõja ajal olid parlamendiväed kirikus aset võtnud ning kesklöövi kahurväe Barakideks muutnud. See vähenemis veel kirikusse alles oli jäänud, hävitati ja purustati nüüd lõplikult. Kaasa arvatud vanad ürikud ja dokumendid. Kui nüüd kuningavõim, taastati naised ka Vannale Sand poolile. Õnn lõpuks ometi. Naeratab kuningas Charles, teine usaldas kiriku taastamise noorele arhitektile Christopher orjaid. Aga ei tulnud hädajad vanale heale Inglismaale sugugi nii lihtsalt. 1664.-st aastast laastas Londonit kohutav katkuepideemia. Haigus viis kaasa ligi 100000 inimest ja nagu sellest veel vähe oleks, puhkes neljandal septembril 1666 Ühes Paringlaini pagaritöökojas tulekahju. Selle päeva tugevatest tuulehoogudest piisas, et tules lahvataksid põlema üksteisele väga lähedal seisvad ümberkaudsed puumajad. Kustutada ei suudetud õieti midagi ja linn leegitses neli päeva kui tumedat suitsupilved lõpuks ajusid. Ta oli pilt kohuta ja trööstitu. Londoni süda Tower oli napilt pääsenud, kuid kümned tuhanded hooned olid maatasa põlenud ning Püha Pauluse kirikust järel vaid rusuhunnik. Charles teise palgatud arhitektile Christopher wrennil tuli nüüd uus katedraal ehitada. Keskaegne ballaad vanast väärikast inglise küünist Christopher Wren Londoni Püha Pauluse kirikut järjekorras siis juba viiendat kavandama asus pannata veel kaugeltki vana, aga väärikas, seda kindlasti. Christopher Wren sündis võltscherist 1632. Õige pea sai tema isast Windsori dekaan. Niisiis möödusid Christopheri, lapse ning noorpõlv. Intellektuaalsest keskkonnas ja mitmekülgse ning hea hariduse saanud nooruk näitas üles ka mitmekesiseid huvisid. Küllap tundus ladina keel talle ajast ja arust igandina. Ometi õppis ta selle nii hästi ära, et suutis hiljem lisaks inglisekeelsetele ka ladinakeelseid loenguid pidada. Oma põhialaks pidastanoil, varasematele aegadel matemaatikat, aga ka filosoofiat ja astronoomiat. Juba ülikoolipäevil Oxfordis kogunes renni ümber kindel noorte õpetlaste ring. Sellest sai tulevase briti tähtsaimad teadlaste, kogu kuningliku ühingu rajasessaajati tuumikühing ise loodi kuningas Charles teise asutamis ülikuga aastal 1662. Kuningliku Ühingu arhiividest ongi võimalik leida andmeid Christopher Wren nii väga mitmekülgse tegevuse kohta väga paljudel aladel. Astronoomia, optika, kosmoloogia, mehaanikameditsiin, meteoroloogia, ta vaatles, mõõtis, ehitas mudeleid ning leiutisi, parandas mõõteriistu ja instrumente ja olevat niimoodi oma 30. eluaastal leidnud, et kogu see tegevus on huvitav küll, kuid täit rahuldust see talle ameti ebaku. Kui prooviks arhitektuurikanne. Üks uks avaneb, teine sulgub su selja taga. Just täpselt. Christopher Wren avas enda jaoks ukse arhitektuuri öisesse kunsti. Sellega kavandas Londoni piiskoppi Sheldoni kingituse oma vanale ülikoolilinnale. Oxfordi Sheldoni teatrihoones oli Rooma marsselluse teatri klassikaline kujundus renniaegse piirstiiliga ühendatud, kuid arhitekt leidis, et tema arhitektuuri teadmised ajaksid hädasti lisa ja reisis. Ja 1665. aastal sõitis Christopher Wren üle inglise kanali, reisis läbi Prantsusmaa Pariisi. Mida te siin eest võis leida, eks vana Pariisi, sest Parun Hoffmanni oli veel oma paarsada aastat aega kuid nadolid ammuli olemas ja kuninglik palee, endine kardinal Richelieu Elisem lõi 13. residents ja hiiglaslik lover, mille ümberehitamise plaan oli kutsutud tegema. Suur Lorents, sõber niini, ise otse Roomast Luksemburgi peale ja oli olemas ja versai loss oli muutumas. Parasjagu valitseva päikesekuninga lõi Neljateistkümnenda hiilgavaks residentsiks. Nii et Christopher Wren leeris Pariisist arhitekti jaoks mõndagi õpetlikku, muuhulgas uurist aga põhjalikult kuulsa itaalia skulptori arhitekti per miiniplaane ja joonistusi. Kuningas Charles, teine Oliver ennile juba enne viimase Pariisi reisi Püha Pauluse kiriku rekonstrueerimise ülesandeks teinud pärast Londonisse naasmist asuski Wren oma plaane tegema. Kuid asjata, sest hiigeltulekahju 1666. aastal tegi ju suure osa linnast maatasa. Christopher Orenist sai Londoni ülesehitustööde kuninglik üle vaadata ja, ja tema käe all taastati linnas tervelt 51 kirikut. Püha Pauluse katedraal-il oli selles tohutus töös hoopis omaette roll. Püha Pauluse aeg algas Christopher Wren jaoks juba aastal 1668. Tema esimene projekt ehitada uus kirik eelmise alusmüüridele lükati tagasi. Arhitekt tegi uue kreeka risti kujulise kiriku plaani oma antiiktempli fassaadi ja suure kupliga tundusse. Plaan otsustajatele ilmselt liiga eriline. Järgmist projekte on arhitektuuriloos hakatud kutsuma Vorand disain. Ilmselt kindla peale mineku tähenduses. See kiideti heaks ja ehitustöö läks 1675. aastal lahti. Nagu pildilt näha, oli Wren projekteerinud päris suure kirikuhoone, mille kuppel oli suhteliselt väike ja seda kroonis pike terav tornitipp. Kuningas Charles teine oli arhitektile loa andnud projektis kunstilisi täiendusi teha ja Valen võttis seda lubadust üpris vabalt. Ta tegi plaanid päris kõvasti ümber, projekteeris katedraal ile vägeva kupli ja lisaks veel kaks kellatorni läänefassaadikülgedele. Selleks ajaks oli Christopher Wren teeneid briti kuningriigi ees juba kõrgelt hinnatud. 1673 oli talle aadlitiitel antud Püha Pauluse kirikuplaanide tegemine ja ehitus kestis kokku 38 aastat ja söör Christopher selline toreda suure lokkis parukaga valge pitsšampoon ning samet kuuega härrasmees tavatsevad aeg-ajalt oma abilistele näiteks sedalaadi ülesandeid jagada. Mina lähen nüüd ühe seltskonnaga lõunasöögile, kui keegi minu järele küsib. Öelge, et Wren muudkui teeb püha Pauluse kirikuplaane. Lõpuks sai too katedraal siiski valmis 20.-ks oktoobriks 1708 vareni 76.-ks sünnipäevaks. See suvi on nüüd juba rohkem kui 10 aasta taha jäänud. Londonis oli see suvi tulikuum, aga ilmatu vahva oli veel pisut värskemal hommikusel ajal Kahekordse, kuna see bussi teisel korrusel lahtise akna all mööda Londoni tänavaid sõita. Streets of London, eks ole? Sämpoli hiigelkuppel võib küll üle linna, kui ta, aga mitte igale poole ei paista linnas kätte. Niisiis päritzebussiganduktorilt, kus oleks kõige õigem maha minna, et Sand pooli jõuda. Ja saad vastuseks hulga sees tehning Rikka lõbusa jutu kõige ehtsamad Londoni põliselanikke kognis. Ainus, millest sa aru saada on žest, mine nüüd maha. Taanlase peakiriku ümber on mitte kuigi suur, kuid väga kaunis, rahulik ja vaikne kirikuaed. Suured varjulised, vanad puud ja lilled nagu ei usukski, et hiigellinduksleb kusagil siinsamas lähedal. Kui meeletult tohutult suureks need kirikuid ja katedraale ikka ehitati. Jumal on suur ja kõikvõimas tilluke inimolend peab teda austama ja kartma. See oli ilmselge sõnum. Ja vägevaid jumalakodasid kaunistati uhkemalt kui ükskõik milliseid losse ja paleesid. Kui palju vaesem oleks maailma kunsti ja arhitektuurilugu ilma kirikute ja katedraali. Teist sellist kirikut nagu Püha Pauluse katedraal Londonis ei ole. Kagu-Inglismaal ei ole teist sellist kirikut. Londoni ja Kagu-Inglismaa kirikuarhitektuuris domineerib teravate tippudega gootika aga saanud pool oma vägeva kupliga. Eks ole see ometi barokk küll vist pisut kainem kui Mandri-Euroopas, kuid nii ainulaadne briti saareriigis, et kõrgub linna kohal kui võõramaine iludus. Püha Pauluse tohutu, veel 108 meetrit kõrge, meenutab suuresti Rooma Püha Peetri kiriku kuplit. Keset kirikut kõrguva hiigelkupliga olidki päris erilised lood. Sellest kõrgem oli kogu maailmas vaid Rooma Peetri kiriku kuppel. Saint tooli tipus seisab 850 tonni kaaluv latern. Seda kroonib omakorda hiiglaslik kuld närist. Väliskupli sisse tuli ehitada tugev tellis koonus, mis suutis seda rasket laternat ülal hoida. Juttu tuli ka kupli siseosa tunduvalt madalam ehitada. Selle tipp ulatus umbes 65 meetri kõrgusele katedraali põrandast kuid umbes 30 meetri kõrgusel hiigelkupli alumist kaart mööda ringleb, palus traadiga ääristatud galerii. Ja kui sa seisad selle galerii kiviseina ääres ja sosistad siin mõned sõnad, siis võib su sosinad kuulda kogu galerii seinas. Ainult kõrv tuleb vastu seina hoida. Sosistab galerii uisparend galerii. Keeruliselt seletatav topeltseinte kaudu tekkiv efekt. Ainult sosine puhul ta töötab täie häälega, pole mõtet proovidagi. Vägev oi kui vägev on saanud pool nii seest kui väljast. Läänefassaadikülgedel kõrgub kaks tornikellatornid. Seal kõrges sammaskäigus võib neid kellasid isegi näha. Ühes tornis olevat neid 13, teises vaid neli kuid selle eest rippuvat teises tornis suur Paulus kelmis valatud aastal 1881 ja tundele suur tamm pärit vanast Westminsteri paleest. Tornide vahel laiub siis fassaad peaportaaliga, mida ehib kaks teineteise kohal seisvate rida kõrgeid sammaste paare. Välja mõtlesin Pariisi Garnier ooperimaja fassaadil on samuti sammaste paarid. Aga eks neid leida mitmel pool mujalgi. Püha Pauluse katedraali sammas paaridega. Stahli kavandas Christopher Wren algselt küll ühesammastereaga, kuid praegu seisab selle kohal veel teine ning ülemise kohal kolmnurkne ehisviil nagu anti Iktemplil. Ehisviilu reljeefi kujutavad pühapäeval pöördumist ristiusku. Tohutud tugikaared toetavad katedraali seinu, katuse serva ehib palustraad, nagu ka hiigelkuplit ümbritsevat sammaskäiku. Katuseäärtel seisab kivist pühakuid, torne ja fassaadi ehivad ornamendid. Barokk küll, aga mitte nii uhke ja voogav nagu Mandri-Euroopas. Püha Pauluse katedraali ees õuel seisab kõrgel postamendil kivist kuninganna n viimane Stewardit soost valitseja, kes oli Suurbritannia troonil siis, kui katedraal valmis sai. Ja kui sa siis läbi peasissekäigu sellesse hiigelhoonesse astud, ümbritsevad sind rahu, ilu ja majesteetlik barokk, kesklöövi, massiivsete kaarte ning kummerate Pete võimas rida avardub peakupli all tohutuks, ruumiks. Kõiku liidan maali teema Saikidega kaetud peaaltar kooria osas on küll juba 20.-st sajandist ning kujutab enesest ka mälestussammast mõlemas maailmasõjas hukkunud Briti sõduritele. Kuid peale altari kohal kõrgub valda hiin, mida kuldsed inglid toetavad, on valmistatud renni jänesebaroksete joonistuste järgi. Värvilistest klaasidest, mosaiikaknad, tumedad sepisvõred, kõrged vägevad sambad, hulk skulptuure, ornament, mosaiik, kulla ja värvide sära. Orel, mida New York Friedrich Endel kunagi hiliste öötundidena mänginud olevat. Püha Pauluse katedraal Londonis. Püha Pauluse katedraali krüpt on tulvil hääletuid, mälestusi. Kõige esimesena leidis siin oma puhkepaiga katedraali looja Christopher Wren kes lahkus siit ilmast veebruaris 1723. Üks arhitekti poegadest tähistas tema hauaplaadiga, millel on sõnad lugeja, kui saatsid tema mälestusmärki. Heida pilk enda ümber. Krüptis puhkab Holk briti kuningriigi jaoks tähtsaid inimesi. Põed Jon tonni. Hauamonument on aastast 1631 ja ainus, mis pärit vanast Pauluse kirikust ajast enne 1666. aasta suurt tulekahju. Veel nimesid. Söör Alexander Fleming, Florence Nathingeel. Siin on viimase puhkepaiga leidnud hulk Briti sõdureid ka lahesõjas langenuid, poeedid, kunstnikud, vaimulikud, piiskopid, seinad mälestuskabel, teises maailmasõjas langenud Ameerika sõduritele. Pärast algusaegade ebaõnne on Londoni Püha Pauluse katedraali mis on siis viies visalt samas kohas ikka ja jälle üles ehitatud pühamu. Niisiis pärast algusaegade ebaõnne on katedraali hoonel päris hästi läinud. Teise maailmasõja ajal pommitati kirikut siiski mitmel korral. 1940. aasta septembris oli katedraali juurde viitsütikuga pomm langenud ja kui seega plahvatanud oleks, siis poleks saanud poolist küll mitte midagi järele jäänud. Õnneks suudeti Pam katedraali juurest õigel ajal eemale toimetada ning kui see siis hiljem ohutus kohas lõhata, tekkis ligi 60 meetrise läbimõõduga kraater. Niisiis oli Püha Pauluse katedraali õnne. Briti kuningliku perekonna kirglikud suursündmused, laulatused, ristimistseremooniat kamatused peetakse tavaliselt ikka Westminster kirikus. Ühe erandiga. Maailma silme all laulatati Püha Pauluse katedraalis Walesi prints Charles ja leedi Diana Spencer. 2001. aastal, pärast 11. septembrini terrorirünnakuid peeti Sand poolis Briti mälestusteenistus New Yorgi kaksiktornides hukkunute meenutamiseks. Siin mälestati ka 2005. aasta seitsmenda juuli pommirünnakute ohvreid. Söör Christopher Wren, Londoni Püha Pauluse katedraali looja tervelt 91 aastat vanaks. Tema barokkstiili kritiseerisid uued tulijad juba tema eluajal, kuid teda ja tema loomingut ei saadud kuidagi unustada või maha kriipsutada. Ikka tuledest ainult meelde Pariisi panteoni kuplis ja Peterburi Iisaku kirikus ja Washingtoni Kapitooliumi. Nii et kui saatsid tema mälestusmärki, siis vaata maailmas ringi.